Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud - vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne jooni...
Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate...
Nendega väljendati hoone ja asja funktsiooni ja eesmärke. Manerism ruumikujunduses väljendus ruumi ekspressiivsuse tõstmises, mis saavutati arhitektuurse plastika kui ka maalikunsti vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud , mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja fantaasiarikkus- lemmikteemadeks olid grotesksed-fantastilised...
Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta....
· Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid · Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr- kuningas Hammurapi · Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve, · Loitsud seintel ja sarkofaagil sisaldasid õpetussõna, kuidas kuningad olid sõjakad ning vallutasid naabermaid(Mesopotaamia, surmariiki pääseda ja seal käituda. Süüria, Palestiina)...
Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud ja kahhelkividest, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse huvides rajatud betoontrepp, mis viib VII korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal algasid umbes meetri krgusel korruse prandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist.Huvitav on V korrus, mis asub kaitsegalerii tasapinnal. Siin on säilinud kaks müürisisest kaminat (phja- ja lunanurgas)...
Skulptuur: Buddha kujud, peamiselt pronksist või värvitud puust (7.-8. saj). Kirjakunst: Hiinast õpitud, arendati suurema luksuse suunas (vabam, spontaansem ja mänglevam). Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega (haikudega). Maalikunst: mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed mis vihjavad loodusele. Väldib reeglipära ja sümmeetriat. Muinasjutuliselt mitmekesine. Rullformaadis maalingud , maalingud sirmidel, vaheseintel ja lükandustel. Puulõiketehnika: tähtsal kohal oli igapäevane elu mida kujutati realistlikult, sageli ka humoristlikult ja karikatuurselt (naisi, taimi, loomi, maastikke, teatritseene, kuulsaid näitlejaid jne). Tuntumad puulõiketehnikat kasutavad kunstnikud olid: Kitagawa utamaro, Katsushika Hokusai, ando Hiroshige. Tarbekunst: lakkehistöö ja lihtsa kuid elegantse vormiga keraamika. Külmrelvad, mida kasutasid samuraid....
aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks, räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koobaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjuliste, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud . Kuidas neid maalinguid usu eesmärkidel kasutati, ei saa me muidugi enam kunagi teada, kuid on arvatud, et nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks, kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega...
saj. e.m.a. kui kreeklased need alad vallutasid. Egeuse arhitektuurist on kahtlemata kuulsaim Knossose loss, mis on osaliselt tänapäevalgi säilinud. lossi põhiplaan on väga keeruline ja mitmekorruseline,sellest ilmselt tuleneski hiljem kreeka mütoloogiasse legend labürindist. Omapärased on selle kultuuri ehituskunstis ka sambad- need olid altpoolt peenemad kui ülalt, tavaliselt erksatesse toonidesse värvitud. hoonete seinu kaunistasid maalingud , kus inimesi kujutati tihti egiptuse poosis. 15.saj e.m.a. läks võim egeuse merel ahhailaste kätte, kes ehitasid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns, mis asusid praeguse Kreeka aladel. Sissepääsu Mükeene kungisse linnusesse ehivad kaks reljeefset lõvi kunagise Lõvivärava kohal, see nn. Mükeene lõvivärav on tuntumaid ahhailaste kunstiteostest....
m.a. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Muu hulgas loodi vaimustavaid teoseid valitseja tütardest ja abikaasadest, kaunitar Nofretetest, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. Tutanchamoni kullast Tutanchamoni trooni Karbike skarabeuse surimask. seljatugi kujutisega Õitsengujärgsest ajast on pärit Echnatoni järglase, noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakambrist leitud esemed ja maalingud . Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Tiiu Viirand ,,Kunstiraamat noortele". L. Leesi ,,Kunstilugu koolidele"...
Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
m.a. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Muu hulgas loodi vaimustavaid teoseid valitseja tütardest ja abikaasadest, kaunitar Nofretetest, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. Tutanchamoni kullast Tutanchamoni trooni Karbike skarabeuse surimask. seljatugi kujutisega Õitsengujärgsest ajast on pärit Echnatoni järglase, noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakambrist leitud esemed ja maalingud . Tätoveerimine Tätoveeringute ajalugu ulatub iidsesse Egiptusesse. Arheoloogid on leidnud neli tuhat aastat vanu muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud jooned ja täpid. Arvatakse, et selline muster ja tätoveeringukunst üldse on üle võetud nuubialastelt. Senised leiud annavad alust oletada, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi ning tavaliselt olid need preestrinnad või tantsijad - ühesõnaga rituaalivahendajad. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu...
Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a...
m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad....
"Inuit" tähendab inimest nende keeles. Mehed Inuitid käivad iga päev jahil ,või kala püüdmas. Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest. Igas piirkonnas on erinev kultuur ja seetõttu erinevad nii mustrid Inuitide mantlitel ning nende pikkus ja paksus. Inuitid elasid ja elavad käsitsi valmistatud lumeonnides talve paiku,kus on küllalt ruumi paljudele inimestele, magamisasetele ning ahjule ja looma nahkadest telkides elavad nad soojematel perioodidel. Külma eest kaitsevad Inuiite vaid nende paksud riided ning on tõestatud et nende r...
Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Madalmaade 15. Saj kunsti esimesi suurmeistreid. Genti altar. Traditsioonilised piilbistseenid on peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. ,,Arnofini abielupaar". 13. Milliseid stseene ja isikuid võib näha Matthias Grünewaldi peateoses? Tema peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu.Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühteaegu inimlikust ja jumalikustloomusest. Vaesepoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena. Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad välisküle karmile ülevusele...
klass Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus. Värvidena on kasutatud musta (süsi), valget (kriit), punast ja kollast (ookermullad). Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristad...
Tarbeesemed ehted, nt merikarpidest kaelakeed, hiljem ka mammutiluust Skulptuurid - Inimest kujutati vähe, üks tuntumaid Willendorfi Venus (30 000 25 000 a tagasi), seotud naiste- ja viljakusekultusega, nägu on välja töötlemata. Enamasti säilinud kas väikesed skulptuurid või suurte tükid. Koopamaalid Altamira seinamaalid Hispaanias, avastati 19. saj-l Santuola poolt. Maalingud mitmevärvilised, realistlikud. U 15 000 a vanad. Lascaux koopad Prantsusmaal, 15 000 10 000 a vanad seinamaalid. Turistidele suletud, jagatud saalideks. Avastati nelja teismelise poolt. Chauvet koopad L-Prantsusmaal, u 35 000 a vanad. Kujutatud on loomi ja linde. Koopamaalide tehnika: 1. kivisse kraabiti kontuur (vahel täideti värviga) 2. pehmele seinale joonistati puupulga või sõrmega 3. mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga...
2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis................................................................................................................