Ülle Piibar Tallinn 2013 Sissejuhatus Jaapan (jaapani keeles Nihon või Nippon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel.
Inglise keeles suhtlevad islandlased meelsasti. Islandi keeles on 9 kirjatähte, mida eestikeelses tähestikus ei esine. Islandi keel kuulub indoeuroopa keelkonda. 4. MAJANDUS Islandi majandus ja rahvaarv kasvavad kiiremini kui teistes Põhjamaades. Kümne aasta jooksul on majanduskasv olnud kaks korda kiirem, kui euroaladel. Börsiindeksid on kerkinud 50-60 protsendini aastas. Island on hinnatud Euroopa esimeseks ja maailma neljandaks konkurentsivõimeliseks maaks. Rahvaarvu ja kogutoodangu produkti suhe asetab islandi jõukuselt viiendale kohale maailmas. Islandi SKP 2004.aastal oli 33051dollarit elaniku kohta. Elatustase Islandis on kõrgem kui Soomes, Rootsis või Saksamaal ning see väljendub külluslikus luksuskaupadele kulutamises. Suurem osa tarbekaupu ja tehnikat imporditakse, kuna riigis on vähe omatoodangut. Selle asemel leidub ohtralt energiaallikaid ning see on odav. Elektrit toodetakse vee jõul ja keskküte tuleb
Denis Diderot. Uudsus seisnes selles et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, see väljaanne koondas oma aja eesrindlikke kuid samas siiski erinevaid inimesi kes ilma entsüklopeediata oleks vaevalt kokku saanud. Pilet nr 2. 1. muistse egiptuse kuningavõim, riigi ja ühiskonnakorraldus. Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi
Anonüümse rahvalauliku asemele astus trubaduur, loov isiksus oma maailmanägemise ja luulemaneeriga. 9. Iseloomusta keskaja talupoegade eluolu , mõisamajandust ja meelelahutus Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Suur osa talupoegi kirjaoskamatud, sügavalt usklikud. 10
sajandi lõpp ja 13. sajandi algus. Tähtsamateks mälestusmärkideks on Prantsuse 'Rolandi laul' , hispaania 'Laul minu Cidist' ja saksa 'Nibelungide laul'. Kõik need teosed on tekkinud enamvähem samal ajal ja samades feodalismi tingimustes, mistõttu leidub neis palju sarnast, aga neis kajastuvad ka erinevad olukorrad rahavatse ajaloos, mis annab kõigile teostele eripärasuse. Prantsusmaa kangelaslaulud 12. sajandil on Prantsusmaa kujunenud vaimse elu alal juhtivaks maaks. Teaduslikus elus seisab Pariisi ülikool euroopas esikohal, juhtivaks kujuenb Prantsusmaa ka kirjanduses. Prantsuse kangelaslaulud on kujunenud ballaadilaadsestest lauludest. Säilinud on umbes 80 suurt laulu, nende pikkus kõigub 1000 värsist kuni 18 000. Enamik neist on loodud kümnesilbilistes värssides, hilisemates esineb ka aleksadriin- 12silbiline värss, tsesuuriga pärast 6. silpi. Ladina luule
põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest jõe läheduses valitsesid viljakad mullad ja sealt kaugemal viljatud kõrbed, kus midagi ei kasvanud. Šaduff on kooguga veetõstuk, mille abil egiptlased toimetasid vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid.
Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. Metsamajandus 8% riigi pindalast katavad metsad, mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama. See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus. Enamasti on istutatud männi-või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia Mauritius Referaat Koostaja : Triin Eevardi TRK-2 Tallinn 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................3 2. Ajalugu...........................................................................5 3.Turismist ja rekreatiivsetest võimalustest........................6 3.1 Rannad........................................................................9 1. Sissejuhatus M...
töötavast rahvastikust. Saksamaal ja Belgias põllumajanduses hõivatuid kõigest 1%. Austrias, Jaapanis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, SB-s, USA-s 2%, Kongos 58%, Sudaanis 39%. Põllumajanduse jaotus Kitsas mõttes võib jaotada taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks Laiemas tähenduses hõlmab põllumajandus ka · metsanduse · siseveekalanduse · mesinduse · jahinduse · iluaianduse Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Põllumajandusmaa jaguneb: · Haritavaks maaks (10% kogu maismaast) · Looduslikeks rohumaadeks (21% kogu maismaast) Agrokliimavöötmed Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel. 1) Arktiline kliima igasugune põllumajandus võimatu. 2) Lähisarktiline kliima kasvatatakse põhjapõtru ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi (redis, oder). 5 3) Parasvööde põllumajanduslikku maad on kõige rohkem, see paikneb enamjaolt põhjapoolkeral
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 1. Vana- Egiptus püramiidide sünnimaa............................................................................4 2. Püramiidide ehitamine...................................................................................................5 3. Igavene elu ehk elu pärast surma.................................................................................. 7 4. Salapära ning müstika....................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................9 LISAD.................................................................................................................................10 SISSEJUHATUS Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maai...
1950.aastal eraldi koolid mustanahalistele olid keelatud.Neegrite õiguslik oöukord paranes. NSVL LIIT 37. Hruštšovi sise- ja välispoliitika- mõistis hukka isikulultuse. Püüdis normaliseeruda suhteid väisriikidega eesotsas USAga. Hruštšovi poliitika üritas 1956.a uut liidrit kukutada, katse ebaõnnestus. Visiit Ameerikasse ja kuulus kõne ÜROs. Võttis Bulganini ameti üle. Seitseaastak- 1959-1965. NSVL pidi saavutama toidu jatrabekaupade külluse ning saam maailma rikkamaks maaks. Kommunismi rajamine-1959 ja 1960.aastalo tehtisuurpuhastus Läti NSV võimuladvikus, kust eemaldati kõik rahvuslikult mõtlevad isikud. 1964.a 39. Kuuba kriis- 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist....
Innovatsiooni juhtimine ettevõttes hõlmab selle planeerimise, organisatsiooni ja kontrolli kõiki strateegilisi, lühemaajalisi ja operatiivseid ülesandeid. Selle all mõistetakse laiemas mõttes ettevõtte muutuste juhtimist. (Vihalem, 1993) Tegevusalati on Eesti majanduslikult aktiivsed ettevõtted koondunud enam-vähem samadesse valdkondadesse kui teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades. Tegevusalade struktuur näitab, et Eesti on muutunud teeninduskesksemaks maaks. Valdavaimaks teenindusalaks on kaubandus, kõige rohkem investeeringuid on tehtud hotellidesse ja restoranidesse. Tootmisettevõtetesse on enamus investeringuid on tehtud omavahendite arvel. (Ivar Simson, Rein Lumiste,Rünno Lumiste, 2000, lk 169) 1. EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA Eesti ettevõtjaskonda iseloomustab mitu olulist strateegilist nõrkust. Mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjad imestab
kaasnenud probleemid tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. aastal oma organisatsiooni Inda Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. aastal Mandžu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused
Illustreerivaks näiteks toon paar pilti Egiptuse sõidukitest, mida võib vabalt ka kõrvuti sõitmas näha. Figure 4 Egiptuse numbrimärgiga auto (erakogu) Figure 5 Egiptlaste sõbralik ja üksmeelne reisiseltskond (Internet) 13 7. RIIGI ERIPÄRA Egiptlased on kirde-Aafrika rahvustest arvukaim.(Wikipedia) Egiptust peetakse kontrastide maaks. Siin võib ühtaegu näha uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes on rakendatud kaherattalise kola täis vankri ette. Egiptus on riik, mille elanikud on tuhandete aastate eest oma jumalatele ja valitsejatele püstitanud suurejoonelised ehitised, tänapäeval meenutavad aga paljud kohad sõjast laastatud paiku. Küllus elutseb siin kõrvuti viletsusega, kõrb on kõrvuti Niiluse roheliste orgudega. Maailma vanimal turismimaal on palju näidata
on koondunud Rootsi edelaossa. Põllumajandus on tööstuse ja olme järel suuruselt kolmas veetarbija: 4,7% kogutarbimisest. Vett kasutatakse loomakasvatuses ja kultuuride niisutamiseks. Umbes 80% kasutatavast veest on pinnavesi. Niisutusvett kulub kõige enam Rootsi lõunaosas ning sademevaestel aastatel. Põllumajandusmaastikus olevaid märgalasid on tugevasti mõjutanud muutused põllu-majanduses. 1800ndate lõpust kuni 1900ndate keskpaigani kuivendati suur hulk märgalasid haritavaks maaks. Voolusängide õgvendamine ja nende kaldavööndite ülesharimine on vaesestanud elustiku mitmekesisust ning suurendanud veekogude taimetoitainekoormust. Alates 1980ndatest on arengusuunad muutunud ning põllumajanduspiirkondades on mõni märgala ka juurde loodud. 6 3.2 Tööstus Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase
Soome vapil on mõõga tõstnud lõvi. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. GEOGRAAFILINE ASEND Soome Vabariik on riik, mis asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajaos põhja osas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja-Jäämere ääres selle-annekteeris Nõukogude Liit. Soomes on siiski jõgesid, mis suubuvad Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km.
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. S...
PILET 1 1) Kiviaja kultuurid (Kiviaja Kolm Kultuuri) Kultuur ja periood Elualad Tööriistad Elamud ja Leviala eluviis Kunda Kütiti koertega Joonaseid ja Kivi, luu, sarv, tulekivi, Pigem rändav Balti- 9000-5000 eKr Henrisid (aka Põtru ja Kopraid), kvarts <^ nendest tehti eluviis, ajastu maad Kui Kunda rahvas kuldsel aal Kalapüük, mereloomade väiksemaid tööriistu. lõpul ka paiksed kord istus maha jooma, siis Vanemuine käpakil läks tapmine (<= asulad veekogude Suuremad asulad ^ Sakust menti tooma. Läks aga läheduses), Kori...
Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse.Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. 10. Metsamajandus ja metsatööstus 8% riigi pindalast katavad metsad, mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama.See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus. Enamasti on istutatud männi- või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool.
Page | 15 Seetõttu ei saa maa ja taevas enam iialgi kokku. Kui Pan Gu suri, tekkisid tema hingeõhust tuul ja pilved, häälest aga piksemürin. Ühest tema silmast sai Päike ja teisest Kuu. Tema keha ja jäsemed muutusid viieks suureks mäeks ja tema verest sai möirgav vesi. Ta veresooned muutusid pikkadeks teedeks ja lihased viljakandvaks maaks. Lugematu hulk taevaseid tähti tuli ta juustest ja habemest, puud ja lilled ta nahast ja ihukarvadest. Tema üdi muutus nefriidiks ja pärliteks. Tema higi voogab nagu vihm ja kaste, mis toidab maad. Mõne versiooni järgi muutusid ta pisarad ja silmaläige äikeseks. Kui ta oli õnnelik, paistis päike, kui ta vihastas, tõusid taevasse mustad pilved. Räägitakse ka, et tema kirpudest ja täidest tekkisid esimesed inimesed.
· Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda, tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega -kiht · Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Sõnades muutus Venemaa kõige vabamaks maaks sõdivate riikide seas, samas ei suutnud aga Ajutine Valitsus poliitilist ja riigivõimu stabiliseerida · Tagajärjed: revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu Oktoobripööre 1917 · Põhjused: rahva rahulolematus; nõukogudes kasvas bolsevike populaarsus; sisedistsipliini ja
Kui Eestist ida poole jäävad mahukad turud korrastuvad ja nendes riikides jätkub demokraatlik areng, muutub Eesti vägagi atraktiivseks paigaks suurtele rahvusvahelistele kontsernidele. Just transiidimaa 11 positsioon oleks põhjuseks, miks Eestis loodaks nende firmade filiaalid. See looks kindlasti täiesti spetsiifilise keskkonna ka innovaatiliseks tegevuseks. Kui Eesti aga jääb suhteliselt ühepoolselt eelkõige Lääne suunal avatud maaks, hakkavad ilmselt domineerima väiksemad, eelkõige Skandinaaviamaadest pärit investeeringud ning toimub integreerumine eelkõige nende maadega, eriti Soomega. Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika kujundamisel peab tingimata arvestama, et konkurentsivõime kui selline ei ole määratud konkurentidega analoogilise olukorra tekitamisega, vaid konkurentidega võrreldes teatud tegurite eelisarendamisega. Eesti innovatsioonipoliitika ja üldse majanduspoliitika põhjendatud kujundamisel
Mainet aitas tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. 1957-69 oli kosmonautika kuldajastu. 1957.a okt Maa I tehiskaaslase loomine, 1961.a 12.aprill Juri Gagarini kosmoselend. 1959.a Hrustsovi visiit Ameerikasse, kuulus kõne ÜROs. Tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis ta ameti üle. Viisastaku asemele kuulutati välja seitseaastak (1959-65), mille lõpuks oli NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ja saanud kõige rikkamaks maaks. 1960.aastad algasid ülendatud meeleolus. Näis, et kommunismi, st ideaalse ühiskonna saabumiseks oli vaja teha vaid viimane ponnistus. 1961.a võttis kongress vastu uue programmi, mis lubas kom.saabumist 1980.aastaks, kuid see oli vaid pika allakäigu algus. 1961.a ehitatud Berliini müür andis paljudele kom.meelsetele eurooplaste-ameeriklaste illusioonidele raske hoobi maj.näitajad osutasid selgelt - lubatud küllus jääb saabumata. Süvenesid probleemid riigipea isikuga
teispoolses elus · Renessanss on läinud ajalukku ka · Allegoorilist laadi õpetab ja noomib graafika ja trükipressi leiutamise ajastuna · Kolm osa: põrgu, puhastustuli, paradiis · Hakati väärtustama inimese välimust ja igas osas 33 laulu meelelist armastust · Sümboolsed numbrid: 3 ja 9 · 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks ,,Uus elu" maaks moe alal · Ilmus 1292 · 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania · Koosnes 31 luuletusest mood, · Kirjutatud itaalia keeles Üldisi jooni kunstis · Autobiograafiline teos · Areneb uute joontega arhitektuur, · Räägib Dante armastusest tema muusa maalikunst ja skulptuur Beatrice vastu · Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste
kogemuse piire ületav). Olendit, kes on saavutanud oma vaimse transtsendentsuse läbi tao teadmise kutsuti hsien'iks, sama väljendit kasutati ka ingellike olendite kohta Chou kunsti ajal. (The Tao and Taoism...) Igavese elu otsingul Tegelikult ei alustanud taoistid pikaealisuse saladuse otsimist, vaid see ideaal oli Hiina traditsiooni juba enne tugevasti juurdunud. Pikalt elamine näitas isiku pühalikkust. Ürgne hing jagunes yiniks ja yangiks, tahumatuks ja puhtaks, vastavalt taevaks ja maaks. Kõige olulisemateks keha osadeks peeti chi'id (hingamine), ching'i (olemus) ja shen'i (vaim). Iga keha punkt ja organ omab peent energiat, mida taoistid seletasid jumalikkusega. Teatud pühade tekstide ette lugemine ja samaaegne vaatlemise praktika teenisid neid keha jumalusi. (Eliade 1987: 299-300) Mitmed taoismi voolud otsisid pikaealisuse saladust, isegi surematust, nende meetodid olid ainsad erinevused neil otsingutel. Kuigi filosoofid tundsid elu/tervise parandamise füsioloogilisi
sümboliks. Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. Levis teadmine, et need, kes egoistlikult ja hoolimatult oma eesmärke taotlevad, on enamasti edukad. Et erootika pop oli, seda näitab ka renessansiaegne riietus - see tõstis esile kehavorme ja jäsemeid (näiteks olid härrasmehe sukkpükste sääred erinevat värvi ja naiste heledad juuksed väga trendikad - pleegitati mikstuuride abil päikese käes). 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks maaks moe alal. Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele. 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. ÜLDISI JOONI KUNSTIS Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi
vähenevad tulud metsa pealt. Metsad 11 Tööstus Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus. Suuremad tööstusettevõtted asuvad riigi lõunaosas või rannikuäärsetes linnades, kus on hea ühendus nii maismaal kui meritisi. Norra on arenenud kõrgtehnoloogiliseks maaks. Riik ekspordib naftat, maagaasi, masinaid ja seadmeid, metall, laevu, kalatooted. Impordib masinaid ja seadmeid, toiduaineid, keemiatooted, metalle. Tööstus Norras 12 Transport Norras on infrastruktuur üsna hästi arenenud. Looduslikud olud aga ei soodusta seda, sest Norra on äärmiselt mägine ja suure pindalaga riik. Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid, reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed
arvates minna kiiremini, võttes aega kuni pool päeva, kuna selleks ajaks oli autor juba kogu materjali läbi töötanud. 1. Jaapan Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab sedaVaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honshū, Hokkaidō, Kyūshū ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese.
Heinrich VI Roger II tütre ja pärijanna Constanciaga ning saab päranduseks normannide riigi. Inglismaa Viikingiaeg Inglismaal algas 793 aastal kui normannid rüüstasid Lindisfame'i kloostri 838 a.Wessexi kuningas Egberti valitsemisajal sagenesid viikingite kallaletungid. Kavakindlat Inglismaa vallutamist alustasid viikingid 866 aasta. Kõigepealt vallutati London ja Thamesi suudmes asuv Thaneti saar. Pärast seda muutub Inglismaa Thame-sist põhjas taanlaste asustatavaks maaks (Da-Helag), mida taanlased valitsevad nn viiest linnusest (East-Anglia ja viie linnuse maa 870-917, Northumbria 876-926). Venemaa. 800-850 lõid rootsi viikingid slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonnas sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigikesi (gardarike). Põhjapoolsed valdusalad ühendati Rjuriku valitsemisajal Novgorodi riigiks. Normannide riigid rajas sõjameestest ülemkiht, kes oli lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud
Sissejuhatus: Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt: Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi ae...
See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Baltisakslased protesteerisid ägedalt, 1926. aastal hakkas Eesti neile tagasihoidlikku kompensatsiooni maksma. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930. AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus, Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Üha rohkem kasutati traktoreid, kombaine, kuid hobune jäi ikkagi asendamatuks. Juhtiv haru oli endiselt loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, mis andis suure osa ekspordist. Toodeti kaugelt enam kui siseturg jõudis tarbida. Riik toetas
Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Norra energiamajandus saastab vähe keskkonda ja on taastuv energuaallikas. Miinuspooleks on sõltuvus ilmastikuoludest. 15 16 Illustratsioon 11: Norras leiduvad maavarad 17 5. PÕLLUMAJANDUS Norra maast kasutatakse 3% põllumaaks, 27% metsamaaks ja 70% muuk maaks. Enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres. Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja põllumajandussaadusi eksporditakse vaid vähesel määral. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud, mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele.
Kõige kiiremini arenes Eesti põlevkivikeemiatööstus. Saksa suured tellimused tõid kaasa õli- ja bensiinitootmise järsu suurenemise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes. Põllumajandusega oli 1934. Aastaks hõivatud 60,2% rahvastikust. Ida-Euroopa radikaalseima maareformiga võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandati 56 000 talu ja 1939. Aastaks ulatus talundite arv 140 000-ni. Eesti muutus väiketalude maaks. Eestil oli 1936. Aasta seisuga kaubandussidemeid enam kui 100 riigiga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia(eriti väljaveos) ja Saksamaa(sisseveos), 1937. Aastal ületas Saksamaa üldkäibelt Suurbritannia. Kahekümne aastaga oli Eesti saavutanud rahvusvahelistel turgudel kindla koha. Loodi riigi rahandussüsteem riiklikud pangad keskpank Eesti Pank, Pikalaenu Pank ja Maapank, mis krediteerisid nii riigi- kui ka eraettevõtteid ja viisid ellu riigi majanduspoliitikat. 1918
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Maa peal oli algul ainult vesi.Algul jumal mõtles, et tahab maad luua aga selleks tal oli vaja abilist. Algul tuli esimene olend ja jumal palus talt mere alt tuua mulda ja veepinnale visata. Esimene olend seda ei suutnud kuid kui tuli teine olend siis ta sai suure vaevaga selle ülesandega hakkama, ta sülitas suust mulda välja ja see hakkas kasvama maaks. Mõned liiva tükid, mis jäid suhu hakkasid ka kasvama, olend sülitas selle välja ja nii tekkisid siis igasugused kükad ja mäed. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti:neljarealised tantslaulud.Karjala:runolaulud.Isuri:lörpötykset. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? 27
KOLME AASTAAJA JÕGI Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. MULD: Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb Terves Egiptuses ei ole kahjuks võimlaik tegeleda põllumajndusega, sest valdavalt on egiptuses kõrb. Peamiselt tegeldakse suuremate jõgede ääres ( Niilus), sest seal on piisavalt niisgust ja vegetatsiooni periood pikaldasem ja parem!
naisega, lisaks on kujutatud seksstseene), käe- (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid. Maalingud tehti punamullaga (rauast küllastunud savi) ja sinna lisati juurde linnumune, rasva ja verd, võib olla isegi uriini. Tavaliselt vertikaalne (alla suunatud), tehtud jääl seistes või paadist. Raiendid tehti teisiti, kujutatui eelkõige veelinde ja luiki. Kujutati tavaliselt kasutusel olevate veeteede ääres, veeteede ristumiskohtades, koskede harjal, soostunud maaks muutunud endisete veeteede ääres. Nad on säilinud, kuna kaljupinnale on moodustunud klaasjas ränidioksiidi kiht. Selle läbipaistvus on erinev, vahel lausa raskesti nähtav. Paremini näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 1323 Pähkinänmääre rahu jagas Soome kaheks, ida osa jäi slaavi mõju alla ja lääs rootsi mõju alla. Idasoomlased on rikkamad, jutukamad, altimad väljakutsetele. Sakari Topelius (1875) ,,Maamme-kirja", on eelkõige ajaloolane, aga ka muinasjutu vestja.
Näiteks kuuluvad Egiptuse ainuomaste saavutuste juurde ka hieroglüüfkiri, surnute mumifitseerimine. Nende teadmisi meditsiinist, keerukat kunsti, teadmisi astronoomiast ja teistest teadustest on järginud mitmed Vahemere-äärsed kultuurid. Öeldakse ,et Egiptus on Niiluse and. Maailma üks esimesi suuri tsivilisatsioone tekkis Egiptuses Niiluse kallastel rohkem kui 5000 aastat tagasi. Sellest arenes välja üks maailma huvitavamaid tsivilisatsioone ning Egiptust hakati nimetama vaaraode maaks. Riik saavutas õitsengu aastatel 2700- 2400 eKr. Tänapäeval on Egiptus mõjuvõimas riik nii mustas Aafrikas kui ka araabia maades. Põhjus miks valisin just Egiptuse oma referaadi teemaks on see, et olen ise seda maad külastanud ning tahan ka teistele seda väga huvitavat ja suurepärast maad tutvustada. Mind on alati paelunud Egiptuse kultuur ja ka tänapäevane olmeelu. Egiptus on samuti üks turistide poolt külastatavamaid maid.
Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel
Põhjaregioonis asub tundra (otsetõlkes soome keelest tähendab see metsatut kõrgustikku), kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad ja kohati kääbuspuud. Tundrast lõuna poole laiutab taiga (türgi-tatari keeltes tähendab ,,taiga" tukkuvat metsa), mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taigas kasvavad põhiliselt okaspuud: kuusk, mänd, nulg, lehis, seeder. Tuntud taigaasukas on karu. Muide, välismaalased armastavad venelasi võrrelda karuga ja Venemaad nimetada karude maaks. Karu on teadupärast tugev ja osav loom, kes väga armastab mett. Looma venekeelne nimetus medved pärineb sõnadest mjod (mesi) ja vedatj (teadma). Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud - nagu meil Eestiski - heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask - Venemaa tõeline sümbol. Kaug-ldas on ülekaalus segametsad, mis oma olemuselt sarnanevad keskvöötme metsadega. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsaste-pid: puid leidub seal vähe,
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse"
Omanik peaks seda tegema, kui selgub, et a) reklaami piirkulu on madalam piirtulust b) reklaamil puudub piirkulu c) reklaamimise piirtulu ja piirkulu on võrdsed d) reklaam toob juurde uusi kliente 27. Kasumid a) tagavad ettevõtjale riskimotiivi b) kujutavad endast tasu firmade efektiivsuse eest c) soodustavad teatud kaupade ja teenuste tootmist d) kujutavad endast kõike eeltoodut 28. Arengumaa muutmine moodsa majandusega maaks nõuab tavaliselt a) rahvastiku kasvu b) infrastruktuurile tehtavate kulutuste edasilükkamist c) tootmise kasvu ja välisinvesteeringuid d) kulutuste vähendamist haridusele ja väljaõppele 29 Ühe toote turuhind on 5000 krooni. Tabelis on toodud ettevõtte üldkulude muutumine vastavalt toodetud toodete arvule. Toodete arv (tükki) Üldkulud (krooni) 11 34 000 12 37 000 13 41 000 14 49 000
- Seadus, millega kehtestati vaba pärandamisõigus. (See seadus sanktsioneeris eraomanduse, lubades tükeldada sugukonna maad. Varem ei tohtinud maa minna väljapoole sugukonda. ) - Reformide tulemusena ilmus Atikas sugukondliku maaomandusega seotud talurahva asemele vabade väike- ja keskmaaomanike kiht. - Reformide soodustaval mõjul muutus Atika teraviljakasvatuse piirkonnast maaks, kus põllumajanduses oli peamisel kohal suurt kaubatoodangut andvad aiakultuurid. Soloni reformide tähtsus seisnes selles, et need vabastasid tee orjanduslike suhete arengule ja panid aluse Ateena demokraatiale. 5. Vana--Rooma majanduse olukord kuningate perioodil · majanduslikuks aluseks põllumajandus. · suur osa maast oli kasutatav kollektiivselt moodustas ühiskondliku põllu
majanduskriis, ,,uus kurss"; Roosevelt, Ameerika arenes sõjajärgsetel aastakümnetel kiiresti. Kasvas riigi üldine jõukus. Probleeme nähti alkoholis. Kehtestati nn kuiv seadus, `lõpp alkoholi tarbimisele Ameerika Ühendriikides). Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia ehk organiseeritud kuritegevus. Rikastuti salaalkoholi toel ja suurendati märkimisväärselt enda mõju. Ameerika jäi siiski tuhande võimaluste maaks, kus ajalehepoiss või usina ööga tõusta miljonäriks. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929. aastal alanud majanduskriis ning sellega kaasnenud massiline vaesumine. 1932. aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Tema reformikava sai nimeks `New Deal' ehk "Uus kurss". Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb
● Rakendusplaan: täpne metoodika, kuidas ja millal töid tehakse ● Seireplaan: kuidas määratakse projekti edukust ● Majandamisplaan: kuidas taastamisjärgselt ala majandatakse ● Elluviimine, seire, ja majandamine ● Perioodiline tulemuste hindamine ja uute probleemide määratlemine Korrastamise suunad ja viisid ● Kehtiva korra kohaselt tuleb kaevandatud maa kohandada metsamaaks, veekoguks või muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. ● Tehnilise korrastamine. ● Bioloogilisel korrastamisel rakendatakse põllumajanduslikke, maaparanduslikke ja muid võtteid, mis tagavad korrastatud ala sihtotstarbelist kasutamist toetava elustiku kujunemise. ● Kehtiva korra kohaselt tuleb lähtuda korrastamisel määratud suunast ehk eesmärgist, milleks võib olla loodusressursside (metsa, maaviljelusmaa, loodus- või
septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse"
Selle kõrval leidus küll vastandina mõningaid äärmuslikke askeesiliikumisi, mille tõttu ka paljusid väidetavalt paganlikke kunstiteoseid hävitati. Hoolimata sellest sain essee kirjutamise käigus veelkord veenduda, et üleloomulikkus, salapära ei kadunud siis ja pole ka hiljem kuskile kadunud ning jääb kehtima kui Itaalia teine nimi. Üldiselt peetakse Itaaliat siiani väga usklikuks - jumalakartlikuks maaks, kuid usuga jumalasse käib tihti kaasas ka usk selle vastandisse. Hirm kurjuse ees on tekitanud kõikvõimalikud ebausufenomenid juba paganluse aegadel ning paratamatult on suur osa neist jõudnud renessanssi aga ka tänapäeva-Itaaliasse. Iseenesestmõistetavalt antakse neid edasi kunstis kui maailma peegelduses. 20 KASUTATUD ALLIKAD http://lamyrtha.blogspot.com/2010/06/i-seni-delle-ninfe.html http://www.palazzovecchio-familymuseum.it/?p=175 http://www.beyond-the-pale.org.uk/hell.htm
ekspansiooni Afganistaani. 1991 aastal suutis läänemaailm eesotsas USA-ga hävitada NSVL, sundides kommuniste aina enam tegema majanduslikke kulutusi, millega ei saanud NSVL juhid edukalt hakkama. 9.Millised olid Hrustsovi valitsemisaja lootused ja pettumused? Hrustsov tahtis parandada suhteid teiste maailma riikidega. Ta tahtis, et NSVL oleks tema ametiaja lõpuks saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ning saanud maailma kõige rikkamaks maaks. Kuid majandusnäitajad näitasid peagi, et lubatud küllus jääb saabumata. Hrustsov muutus järjest ettearvatamtuks, närvilisemaks ja sallimatumaks (lõid välja stalnisti jooned). Lk 57 6.Kui edukaks riigiks võib pidada USA-d või NSV liitu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel? Lõpul: USA Eisenhoweri valitsetud ametiaeg oli edukas. Kuid 1956. sai USA koos ülejäänud Läänega lüüa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
