Maalingud varakristlikes katakombides Kokku korjanud: Egle Vändre 2007 Hea karjane St. Callisto katakomb Taaniel lõukoerte augus, Via Latina katakomb Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb Samson ja lõukoer Via Latina katakomb Püha Paulus Praetextatuse katakomb Priscilla katakomb Kasutatud raamat ja viited: John Lowden ,,Early Christian and Byzantine Art" 1997 Phaidon Press Limited http://campus.belmont.edu/honors/catacombs/catacombs.htm http://www.jesuswalk.com/christian-symbols/
Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid. CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944) LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna- Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool.
tahvlid, mille keskosas on kujutatud mütoloogilsi stseene; maalitud õlivärvidega Meistrid olid ilmselt pärit Itaaliast Säilinud on marmorsaali viivad uksed (19. saj lõpust) sisseehitatud seinakapp ning peeglitega kapiuksed (algupärased) Kõpu mõis · Peahoones Kõpu põhikool; Vahepeal oli koos põhikooliga ka lasteaed. Nüüd on lasteaed koolist eraldi · Hoone ehitati kahekorruliseks; · Maalingud avastati juba varem (1950ndatel). Neid pildistati ning värviti uuesti üle; kopeeritud Cicerole kuulunud villast; Pompei stiilis; avastati juhuslikult 2003. aastal. maalingud olid kolmandas kihis; ühe seinamaali on ära lõhkunud uks · Mõis on külastajatele avatud; Suure-Kõpu mõisa park · Puud olid rühmitatud võra ja värvi järgi: kuusk-tamm-pärn, kuusk-tamm, pärn-tamm, vaher-tamm okaspuude kasutamine ei olnud tegelikult eesti pargiarhitektuuris tavapärane
Väikesed aknad Roosaken ümmargune kiviraamistus Kõrgetest ümarkaartest kaarist vitraazaken Petikkaared Kõrge nelitistorn Kõrgusesse pürgimine Üks või kaks läänetorni Kõige enam kaunistati portaale, Milaano toomkirik mahult suurim gooti sambakapiteele ja fassaade stiilis ehitis Kirikute seinu katavad maalingud olid Jaani kirik haruldaste naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta terrakotaskulptuuridega Peamisteks ehituskeskusteks olid Tekkis ümarplastika kloostrid Nelitistornid ehk nelitised Tiibaltarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. 2
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamiselt sellised punaseid, pruunikad värve ja piirjoonteks tumedad värvid. Kujutati jahilisi, nende relvi(odasid) ja saakloomi. Paljud maalingud olid meenutamaks õnnestunud jahiretke, samuti looma püüdmise harjutamiseks. Vahest lihtsal ilu jaoks. Altamira maalingud on ähmasemad, ei teki otsest pilti, kuna piirjooned ei too midagi esile. Lacaux-st koopamaalingud on detailsemad, suurejoonelisemad, tõesemad 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi.
Linnustel keerukad õued ja labürindid (Valge Haigru linnus). Skulptuur: Buddha kujud, peamiselt pronksist või värvitud puust (7.-8. saj). Kirjakunst: Hiinast õpitud, arendati suurema luksuse suunas (vabam, spontaansem ja mänglevam). Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega (haikudega). Maalikunst: mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed mis vihjavad loodusele. Väldib reeglipära ja sümmeetriat. Muinasjutuliselt mitmekesine. Rullformaadis maalingud, maalingud sirmidel, vaheseintel ja lükandustel. Puulõiketehnika: tähtsal kohal oli igapäevane elu mida kujutati realistlikult, sageli ka humoristlikult ja karikatuurselt (naisi, taimi, loomi, maastikke, teatritseene, kuulsaid näitlejaid jne). Tuntumad puulõiketehnikat kasutavad kunstnikud olid: Kitagawa utamaro, Katsushika Hokusai, ando Hiroshige. Tarbekunst: lakkehistöö ja lihtsa kuid elegantse vormiga keraamika. Külmrelvad, mida kasutasid samuraid.
mis oli tähtis kunstikeskus. Sealt telliti Tallinnasse teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. · 1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. · 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. · Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". · Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist
Rokokoo (u. 1710.-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
Graafiline disain – graafika alaliik, mis hõlmab ümbritseva materiaalse keskkonna graafilist kujundamist. Nt: ajakirjad, plakatid jne - t-särk läheb ka graafilise disaini alla. Maakunst - 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. - Spiral Jetty, selle autor on Robert Smithson Kehakunst – moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. - Videokunst - videotehnika vahendusel loodud kunst. Performans - on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. - Performance – mootorsaeballett.
(happening, performance) Põhilised osavõtjad: Günter Brus, Otto Mühl, Hermann Nitsch and Rudolf Schwarzkogler Sai peamise alguse Austrias (sealt levis edasi) Kunstnikke kutsuti selles valdkonnas actionists-ideks ehk tegijateks Hiline body art Pärast austerlaste tehtud eeltööd, läks body art kunstnike seas populaarseks kõikjal ning põhivaldkonnad olid: Keha värvimine Reklaamindus Mood UV maalingud Eriefektid Näited Keha värvimine Tatoveering Needistamine Armistamine Märgistamine Skalpelleerimine Kogu keha tatoveering Tänan kuulamast!
Aivazovski kaks aastat Krimmis kohalikku loodust maalides ja seejärel reisis ta mööda Euroopat. Väga tugevat mõju avaldas talle Lõuna-Itaalia. Viibides Napolis m aalis ta selle ümbrusest üle 20 maali. Aivazovski Autoportree Aastast 1845 elas taas Feodossijas, kus ta avas kunstikooli ja rajas ateljee. 1880. aastal avas oma galerii, mis pärast tema surma jäi linnale. Tema mälestuseks « -- » Tema maalingud Moonlit Seascape With Shipwreck «» ( «», ,1892 View of Tiflis V .) Tänan
Ettekanne Aleks Aasaru XI klass Loo Keskkool Matthias Grünwald (14701528) Sündis ja kasvas Matthias Grünewald oli Würzburg´is Nürnbergi teine suurmeister lähedal Albrecht Düreri kõrval Aastast 1501 kuni 1521 XVI sajandil oli ta töökoja omanik Grünewaldi tegelik nimi Seligenstadtis oli Mathis Gothart Peateoseks maalingud Keskaegne meeleolu, Isenheimi kloostri kiriku tegelaskujud ja kahe tiivapaariga altaril kompositsioon Altaril on näha sünge Uusaegne kehade tühi maastik ja tumeda ruumilisus ja naturalism taeva foonil kujutatud ristilöödu Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, Apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdalena Paremal seisab Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale Grünewaldi looming
Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal
joomas. Siis suundusime tagasi Parthenoni templisse. Me nägime preestreid ja jumalanna austajaid. Käisime eri päesmega vara kambrisse. Siis tegime pausi ja ma sõin ühe õuna ja ühe apelsiini ära .Ühe õuna ja ühe apelsiini andsin klassivennale sest ta oli enda omad koju unustanud. Seejärel vaatasime teis Athena kuju pärast vaatamist suundusime Nike templisse see on küll väike aga huvitav. Seal me palvetasime umbes 15 min-i. Nike templis olid huvitavad seina maalingud näiteks ühest härjast kellel olid kultsed sarved. Siis ma suundusin koju ja vahetasin oma muljeid ema isa ja vennaga.
üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehted). Omasid kõrgtasemelist oskust hambaid proteesida. Tegid loomahammastest hambakroone ja paigaldasid proteese kullast sildadega.
SAKSA KUNST 15.-16. SAJANDIL 1. Mis eristab põhimõtteliselt puulõiget ja vasegravüüri? Vasegravüür võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. 2. Kuidas ja millal kumbki neist tekkis? Puulõige 6. sajand, Hiina. Vasegraväär 15. sajandi algus, Lõuna-Saksamaa. 3. Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos? Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4. Mida tähendab mõiste ''reformatsioon''? Kuidas mõjutas see ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal? Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu? Hilisgootika ja renessansi piirile. 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril....
11. KOOPAMAAL- Mitmest Hispaania ja Prantsusmaa kooast on leitud silmaaistvaid vanema kibiaja lõpust pärinevaid maalinguid. Täheleanuväärseimad ja ka rohkem uuritud maalingud on Altamiras ja Lascaux´sKunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage.Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesuguseid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru.Joonised on väga loomutruud, mis viitab loomade heale tundmisele.Tõenäoliselt võisid maalingud olla seotud ka uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada.Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. Osal maalingutel esineb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. 12. PRONKS- leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaveraladele ja sealt üha kaugemale
Kõige tuntumad on Rooma katakombid. Katakombid Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Apostel 3. saj. keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst Kiriku seintel ja katakombides Seinamaalid
Kunst Rokokoo. Rokokoo sündis 18.saj lõpupoole Prantsusmaal. Seda stiili iseloomustavad õhulisus, õrnus, mänglevus, intiimsus , see tähendab kõik, mis iseloomulikud selle aegsele õukonnale. Levis rokokoo kõige enam saksamaal. Rokokoo interjöör- sisekujundus. Rokokoo stiilis ehitistest kaob raskepärasus, ehk seal ei valitse enam rokokoole iseloomulikud detailid, ja rangus. Tubade seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa,
Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli siiski ehitada puidust Tavapärase maali asemel kaunistas altarit Amandus Adamsoni tehtud skulptuur Seinu kaunistasid ornamentaalsed maalingud Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone, renoveeriti kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis Eliel Gottlieb Saarinen Soome-Ameerika arhitekt
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammutiluust hobuse kujuke
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Vanemad olid küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. 9. Kes maalis Sixtuse kabelit? a. Laemaalingu tegi Michelangelo, põhjapoolsema seina Pietro Pierugiona, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli, lõunapoolse Perugiona, Botticelli, Chirlandio, Biagio d' Antonio, Luca Signorelli. 10. Kus asuvad kabelis need maalid? a. Maalingud asuvad altariseinal, laes. 11. Millised on maalide teemad? a. Mütoloogia, ajalugu (nt. ,,Viimne kohtupäev"). 12. Kes renessanssi kunstnikest sai kuulsaks ,,Madonna" piltide maalimisega? a. Raffael 13. Mis on peenmaal? a. Väga täpne, pisimaidki üksikasju kujutav maal. 14. Kus seda harrastati? a. Madalmaades 15. Võrdle Itaalia Madalmaade renessanssi. a. Itaalias peamiselt esil kunst ja kirjandus, Madalmaades muusika. b
Tauria Veenus. *Bartolomeo-Carlo Rastrelli (tuli 1716 Pr-lt Peeter I kutsel, oli esimene skulptor Venem.) -Peeter I püst -Anna Joanovna Maal: *Ivan Nikitits Nikitin (õppis välismaal) *Andrei M. Matveje... (õp. Välism.) *Ivan Jakovlevits Visnjakov *Aleksei Petrovits Antropov ,,Ivan Petrovits Argunov" (pärisori). BAROKK EESTIS Aeg: 17.saj, 30-ndad -1780-dateni, 18.saj. keskel ja II poolel rokokoo. Arh: Eluruumiks II korrus, suurendatakse aknaid. Lae- jne. Maalingud. 17.saj, mõõdukas hollandipärane barokk nn. Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2
Ämbliknaise suudlus Käisin Tartus 19. Novembril vaatamas muusikali ,, Ämbliknaise suudlus." Heliloojaks oli Johan Kander ja laulusõnade autor Fred Ebb. Peaosas mängisid Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Koit Toome. Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. ,, Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992. aastal, samal aastal Londonis ning 1993 aastal Broadwayl. ,, Ämbliknaise suudlus" on pärjatud parima muusikali tiitliga. Eestis ilmus esimest korda 2009 aastal. See muusikal on mõeldud kõigile kes on üle 14 aasta vanad. Laule esitati eesti keeles koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja meeskooriga. See muusikal meeldis mulle kuna oli väga huvitava ja teistsuguse sisuga . Muusikal jutustas ühest homoseksuaalist Luis Alberto Molinast( Lauri Liiv), kes istus kinni kolm aastat alaealise vägistamise eest. Molina elas fantaasiamaailmas, et põgeneda vanglaelust, piinamistest, hirmust j...
KUNSTIAJALUGU 5.Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 s...
preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda igeusu phakoda. Mille pooles erineb see lne(st katoliku) kirikutest? Seinu katsid kuldsed mosaiigid ja maalingud. Lnes pole phakute skulpuutre. .13. Miks oli Btsants keskajal Euroopast mrgatavalt kultuursem? Antiikkultuuri elemendid elasid seal katkestusteta edasi ning sulasid kokku kristliku hariduse ja kultuuriga. -14. Mida on Btsants Euroopa kuluurile andnud? Too niteid.
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad ol...
Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Egiptlased uskusid, et teisik peab elada saama hästi nagu inimene elas oma maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik. Surnukeha säilitati balsameerimise teel, pärast mida asetati surnu inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised maalingud sümbolitest ja jumalatest. Ka hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Surm oli kujunenud omamoodi rituaaliks. Egiptlased elasid, et surra. Vastupidiselt egiptlastele, kartsid mesopotaamlased surma. Seepärast pöörasid nad eeskätt tähelepanu elule enne surma, sest karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks saavad, pidid kätte jõudma juba siinpoolses elus
kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema nagu väike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui ka halb ning milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Igal piiblitegelasel oli oma tunnusmärk, mille abil nad ära tunti. Näiteks võtmega mees oli Peetrus ning Püha Barbara kannab käes väikest tornikest. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida
korrashoid, püramiidide, templite ehitamine, ise elati tagasihoidlikult Käsitöölised: töötasid vaarao või losside ja templite juures, täites tellimusi, neile tasuti tarbeesemete ja toiduga Orjad: erinevad tööd vaarao, templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes.Vaarao, preestrid, sõdurid, kirjutajad... Elu pärast surma: samasugune kui maal, mumifitseeriti, sest ainult säilitatud kehadel oli hauatagune elu, anti kaasa ande, maalingud hauakambri seintel olid stseenid elust, algus mumifitseeriti vaaraosid ja ülikkonda, hiljem ka lihtin-d. Sinuhe jutustus: minavormis lugu Sinuhest, Eg kuulsaim kirjandusteos. Pühad loomad: Skarabeus e sõnnikumardikas, pistrik, kass,
pühakulugusid, on trükkinud ka olustikupilte. (,,Madonna murumättal") · 16. Saj algus Saksamaal on tormiliste ühiskonnasündmuste aeg(reformatsioon e usupuhastus, talurahvasõda), kunstis erakorralise õitsengu aeg. · Kunstnikud ühendasid hilisgootika Madalmaade ja itaalia kunsti saavutustega. Neid ei huvitanud ilu, vaid inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. · MATTHIAS GRÜNEWALD hilisgootika ja renessanssi piirimail tegutsev kunstnik. Peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga. On esitatud Jeesus Kristuse inimlik ja jumalik loomus. Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena leinavad Jeesust kui inimest, paremal aga seisab rahulikult Ristija
Inuitid Inuit on ametlik nimi eskimodele, kes elavad Põhja Kanadas, Venemaal, Gröönimaal ja Alaskal. "Inuit" tähendab inimest nende keeles. Mehed Inuitid käivad iga päev jahil ,või kala püüdmas. Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest. Igas piirkonnas on erinev kultuur ja seetõttu erinevad nii mustrid Inuitide mantlitel ning nende pikkus ja paksus. Inuitid elasid ja elavad käsitsi valmistatud lumeonnides talve paiku,kus on küllalt ruumi paljudele inimestele, magamisasetele ning ahjule ja looma nahkadest telkides elavad nad soojematel perioodidel. Külma eest kaitsevad Inuiite vaid nende paksud riided ning on tõestatud et nende r...
Film„Karu süda“ analüüs Film „Karu süda“ põhineb Nikolai Baturini romaanil, mis valmis 1989. aastal. Hiljem valmis ka romaanist film, mis tehti Venemaal Siberis 2001. aastal. Filmi peategelane Nika tuleb külma Siberisse ennast proovile panema ehk nö ennast üles leidma. Oma teel kohtub ta erinevate naistega ning kohalike põlisrahvastega. Filmi üldmuljed on head kuna see konkreetne film erineb oluliselt teistest filmidest. Film „Karu süda“ pole mitte tavaline film, vaid film mis räägib inimese iseenda leidmisest ja avastamisest. Siiski jäi minul veidikene segaseks karu osa, kus ta jälitab Nikat ning hiljem jäljetult kaob ja siis jällegi tuleb tagasi. Filmis tuli väga hästi välja see, et tõeliseks armastuseks ei pea inimesed omavahel rääkima ühte keelt ega saama üldse teineteisest aru. Nimelt mõtlen ma Emilyt, kellega nad hiljem Nikaga lapse said. Kostüümid ja grimmid olid väga olulised osad filmist kuna need inimesed, kes seal külm...
o E. DAHLBERG on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) · 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke o Neist tuntuim on Christian ACKERMANN, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli Tegelenud peamiselt puureljeefiga Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele maalingud, siis barokiajastul on asi vastupidi Teinud ka mujal Põhja-Eestis kirikutes altarimaale: Albu kirikus · N. MICHETTI (suurim loss Vene keisririigis) o Vene aja suurim barokkmälestis on Kadrioru loss (176-177) Ehitatud Katarina I suvelossiks (Peeter I abikaasa) Barokklossidel on sees sageli suured stukist kujud ja reljeefid Kadrioru lossi laemaaling on puine ja halvasti õnnestunud
Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne jooni...
28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahul...
*# AASTATUHANDE LÕPUKS KUJUNEB VÄLJA kREETA SAAREL JA Eguese mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon *Religioonist suurt ei teata (ilmselt sõnna ja maokultus) · Minoiline kultuur(arhitektuur) *Loosid (Knossos) kindlustamata, labürindid, sambad allapoole peenenevad, seintel maalingud, värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST
Esiaja kunst GAG, Marju Liidja, 2005 Kiviaeg jaguneb: 1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.- 150000 a. tagasi) b) keskmine paleoliitikum c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a. e.Kr.). 2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). GAG, Marju Liidja, 2005 Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a. Kujutatud metshobuse...
Rõhuti välisele võimsusele ja toredusele. Ida-Rooma keisririik, mille pealinn oli Konstantinoopol. Ristiusk, kreeka keel, keisrid, keerulise kombestikuga nn kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid? Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. Millal eksisteeris romaani stiil? 10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6
Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine. Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli sama, mis reljeefidel - õpetada pühakirja ja alandlikkust. Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Romaani ajast on pärit vitraazaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust ja küllap see
Viis päeva 10 hiljem tuli avastatud koobast uurima tuntud autoriteet koopamaalingute alal abee Henri Breuil, kes mõistis kohe, et tegemist on ühe suurema avastusega koopamaalide alal. ,,Peasaalist" viis kõrvale kaks käiku, mille seintel oli kujutatud 65 maali, mis kujutasid härgi, hobuseid, põhjapõtru, linde ja isegi piisoni tapetud inimesi, samuti palju salapäraseid märke. Maalingud olid paremini säilinud ja nende värvid, mis olid veidral kombel veel niisked, olid erksamad kui üheski teises seni leitud koopas. 3.4. Koopamaalid. Kõige kaunimad koopamaalid on loodud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Suuremat osa Euroopast kattis sellel ajal paks jääkiht. Vastavalt jää taandumisele põhja poole liikus sinnapoole ka inimasustuse piir. Võib arvata, et inimeste aeg kulus võitlusele nälja, külma ja kiskjate vastu
Mumifitseerimisprotsessil on kaks etappi. Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koo...
Saksa kunst 15.-16. sajandil · kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale
Galeriiseinal oli ka Nicolas Party söejoonistus eksootilistest puudest. Väge ilusa efekti lõi Kristi Kongi teos ‘Puude vahel on vaikus’ , mis kujutas ruumis värvilisi vertikaalseid jooni mustal taustal, mis sulandusid põrandaga kokku triipudeks. Jäi mulje nagu viibiksin laserkiirtega täidetud ruumis. Kõige meeldejäävamad tööd olid Dan Rees’i õlivärvist, klaasist ja kroomitud terasest tehtud Mies van der Rohe Barcelona-lauad. Need olid nagu abstraktsed maalingud klaasi ja metalli peal. Merike Estna „Mustriraamatu” kõik leheküljed olid kaetud erinevas koloriidis kaarjate pintslitõmmetaga. Raamatute kõrvale olid jäätud valged kindad, millega huvilised said raamatuid kahjustamata sirvida. Uudsena näis minu jaoks see, kuidas kunstnikud suutsid teha kõige igapäevasematest asjadest tõelised kunstiteosed. Näiteks oli Katnika Pilscheur kasutanud maalimiseks küünelakki. James Ferris tegi omapärase teose pealkirjaga “Itsita malbelt, naerata
kannavad nad nimetust kääbusgalerii. 5)Lamereljeef, kõrgreljeef, ehitistega seotud. Temaatika jutustav ja õpetlik .kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolle aegne inimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "VAESTE PIIBEL", Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skultuure maalingud. Figuurid moonutatud, kujutised ebareaalsed. Figuurid pinnatud ja kannatavad. 6)raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus
Loomade liigikuuluvus,poosid ja liigutused olid edasi antud täpselt ja ilmekalt. Suurusvahekorda aga ei arvestatud. Loomad paiknesid juhuslikult. Loomade piltlikul kujutamisel ei arvestatud vaid seda, mida nähti, vaid ka seda, mida teati. Mõnede loomade kujutistel on kujutatud ka nende loomade siseelundeid. Kunst oli algusest peale maailma tundmaõppimise vahend. Vahel värviti pilte peenekssurutud mineraalainetega. Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. Kuna maalingud on tehtud keerulistesse kohtadesse, arvatakse, et neid tehti mõne uskumuse tõttu. Paljud maailingud on koopasügavustes, kus neid võib näha vaid tule valgel. Tõenäoliselt püüti loitsude, tantsude, kehamaalingute, riietuste jms abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Ilmselt oli paleoliitikumi küttide kujutistel maagiline tähendus. Lascaux' koopamaaling
Rokokoo kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco. Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptist...
toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
