Taavet( 1. vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega), Padovas püstitas Gattameleta ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj. Itaalias töötas tol ajal sadu maalikunstnikke, temaatika oli usuline, hiljem sulasid pühalik ja ilmalik kokku. Maalikunsti uuenemise keskus oli Firenze. *Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440
Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, selle õpetuse loojaks oli F.B. Palazzo paleed, 3korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris. 3. Vararenessansi maalikunst loodi illusioon kolmemõõtmelisest elust. Ettekuulutus lemmikteemaks kunstnikel, kolmemõõtmelisuse sünd maalidel, aupaiste läbipaistev valgusrõngas, mis sõltus pea asendist. Kasvas välja Bütsantsi ja keskaja kunstist, inimese kehaosi kujutati ebarealistlikult, pidev muutumine ilmaliku kunsti suunas. Fra Angelico dominikaani munk, uuendused ei leidnud rakendust, tähtis siirus ja usutunde väljendus, säravad värvid, muinasjutuliselt kaunid ja õrnavärvilised teosed
HIINA 1. Kirjelda Hiina arhitektuuri, skulptuuri, maalikunsti, kalligraafiat ja tarbekunsti. - ARHITEKTUUR: keerukad palkkonstruktsioonid, mitmekorruselised katused, ehitisi kaunistati värvilise keraamika ja puunikerdusega, kiviehitisi on vähe, ainult müürid (Suur Hiina müür); - SKULPTUUR: viljeleti ohtralt, materjaliks kivi, pronks, puu, elevandiluu; iseloomulik peen ja puhas detailide töötlus, loodi palju Buddha figure - MAALIKUNST: peamiselt tusi- ja akvarellmaal paberil ja siidil, kujutati inimesi, loomi, maastikku - KALLIGRAAFIA(ILUKIRI): arhitektuuri ja skulptuuri peeti käsitööks, maalikunsti ja ilukirja aga vaimseks loominguks; hieroglüüfide kirjutamine ja maalimine kuulus ülemkihi hulka. Hiina hieroglüüfid olid enamasti nelinurksed, selged ja korrapärastes ridades; - TARBEKUNST: alad: metallehistööd, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd JAAPAN 1
· Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike · "Kristus uskumatu Toomasega" (oriool) · Colleoni ratsamonument üks parimaid ratsamonumente sellest ajast. · Lorenzo Ghiberti (1378-1455) · Firenze toomkiriku peauks (põhjas) 1401-1424 Firenze toomkiriku põhjauste loomise juures, 10 reljeefi, perspektiiv "Paradiisivärav" 1 koondpunktiga. VARARENESSANSI MAALIKUNST · Areneb ruumiline laad, oluline oli kunstniku isikupära. Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi · püüdis pildil olevatest tegelastest teha elavaid inimesi · "Pearaha" keskel kuidas raha saada, vasakul võtab keele suust, paremal annab maksukogujale
Ehitatakse puidud, lühiajalised. Eestlastel oli reheelamu, seal kuivatati vilja :O Kuna arhitektuuri pole, no räägime siis käsitööst. Unikaalsed asjad. Ühtegi asja pole 2 tükki. Omavadki suurt väärtust. Seal kujutati sümboleid, reljeefid, kaunistuseks kasutati värvilist klaasi. Skulptuur on madalreljeefina. Põhiliselt kasutati loomamotiivi. Võidi kasutada ühte looma kehaosa, nt pea, käpp. Teine variant paelornament. Spiraal, paganlikud märgid. Merovingide ajal on maalikunst ilma maalideta. Pisikesed maalid, köidetakse raamatute vahele. Kloostrites kirjutatakse ümber käsikirju. Raamatud olid suures lugupidamises. Neid peeti võrdseteks pühakute säilmetega. Raamatu kirjutamine oli Jumalale meelepärane tegevus. Sellest ajast on leitud kõige rikkalikumalt kaunistatud käsikirju Iirimaalt ja Inglismaalt. Iseloomulik on sellel ajal kaunistatud esitäht. Kaunistati peene mustriga, mis koosnes spiraalidest, paelpõimest, maleruutudest, stiliseeritud loomapeadest
Väldib reeglipära j sümmeetriat ning jätab mulje nagu kõik oleks juhuslikult kujunenud (nagu vabas looduses). Aia tüübid: · avarad aiad vanemad, aias järv või tiik, tavaliselt suletud aiad. · kloostri aiad mõjutatud Zen-budismist, kiviaiad- kasutatakse tavaliselt erineva suuruse ja värviga kive. · Teeaed- tagaaias paiknesid madalad majakesed, kus käidi teed joomas ning rullmaale vaatamas. Ühest majast teise viis tee. 5. Jaapani maalikunst · Kalligraafiat arndati suurema luksuse suunas, see oli vaba ja mänglevam. · Iseloomustab vabakäestiil ja robustsus. · Maaliti maastikupilte ja üksikuid loodusmotiive. · Maaliti nii paberile kui ka maja vaheseintele ja lükandustele. · Kasutati tussi ning pintsleid, iseloomulikud tühjal pinnal mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodsele. Zen-mungad eelistasid maalida vaid musta tusiga. PUULÕIKETEHNIKA:
KUJUTATAVA KUNSTI LIIGID. 1.Mis on arhitektuur ? Arhitektuur on ehituskunst, mille puhul on oluline, et ehitis täidaks oma ülesannet, kooskõlastuks ja sobiks loodusega, ning samuti nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub. 2.Mis on tarbekunst ning nende erinevad harud ? Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3.Mis on maalikunst ja kuidas jaguneb ? Maalikunst on see, kus värvidega on loodud kujundeid, olendeid jne. Jaguneb : · seinamaalid · laemaalid · põrandamaalid · joonistused 4.Mis on skulptuur ? Skulptuur on enamasti kivist valmistatud kujutis. Seda on erinevaid sorte nt. : ümarplastiline, reljeefne, abstraktne jne. 5.Mis on graafika ja mille peale tehakse pilt trükigraafikat tehes ? Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil.
tallinnas on säilinud euroopa kõige terviklikumalt keskaegne linn ja seetõttu kuulub tallinna vanalinn 1997 asstast unesco maailmapärandi nimekirja. Unesco-ühinenud rahvaste hariduse, teaduse kultuuriorganisaatsioon. Kuulsamad objektid tallinna vanalinnas: · tallinna raekoda · püha vaimu kirik 159m nüüd 123m Tartus on kõige paremini säilinud Tartu Jaani kirik ja Tartu Toomkirik- keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ning ainuke millel oli 2 läänetorni Maalikunst Kuulsaim kunstnik tollest perioodist on saklane bernt netke(kuulsaim maal "surmatants")
Marseljees lauluga läksid mehed 1792. aastal lahingusse ja see laul sai hiljem ka Prantsusmaa rahvushümniks. Maalilisema pinnatöötlusega on ANTOINE LOUIS BARYE (1796-1875) looming, mis kujutab peamiselt loomi. Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. 6. Maalikunst 6.1. Inglismaal Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul
JUUGEND Referaat Janet Põhja Lihula G Lihula 2008 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris...
Kreeka arhitektuur. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks templite ehitamine. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist pärit megaroni. Ehitusmaterjaliks oli esialgu enamasti puit ja savi, hiljem hakati kasutama kivi(marmor). Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapite...
Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise...
Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövis...
MAALIKUNST 15.saj. Itaalias · Piiblitegelased muudeti kaasaegsemaks · Riietus, tunded ja meelelisus · Tsentraalperspektiivi rakendamine · Freskotehnika, temperavärvid, õlivärvid · Antiiksete arhitektuuridetailide maalimine pildile TEEMA · Kõigil maalidel on teema, mis kannab sõnumit · Sageli on teema lihtsalt äratuntav · Varasematel maalidel on teema võetud piiblist või antiikmütoloogiast · Eeldas vaatajalt lugude tundmist TEHNIKA · Selle all mõeldakse vahendeid ja materjale · Materjali käsitsemise viis · Erinevad värvid: Fresko (seintele) Õlivärvid (tahvelmaal, lõuenditele) Temperavärvid (tahvelmaal) SÜMBOLISM · Kasutati sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid nii vaataja kui kunstnik · Iga objekt oli läbimõeldud ja omas pildil kindlat tähendust antud ajas KUNSTILINE LAHENDUS · Kompositsioon e. teose ülesehitus, üksikosade ...
RAFFAEL Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Ta oli vähem mitmekülgne kui Leonardo ja vähem jõuline kui Michelangelo, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne seinamaalid, tahvelmaalid jne. Raffaello Sanzio (14831520) sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Tema maalid "Maarja kroonimine" ja "Maarja laulatus" (1503-1504) olid õpetaja tasemest paremad. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. ...
harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Ilmekas on ka puuskulptuur, mis enamasti väljendab tugevaid usutundeid ja kus suurema tõetruuduse huvides on kujudel riided seljas ja klaasist pisarad näol. Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst: 23 El Greco tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu, ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid. ,,Toledo äikeses" 24 Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda ,,Infant Balthasar Carlos" ,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur
24 1848 , . 11 1868 - 1869 1875 . . 4 1875 . , 1877 . 25 1878 : ,,. 6 1916 . .
Analüüs Külastasin Niguliste püsiväljapanekut. Maal mis mulle silma jäi oli saksa maalikunstniku ja skulptori Bernt Notke poolt maalitud Surmatants (Danse Macabre). Maal on maalitud 15 saj. lõpus. Algne variant sellest asus Lübecki Maria kirikus, kuid hävis Teises Maailmasõjas. Sarnase ning osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Algselt ligi 30 meetri pikkusest teosest on säilinud vaid kristliku maailma vägevamaid kujutav algustükk. Maali taustaks on linnamüürida tagune maastik ehk siis puud ja põllud ja ka linna kirikutorn paistab, ning taevas on pealkirjale kohaselt süngemates toonides. Seisab neli isikut kellest 2 on kuninglikust soost ja teised kaks on linadesse mässitud skeletid, kellel on väga elavad poosid. Tegelt need ei olegi niivõrd skeletid kui väga rängalt näljutatud inimesed, kuna neil on veel nahk ümber luude. Maali all ääres on pik...
Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" ...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument. ❖ ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas, jõle naiselik), Colleoni ratsamonument. ❖ Ilmalik portreekunst ❖ Madonnarelieefid- kasutusele võeti majoolitehnika ehk savirelieef glasuuriti ❖ Medalikunst ❖ Putod Itaalia maalikunst. 15. sajand ❖ Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus ka antiikmütoloogiat. ❖ Feskotehnika, II poolel võeti Madalmaades kasutusse õlivärvid. ❖ Tähtsaim keskus oli Fierenze. ❖ Tsentraalperspektiivi kasutamine (alates 1440) ❖ MASACCIO - “Püha kolmainsus”, tsentraalperspektiivsus ❖ PIERO della FRANCESCA - eriti matemaatiline, vormikindlus
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte lange...
eenduva sammastikuga, mida kroonib kolmnurkne viil. Barokkarhidektuurile on iseloomulik vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine. Uhked paarissambad, fassaadi kaunistavad nissid, milles asetsevad skulptuurid, murtud viilud, voluudid, etteulatuvad hooneosad, kõverjooned ja ümarkaared need kõik on barokkarhidektuurile iseloomulikud. 4. Milliseid eeskujusid järgis klassikaline maalikunst? Miks? Maalikunstile varasemastajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel suuri raskusi, sest neid õieti ei olnudki, nii hakatigi oma maalides jäljendama antiikskulptuuri. Klassikaline maalikunsti iseloomustab huvi antiikkultuuri vastu. Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri eriti reljeefi jäljendamist. Väervilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, kõik piirjooned ja kehakumerused maaliti hoolikalt välja. Maalidel kujutati
hävisid Vesuuvi purske ajal · Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis · Sealt leiti 19. saj lõpus · Arvukalt väikeseid tahvelmaale · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi · Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna · Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis)
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Toila Gümnaasium Külli Laur Juugendstiil. Kunsti ajaloo referaat. Voka 2007 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta v...
Bütsantsiaeg Maalikunst,mosaiigid,ikoonid, kuntsnikud ja nende teosed Maalikunst Bütsantsisisene võitlus kujutava kunsti pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne.
Sissejuhatus ja kunstistiilist Van Gogh töötas kunstnikuna vaid 20 aastat ja terve selle perioodi ajal müüs ta üheainsa maali. Kuid see ei tee temast halba kunstnikku. Vastupidi, tänapäeval peetakse Vincent van Goghi väga kuulsaks, oskuslikuks ja mõjukaks kunstnikuks. Tema koheselt äratuntavaid teoseid müüakse oksjonitel miljonite eest ja tema maalidest on saanud inspiratsiooni tuhanded. Vincent van Gogh tegi oma elu jooksul 2000 kunstiteost. Kõige rohkem esinesid tema teostes maastikud, portreed ja päevalilled. Van Goghi võiks pidada ka koloristiks, kuna tema teostes on värvidel väga suur rõhk. Van Goghi põhiliseks kunstistiiliks peetakse post-impressionismi. Post-impressionism laiendas impressionismi piire, post-impressionismis esinevad eredad värvid, paks värvikiht ja isepärased pintslilöögid, kuid samas rõhutatakse geomeetrilisi vorme ja kasutatakse ebaloomulikke ja utoopilisi värve. Struktuur osade tervikuks liitmine on van Go...
KUNSTIAJALUGU 25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega
Kreeka arhitektuur-kreeklaste poolt ehitatud templeid(suurim saavutus) torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile.Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak,mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Vanimad templijäänused pärinevad arhailsest ajast(6.saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurima...
Pierre Auguste Renoir Auguste Renoir`i teoste mõistmine ei nõua inimestelt suurt ponnistust. Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse s...
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud k...
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed · Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust · Õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle · Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambakarjuseid Antoine Watteau. Armastuse nauding Antoine Watteau. Gilles Francois Boucher Venuse tualett Francois Boucher. Pastoraalistseen. Francois Boucher. Madame Pompadouri portree.
Impressionism Marian Mäeots Inga Tiits Dan Heinleht Hendrik Päts Jaan-Sander Sillar Kevin Rull Maalikunst Algus 1860. aastatel Rõhk ei ole detailide, vaid üldmuljel Uut moodi nägemus Nähtavad pintslitõmbed, avatud kompositsioon, rõhuasetus Värve segati vähe Maalikunst Uudsed süzeed Traditsioonilise kompositsiooni hülgamine Claude Monet 1840-1926 Prantsuse maalikunstnik, Click to edit Master text styles impressionismi rajaja ja Second level peaesindaja. Third level Monet'lt pärineb umbes Fourth level 2500 maali Fifth level Le Harve's maalis oma tuntuima teose, mis tõi tõelise pöörde kunstiajaloos. Perekond võitles pidevalt vaesusega Monet' üritas 1868. aastal ensetappu sooritada Impressioon. Tõusev Päike Click to edit Master te...
ka valgusevirvenduse: Monet'le meeldis eriti punase ja rohelise kooskõla, van Goghile sinise ja oranzi kokkupuutel. Vormi anti edasi pintslilöögiga: horisontaalsed tõmbed meenutavad lainete loksumist, kriipsukeste rida rohukõrsi ning õhukesed värvilaigud puulehtede värinat. Kiire ja fragmentaarne teostus tõi kaasa materjali mitmekesisuse: pintslitõmbed võisid ühe ja sama maali piirdes olla voolavad, paksud või krobelised. Raamatust ' MAALIKUNST RENESSANSIST TÄNAPÄEVANI ' 11 KUNSTNIKUD Prantsusmaalt Claude Monet Lapsepõlv ja noorus Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina
Anete Merilin Leetberg Aule Pihlak Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tõi kaasa suure murrangu inimeste mõtteviisis. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajand eelrenessanss 15. sajand vararenessanss 16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetulet...
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
Edgar Degas'i elulugu Edgar Degas oli prantsuse maalikunstnik ja skulptor, kes sündis 19. juulil 1834. aastal Pariisis viielapselisse, heal järjel olevasse pankuriperesse. Degas ei taotlenud publikumenu, ta oli äärmiselt häbelik, üksildane perfektsionist ja töönarkomaan ning ta hindas oma privaatsust väga. Maalikunstnikule meeldis maalida juba lapsepõlves ning 18. aastaselt katkestas ta juuraõpingud, et pühenduda maalikunstile. Ta õppis nooruses mitme kuulsa kunstniku käe all, üks nendest oli J. A. D. Ingres, kus ta arendas muuhulgas ka oma joonistusoskust. Pärast seal õpitud aega käis ta veel Louis Lamothe'i juures õpinguid jätkamas ja täiendas ennast Ecole des Beaux-Arts'i kunstikoolis. Kuni neljakümnendate eluaastateni ei müünud ta ühtegi enda loodud maali. Degas oli impressionistide ringi asutajaliige, eksponeeris oma töid nende kunsti alustalasid vapustavatel näitustel ning jagas arusaama, et kunst...
alguses küll C.Gleyre'i ateljees. Ta on töödanud paljudes karikaturistina erinevates paikades nagu näiteks: Hollandis, Claude . Varsti hakkas Pariisis, Gyvernis jne.. Monet on võtnud Oscar ta aga huvi eeskuju ka sellistest kunstnikest nagu Couret tundma ja Manet. Ta on maalinud paljusid Monet maalikunsti aastaasegu ja vaba loodust. Monet kogu oma vastu ning loometee vältel taotles erakordse 1840- 1858. aastal järjekindlusega tema põhilist eesmärki võeti üks tema anda edasi seda, mida ta 1890. aastatel 1926 maalidest nimetas "hetkelisuseks". Kuid selline vastu lähenemine on veidi lihtsustatud. Sellega kohalikule varjatakse tõsiasja et Monet oli väga hoolas näitusele, ja andunud kunstnik, kes maalis oma tö...
Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (keelust üleastumise korral). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja D...
KUNSTIAJALUGU 11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust. · Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid seal...
Paul Cezanne 19. jaanuar 1839 22. oktoober 1906 Prantsuse postimpressionist Loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubsimi vahel Konstruktiivse suuna rajaja (kubism) Püüdis näidata asjade olemust Lõi maale, mis kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Cezanne maalis maastikke, natüürmorte, portreesid. Tähelepanu oli suunatud struktuuridele ja geomeetrilistele vormidele. Cezanne teooria: looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju. Cezanne huvitas rohkem maalipinna organiseerimine kui motiiv 1870.aastatel ilmus tema loomingusse uued motiivid: linnavaated väikeste, üksteise suhtes eri külgedega paiknevate majakestega mäeküljel, metsiku järjekindlusega maalis ta Saint-Victoire'i, mäge, mis avaldas talle motiivina tugevat vastupanu. Portreesid võttis kui natüürmorti. Maalis neid kaua, seetõttu on modellid uniste nägudega. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
osakaal vähenes. · IV periood XIV-XV saj- kujunes välja rahvalik lõbustus. Teater saavutas kõrgtaseme(elukutselised näitlejad). Hakati avalikult pilkama võimukandjaid. · Kuulus kirjanik Francois Villon. Skulptuur ·Neid kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. ·Peamiselt kujutati piiblitegelasi. ·Skulptuurid aitasid inimestele usu tõdesid selgeks saada. ·Nendega kujutati ka tähtsaid inimesi. Maalikunst ·Keskajal olid ülekaalus vaimuliku sisuga seina- maalid (fresko ja mosaiik). ·Kirik dikteeris ranged eeskirjad. ·Inimkeha kujutamine keelatud. ·Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. 5 ajaloolist fakti · 1208 Ümera lahing, eestlased võitsid. · 1217 Madisepäeva lahing, eestlased kaotasid =(. · 1262 Tartu saab linnaõigused jeee =).
Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtub esivanemate austamisest. Esivanemaid kujutati realistlikult. Tehti ka keisrite portreesid. Oluline oli Kreeka hellenistliku kunsti mõju. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuure.maalide temaatika on mitmekesine. Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatu...
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikoh...
Teoste teemad pärinevad antiikajast, enamasti antiikmütoloogiast. Oma kaasaegseid kujutati antiikkangelaste rollides. Teoste teemad pärinevad antiikmütoloogiast. Skulptuuri rakendati arhitektuuris, reljeefidega kaunistati hoonete viile ja triumfikaari. Sisearhitektuuris olid levinud kaunistusmotiivid: rippuvad vanikud ja trofeekimbud. Trofeekimbud koosnevad sõjariistadest, mis on asetatud kilbile. Maalikunst Maalikunstil oli raskusi antiikkunsti leidmisega. Maalikunst võttis eeskujuks antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasajaga. Väga palju tehti ka portreid, mis mõjuvad kuivalt ja igavalt tänu idealiseerimisele. Jasques Louis David (1748-1825) Sündis Pariisis, 9-aastaselt jäi orvuks, poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima. 16-aastaselt asus õppima väga tuntud meistri juurde ja hiljem jätkas õpinguid Kuninglikus Maali- ja Skulptuuriakadeemias
IMPRESSIONISM Tutvustus ◦Sai alguse 1860. aastatel ◦Nimi Claude Monet' maali „Impressioon. Tõusev päike“ („Impression, soleil levant“) järgi. ◦1874 aasta kevadel korraldasid impressionistid esimese oma näituse. ◦Sõna "impressionism" laskis käibele kunstikriitik Louis Leroy ◦1880-ndaist aastaist hakkas impressionism mõjutama teiste maade kunstnikke. Tunnused ◦Kasutasid ettesegatud värve. ◦Püüdsid nimelt jäädvustada hetkelisi muljeid ◦Töötasid vabas õhus ◦Maalisid ka inimeste argielust – kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna ◦Maalide teemaks valiti vähetähtsad sündmused (loodus, kaasaja linna olustik). ◦Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad (kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim). ◦Ühte objekti võidi maalida päevas mitu korda. Tunnused ◦Ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. ◦Pehmete paste...
NIKOLAI TRIIK Kai Leola 12. klass ELUKÄIK Sündis 7. augusti 1884 Tallinnas rätsep- meistri perekonnas 1901-1905 õppis Stieglitzi kunsttööstuskoolis (revolutsioonis osalemise pärast eemaldati koolist) Seejärel A. Laikmaa ateljeekoolis 1906 Peterburis Josef Braszi ateljees 1906 kevadel Soome Kunstiühingu koolis 1906 abiellus Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga 1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud pereko...