Maavärina võib põhjustada ka suure meteoriidi langemine, lumelaviin või maasööst. 95% on tektoonilised. Allikad: R. Kont (Avita, 2002) lk 78 81 H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln 1988 I.Arold, A. Raukas, H. Viiding Geoloogia alused,Tln 1987 http://earthquake.usgs.gov/ (USA maavärinate informatsiooni keskus) Maalihked (gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes ) Mõisted: maalihe, maalihkekeha Maalihe on pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet. Maalihkekeha jaguneb lükkekehaks ja vastukaalukehaks. Maalihkeid põhjustavad nõlva jalami uhtumine, savised pinnasekihid maavärinad, ebaõige ehtustegevus, Eestis esineb maalihkeid viirsavialadel paiknevates jõeorgudes. Need tulenevad lükkekeha tehiskoormamisest (Pärnus), harvem vastukaalukeha erosioonist....
Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid, villakaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnikatooted. 7. Looduskatastroofid Suurima looduskatastroofid alates iseseisvumisest on loetletud allpool: Õnnetus Kuupäev Hukkunuid Maalihe 14.04.1994 111 Maavärin 09.08.1992 54 Maalihe 09.03.1994 51 Epideemia 13.03.1997 22 Äärmuslik t° 16.10.2000 11 Maavärin 22.05.1992 4 Uputus 08.07.1998 1 Uputus 18.05.1998 1 Õnnetus Kuupäev Mõjutatuid...
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina eeltõuge, mis oli sama tugev, kui tavaliselt peatõuked. Kuigi maavärin oli väga tugev, purunes Tokyo poolest miljonist majast ainult viis tuhat. Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku üksteist tuhat. Seal lõppes kurvalt ka 200 lapse koolireis. Nad maeti elusalt, kui kõrge müür rongile peale varises. Kaugemal, lääne pool, paiskas maalihe tohutu mudamassi Nebukawa külale, lükkas majad merre ja mattis enda alla. Kõige suuremat kahju tegi siiski tuli. Kuna oli lõunaaeg ja sajad tuhanded söepannid läksid ümber, oli tule kustutamine võimatu, sest kogu tuletõrjujate varustus oli hävinud. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. Kanto maavärin on hirmsaim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus. Mehhiko maavärin 1985 Eelmisel sajandil raputas Mehhikot 42 maavärinat. 19...
Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka. Ka 375 km kaugusel olev Pullmann mattus keskpäeval täielikku pimedusse. Kiirusega 956 kilomeetrit tunnis edasikihutav maailma suurim maalihe pühkis oma teelt sajandivanused metsad, Spirit Lake järve, hävitas 27 silda, 300 kilomeetrit maanteid ja 200 majapidamist. Neljaliikmeline raiebrigaad koosseisus ameeriklane Jim Scymanky, hispaanlane Jose Dias ja vene immigrandid Leonti Skorohodov ja Elanti Saripov, kes olid alustanud St. Helensist 19 km kaugusel Green Mountins'il puude langetamist, kuulsid valju mürinat, nagu oleks kiirrong läbi metsa nende poole tormanud. Tohutu...
september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina eeltõuge, mis oli sama tugev, kui tavaliselt peatõuked. Kuigi maavärin oli väga tugev, purunes Tokyo poolest miljonist majast ainult viis tuhat. Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku üksteist tuhat. Seal lõppes kurvalt ka 200 lapse koolireis. Nad maeti elusalt, kui kõrge müür rongile peale varises. Kaugemal, lääne pool, paiskas maalihe tohutu mudamassi Nebukawa külale, lükkas majad merre ja mattis enda alla. Kõige suuremat kahju tegi siiski tuli. Kuna oli lõunaaeg ja sajad tuhanded söepannid läksid ümber, oli tule kustutamine võimatu, sest kogu tuletõrjujate varustus oli hävinud. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. Kanto maavärin on hirmsaim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. 1994...
iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset...
Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine. Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Joonis 18. Maalihe Joonis 19. Maalihe Mõisted: Litosfäär - maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. Jaguneb laamadeks. Astenosfäär - kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum - Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus....
Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka. Ka 375 km kaugusel olev Pullmann mattus keskpäeval täielikku pimedusse. Kiirusega 956 kilomeetrit tunnis edasikihutav maailma suurim maalihe pühkis oma teelt sajandivanused metsad, Spirit Lake järve, hävitas 27 silda, 300 kilomeetrit maanteid ja 200 majapidamist. Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani 3 kuumas hinguses...
1. varisemine (kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas, väga kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4. libisemine (kivimiplokid liiguvad mööda kindlat libisemispinda nii, et plokis endas eriti muutus ei toimu) tagajärjeks maalihe Maalihe sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Toimuvad seismiliselt aktiivsetes piirkondades, aga pinnase niiskusesisalduse tõttu võivad esineda ka Eestis. Millised inimtegevuse tagajärjed võivad tuua esile maalihke? 1. ehitustegevus mitte rajada elumaju ja hooneid liiga kaldale; paadisadamate ehitamine (vibratsioon + vett täis pinnas) 2. puude ja metsa maha võtmine, tagajärjel tekib erosioon 3...
36.Tsunamid ja maavärinad ise. 37.Näiteks tuule,vee,jää või inimmõjul toimuvad protsessid.Nõlvaprotsessid mis toimuvad raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Libimise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii,et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. 38. Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda. 39.Kiired nõlvaprotsessid on varisemine,libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase...
Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
18. Setendite transport rannikuvööndis, ranniku elemendid. Lainebaas. Kuhjerannikud valdava settematerjali transport ja akumulatsioon (ümbersettimine). Ranniku elemendid: kulutus- kuhjerannikud. Lainebaas piirkond, kus veeosakeste liikumine on praktiliselt seiskunud (poole lainepikkuse sügavusel). 19. Hjulströmi diagramm settematerjali erosiooni(denudatsiooni)/transpordi/settimise sõltuvus terasuurusest ja voolu kiirusest 20. Maalibisemiste/varingute peamised tüübid. Maalihe = varing kivimassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul. Peamised tüübid: (1)delapsiivne maalihe lihkepind kõrgemal nõlva jalamist tekib vaba libisemine (2)detrusiivne maalihe lihkepind ulatub nõlva jalami alla, siis lihkekeha surve toimel tekib survekühm....
Kindlustatavad riskid ja nende hindamine Kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse. Elukindlustuses kõige levinud kindlustatavad riskid on surm, õnnetusjuhtum, töövõimetus, invaliidsus. Kahjukindlustuses kindlustatakse isiku vara ja kindlustatavad 1 riskid on tavalised tulekahju, loodusjõud (torm, rahe, maalihe , üleujutus), veeavariid, murvargus, vandalism, muu ootamatu risk ja kulud. Riskihindamine on riski teadvustamine ja määratlemine, ning nende kaardistamine. Riski hindamine tehakse selleks, et · määrata kindlustuse õiglane ja mõistlik hind · püüda vältida olukorda, kus sooviavaldaja püüab rikastuda kinslustusandja kulul · jälgida, et eeldatav kahju, mille alusel arvutatakse hinnad, oleks vastavuses tegelikku kahjuga...
Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle t...
Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismog...
Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema...
Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
wikipedia.org/wiki/Saint_Helens http://en.wikipedia.org/wiki/Seattle http://en.wikipedia.org/wiki/Olympia,_Washington Saint Helens Saint Helens on tegevvulkaan Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigis.Saint Helens on Kaskaadide mäeahelikku kuuluv subduktsiooni- lise geneesiga vulkaanilise kaare vulkaan. 18. mail 1980. aastal toimus katastroofiline vulkaanipurse, mille käigus hukkus üle 60 inimese. Purske vahetu initsiaator oli maalihe , mis oli põhjustatud vulkaani paisumise tõttu gravitatsiooniliselt ebastabiilseks muutunud nõlvade varisemisest. Maalihke tagajärjel vähenes vulkaani all paikneva magmakambri kohal olevate kivimite mass ning alanes rõhk, mis sarnaselt gaseeritud joogi pudelilt korgi eemaldamisega tekitas gaaside eraldumise magmast ning plahvatusliku purske, mis viis ära vulkaani tipu, tehes ta 400 meetri võrra madalamaks. Saint Helens...
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning...