Teisel kohal on Venemaa mille turistide jaoks on näiteks Ida-Virumaa puhul oluline geograafiline lähedus ja rahvuslik koosseis (sugulased, pere, sõbrad ja üldine kultuuriruum) Kolmandal kohal on Läti. Näiteks käivad Läti kalurid kalal Peipsi järvel. Samuti hea sihtkoht turismireisiks geograafilise läheduse tõttu. 3. Milline on Eesti regioonide tüpoloogia OECD järgi? Milliseid regioonide tüpoloogiaid veel Eestis eristatakse? Eesti maakonnad jaotatakse OECD järgi linnalisteks regioonideks (elanikest üle 80% linnades, näiteks Harjumaa ja da-Virumaa), vahepealseteks regioonideks (50-80% elanikest linnades, näiteks Tartumaa ja Pärnumaa) ning maalisteks regioonideks kus elab alla 50% elanikest linnades. Veel eristatakse regioone vastavalt eesmärgile näiteks kultuurilis-etnilistel alustel (Setumaa, Mulgimaa), ajaloolistel ja ka looduslikel ning asendilistel alustel. 4
1222- taanlased ehitasid Saaremaa lähedale saarele linnuse, eestlaste ülestõus Põhja-Eestis 1223- eestlased vallutasid Otepää ja Tartu, Vene vägi rüüstas Lõuna-Eestit 1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun, maakondadega tehti uued lepingud 1227- Läänemeri jäätus, Muhus põletati kõik, rüüstati Ida-Saaremad, liguti edasi Valjalga, saarlased alistusid 4.Eestlaste allajäämise sisemised põhjused: ★ puudus riik, maakonnad tegutsesid killustatult ★ maakaitsevägi koosnes amatööridest, v.a saarlaste laevastik ★ relvad olid nõrgemad ★ linnused ei sobinud pikaajaliseks piiramiseks ★ Eestlaste allajäämise välimised põhjused: ★ korraga tuli võidelda Saksa, Taani ja Venemaa vastu ★ vastane oli hästi organiseeritud ★ vallutust rahastasid hansakaupmehed
kaist kuni 9,3 m. Sadamal on neli kaikohta, kus aluste töötlemiseks kasutatakse mobiilkraanasid ja laadureid. Käideldakse nii puiste- kui ka üldkaupu ja vedellaste. Pärnu sadam Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning ta on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa. Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Kaide arv 4. Suurim kai sügavus 6,5m. Paldiski põhjasadam Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses olev merekaubasadam. Ro-ro kaupade veoga tegelev laevandusettevõte, mis opereerib regulaarlaevaliini Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel
01.1918-08.05.1919 Omakaitse-vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses saksa okup. Eel ja ajal. 1941-1944. Enamlaste reformid: 1) kujunes välja ühe partei diktatuur 2) kärbiti kodanikuõigusi. 3)kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. Saksa okupatsiooniaja reformid- 1) riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine 2) eraomanduse kaotamine 3) võim kommunistidele 4) maakonnad muutusid rajoonideks. Võnnu lahing-19-23 juuni, 1919, eestlaste ja sakslaste vahel, lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana. Vabadussõda- eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud lahing, 1918-1920 J. Pitka-EV merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Tartu rahulepingu tulemused- 1) Lõpetati vabadussõda 2) määrati eesti idapiir
Kreeka ja Rooma kultuuri erisused Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust, püüdes samal ajal jõudumööda välissuhetest kasu lõigata. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoe...
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik. Katoliku kirikupea - Rooma paavsti - sõnul oli tegemist püha sõjaga ning seega oli ka sõjategevus õigustatud. Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemer...
b) Loodi ainupartei Isamaaliit pärast c) Suruti maha kommunistide mäss - enne d) Kehtestati laialdased kodaniku vabadused - enne e) Keht.autoritaarne dik - pärast 10. 1929 a.alanud ülemaailmne maj kriis mõjutas otseselt EV sis pol arengut. Tõesta 2 nt. Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad. Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümine. Suurenes tööpuudus. Ing 11. Eesti maakonnad 1939. 1 Harju maakond 2 Järva maakond 3 Lääne maakond 4 Petseri maakond 5 Pärnu maakond 6 Saare maakond 7 Tartu maakond 8 Valga maakond 9 Viljandi maakond 10 Viru maakond 11 Võru maakond 12. Vali Eesti sis pol arengus 1920-1939 kolm olulist sündmust. Dateeri aastaga ja põhjenda oma valikut. I )Asutav Kogu võttis vastu I PS 1920 EV sai endale Riigikogu II) Vapsid võtsid vastu II PS 1934
Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVL...
L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni. 1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid: Tallinna, Pärnu, Tartu oblast. Kõige olulisem roll oli kommunistlikul parteil. Kõik otsused vastavalt kommunistliku partei esimesele sekretärile. Valitsus oli täidesaatev organ. Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli
USA- Föderatsiooni struktuur 50 osariiki ja Columbia föderaalringkond - Osariikide pädevuses on haldusterritoriaalse jaotuse küsimused ja KOV asutused - Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures). - KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel: osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town'ideks ja township'ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi, mille piirid ei lange kokku haldusterri-toriaalsete üksuste piiridega. - Maakondades valib elanikkond volikogud (komiteed), samuti valitsused ja mõned ametiisikud (serif, prokurör, koroner, laekur jt)
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart
pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 1752 km lõunapoolseimast Lindesnesist üle põhjapöörijoone Norkapini. Norra on kõige laiemas kohas vaevalt 430 km ja kõige kitsamas kohas üksnes 6 km laiune. Geoloogilised protsessid , nagu maa kerkimine, jääaeg, ja erosioon on loonud märkimisväärselt eripalgelise maastiku. Ranniku äärde jääb üle 75 000 saare.
14 3 3. Eesti maakonnad. Kirjuta puuduvad maakonnad. 4 p VII INDIVIID JA MAJANDUS 10 P Iga õigesti märgitud maakond 1 p. 1. Konkurents tööturul. 6 p
häda- ärijuhtmine vs kodanikulähedus - funktsioonid: pol.elluviimine, süsteemi stabiliseerimine, vahekohtunikuks olemine, ametnikkonna taastootmine, arendamine - ametniku värbamine: avalik konkurss, nõutakse: kodakondsus, kõrgharidus, üldine asjatundlikkus. Euroopas rõhutakse laiapõhjalisele haridusele, USAs spetsiifilistele oskustele - järelvalve ametnikele: avalikkuse mitte erahuvid, tõsta valitsmise tõhusust; arvestada korruptsiooniohtu REGIONAALNE JA KOH.VAL *Omavalitsused: maakonnad (15) ja KOV-üksused (215) <- otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt; vallad (185) ja linnad (30) *E 2-tasandiline haldussüst: maakond-riikliku halduse üksus; maavanem ametnikkonnaga, ametisse nim.peam. 5.a vald ja linn-iseseisvad KOV-üksused; oma esinduskogu-volikogu;oma eelarve; valib rahvas iga 4.a tagant *tsentraliseeritud mudel-KOV-id sõltuvad keskvalitsusest (E, Soome) *detsenraliseeritud-KOV-id palju iseseisvamad (Sks, USA)
Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega. Mükeene tsivilisatsiooni lõid põhja poolt sisse rännanud kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal
veel ka metsamesindus. Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega. 2. Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd tegemata? Põhjendage oma arvamust. See võis olla täiesti võimalik, kuna relvade ja ehete levik sel ajajärgul oli küllaltki suur. 3. Kirjeldage muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotust. Millised märgid viitasid kujunevale riiklusele ? Olid külad, mis moodustasid kihelkonnad(45) ning mis omakorda moodustasid maakonnad, mida oli kaheksa: Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala + kihelkonnad(moodustasid ühe maakonna) (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana). 4. Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need eriarvamused tingitud ? Ühed arvavad et elanikud olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed, teised aga et, varanduslik ebavõrdsus oli suur
5), K- keskkond (1-5), T- õnnetuse tõenäosus(1-5) Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 5. Riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium, mis kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega. Riskianalüüsi ei tee kaitseministeerium. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? 6. Erinevad tasandid: 1) EV valitsus. EV kriisikomisjon. 2) siseministeerium.+ teised ministeeriumid 3) maakonnad ja selle riskianalüüs 4) valla/linna omavalitsuse riskianalüüs 5)ettevõtted, asutused. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust? Kes kuulutab selle välja? 7. Eriolukorra kehtestab EV valitsus, kuulutatakse välja loodusõnnetuse jne katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. On vaja rakendada ulatuslikke abinõusid.
4 korda aastas. Volikogu esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja erakonda Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele ning täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid. Volikogu juhataja on Jüri Morozov ja asejuhataja Helmen Kütt. Milline on Eesti liikmeserakond Piirkonnad ja osakonnad · Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks. Eraldi piirkonna moodustavad Tartu ja Tallinna linn ning kõik maakonnad. Osakonna võib moodustada vähemalt seitse erakonna liiget. Igas vallas ja linnas võib moodustada ühe osakonna. Tallinnas võib osakonna moodustada igas linnaosas. Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on 87 osakonda. Põhikiri · Sotsiaaldemokraatliku Erakonna põhikiri on kinnitatud erakonna VII üldkogul Tallinnas, aastal 1999, muudetud erakonna X üldkogul Tallinnas, aastal 2003, erakonna XI üldkogul Tallinnas, aastal 2004, üldkogul Jõhvis,
sumbkülad. Kes Suvivi talivili Paikne eluviis. a li Üksiktalud. külad-> kihelkonnad (45) -> maakonnad (8 suurt ja 6 väikest)
Vabariigi Valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab peaminister, kelle määrab ametisse president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused. [redigeeri] Territoorium ja haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Eesti haldusjaotus, Eesti maakonnad. Eesti maakonnad. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit de jure Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse
Enamik saadeti NSV Liidu vanglatesse osa hukati kohapeal.1941 elavnes arreteerimine veelgi, vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi. Represiivpoliitika kulmineerus 1941.a 14. Juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese. Viidi vangilaagritesse kus enamus hukkus, nende pered saadeti asumisele. Haldusjaotus · 1944-45 vähendati Eesti territooriumi · 1950 valdade asemele külanõukogud · 1950 kaotatakse maakonnad (13). Asemele tulevad rajoonid (39). · 1952-53 oblastide aeg Vägivallapoliitika · Poliitika suunaja oli kommunistlik partei ja elluviijad julgeolekuorganid: Arreteerimised Vaimne vägivald Massiküüditamine · Murranguline sündmus 1950 aastatel EKP VIII pleenum võimule said Venemaa eestlased ühiskonnas oli hirmuõhkkond, rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult oli...
mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgnevad Kesk-Eesti maakonnad, mis kokku moodustas Tartu piiskopkonna. Tartu piiskop andis umbes poole Sakalast Mõõgavendade ordule. 23.aprillil 1343.aastal alanud Jüriöö ülestõsu vältel määrati eestlaste seas 4 kuningat, kes tapeti läbirääkimistel ordumeistriga. Ordu sai endale Jüriöö ülestõusu tõttu Põhja-Eesti. 1346.a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule. 16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru,
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16. sajandi lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega asulat. Vana aja lõpul oli Eestis kokku juba 12 linna. Varauusajal elas Tallinnas vaid veidi üle 10000 elaniku. Tartu, Narva ja Pärnu elanike arv ei ületanud 3000-4000 elaniku piiri. Ülejäänud linnade rahvaarv püsis tuhande elaniku ringis. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa(+Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks), Pärnumaa, Viljandimaa,
Nüüdsest olid valitsejateks Reinimaalt või Saksimaalt tulnud uued isandad. Nad küll tunnustasid osade vanade valitsejade positsiooni ja autoriteeti, kuid miski polnud enam endine. Vanad valistejad ei sõlminud enam rahu ega pidanud sõdasid, ei tohtinud kaubelda nagu tahtsid ning pidid uutele valitsejatele makse maksma. Selle kõige tagajärjel tegutses eestis iga maakond omaette ja nendevahelised sidemed olid väga nõrgad. Lõpuks alistatigi eesti maakonnad ühekaupa. Suhted naabirtega olid kõike muud kui head, ühesõnaga olid eestlaste ja naabrite vahelised suhted väga keerulised. Saarlased saatsid üle eesti võidusõnumi laiali ning asusid sakslasi tapma ja ristimist maha pesema. Eestlased asusid oma linnuseid kindlustama, kiviheitemasinaid ehitama ja ambe tundma ning pöördusid abipalvega venelaste poole. Abi lubatigi, kuid see piirdus vaid väiksemate salkade paigutamisega mõnesse üksikusse linnusesse
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondades...
hõbeehted)
Kaubavahetus (lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa)
18. Mis on potikeder? Keerlev alus, millel saab lihtsamalt valmistada savinõusid
19. Kirjelda muinasaja lõpu kaubandust? Lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod,
Ojamaa
20. Missugused olid elamud? Palkidest hoone jagati: köetavaks toaks ja kojaks. Suitsutoas
kuivatati vilja, hiljem sai nimetuse rehielamu
21. Missugune oli siinne haldusjaotus? MAAKONNAD KAARDIL.
Küla
See lõpetas Põhjasõja Eestis. Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Eestlased, venelased, lätlased, soomlased, rootslased Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Ta oli monarhi määratud kõrgeim valitsusametnik. Kamandas sõjaväge, kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kuulutamist kubermangus. Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu? Virumaa, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Tartu maakond, Pärnu maakond, Riia maakond, Võnnu maakond Reduktsioon: põhjused ja tagajärjed. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa. Riigi tulude suurendamiseks hakkas ta jagatud maid tagasi võtma. Tagajärg oli see, et Milles seines Balti erikord? See kinnitas Baltikumi valitsemise põhijooned, et ei toimuks jälle selliseid ebaõiglasi asju
New Table: Add to current mapper, Table Structure: Using Table: Maakonnas. Create: salvestasin uue kihi oma kausta ning panin uue kihi nimeks Regioonid. Regioonide kihi atribuutide tabelisse lõin uue veeru ning nimetasin selle ümber „Põllumaa”. Veeru tüübiks valisin Float, äsja loodud veeruge kirjutasin andmed mille leidsin grupitöö andmete lehelt. Järgmiseks viisin maakondade kiht regioonide kihist kõrgemale ning kujundasin maakonnad ilma täitevärvita. Selleks topeltklõpsasin maakondade kihil kihihalduris (Layer Control) ja Layer Properties aknas tgin linnukese Style Override ette. Vajutasin Style Override all oleval sümbolil ja valisin Fill: Pattern: N (None). Valisin sobiv äärejoone (Border) värvi ja laiuse. Kujundasin regioonide kiht omaloodud näitajaga „Põllumaa” veeru alusel. Selleks, et koostada koropleetkaardi valisin Map / Add Theme, Ranges: Region Ranges, valisin värvid, mitte mustrid, Solid Yellow-
Millises asulas elad sina Eestis on linnad, alevid, aleviked, külad. külas 33.Mis on olnud eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel Tekkisid mereäärde, laevaliiklus soodustas tööstus kaubavahendus piirkondi. Siis tööstus piirkonnad, kaevandus. 34.Miks on eesti territoorium jagatud maakondadeks ja valdadeks? Riigi valitsemise tarbeks on jagatud maakondadeks, need moodustavad esimese tasandi haldusjaotuse. Maakonnad jagunevad valdadeks ja linnadeks, mis moodustavad teise tasandi haldusjaotuse, et kohapeal viia ellu riigi poliitikat. 35.Mis on kohalik omavalitsus Tähendab seda, et valitakse kohalikel valimistel volikogu (4aastaks) mis määrab ametisse valla-või linna valitsuse ning viimane hakkab korraldama linna või valla igapäeva elu, neil on ka oma eelarve. 36.Mis on linnasutmise põhjused Paremad töökohad, haridus, arstiabi. 37.Miks on linnade piiritlemine tinglik
Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid Garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng Kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välissuhtluse vallas: Korraldada suhtlemist teiste riikidega (diplomaatia, majandus- ja kultuurilepped) Tagada riigi välisjulgeolek Valitsemisprogramm – Plaanid, mida üks või teine valitsus nendes valdkondade teha kavatseb, lepitakse kokku valitsuskoalitsiooni moodustades 4. Maakonnad ja omavalitsused Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsusega töötava ametnikkonnaga. Maavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara Korraldab piirkonnas ühistransporti, tervishoidu kultuuri ja haridust Planeerib regiooni arengut Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule.
esivanemate kaubitsemine lähemate naabritega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. 12.Elamud, külad (külatüübid) Eestlased elasid valdavalt maal. Kujunes välja universaalne rehielamu. Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel tekkisid ridakülad, kus rajati talud ridastikku. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad., kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 13.Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13 sajandiks oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.)Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse tendentsid, mis viitasid riiklikuse kujunemise algetele. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess. 14.Sõjaline tase Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed
vastu). Nooremal rauaajal elamine toimub üldiselt külades. Külad omakorda koondusid kihelkondadeks. Kihelkondi oli umbes 45. Kihelkonnad omakorda koondusid maakondadeks. Maakondi oli 8. (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi) Kesk-Eestis oli ühe käsitluse järgi veel väikemaakondi nagu Alempois, Mõhu, Vaiga, Jogentagana... Teise käsitluse järgi olid need kihelkonnad, mis ei olnud veel maakondadeks jagunenud. Eesti äärde tekkisid suuremad maakonnad , sest siis oli parem kaitse vaenlase vastu. Kesk-Eestit vaenlased väga ei ähvardanud. Võib olla oli see ka põhjus, miks sinna ei olnud väga suuri maakondi tekkinud. Ühiskondlike suhete osas esineb arheoloogide seas eriarvamusi. Ühe versiooni kohaselt olid enamik Eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Viimasel ajal on aga täheldatud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli
teised eeskätt pronksist ja hõbedast ehete valmistamisega tegelevad sepad), potsepandus. Vahenduskaubandus eksisteeris (idast läände, läänest itta). Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, Ida pool Pihkva ning Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal tekib taas koondumine küladesse, mis omakorda koondusid umbes 45 kihelkonnaks. Kihelkonnad moodustasid maakonnad, mida oli 8: Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Kesk-Eesti suhtes on kaks erinevat käsitlust: esimene neist väidab, et tegemist oli paljude väikeste maakondadega; teise käsitluse kohaselt eskisteerisid Eesti keskpaigas üksnes kihelkonnad, mis polnud maakondadeks koondunud. Selle piirkonna alad ei vajanud niivõrd efektiivset kaitset, mida oleks pakkunud maakondade olemasolu. Seega ei olnud neid ka tekkinud.
2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas
Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560
· Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule.
LOODUSLIK ERIPÄRA Niiluse kallastel ~10 kilomeetrine viljakas ala, edasi kõrb. Kõrgetega ja Punase merega eraldatus tagas isolatsiooni muust maailmast. Tänu sellele ei olnud vaja end kaitsta, samuti näitas see inimese ja looduse lahutumatust. VAARAO piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. MAAT maailmakord, mis toimis siis kui vaarao oli suutnud ühendada ülem ja alamegiptuse. Tähtsad olid õigus, tõde, harmoonia. NOOMID maakonnad NOMARH noomide asevalitsejad, viisid kohapeal ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, värbasid vajadusel sõjaväe. TEMPLID peamised pühapaigad. SKARABEUS egiptlaste püha mardikas, kelle sõnnikupalli veeretamine meenutas neile päikese päevast teekonda, sümboliseeris Ra'd tõusva päikesena MASTABA VanaEgipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber
kajastuvad objektidel · Valik normi järgi objektide kajastumine arvestab seda tüüpi objektide tihedust kaardiosas · Kvantitatiivsete parameetrite üldistamine vähendab kaardil olevate objektitüüpide hulka asendades konkreetsed väärtused klassiväärtustega 4. Vali järgmisest loendist kõik pinnajaotused, mis moodustavad täieliku tesselatsiooni: · Eesti maakonnad · Eesti põhikaardi lehed · Eesti vesikonnad 5. Seadke vastavusse andmete kvaliteeti määravad tegurid ja parameetrid, mille kaudu neid iseloomustada saab: · Asukohatäpsus viga meetrites · Ajakohasus kuupäev · Loogiline õigsus vastuolude puudumine · Täielikkus puuduvate objektide määr 6. Hierarhilise andmebaasi puhul.. · On igal alama klassi olemil ainult üks ,,ülemus"
avalikult üleval kalandus lehekülgedel. Kalanduseksam koosneb teemadest: Erinevad liiki kalad, kala bioloogia ja käitumine, kalandus vahendid ja nende kasutamine, erinevad söödad, erinevad veekogud ning looduskaitsealad ja piirangud. Turistid saavad taotlelda ajutist luba, kuid seda tuleks kindlasti teha enne riiki astumist kuna loa saamine on üsnagi keerukas ja ajarikas protsess. Ajutine luba võib kehtida alates üks nädal kuni üks kuu. Paljud maakonnad on loobunud lubade nõudest kuna aina rohkem on nõudlust kalapüüdmis lubade järgi. Ilma kalandus püügi loata ei tohi kala püüda. Trahv ilma loata kala püüdmise eest on üsnagi suur summa, põhjus miks trahvi summa nii suur on, on sellepärast, et ilma loata kalapüüdmine rikkub rohkem kui ühte seadust ning seab ohtu kalad, püüdja kui ka looduse. Lisaks ei tohi püüda kala alal kus see ei ole lubatud, põhjuseks on kalapüüdja enda tervis ja ohutus kui ka looduse rikkumine. Kala
valitsuse moodustamiseks, misjärel saadikud hääletavad pakutud kanditaatide poolt või vastu. Peamised ülesanded- viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel ning koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusi. EV ministrid ja ministeerium Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused
kajastuvad objektidel · Valik normi järgi objektide kajastumine arvestab seda tüüpi objektide tihedust kaardiosas · Kvantitatiivsete parameetrite üldistamine vähendab kaardil olevate objektitüüpide hulka asendades konkreetsed väärtused klassiväärtustega 4. Vali järgmisest loendist kõik pinnajaotused, mis moodustavad täieliku tesselatsiooni: · Eesti maakonnad · Eesti põhikaardi lehed · Eesti vesikonnad 5. Seadke vastavusse andmete kvaliteeti määravad tegurid ja parameetrid, mille kaudu neid iseloomustada saab: · Asukohatäpsus viga meetrites · Ajakohasus kuupäev · Loogiline õigsus vastuolude puudumine · Täielikkus puuduvate objektide määr 6. Hierarhilise andmebaasi puhul.. · On igal alama klassi olemil ainult üks ,,ülemus"
Lisaks pidid vanemad andma oma pojad pantvangi. 1212 probleemideks kujuneisd ka suhted idanaabritega, kes tegid eestisse samuti sõjaretki. Sakslaste ja eestlaste kurnatus ning katku puhkemine viis Toreida vaherahu kehtestamiseni (3 aastat pidi kestma). 1215 uued sakslaste-latgalite sõjaretked 1216 ugalased (ugandilased) ja sakslased olid sunnitud rahu pakkuma ja lasid end ristida. 1217 · Ugalased osalesid koos sakslastega sõjaretkel Venemaale. · Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ja ründasid koos Otepää linnust. 20 päevase piiramise järel andsid linnuses olnud ugalased ja sakslased alla ja sakslased kohustusid Eestist lahkuma. · Eestlaste edasine plaan oli minna Riiat vallutama. Lembitu juhtimisel koguti üle Eesti 6000 meest ning paluti abi Novgorodist. · Enne venelaste saabumist jõudsid siia sakslaste abiväed. 21. september 1217 toimus Madisepäeva lahing
institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid
Eesti NSV Vahetult pärast Teise maailmasõja lõppemist säilisid (1950. aastani) maakonnad ja vallad. Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium
Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7. 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu. 8. 1217 Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Madisepävalahing Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lambitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel ana Kaupo.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
