2009.aastast on aida keldrikorrus kujundatud taastusravikeskuseks . Lahmuse kooli käes olevatest mõisakompleksi hoonetest on lisaks eelpool loetletud ehitistest veel valitsejamaja, mis 2010.a. renoveeriti kauniks ja kaasaegseks õpilaskoduks.Praegu on renoveerimisel sepikoda ja juustumaja. Kool tegutseb 1926.aastast mõisas, tänapäeval on siin erivajadustega laste õppeasutus. 3.1.1 Ajalooline taust 13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund. Siin oli muinaseesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants- Lõhavere linnus, mis on vaieldamatult eestlaste ajaloo üks tähtsamaid mälestisi ja muistse vabadusvõitluse sümboleid. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all, mõni vahetus korduvalt ning maakonda on räsinud mitmed sõjad.
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
Josip Broz Tito Eesti II MS järel 31.1.18 Teine Nõukogude okupatsioon 1944.a. sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon Haldusjaotus ● 1945.aastal loovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast Eesti 1940.aastate lõpus ● Jõhvimaa- TÄHENDAB, et on vana kaart ● 13maakonda 1950.aasta haldusreform ● Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid. ● Valdade asemele loodi külanõukogud ● 1952-53 oli Eestis 3 oblastit ENNE: vallavalitsus NÜÜD: Külanõukogu Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkommitee Eesti NSV juhtimine ● Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei), juhindudes Moskva näpunäidetest. ● Tähtsaim amtimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sektretär Nikolai Karotamm EPK KK I sekretär 1944-1950 Karotamm
Lõhavere linnus alistati, Lembitu koos teiste ülikutega ristiti ja vangistati, nad said vabaks pärast oma poegade pantvangi andmist. Sõda võttis hoogu. Saarlased tabasid rüüsteretkel tsistertslasest preestri Friedrichi, kes oli teel Riiga. Preestrit peksti läbi ja saarlased hõikasid "Laula! Laula! Pappi!" torkasid preestrile ja ta õpilasele teravad puutükid küünte alla, kõrvetasid neid ja lõpuks tapsid kirvehoopidega. Eesti maakonnad leppisid kokku ühise sõjakava, mille kohaselt: 1) Saarlased pidid tungima Riia alla ja sulgema Väina jõesuu. - Nurjus, sest ootamatult saabusid ristisõdijate laevad. 2) Ridalased suunduma Turaida liivlaste vastu. 3) Sakala ja Ugandi mehed rüüstama lätlaste maad. Kättemaksuks rüüstati Ugandit. Latgalite sõjakäigud toimusid Tartus, Vaigas ja Sakalas. Tulemuseks oli ristimise vastuvõtmine Ugandis ja Sakalas. Piirati
b) parlamendikeskne süsteem: parlament ostustab sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning
vananemisega. Piirkondliku erinevused sissetulekutes suured, maakondlikud erinevused ligi kahekordsed. Erinevuste põhjused: aktiivse rahvastiku osatähtsus ja tootlikkus, töösaamise võimalus. Tulevik: Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Regionaalarengu visiooni põhijooned aastaks 2015: 1) maakonnad on tasakaalustatud arenenud; 2) kohalike eelduste oskuslik ja uuenduslik ärakasutamine: 3) rahvastik, töökohad, teenused tänasest enam kohanenud maakonnakeskuste ja teiste asulate ümbrusesse; 4) maapiirkonnad on muutunud elujõuliseks; 5) paranenud infrastruktuurvõrgustik ja ühistransport. Riigi regionaalpoliitika meetmestiku üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu
27 Piiri paikapanekuga sattus löögi alla Eestis asuva Valga maakonna tulevik. Kuna sõja ajal välja kuulutatud maakonnast jäi suur osa Läti Vabariigi territooriumile, siis allesjäänud moodustis oleks olnud liiga väike iseseisva maakonna jaoks. Siiski pidas verinoore riigi valitsus oluliseks piiriäärse eraldi maakonna olemasolu. Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6. septembri otsusega asutati iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad, milledest Valga maakonna loomine ka ellu viidi. Valga maakonna maa-ala määrati kindlaks järgneva aasta 11. veebruaril, mil otsustati: 1) Valga maakonnaga liita Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vald Võru maakonnast; Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald Tartu maakonnast ning Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald Viljandi maakonnast; 2) lugeda Valga maakonda kuuluvaks senised maakonna vallad Valga, Hoomuli ja Sooru. 28
pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia. KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE -) MITU VALLUTAJAT sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama. EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ Eestis ei olnud riiki, koostööd tehti maakonnasiseselt, maakondadevaheline koostöö tekkis sõja käigus. MAAKONNAD VALLUTATI ÜHEKAUPA. -) KEERULISED SUHTED NAABRITEGA (latgalitega olid olnud varasemad konfliktid, kus latgalid olid olnud allajääjad; liivlastega polnud koostööd, sest osa liivlasi võttis ristiusu vastu vabatahtlikult Kaupo juhtimisel; et idaslaavlastelt abi saada, tuli neile maksta VÕI olid nad hoopis ise vallutajad). PUUDUSID REAALSED LIITLASED. -) KATOLIKU KIRIKU TOETUS RISTISÕJALE *) Ristisõda Läänemere idakaldale võrdsustati ristisõdadega Palestiinasse, paavst
Juba 1946. aastal tegi A.Aru ettepaneku moodustada ENSV oblastid ja rajoonid, sellele olid selgelt vastu Karotamm jm juhid. 1949. aastal hakati sisuliselt rajoonide rajamist ette valmistama. 1944. a piiriõgvendused toimusid Moskva sunnil ainult kaarti aluseks võttes, siis rajoonide loomisel hakati läbi töötama võimalikke erinevaid variante rajoonide rajamiseks. 26. september 1950 – ENSV ÜP seadus „Maarajoonide moodustamise kohta ENSV-s“, millega: Likvideeriti maakonnad ja vallad; Teostati rajoniseerimine; Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks (varasem kolmikjaotus asendus kaksikjaotusega: külanõukogu – rajoon) Maksimaalselt joonistati paberile 43 maarajooni. Lõplikult moodustati 39 rajooni. Reformi järgselt: 5 vabariiklikku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu; 39 maarajooni, 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit, 641 külanõukogu.
Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 2-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur kontsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on, et ükski tasand ei domineeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia.
Juba 1195. aastal oli ristisõja nime all toimunud rootslaste organiseeritud Virumaa rüüstamine, mis lõppes aga igasuguse muu tagajärjeta. 1206. aastal oli ristisõja nime all toimunud ka taanlaste retk Saaremaale, kuid nende edu jäi vaid ajutiseks: pärat suurema väesalga lahkumist ilmnes, et taanlased ei suuda oma linnust mehitada ning põletasid selle ise maha. 1208. aastal algas aga maa sihipärane vallutus, 1217. aasta järel olid lõunapoolsemad maakonnad Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma, 12191220 hõivasid taanlased ka Põhja- Eesti. 12221223 toimunud eestlaste vastulöögi järel hõivasid sakslased ja taanlased Mandri- Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta aga väga täpseid andmeid ei ole, pole ka selge, kas eestlased suudeti lõplikult allutada. Saaremaa kohta on teada, et vähemalt aastatel 12361241 ja 12601261 oli see taas ordu ja piiskoppide võimu alt väljas.
Metsa uuendamisel ja raiel pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (7) Toores koorimata okaspuit tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada tähtajaks, mille kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (8) Metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitab maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks keskkonnaminister määrusega. (9) Metsa kahjustamise vältimiseks ülemäärase rekreatiivse kasutamise tõttu on metsa asukohajärgsel keskkonnateenistusel õigus kahjustatud või ohustatud ala kasutamist või üksikuid kasutamisviise metsakaitseekspertiisi alusel ja metsaomaniku nõusolekul piirata või keelata. Teate piirangu või keelu
– “Mis”küsimusedkirjeldamine ja avastamine – “Miks”küsimused seoste seletamine, põhjuste otsimine – “Kuidas”küsimused muutmine • Hinda kriitiliselt näidet: • Uurimisküsimus: Millised olid peamised ühiskondlikud sündmused, mis viisid Jääkeldriprotsessini? • Uurimiseesmärk: Selgitada välja Jääkeldriprotsessi peamised etapid ja selle võtmetoimijad Näide 1 (väga probleemne) • Uurimisprobleem – Ida-Virumaa ja Harjumaa on erinevad maakonnad. Nende kooliharidus ja hariduspoliitika erinevad. Püüame selgitada, millised on peamised erinevused, puudused või head omadused antud maakondade hariduspoliitika elluviimisel üldhariduse tasandil ning kas see toob kaasa ka ebavõrdsust. • Uurimiseesmärk: – Analüüsides Ida-Virumaa ja Harjumaa hariduspoliitikat püüame seletada ning hinnata, millised on peamised erinevused antud maakondade hariduspoliitikas?Millistest taustateguritest need erinevused tulenevad?
vähendamiseks(venelased tühistasid) - LM aadel potentsiaalne sisevaenlane ja Patkuli roll Rootsi-vastase liidu loomisel Põhjasõda Vallandumine · 1699 Venemaa, Saksi-Poola ja Taani Rootsi-vastane liit, mille järgi: A. Poola pidi saama Baltikumi, Venemaa Ingerimaa ja Taani Lõuna-Rootsi maakonnad B. Liitlased pidid paralleelselt ründama Rootsit · 1700: Riia kaitsmine Poola vastu õnnestus, Taani pidi sõjast varsti loobuma, Peeter I tungis Ingerimaale ja sept. Piiras Narva ümber - Narva lahing(nov. 1700) K XII juhtimisel oli Rootsi hiilgav võit: nt rootslaste kätte langes venelaste sõjaline juhtkond
2. RIIKLIK KORRALDUS Riikliku korralduse vorm näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Riikliku korralduse alusel liigitatakse riigid unitaarseiks (ei koosne mitme endise riigi liidust) ja föderatsioonideks (koosnevad riikide liidust, kes delegeerinud osa oma suveräänsusest föderatsioonile) - vt skeem nr 1. Liht- ehk unitaarne korraldus Eesti näite alusel: kogu riik kui tervik > maakonnad > vallad ja linnad Teistes unitaarriikides on maakonnast suuremaid regionaalseid haldusterritooriumi üksusi (provints,departemang; krai, oblast; krahvkond), st diferentseeritus ja astendatus suurem - sõltub riigi territooriumi suurusest, iseärasustest (kas kompaktne mandriala või liigendatud ka saarteks, peale selle näit Prantsusmaal nn meretagused valdused ehk meretagused departemangud). Liit- ehk föderatiivne korraldus: /
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Kärajad- piiride määramine, kaitseküsimused. Kihelkonnad eksisteerisid IX saj.-ni, mil hakkasid koonduma maakondadesse. XII saj. tekkis lõpuks 8 maakonda, so kihelkondade liitu. MK struktuurid: Rahvakogu- otsustas: sõja ja rahu üle; maksupoliitika; kohtuvõimu teostamine; administratiivüksused. Vanematekogu (täitevorgan)- sõjaväe juhtimine; maakogu otsuste täitmine; rahulepingu allkirjastamine; vastutus kohtukorra eest. Riiki ei tekkinud, maakonnad ei ühinenud. Võimukorraldus: 1827 Sakslaste võim Eestis, maa-ala jaotatud ilmalikuks (4 ühikut) ja kiriklikuks (3ühikut). Maapäev: 4 territoriaalse üksuse ühtne õigusorgan, mille moodustasid 4 kuuriat. 1) Riia piiskop ja Liivimaa piiskopid koos kõrgemate vaimulikega; 2) Ordumeister koos tähtsamate ametnikega; 3) Vasalkondade esindajad; 4) Riia, Tln ja Tartu esindajad. Tegelesid välispoliitiliste küsimustega, omavaheliste suhete/ küsimustega, maksude
Liik 1 2 3 Valga haab 50.00 45.00 40.00 Võru kask 70.00 63.00 56.00 Tartu kuusk 80.00 72.00 64.00 Pärnu küte 47.00 42.00 38.00 lepp 65.00 59.00 52.00 mänd 75.00 68.00 60.00 saar 85.00 77.00 68.00 tamm 110.00 99.00 88.00 vaher 95.00 86.00 76.00 P_müüjad Maakonnad Karu Harju Hunt Lääne Jänes Paide Rebane Pärnu Siil Rapla Põder Valga Ilves Viljandi Võru P_ostjad Maakond Haab Pärnu Ilves Lääne Juur Pärnu Kaasik Pärnu Karu Lääne Kask Pärnu Kass Paide Kaun Pärnu Kuusik Viljandi Kuusk Lääne Känd Harju
liivlaste ja ugalaste retk Järva- ja Virumaale ning Järvamaa alistumine; lääne- eestlased ja venelased piirasid Otepääl olevaid sakslasi ja sundisid need lahkuma; 1217 sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Sakalasse, vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing (21. sept), kus eestlased said lüüa ja Lembitu langes; Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega rahu ja lasksid end ristida. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Läänemaale, läänlaste ristimine ja maksustamine; kevadel saarlaste retk Põhja-Lätisse; jaanipäeval piiskop Alberti 1218 abipalve Taani kuningale Valdemar Il-le eestlaste ühiseks alistamiseks; sügisel sakslaste 2 lahingut venelastega Väikese Emajõe juures; harjulased piirasid koos venelastega Võnnut (Cēsist).
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
2. Mida nimetatakse muinasajaks? 3. Vanimad asulapaigad Eestis. 4. Kunda kultuur. 5. Kammkeraamika kultuur. 6. Nöörkeraamika e. venekirveste kultuur. 7. Aslakultuur. 8. Peamised alatusalad muinasajal. 9. Mis on aletamine (alepõllumajandus)? 10. Linnuste suuremad rühmad. 11. Mis on vahetuskaubandus? 12. Mis on vahenduskaubandus? 13. Mis on adramaa? 14. Kolmeväljasüsteemi olemus. 15. Kihelkonnad ja maakonnad. 16. Muistse vabadusvõitluse periood. 17. Millal ja kelle poolt asutati Riia linn (1201)? 18. Ümera lahing (millal, kes võitis, kelle vahel). 19. Madisepäeva lahing. 20. Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses. 21. Millised alad olid tuntud Liivimaana? -4- 22. Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks? 23. Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis?
võimusümbolid pistrik ja kobra, peas vaaraode triibuline rätik, kaelas mitmerealine värvilistest helmestest ehe. 7.Kreeka: Kreeta-Mükeene kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine, liigendatud maa. Väikesi tasandikke eraldavad mäeahelikud või sügavad merelahed. Peamine ühendustee on meri. Avatus muu maailma suhtes ja sügav sisemine killustatus. Iseseisvad maakonnad. Asukoht Lähis-Ida tsiv-de ja vähem arenenud Euroopa vahel kultuurivahendaja. Kreeka võttis üle ida kultuuri saavutusi ja lõi nende põhjal oma tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri. Minoiline kultuur kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad, enne neid oli seal juba mingi rahvas, kes haris põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega minoiline e. Minose kultuur.
selgub et Louis XIV on maj. laostanud riigi ja vaimselt lömastanud oma alamad! Suur Põhjasõda (1700-21) Põhjus: - Nõrgenenud Suur-Rootsi maavaldusi himustavad endale naaberriigid Venemaa, Taani ja Poola-Saksimaa, kes sõlmivad - Omavahel Rootsi-vastase liidu 1699 ( vahendab Liivimaa patkul) - Rootsi riigis suur näljaaeg (1695-97) - 15 aastane ainuvalitseja Karl XII saab endale trooni 1697 - Taani soovib tagasi vallutada Lõuna-Rootsi maakonnad - Saksi-Poola unioonriik soovib saada endale Liivimaa. - Venemaa soovib pääseda läänemerele ja tahab saada endale ingerimaa, kuna Venemaa tsaar Peeter I (1689-1725) - Soovib arendada venemaast moodsa euroopaliku riigi. - Välismaalaste abil (Saksa,soti immigrandid) Laevastik ja armee ( · NB! Venemaa on uusaja algusest saadik tsentraliseeritud riik, kus paralleelselt moodsa riigia on arenenud talupoeg sunnismaisus Olulised sõjasündmused:
omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) 2. (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? JÄRJESTUSSKAALA 3. mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada 4. (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? INTERVALLSKAALA - arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel (e.g IQ skaalat vaadeldakse mõnikord järjestusskaalana (konservatiivne seisukoht), mõnikord intervallskaalana (liberaalsem seisukoht) - viimasel juhul eeldatakse, et skoorid 90 ja 94 erinevad omavahel samapalju, kui 130 ja 134.(Järjestusskaala lubaks öelda
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks. Tol ajal oli raske leida pädevaid külanõukogude juhte. Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess. 1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad. b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks. Pärast haldusreformi: 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4
ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks kasutatakse energiat. Arvutuste aluseks võetakse kütuse või energia kogus, sooja vee ettevalmistamiseks kasutatud kütuse või energia kogus ja kasutatud elektri kogus (korterelamu üldelekter või kogu kasutatud elekter) kolme viimase aasta jooksul. Siin arvestatakse ka kliima mõju energia kasutusele – arvutatakse nn normaalaasta kraadpäevad (Eesti linnad ja maakonnad on jagatud kuude piirkonda). Energiatõhususarv – energiaklassi määramise alus. Hoone termo ülevaatus – s.t. pildistamist infrapuna kaameraga (hoone termo grafeerimine). Tuvastada soojalekkeid. Termopilt on efektiivne visuaalne abivahend energiaauditi tegemisel. Energiamärgis kehtib kümme aastat, kui vahepeal ei tehta olulisi muudatusi ega ümberehitisi. Projekteerija väljastatud energiamärgis kehtib kaks aastat. Energiaklassid – seitse energiaklassi ( A, B, C, D, E, F, G):
Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: · Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus · Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. · valla või linna eelarve · kohalikud maksud ja maksusoodustused · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine · linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. · osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. o Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest,
Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast
Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldas samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Katariina II asehalduskord (1783-1796): 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehaldurkonnaks. 2. Maakonnad nim. ajutiselt ümber maakonna keskuste järgi. 3. Suurendati maakondade arvu, lahutades olemasolevaid väiksemaks: · Ajutiselt rajati Paldiski maakond · Pärnumaast eraldati Viljandi maakond · Tartumaast eraldati Võru maakond · Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt 12le Võru ja Paldiski. 6. I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine Iseseisvumise eeldused: 1
lisaks 8-le varasemale loodi juurde 3 linnakreisi: Tln, Tartu ja Narva. Vormiliselt seisis nende eesotsas mõni Sa kindral. Tegelikkuses tegeles haldusküsimustega ametisse määratud nn kreisipealik. Selleks sai Sa armee tegevohvitser. Maakondades nimetati talle ka kaks abilist. Moodustati ka kohalikest elanikest koosnevad esinduskogud. Beirat. Nendeks said eranditult kohalikud baltisaksa mõisnikud. Beiratil oli nõuandev õigus, mitte midagi enamat. Kogu võim Sa sõjaväelaste käes. Maakonnad jagunesid ,,kihelkondadeks" kirikukihelkonnad. Nüüd anti neile ka halduslik-administratiivne fn. Nende etteosta määrati ametkondade järelvaatajad, kihelkondade eesseisjad, kelleks olid jällegi baltisaksa mõisnikud. Teostasid ainuisikulist võimu. Kihelkonnad jagunesid valdadeks. Vallad olid ainus haldusüksus, mille otsa jäid ka edaspidi eestlased. Valdade juhtimine muudeti siiski ainuisikuliseks.valla eestseisja määrati ametisse käskkirja alusel
......................................................................................................88 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................95 1944. aasta..............................................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused
Esimesena taastati novembris 1986 nelja tänava nimed Kuressaares (Friedrich Engelsi > Raekoja, 1. Mai > Kauba, Moskva > Tolli, Tallinna /osa/ > Lossi), 1987. a taastati nimesid Haapsalus, Rakveres, Suure-Jaanis, Tallinnas, Tartus, Viljandis jm. Ühtekokku muudeti 19861991 u 200 tänava nime. Sümboolselt olulisim oli ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 23. juuni 1988. a seadlus Kuressaare linna nime taastamise kohta. Haldusjaotuse ümberkujundamise käigus said rajoonidest maakonnad, ühtlasi taastati 1990. a alguses ajaloolised maakonnanimed Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ning Ida- ja Lääne-Virumaa. Külanõukogudele omavalitsusõiguste ja sellega koos valla nimetuse andmisel muudeti ka mitmeid vallanimesid (Pürksi > Noarootsi, Riidaja > Põdrala). Uut tekkivat nimeõigust kajastas 18. jaanuaril 1989 vastuvõetud keeleseadus, mille eraldi peatükis käsitleti nimesid. Selles fikseeriti kohanimede keelsus (§
Sotsioloogiliselt oleks ühiskonnale parem, kui asjad ei keerleks mitte ühe koja ümber. Psühholoogiline põhjendus: teine koda (pidades silmas 1938. aasta põhiseadust) moodustus vanematest poliitikutest, kes ei taha osaleda valimiskampaanias, kuid tahavad osaleda poliitikas. NB! Tiit Käib tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks: esimene koda – üldiselt valitav, teine koda – maakonnad ja linnad, kolmas koda – vallad ja alevid. Vastuväited: Seadusloome muutuks väga kohmakaks, kuna teise koja inimesed ei pruugi üldse aru saada, mis toimub, juhul kui nad on maakondade esindajad. Eesti on nii väike, et ei kannata teist koda välja. Ühekojaline on lihtsam ja alustada tuleb lihtsamast. 25. oktoobril 1991 PA 7. istungjärk hääletas: üks koda – 31 häält kaks koda – 6 häält 3. Riigikogu suurus PA 6. istungjärk 18
SqlCommand cm = new SqlCommand(lause, cn); cm.CommandType=CommandType.StoredProcedure; cm.Parameters.Add("@algaasta", SqlDbType.Int).Value=1997; SqlDataReader reader=cm.ExecuteReader(); while(reader.Read()){ Console.WriteLine(reader.GetString(0)+": "+ reader.GetInt32(1)); } cn.Close(); } } /* D:kodu 606dotnet>Baasiparameeter2 Juku: 1997 Kati: 1997 Siim: 1997 */ Ülesandeid * Loo andmebaasitabelid: maakonnad (id, maakonnanimi), autod (id, mark, aasta, maakonna_id). Lisa mõned andmed. * Küsi programmi abil ekraanile kõikide maakondade nimed * Küsi ekraanile kõikide autode andmed koos maakondade nimedega, kus nad registreeritud. * Loo käsklus uue auto lisamiseks. Sisendiks mark, aasta, maakonna_id. * Olematu id-ga maakonna puhul näidatakse olemasolevaid maakondade nimesid ja id-sid ning palutakse viimane uuesti sisestada. * Loo võimalus etteantud id-ga auto maakonna muutmiseks.
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
Vald- Maakond- Riik- alevik- linn- 02.09.12- EBSi-õiguse-ja-avaliku-halduse-õppetool- 17- ü Territoriaalse kogukonna õiguslikuks vormiks on territoriaalkorporatsioon. ü Territoriaalkorporatsiooniks tuleb tänases mõttes pidada külasid, alevikke, valdasid, linnaosi ja linnu. Maakonnad ja riik on aga käsitletavad ühiskonnana territoriaalorganisatsioonid. 43 Riik (1). (Slaid 18) Ajaloost leiame väga erinevate inimkoosluste algeid ja nende arenguid. Ühed on n-ö isetekkelised ja evolutsiooniliselt arenenud ja arenevad (nagu nt kogukonnad, millest oli juttu eespool)
ja funktsioneerimisele, teisalt aga kalavarudele. Seetõttu tuleb viimaste kasutamisse suhtuda suure ettevaatlikkusega, et mitte võimendada järves toimuda võivaid negatiivseid protsesse. 1.3. Rahvastik ja tööhõive 2012. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 340 194 inimest. Eesti põlisrahvus on eestlased, kes moodustavad 68,7% elanikest. Prognooside kohaselt võib aastaks 2060 Eesti rahvaarv väheneda 1,17 miljoni inimeseni. Eesti jaguneb 15 maakonnaks. Suurima rahvastikuga maakonnad Eestis on Harjumaa (42%), Ida-Virumaa (11,8%) ja Tartumaa (10,9%). Keskmine rahvastiku tihedus on 30,9 in/km². Eesti rahvastikust 64,7% inimesi elab linnades, sellest pealinnas Tallinnas 46%. Eesti on Euroopas üks kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga riike. Alla 15 aastaste elanike osakaal rahvastikust on 15,3%, tööealiste inimeste osakaal on 67,6%. Loomulik iive on negatiivne, 2011. aastal oli loomuliku iibe kordaja -0,42. Võrreldes 2004
cm.CommandType=CommandType.StoredProcedure; cm.Parameters.Add("@algaasta", SqlDbType.Int).Value=1997; SqlDataReader reader=cm.ExecuteReader(); while(reader.Read()){ Console.WriteLine(reader.GetString(0)+": "+ reader.GetInt32(1)); } cn.Close(); } } /* D:kodu 606dotnet>Baasiparameeter2 Juku: 1997 Kati: 1997 Siim: 1997 */ Ülesandeid * Loo andmebaasitabelid: maakonnad (id, maakonnanimi), autod (id, mark, aasta, maakonna_id). Lisa mõned andmed. * Küsi programmi abil ekraanile kõikide maakondade nimed * Küsi ekraanile kõikide autode andmed koos maakondade nimedega, kus nad registreeritud. * Loo käsklus uue auto lisamiseks. Sisendiks mark, aasta, maakonna_id. * Olematu id-ga maakonna puhul näidatakse olemasolevaid maakondade nimesid ja id-sid ning palutakse viimane uuesti sisestada. * Loo võimalus etteantud id-ga auto maakonna muutmiseks.
17. saj lõpuaastatel tõmmati selgem piir eestlaste ja lätlaste asualade vahele, siitpeale hakati kõnelema Eesti distriktist ja Läti distriktist, mõlema eesotsas seisis veel ka kohalik majandusasehaldur. Tegeles siis ennekõike maksude sissenõudmisega, rahaliste eraldistega jne. Halduslikus mõttes jagunes Liivimaa kubermang maakondadeks – Läti aladel oli neid kõigest kaks. Riia maakond, kubermangu läänepoolne eelkõige, ja Võnnu maakond. Lisaks maakonnad Eestis. Samuti Rootsi ajal kehtestus mitmeastmeline kohtusüsteem Liivimaa kubermangus. Madalama astme kohtuks oli nn sillakohus – üheks funktsiooniks hoolitsemine maanteede, sildade ehitamise eest, aga teostas ka politseivõimu talurahva üle ja vahendas väiksemaid talurahva süütegusid. Teiseks liigiks maakohus – Riias ja Võnnus – mõistis kohut suuremate süütegude puhul, aga ka kõigi mitteaadlike süütegude üle.
Nimekirjadega ei seondunud algselt sündmused, ainult nimed. Varasemad arvestati põlvkondade järgi (u 30- 40a) ja selle järgi arvutati välja, mis võis olla mõne sündmuse daatumid olümpiavõitjate nimekirja järgi. See tähendab, et mitte ükski sündmus ei pruukinud olla 100% seal ajal ja on arvestatud tagantjärgi. Polis Arhailine periood, mil Kreeka polis oli täielikult välja kujunenud. Polis kujunes paralleelselt nii emamaal kui ka koloonias. Polis oli väike, ka maakonnad olid väikesed. (Pm nagu Eesti suurune ala, kuhu peab 500 polist mahutama). Algselt tähendab polis ainult linna, hiljem lisandus ka see kollektiiv ja kodanikud. Polis- linn, polites- kodanik, politeia- riigikord, politika- kõik riiklusesse puutuv. Naised ei kuulunud poliitiliselt kodanike hulka. Samas nad olid ikka kodanikud, nad pärandasid kodanikuõigust ja kultuses osalesid ka. Osalesid pidustustel, olid preestrinnad jne.
Administratiivne korraldus. Teatavate muudatustega, aga mitte suurte muudatustega, jääb Eesti- ja Liivimaa piir kehtima nagu ta oli olnud 17. sajandil. Eestimaa hertsogkond ja Liivimaa hertosgkond. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Mis vahe neil on? Hertsogkond on poliitiline ja territoriaalne üksus ja kubermang on administratiivne üksus. 10 Eestimaal oli neli maakonda (kreisi) ajaloolised maakonnad (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa). Liivimaal oli neli kreisi (Riia, Võnnu, Tartu ja Pärnu). Ka nende maakondade piiride osas on toimunud teatavaid kosmeetilisi muudatusi, mis toimusid rahvusi silmas pidades, seda oli eelkõige vaja kohtutööks. 1710 aasta eel ja järel tuleb maakonnapiirid alles paika loksutada. 1704. aasta vallutatud alad liidetakse vastloodud Ingerimaa (hilisem Peterburi kubermag) kubermanguga. Kubermangu eesotsas oli Aleksander Danilovits Mensikov. Temast
kõnelejaid. Soomes nimetatakse saami alaks nelja kõige põhjapoolsemat valda, milleks on Sodankylä, Inari, Enontekiö ja Utsjoki vald. Norras räägib suur osa Kautokeino, Karasjoki, Tana, Nesseby ja Porsangeri valla elanikest saami keelt. Administratiivselt peetakse Norras saami aladeks Finnmarki, Tromsö ja Nordlandi maakonda ning osi Nord- Tröndelagi ja Hedmarki maakonnast. Rootsis elab umbes pool saami elanikkonnast Norrbotteni, Västerbotteni ja Jämtlandi maakonnas (need maakonnad on ka administratiivselt saami alad). Vene Föderatsioonis on enamik Koola poolsaare saamidest koondatud Lovozero rajooni. Vaid Soomes Utsjoe ja Norras Kautokeino, Karasjoki, Tana ja Nesseby vallas moodustavad saamid elanikkonnast enamuse. ARVUKUS 54 Kuna saamiks olemise kriteeriumeid on eri riikides mitmeid, pole absoluutselt täpseid arve võimalik nimetada -
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Union. Ed by Y. Arad, I. Gutman and A. Margaliot. Yad Vashem Jerusalem 1999. (Tõlkinud Toomas Hiio). 99 Allikas 11 Getod 1. septembril 1939, pärast Poolale kallale tungimist sakslaste poolt, algas sealse juutkonna häving. Paari nädala jooksul okupeeriti läänepoolsed maakonnad. 17. sept. tungis Punaarmee omakorda Poolale kallale ja okupeeris idapoolsed alad. Vastavalt MRP lepingule, suleti piir mõlema osa vahel. Sakslaste poolele jäi 2 miljonit juuti. Getodesse, väikesele maa-alale kokkuaetud juutide elu oli kohutav. Neile kinnitati madalad toiduainete tarbimise normid, arstiabi ja ravimite kättesaadavus oli raskendatud. Getodes tegutsevad, sakslaste
Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid (ühiskondlikud ühendused, seltsid ja teised omaalgatuslikud institutsioonid) või suuremad kogukonnad (vallad, maakonnad, linnad), peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastu- 45 tuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi võimaliku ülemvõimu eest, sest kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid, mis seisavad kodaniku õiguste eest.
cm.CommandType=CommandType.StoredProcedure; cm.Parameters.Add("@algaasta", SqlDbType.Int).Value=1997; SqlDataReader reader=cm.ExecuteReader(); while(reader.Read()){ Console.WriteLine(reader.GetString(0)+": "+ reader.GetInt32(1)); } cn.Close(); } } /* D:kodu 606dotnet>Baasiparameeter2 Juku: 1997 Kati: 1997 Siim: 1997 */ Ülesandeid * Loo andmebaasitabelid: maakonnad (id, maakonnanimi), autod (id, mark, aasta, maakonna_id). Lisa mõned andmed. * Küsi programmi abil ekraanile kõikide maakondade nimed * Küsi ekraanile kõikide autode andmed koos maakondade nimedega, kus nad registreeritud. * Loo käsklus uue auto lisamiseks. Sisendiks mark, aasta, maakonna_id. * Olematu id-ga maakonna puhul näidatakse olemasolevaid maakondade nimesid ja id-sid ning palutakse viimane uuesti sisestada. * Loo võimalus etteantud id-ga auto maakonna muutmiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
