Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maakonnad" - 501 õppematerjali

maakonnad on suurimad territoriaalsed üksused osariigi ja suurlinna/linna/valla vahel (Wilson, 1998, p. 646). Iga osariik on jagatud maakonna üksusteks ning maakondade arv varieerub märkimisväärselt.
thumbnail
5
doc

Ajaloo varased ajastud, periodiseering

Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Norra

Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast ­ Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam 3 kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias - KONSPEKT

kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi) * kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm- sektorid nt põllumajandus) * animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel) 4. Andmebaasid, geoinfosüsteemid andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga. nt. Internet 5. Kohateabe analüüs...

Geograafia
171 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur ­ takistati vaba mõtte levikut ­, seega oli oluline luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu muudeti Kingissepaks. ühiskonda hõlmav propaganda. 1978...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. *Ivan Julm- Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire . 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Lk.99-104 (Pontus De la Gardie, Ivo Schenkenberg, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583, Sigismund Augusti privileeg, asehaldur, presidentkond, vojevoodkond 1598, staarostkond, vastureformatsioon, Eestimaa hertsogkond, kuberner, linnuseläänid, maakonnad , foogt, Eestimaa rüütelkond, maapäev, Saaremaa rüütelkond, reduktsioon, asehaldur, ametkond, vakus) *Sõja lõpp- Poola kuningaks sai Stefan Batory, seega algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuse suunaks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. *Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

Uued kalmed koosnesid kiviridadest või ­müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad ­ Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond ­ Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad . Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa ­ adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem ­ muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis ­ eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaja periodiseering

esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kordamine eksamiks.

4 ­ INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 ­ 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus ­ sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants ­ täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...

Ühiskonnaõpetus
193 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti 11-14 sajand

aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad aga sõlmised liidu Venemaaga ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Lembitu juhtimisel saadi kokku umbes 6000 meest pea kõigist maakondadest. 1217. aastal peetus Madisepäeva lahing lõppes eestlaste alla jäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti venamd, ristisõdijate poolel langes liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlastele muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi....

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg, muistne vabadusvõitlus

4. Muistne vabadusvõitlus (piirdaatumid). 1210-1227 5. Millistesse perioodidesse jaguneb ürgkogukondliku korra ajajärk? 6. Missuguse kultuuri kandjaid peetakse läänemere - soome rahvaste eelkäijateks? Soome-ugri 7. Mis aastal algas ajalooline aeg? Ajaloolise aja algust ei saa kindla aasta-arvuga dateerida. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirjateket u. 5000 aastat tagasi. 8. Suuremad maakonnad 13. sajandi algul (8)? Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. 9. Kuidas nimetati mihkli- ja mardipäeva vahelist aega? Hingede aeg 10. Kuidas nimetati eestlaste väeüksuseid? malevateks 11. Mis aastat loetakse Tartu asutamise aastaks? 1030 12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid....

Ühiskonnaõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Rootsi Aeg Eestis

oktoober 1632.a. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad , mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna­Eesti mandriosa. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Veneaa alla. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma....

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis, et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist. Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. NÖ maakonnad . Foogt: ametiisik, kes seisis riigimõisa eesotsas. Riigimõisa mõisnik. Eestimaa rüütelkond: Aadliomavalitsus. Neil olid oma ametiisikud ja asutused. Konkureeris riigivõimu kõrval. Maapäev: Rüütelkonna kõrgeim asutus, millest võtsid osa kõik mõisate valdjad. SIIT EDASI TAANI SAAREMAAL Saaremaa rüütelkond: Aadliomavalitsus. Aadli eesõigused kinnitati. Reduktsioon: Mõisnikelt maa tagasi võtmine. Tekitas pahameelt, püüd Taani riigist lahku lüüa. Asehaldur: Haldas riigimaid....

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST?

Vabadusvõitlus toimus Eesti aladel aastatel 12081227. Vabadusvõitluse eesmärk oli vastu võidelda ristiusustamisele. 1208. aastal ründasid kristlased esmalt Sakala maakonda ­ tungiti kodudesse ja tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Selles võidus oli oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi maakonnad pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlastel suur ja hästi or...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Norra Kuningriik

01.2008 seisuga) Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu) Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltberg Poliitiline süsteem: Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke). Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Rahaühik: Kroon (NOK) 1 kroon = 100 ööri Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg GEOGRAAFILINE ASEND Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Madisepäeva lahing

Ka saklaste kaotused olid suured, teiste seas sai surmavalt haavata liivlaste vanem Kaupo. Lahingu lõppedes läksid sakslased Lembitu külasse laagrisse. Nad puhkasid seal kolm päeva, samal ajal rüüstasid liivlased ja lätlased ümberkaudseid külasid. Madisepäeva lahingu kaotus oli raskeks hoobiks tervele eestile, kuna seal hukkus eestlaste parim ja andekaim vanem Lembitu, tänu kellele erinevad maakonnad üldse ühiseks vastupanuks koonduma hakkasid. Vaatamata sellele, ei olnud eesti rahva vastupanuvõime veel lõplikult murdunud. Faktid: · Eestlase poolel oli ligi 6000 meest, saklaste omal aga ligikaudu 3000 · Lahing toimus eestlaste väe ning sakslaste, latgalite ja liivlaste ühendväe vahel · Madisepäeva lahingus langes üle 1000 eestlase, nende seas eestlaste andekaim vanem Lembitu ning surmavalt haavata sai liivlaste vanem Kaupo...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile, kus Baltikumi ristimist peeti kultuuri toomiseks seni metsikule maale, kus varem sisuliselt mingit ühiskondagi ei olnud. Nende kahe vastandliku kontseptsiooni pingeväljas sündis siis ka muistse vabadusvõitluse mõiste, olles paratamatult ideoloogiliselt laetud. Kuni 1990. aastateni kasutati seda terminit Eestis väga üldiselt ja ilma mingi kriitikata,...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu Eesti 19,3 23,6 31,6 42,2 Sisemiste erinevuste täpsemaks kirjeldamiseks vajame Eesti jaotamist regioonideks. Eesti peamised regionaalsed üksused on maakonnad , mis igaüks (Rapla- ja Jõgevamaa siiski välja arvatud) kujutavad endast majanduslikke ja ühiskondlikke tervikuid - eriti kui nende halduspiire kohati veidi parandada. Ent mitmed maakonnad on omavahel üsna sarnased ja ei sobi hästi meie eesmärkidel, sest sarnaste maakondade kirjeldamisel tekib palju kordusi. Otstarbeka kirjelduse andmiseks oleks tarvis maakondi rühmitada. Kuid üldlevinud rühmitusviisi pole veel kujunenud....

Keskkond
22 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg Eestis

Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti­ ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad , mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna­Eesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla....

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus-Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid?

Prooviti kutsuda ka venelasi appi, kuid nende peale ei saanud kindel olla. Siiski suudeti Rootslased panna loobuma mõttest Eesti vallutada ning 1223 aastal vabastati ka mandriosa, kuid seda ainult aastaks. Sellegipoolest oli eestlased väga vaprad, et astusid vaenlasele vastu mitte ei loobunud oma vabadusest lihtsalt. Eestlaste puudujääk oli kindlasti ka ühistegevuse puudumine mille tulemusena alistati kõik maakonnad ühekaupa. Isiklikult arvan, et koos oleks Eestimaa selles sõjas palju tugevamat vastupanu osutanud. Eestil jäi ühiskondliku organiseerituse kohapealt õige vähe puudu. Juba käisid küll maakondade vanemad Raikkülas nõu pidamas, kuid ühe valitsejani oli sealt veel pikk maa. On teada, et maakondade omavahelised sidemed olid nõrgad ning nad tegutsesid pigem omaette. Sõja edenedes siiski suhted omavahel mõnevõrra tugevnesid ning oli märgata mõningast koostööd...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajaloo suuline arvestus

1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober...

Ajalugu
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun