a. Ta oli Prantsusmaa pikim, hiiglasliku kesklööviga, viielööviline, kahe transepti, paljude kabelite ja tornidega kirik. Hoone on inspireerinud paljusid hilisemaid kirikuehitisi. Saint-Pierre'i kirik Saint-Pierre'i kirik on ehitatud romaani stiilis. Fassaadi ornamendid pärinevad 12. sajandist. Kirikus on 9. ja 10. sajandist pärinev krüpt. Valjala kirik Saaremaal Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased seinamaalingute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud seinamaalinguteks Eestis.
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmap...
Kraater paikneb Räpina linna külje all. Ilumetsa kraatrid asuvad Põlvamaal Ilumetsas. Viiest kraatrist suurim on 80-meetrise läbimõõduga ja 12 meetri sügavune Põrguhaud. Agu Aaloe, kes 1979. aastal kraatrite kosmilise päritolu tõestas, määras nende vanuseks 6000 aastat. Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi. See paikneb Kagu-Eestis Põlva maakonnas, Tartu-Petseri raudtee Ilumetsa peatusest veidi lõuna pool . Viiest kraatrisarnasest lohkvormist on vaid kaks (Põrgu- ja Sügavhaud) vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) võib meteoriitset päritolu oletada vaid viimasel, kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 1...
eesmärgil, vähendades nii jäätmete hulka prügilas ja säilitades maailma loodusressursse ning meid ümbritsevat elukeskkonda. *Jäätmete paigutamine: korraldame kogutud jäätmete ladestamist ainult legaalsetesse prügilatesse, vältides tekkida võivaid keskkonnariske. *Prügilate haldamine: kasutades rahvusvahelist kogemust, saame prügilate haldamisel pakkuda sobivaid lahendusi nii keskkonna kui ka tarbijate huve silmas pidades. Me opereerime prügilaid Harju, Tartu ning Viljandi maakonnas. *Puhastus: puhastame asulate tänavaid ja teid. Oleme valmis pakkuma seda teenust igale kliendile alates eraisikust kuni kohalike omavalitsusteni. 12. kokkuvõtte Kokkuvõtteks võib öelda et, inimesed sorteerige rohkem prügi, et eesti loodus oleks puhas! Ja ärge reostage loodust prügi maha visates! 13.Kasutatud kirjandus 1. http://www.puhaselu.paabel.ee/documents/27.html 2.
Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud. Patroon rikas ja mõjukas
............................................................................................................... 6 1.11. Kuritegevuse ennetamine ......................................................................................... 7 JOONISED EHITUSÕIGUSTE TABEL ASUKOHASKEEM DETAILPLANEERINGU ESKIIS LÕIGE A-A LÕIGE B-B 2 SELETUSKIRI 1.1. Üldosa Käesolev detailplaneering on koostatud Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kakumäe tee 52, 56 ja 60 maa-alal paikneva kinnistu ehitusõiguste määramiseks ja piirangute väljaselgitamiseks ning kinnistuga piirnevate tänavate projekteerimiseks. Maaüksuste detailplaneering on koostatud üliõpilane Tauri Must õppejõu Ülo Amor tellimisel õppeaine ,,Plaanimine ja teed" raames. Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheks krundiks ning määratakse juurdepääsud ja antakse tehnovõrkude ja haljastuse põhimõttelised lahendused. 1.2
latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane vaene kodanik, patroon eestkostja, rikas kodanik, klient isik, kes oli eestkostja all, patriits põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga
Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal. Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala crow'd ehk vareseindiaanlased, sosonid, ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal valmis Wyomingi läbid Union Pacific Railroad'i raudteelõik. 1869. aastal anti Wyomingis esimesena USA-s naistele valimisõigus. 1892. aastal peeti Johnsoni maakonnas suurmaaomanike ja väikefarmerite vahel Veise sõda(Cattle war) Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab 'suurte korterite juures'. Hüüdnimed: The Equaliti State 'võrdõiguslikkuse osariik', Big Wyoming 'suur Wyoming' ja Cowboy State 'kauboiosariik' .Moto: Equal Rights 'Võrdsed õigused.' Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890 Pealinn: Cheyenne Lipp : Vapp: Lind: lääne-niidutrupiaal Puu: kallaspappel Vääriskivi: nefriit 2
Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. · Joonia On saledam ja kõrgem kui dooria stiilis sammas ning algab ümmarguse baasiga. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. · Korintose Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid
Anyksciai linnas asub Anyksciai Püha Matteuse kiriku torn(vaata joonist 2), mis on 79 m kõrgune ning Leedu pikim. Külastata tuleks kindlasti ka Palanga linna, mis on Leedu üks peamisi kuurortlinnu. Huvitav on ka Europas Parkas vabaõhumuuseumis. Joonis 1 Joonis 2 TEEMA 7 9 Palanga Palanga on Läänemere äärne kuurortlinn Lääne-Leedus, Klaipeda maakonnas. Elanike elab seal 20 000 ning linna pindala on 79 km 2. Palanga liivarand on 18 km pikk. Päikesepaisteliste päevade arv on siin Leedu suuremaid. Kindlasti tuleks Palangas külastata sealset Botaanikaaeda, väga ilusat meresilda(vaata joonist 1) ning Saint Marie kirikut(vaata joonist 2) Joonis 1 Joonis 2 KOKKUVÕTE 10 Väike ülevaade on siis antud Leedust ning sealsest ilust
Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Moodustamine ja seadusandlik areng · Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala, mis moodustati 1957.a.ja neli sookaitseala: Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi · Kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi. Nende poolt tehti ettepanek moodustada Viljandi ja Pärnu maakonnas olemasolevate kaitsealuste objektide baasil ühtne terviklik kaitseala, mille põhieesmärk oleks säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. · Soomaa kaitseala loodi vastavalt Pärnu Maavalitsuse määrusega 15.02.1993.aastal nr.12 ja Viljandi Maavalitsuse määrusega 12.04.1993.aastal nr.40, ühtlasi kinnitati ka Soomaa kaitseala kaitse korraldamise eeskirjad. · Soomaa Rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993. aastal Eesti Vabariigi
a KUUSALU Kuusalu Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute ausammas avati 16.mail 1921. Osaliselt lõhuti sammas 2. juulil 1941, lahtilõhutud tükid maeti maasse, taastati õnnistati uuesti 10.augustil 1942. aastal. 1945 eemaldati osa teksti - Vabadussõja nimetus ja langenute nimed. Kolmandat korda pühitseti ausammas 26.novembril 1988. 5 MÄRJAMAA Märjamaa Vabadusõja monument asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevikus. Mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas hukkunutele on kujundatud Märjamaa kiriku kirikuaiaväravaks. Mälestusmärk avati 11. septembril[1]1932. aastal ning taastati 1998. aastal. Väravale on paigaldatud kaks nimedega tahvlit. ORAVA Orava Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõjas või Esimeses maailmasõjas langenute auks püstitatud mälestussammas Oraval. Mälestussammas avati 15. juulil 1934. Nõukogude ajal sammas lõhuti
on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle põhiosa rajajaks peetakse A. G. von Nolckenit
..........................................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad......................................................................................................................................7 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on toitlustusteenuste osutamine Viljandi maakonnas Mustla alevikus kõigile inimestele. Kavas on luua kohvik kogu perele, kus saab aega veeta ja sealjuures ka keha kinnitada. Konkurents Mustlas on peaaegu olematu, sest söögikohta seal ei ole, ainult on toidukauplus. Ettevõtte lühiajaliseks eesmärgid – - Rentida ruumid ja remontida, korrastada. - Soetada kaasaaegne ja mugav sisustus. - Sõlmida koostöölepingud hankijatega. - Palgata töötajad. Ettevõtte pikaajalised eesmärgid – - Saavutada hea maine ja tuntus.
halvas seisundis. Apostlite erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud – emotsioonid varieeruvad vihast ehmumiseni. Sellel teosel on rohkem emotsioone näha kui varasematel teostel. Ülesanne 7. Loe läbi järgnevad näited Vincist kui leiutajast. Milline Leonardo da Vinci idee jõustus sajandeid hiljem ja milline tema ideedest jäi teostumatuks? Norra kuninganna Sonja avas Oslo lähedal Akerhusi maakonnas kiirtee kohale ehitatud silla, mille projekteeris peaaegu 500 aastat tagasi Leonardo da Vinci. Peaaegu 400 meetri pikkune jalakäijate sild ehitati üle E-18 maantee. Leonardo da Vinci projekteeris silla 1502. aastal. Lennumasina projekt pärineb ühest da Vinci 1488. aasta käsikirjast. 1988. aastal James Wink Valmistas Leonardo da Vinci lennumasina projekti järgi mudeli, kasutades samu materjale, mis oli da Vinci valinud, kaalus see 295 kg. Masin õhku ei tõsnud. Ülesanne 8
destilleeritud vett ja 74,56 g kaaliumkloriidi Liigitus pH järgi KCl kuni 4,5 – tugevasti happeline 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline 5,6…6,5 – nõrgalt happeline 6,6…7,2 – neutraalne üle 7,2 – leeliseline Eesti mullad Eestis on happelise reaktsiooniga põllumuldi 40%. Rohkesti esineb neid Põlva, Võru, Valga, Viljandi ja Tartu maakonnas. Happesuse põhjus Peamiseks allikaks on taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel moodustunud orgaanilised happed ja süsihape. Happesuse põhjus Happeid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide tulemusel. Tähtsamad on vees lahustuvad huumushapped, eeskätt fulvohapped Fulvohapped lagundavad alumosilikaate, kust vabanev alumiinium läheb mulla neelavasse kompleksi. H ja Al põhjustavad mulla tahke faasi hapendumist. Optimaalne pH
gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoimub pidulik kontsert. // Siin, Kuressaares olen kasvanud ja sündinud. 7. Kui määrused mõistemahult hõlmavad, siis ei eralda komaga. nt 24. veebruaril 2017. aastal toimus... // Elan pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. 8. Erinevad määrused (aja; koha; viisi jne) komadega ei eralda. nt Koosolek toimus Kuressaares 24. veebruari õhtul. 9. ERAND: AMETLIK STIIL NIMETAVAS KÄÄNDES ERALDATAKSE KOMAGA. II. LAUSELÜHENDID- öeldise sõnarühmad, mis esinevad määruse rollis. - interpunktsioon sõltub põhisõnast. -nud ja -tud lauselühendid eraldatakse alati komaga. nt Jõudnud pikalt reisilt koju, märkas mees õitsema hakanud lille. // Raske töö tehtud, mindi puhkama
Peamiseks põllumajanduslikuksettevõtteks oli kujunenud kolhoos, kelle kasutuses oli kokku 68,8% põllumajandusliku maad. Alates 1960 hakkas aga kolhooside osatähtsus langema ning sovhooside tähtsus tõusid, põhjuseks optimaalse suurusega majandite loomine, selle käigus liideti kokku naaber majandid ning tekkis juurde sovhoose. 8. Millised maakorraldusorganid olid Eesti NSV-s? Maakorralduse Valitsus, Riiklik Ehituse, Maaparanduse Valitsus, lisaks neile olid igas maakonnas osakonnad, kus töötasid antud valdkondade spetsialistid 9. Millel baseerus maa hindamine Eesti NSV-s ja millisel eesmärgil seda läbi viidi? Peeti vajalikuks mullastiku detailuuringuid. Eesmärgiks oli teada, kus millise viljakusega mullad asuvad. Nende mõõtmiste järgi otsustati ka, kus peab mullaviljakust tõstma. Põllumajanduslike kõlvikute transformatsiooni vajaduse selgitamine, erosiooni ja selle tagajärgede kindlaks tegemine. 10
kohta, ehk uurimisperioodiks on 10 aastat. Esmased statistilised andmed on toodud töö lisas. HARJUMAA Keskmine brutopalk Harjumaal vaadeldavate aastate jooksul on tõusnud 823 eurolt 1271 eurole, ehk kümne aasta jooksul on keskmine brutopalk kasvanud ligikaudu 35%. (vt joonised 1, 2) Aastal 2008, võrreldes aastaga 2007 on tõus olnud 11%. Järgneval, 2009. aastal on toimunud langus 4,5%. Edasi jällegi brutopalk antud maakonnas tõuseb, kuni vaadeldava perioodi lõpuni. Kõige suurem tõus ongi olnud 2008. aastal, kõige väiksem aga 2010. aastal, mil see oli ainult 0,35%. Harjumaa keskmine brutopalk aastatel 2007-2016 1400 1271 1185
Andmed on esitatud tuhat tonni kohta. Üldiselt võib öelda, et kui vaadata maakondlikku üldpilti on tulemused väga erinevad. Mõnes kohas on turba toodang ulatunud üle 160 tuhande tonni aga teises kohas jääb tulemus alla 20 tuhande tonni. 2010. aastal on kõige rohkem nii vähelagunenud kui ka hästilagunenud turvast toodetud Pärnumaal (joonis 5). Hästilagunenud turba toodanguga järgnevad Tartumaa ja Ida- Virumaa. Kõige vähem toodeti 2010. aastal vähelagunenud turvast Põlva maakonnas ja 14 Saaremaal. Hästilagunenud turvast toodeti väga vähe Jõgevamaal ja Põlvamaal. Täielikult puudus hästilagunenud turba tootmine Hiiumaal, Valgamaal ja Võrumaal. Joonis 5. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). Turba varu graafikult joonistub kenasti välja, et Eestis on turba varu vägas heas seisus. Igas maakonnas on olemas hästilagunenud turbaid suuremal ja vähemal määral
Eestis on kuusk ja mänd kõige olulisemad tarbepuud. Jõulupuuna seati kuusk esmakordselt Tallinna turuplatsile üles juba 1441, kodudes sai see tavaks 1860.70. aastatel. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaal meie metsades on 23,5% (2007. aasta andmed). Kõige suurem on kuusikute osakaal Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond (24,0%). Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks mõõdeti 24. augustil 2007 44,1 m. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, maksimaalselt kuni 52 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk Punde puntrakuusk kasvab Võrumaal Punde järve ääres. 2005. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0 m, mis teeb läbimõõduks ca 1,27 m
moonutasid joonistustel inimesi. Mina valisin just Eduard Viiralti uurimisaluseks kunstnikuks seepärast, et mulle on alati pakkunud huvi tema maalid, tema realistlik, kuid samas ka natukene idealistlikuna tunduv lähenemine. Töö eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eduard Viiralt elu ja loominguga ning saada teada mõningaid huvitavamaid, ebatavalisemaid fakte. 2 Elulugu Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898.a, mõisateenijate pojana. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909.a, asudes elama Koeru valda Järvamaal, kus isa sai tööd Varangu mõisas. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunsti Kooli. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja
Teised treenerid : Maria Stefil, 3 Nikolai Rjabin ja Jüri Nael. III. ÄRIPLAAN 1. Teenus Erinevate tantsustiiilide õpetud ning meistriklasside andmine. 1.1 Üldine kirjeldus Pakutavad teenused: § Erinevate tantsustiilide õpetamine § Tantsukultuuri arendamine nii treenerite kui ka õpilaste poolt § Inimese keha füüsiline arendamine 1.2 Võrdlus konkureerivate teenustega Plussid: Suur laste ja noorte osakaal Ida-Viru maakonnas, suurte peeglisaalide olemasolu, odavam kuumaks võrreldes teiste tantsukoolidega, treeneriteks on oma ala meistrid. Miinused: Teenuse pakkumise alguses on tantsukool vähe tuntud ; konkurendid on turul tuntud ja turule sisenemine võib olla raske. 2. Turg ja tarbijad 2.1 Turu jaotus Antud tantsulkooli asukohaks on Jõhvi Huvikeskus, mis asub Jõhvi Kontserdimajas. Juhul kui äri edeneb edukalt, siis on plaan laiendada tantsukooli ning rajada filiaale ka Tartusse, Narva ja ka Tallinna.
Astrid Lindgren referaat 2007 Sisukord Sisukord..............................................................1 A.Lindgreni elust..................................................2-4 A.Lindgreni pildid....................................................5 Raamatute loetelu...................................................6 Lugemispäevik........................................................7 Viktoriin............................................................8-9 1. A.Lindgreni elust Astrid väiksena Astrid Lindgreni kuju Stockholmis Astrid Lindgren, 1924 Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14.november 1907 Vimmerby 28. jaanuar Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud li...
Siin on nii kuplilisi kui tasaseid alasid, palju on ka märgalasid (veerand maakonna territooriumist on soode all). Suurima osa Tartumaast moodustab siiski Kagu-Eesti lavamaa. See on suhteliselt tasane lainjas ala, mida liigestavad rohked ürgorud. [6] Tartu maakond asub kahe Eesti suurima järve Peipsi ja Võrtsjärve vahel. Järvi ühendab maakonna üks sümboleist Emajõgi, mis on Eesti ainus täies pikkuses laevatatav jõgi. Tartu maakonnas on üle 400 vooluveekogu ja 99 looduslikku ning pais või tehisjärve. [6] 5 Tabel 2.1 Tartumaa maakasutus Tootlik metsamaa sellest Üldpindala kokku metsata puistud metsamaad 76 938,0 55 410,3 51 122,1 4 288,2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik PEST- ANALÜÜS AS VÕRU VEE NÄITEL Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS AS Võru Vesi asub Võru linnas, Võru maakonnas. AS Võru Vesi kui vee-ettevõtja peamised tootmisvahendid (puurkaevud, reoveepuhastid jm rajatised ning seadmed) ja hooldatavad hooned ning rajatised asuvad Võru linna ja Kose aleviku territooriumil. AS Võru Vesi on Võru linnas tegutsev vee-ettevõtja, kes lisaks Võru linnale teenindab ka Võru valla Kose alevikku ja Võru linna lähiümbrust. Ettevõtte kontor asub Võru linna ääres. Ettevõttes töötab 27 inimest. 2008. aastal sai ettevõtte ,,Eduka Eesti ettevõtte tunnustuse"
ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku poolest tähelepanuväärse märgala. Vääna mõis Naage maastikukaitseala · (4,6 ha, moodustatud 2005. aastal) asub Harju maakonnas Harku vallas Vääna klindilahe ääres. Kaitseala eesmärgiks on Vääna klindilahe äärse klindiastangu kaitse kõrval ka siinsed nahkhiired. Naage pank. Pirita oru maastikukaitseala · (523 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab osa Pirita klindiorust. Maastikukaitseala lõunaosas asub Iru linnamägi. Pirita klindiorg ja Iru linnamägi Rebala kaitseala · (25 km2, moodustatud 1987. aastal) on ajaloolis-kultuurilise suunitlusega; see
Guglunk (Gollumn) Vargid-Hundid Kotkad Beorn-karumees Karurahnult Sünklaane ämblikud Metshaldjad Smaug-Lohe Bard-Smaugi tapja,Oru tõust Dain-Päkapikk Raudmägedest,Thorini nõbu,tuli oma vägedele appi. Kohad: Kääbikla Rohelise Lohe Kõrts Rivendell Sünklaas Pikkjärv Rutujõgi Järvelinn Üksildane Mägi Esemed: Orcrist-Trolliraiuja Glamdring-Vaenlaselööja Astel-Bilbo mõõk Võlusõrmus Laekakivi Bilbo Paunaste: Bilbo oli rahumeelselt elav kääbik,kes elas Maakonnas,täpsemini Kääbiklas,Paunotsal Ta oli väiksem kui päkapikk ja suurem kui lilliput Bilbo elas oma isa ehitatud kõige lukslusikumas kääbikuurus Bilbo oli Belladonna Tooki ja Bungo Bagginsi laps Kääbikud on kõhukad,neil on karvased jalad,juuksed on neil krussis,heasüdamlikud.Nad kannavad erkvärvilisi riideid,näiteks rohelisi ja kollaseid,oskavad hästi kaduda,armastavad süüa. Gandalf: Oli headuse jõudude peamine juht ja pärast oma uuestisündi Gandalf Valgena ka Keskmaa
Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015 Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumisulamiveest. Põuasel suvel ning pikal ja külmal talvel toiduvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest (Eesti Entsüklopeedia, 2015). 2. Eesti pikim jõgi Võhandu jõgi pikkus on 162 km. Võhandu jõe nimetatakse ka Pühajõeks, Väike-Võhandu jõeks, Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime. Võhandu jõgi paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning selle allikas asub Otepää kõrgustikul, Ilmjärve külas. Suubub jõgi Peipsi nõos Lämmijärve, läbides vahepeal Võru orundi ja Kagu-eesti lavamaa ning jõuab lõpuks Läänemerre. Suuri linne ega asulaid Võhandus jõe ääres ei ole, vaid asub jõe lähedal Saverna küla. Jõgi ei voola kunagi üksinda. Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemad lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Võhandu
Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja
Tänapäeva Hispaania on jagunenud 17 autonoomseks piirkonnaks. Peale hispaania keele on seal ka veel riigikeeltena Kataloonia, Baskimaa ja Galiitsia keeled. Lõunas on Andaluusia dialekt. Sealne rahvas identifitseerib end pigem oma kodukandi kultuuri kui Hispaania omaga. Hispaania on väga tugevate traditsioonide katoliiklik maa. Hispaania muusikale on iseloomulik tantsulisus ja rütmierksus. Flamenko Flamenko on tekkinud Andaluusia maakonnas mustlasmuusika mõjutusel. Sealt tuleneb ka selle muusikastiili keevalisus ja kirglikkus. Vanimaks elemendis flamenkos on laul ja hiljem lisandunud kitarrimäng ja tants. Lauludeks on lühikesed jutustavad poeemid, mida esitatakse iseloomuliku käheda tämbriga. Kitarri kasutatakse kas soolopillina või tantsu ja laulu saateks. Kitarri saab kasutada ka löökpillina. Fandango Fandango on Andaluusiast pärinev rahvatants ja laul. Seda esitatakse paaris, kitarri ja kastanjetiide saatel
Nähtamatu Herbert George Wells 1897 Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta oli üks kirjanikest, kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette
· Ise ja oma naabrite poolt nimetati eestlasi tavaliselt maakondade järgi sakalased, virulased jne, samas kohtab kirjalikes allikates ka ühisnimetust ,,Eesti" ja ,,eestlased" http://www.geo.ut.ee/~raivo/img/Muinas.JPG Sõjaline tase, linnused: · Ründerelvad olid: odad (viskeodad, torkeodad), mõõgad, sõjakirved (tapper), sõjanuiad (kärp), vibusid ja nooli kasutati vähem · Kaitserelvad olid: kilbid, rõngassärgid, kiivrid? · Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. · Merel tegutsesid saarlased viikingilaevu meenutavatel kiiretel alustel. · Linnusetüübid olid: mägilinnus (n Otepää) ja neemiklinnus (n Rõuge, Lõhavere), rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Need olid kõige enam levinud linnusetüübid ja neid kohtab kogu Eesti mandril välja arvatud Lääne-Eestis. Kalevipoja sängi tüüpi linnus (n Alatskivi, Sinialliku, Vooru) rajati tavaliselt voortele
rahaasjades Abielu oli pigem praktiline tehing Algharidus ja kirjaoskus oli üldine.Koolid olid algselt erakoolid, keisririigi ajast riiklikud.Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama rooma numbritega.Jõukamate kodanike lapsed õppisid edasi retoorikat, kreeka ja ladina keelt professorite juures.Kõnekunst oli oluline poliitikutele ja juristidele.Oli ka insenerikooole 10. Mõisted: latiinid Hõim Kesk- Kreekas Latiumi maakonnas. Rooma rajajad Foorum Rooma küngastevahelisse orgu rajatud sillutatud turuplats ja koosolekuplats. Hiljem asusid seal riigivalitsemisasutused ja templid. Kapitoolium Kindlus künka otsas,hiljem templite ja valitsusasutuste asukoht. Senat Vanemate nõukogu, riiginõukogu. Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest.
geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid
peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. Ateena Sparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Keskus Lakoonika maakonnas Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse põliselanikud. elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga Perioigid-enamik Lakoonika elanikke, isiklikult välja tuli valitses pärilik aristokraatia. vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud.
"Vägilased," "Väike hellero," "Wirbel" ja "Zorbas." "Boys from the hills" Walesist oli rahva lemmik sel aastal kõigi esinejate seast kes olid kohale tulnud välismaalt. 7 2002 X folk kestis 25.07-28.07. Sellest aastast alates oli folk seotud kindla temaatikaga. Tähelepanu keskmes oli kannel. Kontserdid toimusid Viljandis ja Viljandi maakonnas ning lisaks veel Valgamaal. Esinejaid kokku oli ligi 400, nii Eestist kui ka välismaalt. Rahvas hakkas folgi toimumise järgi oma suve planeerima. Väiksematesse saalidesse ei mahtunud fännid enam ära ja töötubades said materjalid nii kiiresti otsa, et pidi varusid korduvalt täiendama. Festivali külastas 17 500 inimest. Kõigest pooltuhat rohkem kui eelmisel aastal. Tähtsamad Eesti ansamblid, kes folgil esinesid olid: "VLÜ," "Vägilased,"
6. 1970-1972 1970 võttis paar ette projekti nimega Valley Curtain. Selle projekti eelarve suurenes aga 400 00 dollarini ja paaril tekkis probleeme rahastamisega. Lõpuks suudeti müüa piisavalt kunstiteoseid, et koguda kokku vajalik summa. 10. oktoobril, 1971. aastal oli oranz kardin riputamiseks valmis, kuid kahjuks tuul ja kivid purustasid kanga. 10. augustil, 1972. Aastal võeti ette teine katse, mis oli ka edukas. Colorado osariigis, Rifle maakonnas, Grand Hogbacki mäestikus olid töös 35 ehitustöölist ja 64 ajutist abistajat. 12780 ruutmeetri suurune nailonist oranz kardin kinnitati kinnituspostide külge üle Rifle'i oru. Kuid 28 tundi hiljem tuli kangas uuesti maha võtta kuna lähenemas oli torm (www.christojeanneclaude.net). Valley Curtain'i projekt, mis kestis kokku 28 kuud, näidati ka dokumentaalfilmis ,,Christo's Valley Curtain"(David and Albert Maysles). Film
k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2.HARILIK MÄND Harilik mänd on igihaljas okaspuu liik. Harilik mänd on Eesti pärismaine puu. Harliku männi ladina keelne nimetus on Pinus sylvestris. Harilik mänd on kõige levinum puu Eestis. Mänd katab 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige rohkem on kaetud Hiiumaa. Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle männi kõrgus on 43 meetrit, aga mõned uurijad on selle kõrguseks saanud 46 meetrit. Eesti männid kasvavad umbes 30 50 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakuselt parimad männimetsad Põlva- ja Võrumaal. Männi rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi, pedak ja hong. Neid nimetusi on veel, aga need mida ma eelnevalt nimetasin on kõige levinumad. Harilik mänd on levinud Aasias ja Euroopas, Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa
võimult kukutamiseni. *Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Seadusandjad pidid riigielu ja õigusemõistmise Reeglid täpselt sõnastama ja kirjapanema. Nad määrasid kindlad karistused erinevate kuritegude eest. Täpsemalt sõnastati ka kodanike õigused ja kohustused. *Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriikliku korraldust. 1.5 Kirjelda demokraatliku Ateenat ja Spartat. SPARTA *Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. *See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Spartalased olid 8.saj. e.Kr. alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. *Sparta keskus koosnes neljast kindlustamata külast. *Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond-spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikud olid nende võimu all. *Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid (need kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult
Ööbimiste arvu järgi on siseturistide peamised sihtkohad suuruse järjekorras: Tallinn (16% ööbimistest), Pärnu mk koos Pärnuga (14%), Ida-Viru mk (10%), Tartu mk koos Tartuga (10%), Harju mk (8%) ja Saare mk (8%). Arvuliselt kõige rohkem lisandus siseturistide ööbimisi Ida- Virumaal, Pärnus, Valgamaal ja Lääne-Virumaal. Kõigis neljas sihtkohas kasvas eelkõige puhkusereiside arv. Siseturistide ööbimiste arv vähenes vaid Tartu maakonnas (nii Tartus kui ka väljaspool) ja Pärnu maakonnas väljaspool Pärnu linna (2014.a. kasvas seal nende ööbimiste arv märkimisväärse 18% võrra, kuid 2015.a. vähenes 8%)." (Eesti ja Euroopa turism, 2015) 11 Hetkel on Eesti inimene hakanud järjest rohkem hindama Eestit, kui turismisihtkohta, ilmselt on suureks mõjutajaks ka välismaal toimuvad terroriaktid ning muud meeleavaldused. Eesti on suutnud tagada turistile turvalise keskkonna ning see on
Lääne- Eestis). Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus Tsuudid- Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuudideks. Malev, maleva- Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas mood. malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Vägi- oli üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimsases ilmnes see eriti selgelt äikese ajal. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid isikuid nimet
Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sisserändajate ühe viimase lainega, asus elama Lakoonikasse Eurotase jõe orgu. See oli tol ajal väga hõredasti asustatud piirkond, kuid ka siin kohtasid doorlased kohalikku rahvastiku, ahhailiste visa vastupanu.
/km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). . . . . Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Vanus Inimeste arv 0-15 13, 9 % (mehi 4,166,213 /naisi 3,919,288) 15-65 66, 7 % (mehi 19,554,416 / naisi 19,174,629) 65- . . . 19, 4 % (mehi 4,698,441 / naisi 6,590,046) 7 8 Kasutatud kirjandus 1
kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu. Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt. Suusatamise ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld 15km klassika) ja kahekordne
vundamendile. Vilsandi tuletorn püstitati saarele 1809. aastal. Merepinnast 40 meetri kõrgusel asuv tuli hoiatab meresõitjaid arvukate piirkonnas asuvate ohtude eest ja selle nähtavuse kaugus on 18 meremiili. Üheks huvitavamaks perioodiks Vilsandi tuletorni ajaloos kujunesid aastad 1910 - 1941, mil selle tööd juhatas hr. Artur Toom. Nimelt rajas A. Toom Vaika linnukaitseala, millest on nüüdseks välja kasvanud Vilsandi Rahvuspark Harilaid on poolsaar Saaremaa looderannikul Saare maakonnas Kihelkonna vallas. Harilaiu liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu Tagamõisa poolsaarega. Poolsaare pindala on 3,6 km². Harilaiul on suured liivaalad ning kliburand, lõunas kasvab männik. Poolsaare keskosas on riimveeline järv Laiapea laht. Harilaid kerkis merest saarena 1000 2000 aastat tagasi. Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse
1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90 m. See tulemus ületati alles 30. augustil 1991. aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8.95m. Kaugushüpe: 2. Teivashüpe kui võistlusala oli tuntud juba VanaKreeklaste ja Keltide seas. Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. · Algselt kasutati teivashüpet ainult praktilistel eesmärkidel. Frieslandi maakonnas Hollandis oli igas majapidamises vähemalt üks teivas, mida kasutati maade kuivendamisel tekkinud väikeste kanalite ületamiseks. · Teivashüpe kuulub Olümpiamängude kavva aastast 1896 (meestele) ja 2000 (naistele). · Nn. ,,6 meetri klubi" on rahvusvaheline prestiizikas klubi, kuhu kuuluvad sportlased, kes on vähemalt 6 meetri kõrgusele ja üle selle. Sergei Bubka (aastal 1985) oli esimene, kes ületas 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
