kultuuri ja filosoofiat Kes oli Gerge Browne? Milline oli tema osa Katariina II poliitika elluviimisel Baltikumis? Iiri pätiolu Riia kindralkuberner, kes viis ellu Katariina II poliitikat. Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglemneteerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Poolehoidev suhutmine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisele. Millal kehtestati Baltikumis uus asehalduskorraldus? Halduseformi sisu? Millised uued maakonnad ja linnad (millistel linnaõigused?) tekkisid? 1783. Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski maakond Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapolne osa, mis 1784. sai nimeks Võrumaa. Miks ja millal kinnitati Browne nn positiivsed määrused? Nende sisu (põhipunktid)? Selgita: pietism, hernuutlus, ratsionalism, kindralkuberner? Pietism- protestantlik vabadusliikumine, Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal.
- nigelam relvastus ja väljaõpe - ei olnud välja kujunenud ühtset riiki - iga maakond võitles enda eest - kokkulepetest ei peetud kinni - vastase ülekaal ja mitme rinde sõda Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Revala, Virumaa, Vaiga, Jogentagana, Alampois, Nurmekund, Harju, Järvamaa, Mõhu, Keskaja algus Võõrvõimu kujunemine 13-14 sajandil Haldusjaotus: · muistsed maakonnad kadusid · ala jagati Taani ja Liivi ordu vahel · Liivi ordu kujunes 1237 · Mõõgavennad said 1236 Saule lahingus leedulastelt lüüa ja lagunesid · Oli Saksa ehk Teutooni ordu üks liinidest · Kõrgem ilmaliku võimu kehastus siinmail · Uus haldusjaotus: - Põhja-Eesti jäi Taanile Eestimaa hertsogkond, Harju-Viru või ka lihtsalt Eestimaa - Kinnitati 1238 Stensby leppega - Kaotas Liivi ordule Järvamaa
- 6. sajandist eKr. *Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi: mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused. *Linnustesse koondusid kaupmehed, linnustes väljas elasid talupojad. *Muinasaja lõpul olid maakonnad: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. 1) Suhted Skandinaaviamaadega: *Kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega *Alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. *Viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu
Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja Eesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi 1 sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning Põhja Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660
koosseisu jäi veel Petseri maakond. 1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga; 1946. aastal moodustati Hiiu maakond; 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust. 3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist
piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks: 1. Atika 2
lennu, teede, turismi jm. kaardid. NL ajal kasutati koolides õpetamiseks väiksemõõtkavalisi kaate: ja need olidväga ebatäpsed. Kui matkamiselneid kasutada, et jõudnudsinna, kuhu vaja ja km ei vastanud ka 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561. Eesti on riikluseeelses perioodis. Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all
teede, turismi jm. kaardid. NL ajal kasutati koolides õpetamiseks väiksemõõtkavalisi kaate: ja need olidväga ebatäpsed. Kui matkamiselneid kasutada, et jõudnudsinna, kuhu vaja ja km ei vastanud ka 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561. Eesti on riikluseeelses perioodis. Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale
Sõna Bengaga tähistatakse mõnikord mingit popmuusikat, bass, kitarr ja löökpilliga tehtud lugusi. Zanzibaran taarab muusika on muutnud populaarseks, kui on hip- hop, reggae, soul, rock and roll, funk ja europop. Halduspiirkonnad Kenya jaguneb 47. poolautonoomseks maakonnaks, mida juhivad nõukogu liikmes, kes valitakse ühel üldvalimsel, uue põhiseaduse kohaselt. Vana põhiseaduse kohaselet, koosneb Kenya 8 maakonnast iga eesotsas maakonna volinik. Maakonnad on jagatud piirkondadeks. Linnaosades on omakorda jagatud 497 osaks. Nairobi linn naudib eraldi maakond ning riigi peallinn olemist. Valitsus kontrollib linnaosade ja maakondade jagunemist. Maakondadeks on : 9 kesk- rannik ida- Nairobi Põhja-Ida- Nyanza Rift Valley Lääne Praeguse Kenya põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse asutusi ei kajastata. Kuid vana põhiseaduse kohaselt, Kenyas olid kohalikud omavalitsused. Paljud linnakeskustes munitsipaal või linnavolikogud
4. Vene võimu kindlustamine baltikumis Katariina II asehalduskord Baltikumi uus halduskorraldus 1783-1796 Vene riigi ühtsuse tugevdamiseks: Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. a. Balti erikorra nõrgestamine: · Piirati rüütelkondade ja linnavalitsuse privileege. · Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. b. Halduslikud ümberkorraldused: · Uued maakonnad Paldiski, Võru- ja Viljandimaa. · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 12 linna, uuteks Paldiski ja Võru. · Kahe kubermangu etteotsa ühine asehaldur. c. Vana valitsemisviisi taastamine pärast Katariina II surma pingete maandamiseks baltisakslaste ja Vene riigivõimu vahel. Mõis ja talu varauusajal 1. Agraarolukord a. 17.-18. saj. Eestis umbes 1000 mõisat: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik ...
Liivimaale ristiusu toomine. Tema algatusel sai alguse süstemaatiline misjonitöö Johan rootsi kuningas Maarjamaa- siinne maa pühendati Neitsi Maarjale Alberti poolt. Miks eestlased kaotasid? · Sõjaline tase oli kehvem kiviheitemasin puudus, ammud puudusid, sõjaline väljaõpe puudus, vastastel abiväe võimalus. Sõjaline allajäämine. · Puudus eestlaste koostöö riik puudus, koostöö toimus maakonna siseselt ja tekkis alles sõja käigus. Maakonnad vallutati ühe kaupa. · Mitu vallutajat Rootsi, Taani, sakslased, idaslaavlased, seetõttu eestlased pidid oma jõude jagama ja lõpptulemusena võib tagada Eesti alade jagamise mitme vallutaja vahel. · Naabritega keerulised suhted latgalitega olid varasemad konfliktid, liivlastega ei tehtud koostööd, sest nad võtsid ristiusu vastu Kaupo juhtimisel, idaslaavlastele pidi maksma ja nad olid kord vallutajad, kord liitlased. Puudusid reaalsed liitlased.
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana
Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega. Raamat toob ka esile kui suurel määral kohaliku keskkonna üksikasjad mõjutasid asustuse struktuuri ja majanduslikku ülesehitust. Domesday Book'i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book. Plantagnetid Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399
Naissoost vastajad olid enamik Harjumaalt, moodustades 54% naistest (vt joonist 4). Harjumaale järgnes 20%-ga Tartumaa ning kolmas selles järjestuses oli Pärnumaa, moodustades 9% naistest. Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht. Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4). Sellele järgnes 20%-ga Jõgevamaa ja ülejäänud maakonnad (Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa) olid vähemate vastajatega esindatud. Joonis 4. Meeste elukoht. 5. VASTAJATE HARIDUSTASE Küsitluses oli antud neli erinevat vastusevarianti: põhiharidus, keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Ligikaudu 45% vastanutest ehk 34 inimest omavad keskharidust (vt joonist 5), sellele järgnevad kõrgharidust omavad inimesed 36% ehk 27 inimesega. Põhi- ja kutseharidusega vastajate
Esialgu mobilisatsiooni ei teostatud, kuna vastvallutatud ala peeti ebausaldusväärseks. Kuid vajadus. 30. juunil kutsealuste (aastail 1919-1922 sündinud) ja reservohvitserid. 20. juulil üldmobilisatsioon. (1907 -1918 sündinud). Ei huvitanud, et mobilisatsioon vastuolus rahvusvahelise õigusega (okupeeritud aladelt ei tohi mobiliseerida). Kutsealuste mobilisatsioon hõlmas kogu Eestit, üldmobilisatsioon aga vaid Põhja-Eestis, lõunapoolsed maakonnad juba sakslaste käes. Kõrvalehoidjaid ähvardati karmide karistustega, mis laienesid ka nende peredele. Kokku u. 50 000 meest, Venemaale jõudis neist u. 33 000, ülejäänud jooksid laiali või hukkusid teel või ei jõutud välja vedada. Algul suunati nad tööpataljonidesse, kus paljud haiguste ja ülekurnatuse tõttu surid. 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus oli Punaarmee väekoondis perioodil 29. august 1940 22. august 1941 (1. oktoober 1941). Nõuk. Liitu sattusid veel 1940
a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad 1212.a. kolme maakonna ühisrünnak Riiale(Sakala, Ugandi ja Saaremaa), eesmärgiga saksa vallutajad Liivimaalt üldse minema ajada. Hästi ettevalmistatud sõjakäik ebaõnnestub ja toob kaasa paljude Eesti võitlejate hukkumise Riia juures. 1212-1215.a. vaherahu. põhjuseks - katk. (esimene katkupuhang Eesti alal) 1216.a. Sakslaste pidevate rüüsteretkede tulemusena Sakala ja Ugandi maakonnad alistuvad esimeste maakondadena. 1217.a. varakevadel ordu suurim lüüasaamine Otepää juures kus kaotatakse Eesti-Novgorodi ühisvägedele. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 1219.a.liitusid ristisõjaga taanlased, kes vallutasid Tallinna ja Põhja-Eesti. 1220.a. oli ka rootslaste katse vallutada endale Lääne-Eesti (Lihula). See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a
kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultuurrahvas. Head lugemist! 1. Muinas-Eesti 1000. aasta paiku olid Läänemeresoome hõimudel veel üsna lähedased omavahelised kontaktid ja selleks ajaks olid ka eestlaste asuala piirid juba üsna selgelt välja kujunenud. Rahvastik jagunes Eesti alal hõimualadeks ning koosnes 12. sajandi lõpul kaheksast-üheksast suuremast ja vähemalt neljast väiksemast maakonnast. Maakonnad jagunesid omakorda kihelkondadeks. Kihelkond oli Eesti ühiskonnas keskne organisatoorne üksus ja arvatavasti ka teatud geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Ühiskond oli sel ajal patriarhaalne, hääleõigus oli vaid taluperemeestel üksi. Kui arvestada sellega, et taluperemehi oli kogu rahvastikust vaid umbes kuni 12%, siis võib öelda, et Muinas- Eesti ühiskonnas valitses siiski suhteline võrdsus.
Muinasmaakondade areng 13. Sajandiks ebaühtlane. Maakonnal puudus tsentraalne võim, maakonda esindaid kihelkondade vanemad. 13.sajandiks kujunenud maakondlik muster on läbi erinevate võimude ja halduskorralduste järgitav tänapäevani. Hendriku Liivimaa kroonika kohaselt korraldas maakond ühiselt sõjakäike ja kaitset. Suured sõjaretked seostuvad Saksa ja Taani vallutustega, varasemad olid ilmselt väiksemad röövretked. Ristisõdade ajal tegid erinevad maakonnad küll koostööd, kuid ühtset tervikut eesti ala ei moodustanud. MUINASAEG Maakonda juhtisid kihelkondade vanemad, ainujuhtimine puudus. Arvatakse et eestlased kutsusid oma vanemaid kuningateks. Vanemad elasid linnustes, juhi staatus võis päranduda põlvest-põlve. Enamik rahvast elas taludes ja olid vabad maaomanikust talupojad. Ajalooallikates on teated orjapidamistest ebaselged. Selline on klassikaline käsitulus hilisrauaaegsest haldussüsteemist
aasta algul. Karistuseks tuli neil ehitada Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdusi aga Kuressaare linnusega. Ebaõnnestunud ületõusul oli aga kaugeleulatuvad tagajärjed: Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks oli saanud Saksa ordu(1346.aastal sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutav oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile) Mereäärsed maakonnad, kus põlisrahvas oli suutnud säilitada suuremad õigused, suurema poliitilise aktiivsuse oli nüüd laastatud. Palju rahvast sai surma, just jõukam ja teovõimelisem osa sellest. Väikevasallid vaesusid, kuna tühjaks jäänud maa ei suutnud selle omanikku enam toita. 4. Suhted Vana-Liivimaa maahärrade vahel ja naaberriikidega.
(nt Saaremaa) 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola Ruhnu saar läks Rootsile, Poola tunnistas Rootsi õigusi Liivimaale. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. Rootsi võimu ajal olid Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel. Kuberman Keskus Maakonnad g Eestimaa Tallinn Harjumaa Virumaa Järvamaa Läänemaa Liivimaa Riia Pärnu Tartu Võnnu Riia Saaremaa Mõlema kubermangu otsas oli kindralkuberner. Nende ülesanneteks olid: 1) Oma haldusalal sõjaväe kamandamine, 2) nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, 3) jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus,
Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) Norra maakonnad 18. Troms (Tromsø) 19. Finnmark (Vadsø) Norra linnad: Ålesund, Alta, Bergen, Bodø, Hamar, Kirkenes, Molde, Kongsberg, Kristiansand, Kristiansund, Moss, Narvik, Oslo, Larvik, Stavanger, Lillehammer, Drammen, Fredrikstad, Tromsø, Trondheim. Suurem osa rahvastikust (80%) elab linnades. Linnad on koondunud ranniku lähedale, peamiselt lõunaossa kuna seal on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on ka kliima soodsam
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima....................................................................................................................5 4. Rahvastik.........................................................................................................5 - 7 5. Majandus........................................................................
sõjatehnikat. Eestlaste eelised tundsid antud ala ja piirkonda paremini. Neil oli esialgsed kaitseehitised olemas. Eestlaste moraaliks oli kodumaa kaitsmine ja nad võitlesid vabaduse nimel. Vallutajate eelised - Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel, nad kasutasid selle ajajärgu täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Ordurüütlid olid hea väljaõppe ja kogemustega. Vallutajaid mitu. Miks eestlased kaotasid? 1. Puudus ühistegevus = maakonnad vallutati ühekaupa sidemed maakondade vahel olid nõrgad tegutseti omaette riiki polnud 2. Mitu vallutajat = lõpptulemusena Eesti alad jagati mitme riigi vahel saksa ristisõdijad 1208 taani 1219 rootsi 1220 = suudeti tagasi lüüa vene vürstid = vallutajad või liitlased? 3. Sõjalise taseme erinevus = sõjaline allajäämine Elukutselised Relvastus Parem tehnika Eestlased pigem talupojad Relvastus ja tehnika eestlastel viletsam
maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud 800-1050 · Viikingite nimed: Läänes normannid, paganad, Inglis. Taanlased, Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks. · Eri kihtide esidajad: talupojad, elukutselised, kuningad kes olid alla jäänud maa pooliitilise yhendamisega seotud võitlustes. · Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest.
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP ...
Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega. Raamat toob ka esile kui suurel määral kohaliku keskkonna üksikasjad mõjutasid asustuse struktuuri ja majanduslikku ülesehitust. Domesday Book'i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book. Plantagnetid Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399
1) säilitas siinse maa kultuurilise omapära 2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni 3) tihedad sidemed Lääne-Euroopaga 4) andis kohalikele saksa mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle Eestlased jälle pärisorjuse kimpus Asehalduskord: 1783.a Katariina II valitsemisajal Eesmärgiks piirialade ühtesulandamine Venemaa omadega Muutused: 1) kubermangu asemel asehaldurkond, etteotsa asehaldur 2) Eestimaa kubermangus uus maakond - Paldiski 3) Liivimaa kubermangus uued maakonnad - Viljandi ja Võru 4) kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 6. Vaimuelu XVIII.saj Põhjasõja mõju vaimuelule: Tartu linna häving, Tartu Ülikool suletud, Forseliuse seminari lõpetanud surnud. Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema. Loobuda tuli lõbustustest Vennastekoguduste liikumine: Eestis levis 1730
13 volikogude arvamus. Kohalikud omavalitsused võivad kohaliku elu küsimuste otsustamiseks või piiride muutmise otsustamiseks viia läbi rahvaküsitlusi, millel on soovituslik iseloom. 55.Eesti territooriumi haldusjaotus, kohaliku omavalitsuse üksused ja asustusüksused. Kehtestatakse alused seadusega. Selle kohaselt on põhilisteks haldusüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Maakonnad on riigivõimu regionaalse haldusjuhtimise üksused. Linnad ja vallad kohaliku omavalitsuse üksused. Nende siseselt kohaliku omavalitsuse poolt moodustatavad linnaosad ja osavallad, saarelise osaga vallad ja püsiasustusega väikesaared kui piiratult autonoomsed kohaliku omavalitsuse üksused. Asulad, külad, vallasisesed linnad, asumid jm. territoriaalsed kohaliku omavalitsuseta üksused on asustusüksused. Viimasel ajal on riigi täitevvõimu poolt loodud regionaalseks halduseks uusi
Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Enamik lääneriike ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de jure NSVL poolt. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO). Loodi BATUN. Saksamaal töötas Balti Ülikool,Balti Instituut. Suhted kodueestlastega minimaalsed. 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare muudeti Kingissepaks. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks.
b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus: · Kihelkonnad Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul) · Maakonnad mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). · Eestlased kutsusid end maakonna nime järgi, kuid kirjalikes allikates juba ühisnimetus eestlased. e. Rahvas ja ülikud: · Rahvakoosolekud vabade eestlaste kokkutulekud tähtsamate küsimuste arutamiseks. · Kihistumine (eraomand, varanduslik ebavõrdsus) · Vanemad rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13
pakast. Oli vaja jääteed, et transportida relvi ja vägesid saaremaale. 1227 talvel suur pakane, mis jäätas ära suure väina ning ristirüütlid said oma relvad üle viia. Muhus viimane lahing. Edasi mindi Saaremaale valjala linnuse juurde. Seal ei olnud lahingutl sest saarlased nõustusid alistumisega. Seega oligi viimane lahing muhus ja sellega muistne vabadusvõitlus ka lõppenud ja eestlased oma vabaduse kaotanud. Miks kaotati? 1. Maakonnad olid eraldatud, puudus nendevaheline koostöö. 2. Puudus tolleaegne kaasaegne sõjavägi. Puudusid ka sõjariistad. 3. ei olnud abiväge, suletud ühiskond. Täisealisi mehi polnud piisavalt, ristirüütlitel oli aga pidev juurdevool Euroopast. 4. oli vaja veel võidelda ka taanlaste, venelaste ja rootslaste vastu, see oli kurnav. Positiivsed tulemused kaupmehed tulid, sellega Hansa Liit. Sellega rahanduslik kasum, kuid see
Vaatamata 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu muudeti Kingissepaks. ühiskonda hõlmav propaganda. 1978
Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel mõned väiksemad Kesk-Eesti maakonnad. Juhiks oli piiskop, keskuseks Tartu. Läti aladel oli Riia peapiiskopkond, juhiks peapiiskop, keskuseks oli Riia. Läti aladel oli veel ka Kuramaa piiskopkond, juhiks oli piiskop, keskuseks Pilteme. Piiskopkondades oli piiskopil/peapiiskopil nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Vaimulikus mõttes oli peapiiskop tähtsam, seega vaimulikus mõttes allusid Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa Riia peapiiskopkonnale. Ilmalikes asjades olid need kõik võrdsed. Kuuendaks võimuks oli ordu
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liiv...
Elamud ja külad - Elati valdavalt maal - Elamu palkidest hoone, ahjuga köetav tuba koda, vilja kuivatati ahjuga toas e rehes hakkas kujunema universaalne rehielamu ( nii elu- kui ka tootmishoone) - Moodustusid külad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti sumbkülad (talud keset põldu tihedalt koos), Ida-Eestis ridakülad (talud ridamisi), Lõuna-Eestis hajakülad (talud üksteisest kaugel) Kihelkonnad ja maakonnad - Ühe piirkonna külad moodustasid kihelkonna (tähtsaim haldusüksus) - 45 kihelkonda - välisohu tõttu liitusid maakondadeks 8 maakonda (Virumaa Rakvere l; Rävala Lindanise, Viru; Järvamaa Jäneda, Äntu; Harjumaa Varbola, Keava; Läänemaa Lihula; Saaremaa Valjala; Ugandi Otepää, Tartu; Sakala Viljandi, Lõhavere e Leola) - maakondade ühistegevus riikluse kujunemise alged Rahvakoololekud ja ülikud
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Asendusteenistus inimesed, kes ei ole sobivad ajateenistusse Tegevteenistus elukutselised Reservväelane tagavara Eruväelane pensionile läinud sõdur Regionaalpoliitika Riigi erinevate piirkondade juhtimise süsteem. Eesmärgiks vähendada ebavõrdsust piirkondade vahel ja probleemide selgemaks lahendamiseks kohalikul tasandil. Kuivõrd õnnestunud on tänapäevase Eesti regionaalpoliitika? Too iseloomu kinnituseks üks näide. Mitte väga õnnestunud, sest mõned maakonnad, näiteks Harjumaa ja Tartumaa on rikkamad kui näiteks Jõgevamaa või Lõuna-Eesti mõned kohad. Regionaalpoliitika eesmärk peaks olema maakondade võrdsuse tagamine. Millised tagajärjed Eesti üldisele arengule võivad olla noorte lahkumisel kodukohast. + Saadakse parem haridus ja kvalifikatsioon, - Püsielanikkonna vananemine, ka väljasuremine Kuivõrd saaks riik regionaalpoliitika kaudu mõjutada noorte elukohavalikut.
Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsueela (93%), Iisrael & Uruguy (92%), Argentiina & UK (90%).
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahulikud
Sealsed puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima või kiiresti taastuda. Lõuna pool on vihmametsad. Tuntumad puuliigid on eebenipuu, sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit, kapripuu ja kautsukipuu. 3. Kus (millise riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Peaaegu kodu mets asub Orinoco jõest lõuna suunas, kaasa arvatud Delta Amacuro, Bolivari ja Amazonase maakonnad. Need on mägised maad ja sinna saada ei ole kerge. Lisaks on seal asustus hõre. 4. Milleks metsi kasutatakse? Kõige rohkem on läbe aegade kasutatud metsi eelkõige puuutoodete valmistamiseks. Selle kõigus on hävitatud suured metsamassiivid. Hävitamises on süüdi kulla ja teemantide leidmiseks tehtud kaevandused. Õnneks on teadlased uurinud sealseid metsi ning tänapäeval on need katse all. Nüüd on metsatööstus jäänud täiesti soiku. Venezuela
seadustele vastavuse üle. Tal on õigus teha ettepanek kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Ametisse nimetab Riigikogu enamus presidendi ettepanekul 7 aastaks. Hetkel ametis - Indrek Teder 23. Kohalik omavalitsus - õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Üksusteks on linnad (33) ja vallad (194). Maakonnad on Eestis 1.järgu haldusüksused; maakonna haldusorganiks on maavalitsus. Maavanem on riigi esindaja maakonnas; ametisse nimetab Vabariigi valitsus regionaalministri ettepanekul; 5 aastaks. Ülesanded: 1) juhib maavalitsuse tööd 2) esindab maakonnas riigi huve 3) annab oma tegevusest aru regionaalministrile
Institutsioonide vaheliste suhete osatähtsus kasvab. Parlament tuleb pr. keelsest sõnast parlee (rääkima). Maailma vanim parlament-Islandi parlament Althing (930 a.), Pr. parlament (1302 a.), Briti parlament (1265 a.), Venemaa parlament (1906 a.). Eesti esimene parlament (1919 a.). Eest Vabariigi algus-15. 11. 1917 a. J. Uluots- peaminister (1939-1940 a.), Otto Tief-asetäitja. Uluots arvas, et riik oli välja arenenud juba muinasajal, et olid maariigid e. maakonnad, mis omakorda olid föderaalid. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub parlamendile (2 vormi): 1) Westminsten-inglise mudel, valitsuse liikmed kuuluvad ka parlamenti. Välistatud, et ministriks saab tundmatu inimene. 2) Kontinentaal-mandri Euroopa mudel, ministrid ei saa olaa parlamendis, koalitsiooni valitsused koosnevad erinevate erakondade liikmetest. Parlamendid: 1) Ühekojalised (meil)
Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmsid aga liidu venelastega ning üeagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Peale 20 päeva kestnud piiramist olid linnust kaitsnud saklasased ja ugalased sunnitud alla andma ning sakslased kohustusid Eestist lahkuma. Peale Otepää all saavutatud võitu plaaniti minna Riiat ründama. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest. Kuuldes eestalste
1934. aasta juunis toimusid I Eesti mängud, mis polnud mitte ainult üleriigiline võimlemispidu, vaid ka sportlaskonna oskuste ja võimete ülevaatus. Mängudel osales üle 3500 sportlase. Üritust, mida veel mõni aastat tagasi oli nimetatud utoopiaks ja hulluseks, ülistati 1934. aastal ülivõrretega. Nii kujuneski mängudest omamoodi rahvuslik olümpia. Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattaspordis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti ka järjestust, mis reastas maakonnad. Tallinnale ja Tartule järgnesid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa. Lõppvaatuseks oli jalgpallikohtumine, kus rahvuskoondis alistas 14 provintsi koondise 4:2. Tõsist tähelepanu pälvis mängudel ka Eesti esimene kehakultuurinäitus.Silmapaistvatest sportlastest oli esindatud näiteks 1931. aastal suurejoonelist kergejõustikukarjääri alustanud Kalevi Kotkas, kes 1930. aastatel ketteheites
Kreeka Referaat Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Loodus....................................................................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................5 Temperatuur................................................................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ..........................................................................................................
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
