· 1710 suvel Rootsi väed alistusid ja Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga (Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d) Tartust eraldati Võru maakond (Võru linn sai linnaõiguse maakonna keskusena) (Püsib ka peale Kat II ahk-d) · (Linnade arv läks 10lt 12le, lisandus Paldiski ja Võru)
Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. · Alates 7. sajandist tegid läti hõimud Põhja- Lätis katseid nihutada oma senist asu ala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. · Osad seni Põhja- Lätis elanud läänemeresoomlastest segunesid läti hõimudega, vaid liivlased säilitasid oma asu ala Läti lääneosas 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasaja lõpul elas Eestis u 150 000 inimest, asustamata jäid vaid maa soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Elatusalad: · Peamine tegevusala oli maaharimine. Alepõllunduse kõrval võeti kasutusele künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader) · Maa suurust arvestati adramaades sellise suurusega maa, mida hariti ühe adraga.
vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld. Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu Vahenduskaubandus- kaup osteti edasi müügiks Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus. 4) Muinas maakonnad: virumaa, harjumaa, revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi, järvamaa. 5) Muinasusundid Animism- loodus on elav usuti looduse hingestatusesse Vägi-muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing-muinasusu põhimõiste , millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära.
kontrollimine, maksude kogumine jne. ( samad ülesanded olid ka Liivimaa kindralkuberneril). · Liivimaa kubermang- see moodustati Poolalt vallutatud Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist. Kubermangu keskus asus Riias. Kubermang jagunes maakondadeks, neist Eesti alale jäid Tartu ja Pärnu maakonnad. NB! Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 17.sajandi keskpaiku, jäi eriseisundisse. Halduslikult kuulus see ala küll Liivimaa kubermangu, kuid seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. - Kõrvuti riigiametnikega omasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes suurt mõju ka aadlikke esindavad rüütelkonnad ( Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa
Muinasajal jagati Eesti maakondadeks: Saaremaa; Hiiumaa; Läänemaa; Reval; Virumaa; Harjumaa; Järvamaa; Alempois; Nurmekund; Mõhu; Vaiga; Soopoolitse; Sakala; Jogentagana ja Ugandi. Maakonnad jagati omakorda kihelkondadeks ja need omakorda küladeks. 1. Vanem MuinasEesti rahvajuht, keda nimetati ka kuningaks ning rikkaks. 2. Linnus Tugevdatud ehitis, mis oli ehitatud vaenlase eest varjumiseks. 3. Arbuja Ennustaja, tähtis elavate ja hingedemaailma vahendaja. 4. Tarapita Eestlaste ainus muinasjumal, keda austati Saare, Viru ja Läänemaal.
Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Oma vanemate, eriti aga Lembitu langemist nähes kaotasid eestlased julguse. Nad taganesid. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Paar päeva hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Eestlaste võim polnud aga sellega veel murtud. Vallutatud eestlaste maakonnad ootasid head juhust võõra võimu kukutamiseks, sest et Ugandi, Saare- ja Virumaa ning mitmed väiksemad maakonnad olid veel võitmata. Piiskop Albert teadis väga hästi, et ta ei suuda oma jõududega eestlasi alistada. Seepärast pöördus ta Taani kuninga poole ja palus sellelt toetust.1219.a. tuli Taani kuningas suure sõjalaevastikuga Eesti randa. Eestlased ei avaldanud vastupanu. Nad olid koguni väga sõbralikud taanlaste vastu. See aga osutus eestlaste kavalaks võtteks.
Tartumaa (Tartu). 10 linna, kuna Poola kuningas liitis Uus- ja Vana-Pärnu, Taani kuningas Kuressaare ning Valga sai linnaõiguse. Katariina II asehalduskond (1783-1796) Muutused halduskorralduses ja valitsemises: 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühise asehalduriga Riias. 2. Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi. 3. Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi: - ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma
päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi) * kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm- sektorid nt põllumajandus) * animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel) 4. Andmebaasid, geoinfosüsteemid andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga. nt. Internet 5. Kohateabe analüüs
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja ...
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad j...
sisemine areng, arenes vaimuelu ja teadus. Kr ajal olid riigis majanduslikud raskused. KXI päästis Rootsi impeeriumi ümberkorraldustega, 1680 kehtestati kuninga absolutism. KXII ajal kaotas R suurriigi staatuse, Eestis lõppes R aeg. Järgnes vabadusajastu ja uus valitsemisviis. 4. Milline oli halduskorraldus Rootsi ajal? (Kubermangud + valitsemispõhimõtted). Eesti kubermang (Põhja-Eesti) – Lääne, Harju, Järva ja Viru maakonnad. Liivimaa k. (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) – Pärnu ja Tartu maakonnad, 1645 liideti Saaremaa, keskus oli Riias. Kõrgemaks ametnikuks oli monarhi määratud kindralkubernerid. Nad kamandasid oma alal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist, kanti hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkond (kohaliku aadli omavalitsus
Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema.
EESTIMAA kaardil 3. klassile Lemme Sulaoja märts 2010 Eesti maakonnad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd. 9. Palun nimetage Eesti kõige suurema ja väiksema metsasusega maakonnad Suurima metsasusega on Hiiumaa Väiksema metsasusega on Tartumaa 10.Puu välisehitus (millised osad, mis funktsioone täidavad) - Tüvi (hoiab võra, toitainete transport ja säilitamine) - Võra (toitainete sünteesimine) - Juured (toitainete omastamine mullast)
väljaandja ning kõnelen teile täna pisut meie kodumaast, rahvast ning tulevikulootustest. Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad! Meie kodumaa on niigi väike, meie rahvas on niigi väike, kuid kõik koos suudame moodustada ühtse suure terviku! Ma tean et üheskoos ei ole miski võimatu. Üheskoos on meil võim, üheskoos suudame selle väikse maalapi mis meile antud on viia uuele tasemele! Ma usun et meie tulevikulootused on kõrged, kui me vaid suudaksime kõik selle nimel tegutseda. Seega, hoidkem ühte! Kaitskem seda mis kuulub meile, eestlastele! Meie iidsete
asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid. Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel. Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur. Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad. Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud
juuni 1940. Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 august. Piirid Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega.
Geograafia KT- rahvastik Rahvastikku iseloomustatakse : rahvaarvu ja rahvastiku jagunemise põhjal ( sugu, vanus, rahvus, liikumine, usutunnistus, linnas või maal elamine , tööhõive , haridus jm.) Demograafia rahvastikuteadus. Kõige täpsema ülavaate annavad olukorrast rahvaloendused. See on andmete kogumine inimese käest küsimise teel. Andmete kogumine on vajalik, et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel majanduse, - sotsiaal, -kultuuripoliitika jm kujundamisel. Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel. Absoluutne loomulik...
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...
Rauasulatamine soomaagist Matmine-tarandkalmed-tuhk Ehted-merevaik Põlispõllundus arenes(oder,kaer,nisu ja rukis) Suur rahvasterändamine, mille käigus hukkus kokku Lääne-Rooma keisririik 476.a. Ebastabiilsus, sõjad Euroopas, muutis Eesti eluolu · Muinasaja lõpp o Kroonikad: Läti-Henriku kroonika, o Maakonnad (8)-Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa o Külade tüübid Sumbküla-taluõued paiknevad suhteliselt vaba vormiga kobaras koos Hajaküla-taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana Ridaküla-taluõued paiknevad ühel pool külateed o Loodususund-Tarapita
Virumaa Saare-Lääne Saare-Lääne Haapsalu Läänemaa ja piiskopkond piiskop Saaremaa Tartu piiskopkond Tartu piiskop Tartu Sakala, Ugandi ja Kes-Eesti maakonnad Ordu valdus Liivi ordumeister Võnnu (Cesis) Sakala, Alempois, Järvamaa Lääni korra kujunemine Eestis *Eesti alal kujunes välja Lääni kord *feood e lään maavaldus, mida jagati välja sõjaväeteenistuse eest *senjöör maaomanik, kes jagas välja feoode *feodaal e läänimees e vasall sõjaväe teenistuse eest maa saaja
Kordamisküsimused: * Eesti keskajal* lk. 44- 81 I Eestlaste muistne vabadusvõitlus: 1. Kes olid huvitatud Liivimaa vallutamisest ja miks? 2. Nimeta kolm olulist sündmust muistse vabadusvõitluse ajast. Selgita millal need toimusid ja mis nende käigus juhtus? 3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad,...
salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSV Liidu huvipiirkonda. 1940.a. juunis algas esimene Nõukogude okupatsioon, mis vältas 1941.a. sügiseni. 1941-1944.a. kuulusid valla alad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 4). 1944.a. algas Nõukogude okupatsioon. toimusid territoriaalsed muutused. Narva jõe tagused alad ja suur osa senisest Petseri maakonnast liideti Vene NFSVga. Petserimaa kadus kaardilt. Kaardile ilmusid uued maakonnad: Jõhvimaa, Jõgevamaa, Hiiumaa (Eestis oli 13 maakonda). Joonis 4. 1940.aastate lõpp 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. 4. Valla praegune asulate loend Tori vallas on 20 küla ja Tori alevik, mis on vallakeskuseks ning asub Pärnust 27 km kaugusel. Kõige levinumaks küla tüübiks Tori vallas on 51-91 elanikuga(28% külade
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third ...
*Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad) *kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13. Eestlaste hingeelu * Usuti , et kõik elusolendid, teatud objektid, paigad, taevas omavad väge. *Väge arvati olevat ka sõnades. *Hing on isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. *Usuti vaimudesse ja haldjatesse, kes asustasid nii vett, maad kui ka metsa ja kodu. *Loodusest peeti lugu
Sõja põhjused Venemaa tahtis saada väljapääsu Läänemerele. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets
Maad haritakse mõned aastat ja seejärel jäetakse sööti. 4. Muistne vabadusvõitlus (piirdaatumid). 1210-1227 5. Millistesse perioodidesse jaguneb ürgkogukondliku korra ajajärk? 6. Missuguse kultuuri kandjaid peetakse läänemere - soome rahvaste eelkäijateks? Soome-ugri 7. Mis aastal algas ajalooline aeg? Ajaloolise aja algust ei saa kindla aasta-arvuga dateerida. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirjateket u. 5000 aastat tagasi. 8. Suuremad maakonnad 13. sajandi algul (8)? Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. 9. Kuidas nimetati mihkli- ja mardipäeva vahelist aega? Hingede aeg 10. Kuidas nimetati eestlaste väeüksuseid? malevateks 11. Mis aastat loetakse Tartu asutamise aastaks? 1030 12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid.
Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud
Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödia nim, tekkekoha järgi Atika tagöödiaks-see saavutas täituse 5.saj, eKr Atika maakonnad ateenas · ,,Sokulaul" (kr tragose ode) ohvri toomine või autasu Thesepis(6saj, 30 aastat eKr) · Poeet, näitleja,lavastaja kes tuli ome sünnikaohast vankriga ,millest sai improviseeritud lava :ateenas võitis auhindu dionüüsiatel · Thespise kunst- näilemine · Thespise rüü-teatrikostüüm · Thespise uuendus-dialoogid Sokhokles (u 496-406eKr)-meieni · Jõudnud 7 tragöödiat,kokku kirjutas 90 näidentit
külastuste maakonnad külastusi tuhandetes arv Tallinn 131,7 131700 Tartu maakond 108,1 108100 140000 Pärnu maakond 96,2 96200 Saare maakond 84,9 84900 120000 Ida-Viru maakond 78,1 78100 Harju maakond (v.a Tallinn) 55,6 55600 100000 Võru maakond 48,8 48800 Lääne-Viru maakond 45,4 45400 80000 Viljandi maakond 37,8 37800 131700 60000 Lääne maakond 36 36000 108100 96200 Jõgeva maakond ...
Ilmakaardi uurimine Juhend ● Tee töölehest endale koopia File ja vali ‘tee koopia’. ● Nimeta tööleht ümber. Sõna “koopia” asemel kasuta oma nime. ● Jaga tööleht õpetajaga ([email protected]) üleval paremas nurgas sinine ruut Jaga. http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/ 1. Koosta tabel, kus on ühes veerus toodud maakonna nimi ja teises temperatuur selles maakonnas. Selleks vali tegumirealt “Tabel” → “Sisesta tabel” ning vali vajalik veergude ja ridade arv. Seejärel sisesta tabeli veergude pealkirjad ning täida tabel. Maakondade nimede osas leiad abi lingilt Eesti maakonnad. Harju maakond 14,5c Lääne maakond 16,8c Rapla maakond 17.2c Hiiumaa 12,5c Saaremaa 15,0c Pärnumaakond 17,7c Viljandimaakond ...
tulikiviesemed, kalastajad, idamaad asula kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad. Väeüksuseks oli malev. Eestlased olid kindlustatud linnuste ja relvadega e võrdne varustus naabritega. Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja
Eesti rahvaarv- 1 340 122, pindala 45 227 km2 Rahvaarvu mõjutavad tegurid-sündimus, suremus, sisse-, väljaränne Rahvaarvu teadasaamise võimalused- rahvaloendus(käiakse majades ja korterites); sünnitusmajad; morgid, rahvastikuregister, küsitlused Loomulik iive promillides- sünnid surmad x 1000 Rahvaarv Positiivne iive- sündinud laste arv on suurem kui surnud inimeste arv Negatiivne iive- surmade arv ületab sündide arvu Sündimust mõjutavad tegurid- viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste (partneri leidmise võimalus), religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu), pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis, sõjad, veepuudus, nälg Pere...
Mets Koostas: Helina Reino, täiendas: Kristel Mäekask Mis on mets? • Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. • Mets on ökosüsteem – elukooslused (taimed, loomad) ja nende elukeskkond moodustavad ökosüsteemi. Nimetage veel ökosüsteeme ... Järv Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel...
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5. Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses?-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wi...
Sellele feodaalsele järgneb kammkeraamika kultuur, killustatusele palju ja veel venekirveste kultuur mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. VALITSEMINE Muinasajal Eestis kindel valitseja Keskajal valitsesid Eestit puudus. Olid maakonnad kellel olid mitmed võõrvõimud. kõigil oma vanemad. Enamasti valitses Venemaa, kuid peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile MAJANDUS Muinasajal olid Eestis tihedad Oluliseimaks majandus-
670 aastat. Seda tähtpäeva tähistab terve Eesti. Meie oma koolis joonistame räägime ainetundides sellest sündmusest, joonistame Jüriöö ülestõusu teemalisi pilte, loeme " Tasujat" ja sõidame Jüriöö parki. Ristisõdijate tungimine Eestisse 13. sajandi alguses hakkasid ristisõdijad koos nende alistatud liivlaste ja latgalitega tegema sõjaretki Eestisse. Pärast pikki aastaid kestnud võitlust alistasid nad kõik Eesti maakonnad. Koos võõrastega jõudis Eesti keskaega. Tol ajal nimetati Eestit ja PõhjaLätit VanaLiivimaaks. Siinse piirkonna tähtsmateks isikuteks olid võõrad, kes juhtisid nii linnu kui riike. Keskaja riigikesed Eesti aladel Eestimaa hertsogkond SaareLääne piiskopkond Tartu piiskopkond Saksa Ordu Liivimaa haru Jüriöö ülestõus Põhjused. Ordul oli soov oma mõjuvõimu laiendada. Eestlased tahtsid ennast iseseisvaks võidelda. Taani kuningas ei suutnud ega tahtnud kauget
Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus vallasvarale *1802 (eestimaal) ja 1804 (liivimaal) a talurahva seadused- talupoegade pärandatav kasutusõigus , õigus vallasvarale, vallakohtute loomine *1816
Eestlased enne ristisõdasid Helis Solman MuinasEesti MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13
Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest
1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam 3 kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed
Eesti II maailmasõja järel · 1940 II pool · 1950 aastate algus Nõukogude okupatsioon (juhid) · Nikolai Karotamm EKP KK i sekretär (kommunistliku partei juht eestis) · Johannes Vares tegi 1946. Aastal arvatavalt enesetapp · Eduard Päll sai pärast Varese surma Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks · Arnold Veimar Ministrite Nõukogu esimees Muutused haldusjaotustes · Pärast maailmasõda olid Eestis veel maakonnad ja vallad · II maaailmasõda järel eraldati Eestist osa Petserimaad ja Narva jõe tagune ala · 1950 aastatel kaotati ära vallad ja maakonnad · Tekkisid 39 rajooni (loksa, vändra antsla jne) · 1952 aastal tekkis eestisse kolm oblasti (Pärnu, Tallinn ja tartu oblast) Tööstus · Eesmärk oli sõjas kannatada saanud tööstusettevõttete taastamine · Laustati tööstuse eelisarendamist. Suuremat tähelepanu pöörati Kirde-Eestisse
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,
911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel. Usund: Loodusesemete austamine. Ohverdati allikatesse. Austati esivanemate hingi. Hingede rändamine- kehaline eedasiliikumine (hingemajad). Päiksesekultus Jumalad- austamine toimus kodus. Viikingiajal hakkas skandinaavias ristiusu levitamine. 829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj. Lähtub ladina tähestikust
Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest. Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut. Haldusjaotus Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi. Külade tüübid : hajaküla, sumbküla, ridaküla .
Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu.
Sisepoliitka olulisemad Tartu rahu 2.veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 1920-ndad aastad Kultuurkapitali loomine. kuulusid Eestile. Seadusandlik võim, 1920-1923 tööstuse sündmused Venemaa tunnistab Eesti Kultuurautonoomina Maakonnad jagunesid riigikogu sajaliikmeline. eelisarendamine, loodeti iseseisvaks. seadus. valdadeks. 1920. Esimene Täidesaatev võim, valitus Vene turule ja toorainele Vastuvõtmine Rahvuskultuuri õitseng. põhiseadus eesotsas riigivanemaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
