Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki ...
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: San Marino ja Vatikan 3) Looduslikud tingimused: · Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad
kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest · Osa rahast saadi rikaste ateenlaste poolt antud panusest riigielu edendamisele o Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks SPARTA · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks o Keskus koosnes neljast kindlustamata külast o Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid kaks päritava võimuga kuningat - täitsid preestri ülesandeid - neile allus sõjavägi
ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muinasusund PÜHA kõik seletamatu. Allikad: rahvaluule, kirjalikud allikad, kalmed, naaberrahvaste käest. Esivanemad HING magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt. Valitses seisukoht, et surnud inimese hing siirdus putukatesse, seepärast ei tohtinud putukaid tappa
Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema. Endiselt jäi kristlastele vaid Üksküla. 1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad , mille tugikohaks sai Riia. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat. "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest". Seda ajaloosündmust loetakse muistse vabadusvõitluse alguseks. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama
Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja Läänemere merevaik, mis olid kõrges hinnas. Põlluviljaks sai rukis. Matmise asemel hakati surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ SEPATÖÖ Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse. Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille puhul põllud on vaheldumisi vilja ja kesa all. Külad koondusid KIHELKONDADEKS ( 45 kihelk.) 8 maakonda Eestlaste koduks oli REHIALAMU. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti MÕISATEKS. KOLMEVÄLJASÜSTEEM, mille puhul üks osa põldudest olitalivilja, teine suvivilja ja kolmas kesa all. Relvadeks olid VISKE- JA TORKEODAD. USUND oli inimeste vaimses elus tähtsal kohal, usund muutus, tegevusalad võetikasutusele, kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e
Vaherahu sõlmimise tõttu saadeti kuningas Christiani laevale Gustav Vasa, kuid reetlik kuningas võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav Vasa ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Seal üritas ta inimesi taanlaste vastu sõtta astuma panna, kuid lübecklased ei olnud sellest huvitatud ning ta tundis ennast Lübeckis kasutult ja ohustatuna ning ta naases Rootsi. Gustav Vasa läks abi saamiseks ühte Dalnara maakonda, kuid ka seal keerati talle selg. Siis otsustas ta minna Norrasse abi paluma. Peale Vasa teele asumist said Dalnara elanikud teada Christiani veresaunadest ja terrorist, nii et nad saatsid oma mehed Vasa tagasi kutsuma, et see nende liidriks hakkaks. Kuna Vasa sõjavägi oli, nõrk pöörduti abi saamiseks Lübecki poole, kes neile kokkuleppe alusel laevad saatis. Selle laevastiku abi võitsid rootslased tagasi nii enda valdused oma kodumaal kui ka Helmstede juhtimisel mõned Taani maakonnad.
Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. c. Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. d. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused e. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. f. Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse g
★ vastane oli hästi organiseeritud ★ vallutust rahastasid hansakaupmehed ★ rüütlid ja jalavägi olid elukutselised sõdurid, relvad paremad ★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist ★ puudus koostöö lätlaste ja leedulastega 5. Kirjelda koos aastaarvude ja nimedega ühte vabadussvõitluse sündmust. Peaorganisaatoriks oli Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt ja saadeti neile suuri kingitusi. Venelaste abi jäi aga hiljaks.Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Neil oli ligi 3000 meest ratsaväge, keda toetasid suured lätlaste ja liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Neis
Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles? ‘ . Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna. Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur
Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal. Muutused halduskorralduses Muutused halduskorralduses Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa). Kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil, sh Paldiski mk. Narva koos lähima ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna ning uuteks linnadeks said Paldiski (1783) ja Võru (1784). Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.aastani. Muutused valitsemises Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). George Browne (16981772) Riia kindralkuberner, Eesti- ja
Käesoleval juhul seadus teisiti ette ei näe. Kohtutäiturimäärustiku § 1 sätestab, et kohtutäiturite tööpiirkonnad on järgmised: 1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda; 2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda; 3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda; 4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda. Seega tuleb OÜ-l XXL otsustada, millise piirkonna kohtutäiturile esitada avaldus maksekäsu täitmiseks, sest kooskõlas TMS § 23 lõigete 1, 2, 3 ja 4 sätetega viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Täitmisavaldus esitatakse kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse: 1) kohtutäituri nimi; 2) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite
Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Nii Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Kindralkubernerid juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid
- B.Hoeneke- kroonika kirjutaja , kajastas Jüriöö ülestõusu - Wolter von Plettenberg- Liivimaa ordumeister, kes suutis ära hoida Venemaa agressiooni. - Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes koostas 1535a. Luterliku katekismuse - Johann Koell- pühavaimu kirikupetaja, kes tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde - Hans Susi- noor mees, kes üritas Piiblit eesti keelde tõlkida, kuid suri enne kui valmis sai 8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2. Järvamaa 6. Saaremaa 3. Hajrumaa 7. Sakala 4. Rävala 8. Ugandi Eesti keskaegsed linnad ja nende orduaegsed nimed - Tartu- Dorpat - Viljandi- Fellin - Haapsalu-Hapsal - Narva- Nerwa - Pärnu- Pernau - Tallinn- Reval - Paide- Weissenstein - Rakvere- Wesenberg
Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja. Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru-, kui ka Läänemaal. Tema nimi oli Taara või Tarapita. XII sajandi lõpuks valdav osa Euroopa rahvastest võttis omaks ristiusu. Eranditeks olid liivlased, eestlased ja balti rahvad. Ristiusu levitajad hakkasid ristisõjaga peale tungima ning lõpuks võtsid liivlased ristiusu vastu. 1208. aastal tungizid ristisõdijad Ugandi maakonda, rüüstati ja põletati maha Otepää linnus ning läksid tagasi lõunapoole. 1210. aastal piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste alal. Kuna piiraitule oli abi tulemas, eestlased põgenesid. Vaenlast aga see ei heidanud ja nende laastavad retked jõudsid üha sügavamale Eestimaa südamesse. Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna all. Lõpuks vallutasid taanlased Tallinna ning
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
Vastasel juhul jääb hüdroelektrijaama ehitanud riik suurde kahjumisse. Selle probleemi tõttu ei olegi suuri hüdroelektrijaamu eriti paljudes Euroopa riikides siin ei leidu lihtsalt vastavaid kohtasid. Suurte tammide ehitamisega kaasnevad paisjärved hävitavad enda alla jääva maismaa koos kõikide seal asuvate ökosüsteemide ja inimasustusega. Näiteks Hiinas asuva Kolme Kuru hüdroelektrijaama paisjärv ujutab üle 1084 km2 suuruse maa-ala, sinna alla jääb 11 maakonda, 114 linna, 1711 küla, 1599 tehast ning 23800 hektarit põllumajanduslikku maad. Lisaks inimasustatud aladele jäävad vee alla ka metsad, kus leidub palju haruldasi liike. Lisaks eraldub vee alla jäänud metsade lagunemisel metaani, mis soodustab kasvuhooneefekti teket. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed ei ole siiamaani hüdroenergia odavamaks, tulusamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmisega eriti palju vaeva näinud
(valitseja + abiline st talupoeg asehaldur. Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude nim vojevoodkondadeks) laekumise valve), jag staarostkondadeks linnuselääni, 4 maakonda e kreisi Valitsemine Riigimaid haldas kuninglik Maapäev Riigimõisasid valitsesid asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond,
ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel 12. sajandil. 1159
Uute maakondade lisamisega muutus senine administratiivme jaotus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale ( Lääne- ,Harju-, Järva- ja Virumaa) lisandus Paldiski maakond Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784. aastal rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas seega viis maakonda 1783. Aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused Siitpeale oli eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna : Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga nind Paldiski ja Võru Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Rüütlekonnad ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused, kuulusid nad siis
Mida näitab sisemajanduse kogutoodang? (SKT) valitud ajavahemiku jooksul mingil territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust Võrdle ja iseloomusta eesti eri piirkondade majandusarengut Linnale majanduses on esikohal töötlevad ja teenindavad majandusharud, maal aga põllumajandus ja metsandus. Majanduslikult arenenuim piirkond on Põhja- Eesti . areng on kõige aeglasem Kagu-Eestis sest sealne rahvastik vananeb kõige kiiremini. 3 maakonda Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa annavad enim SKT Millist rolli on euroopa majanduse arengus mänginud asumaad Asumaadest said koloniaalmaad hinnalist toorainet millest sai valmistada väärtuslike kaupu. Rikkaimad riigid olidki koloniaalmaad Kus asub euroopa majanduse tuumikala? Miks? Euroopa majanduse tuumikala asub Kagu- ja Kesk Inglismaa, Holland, Belgia, Saksamaa ning Prantsusmaa kirdeosa. See asub neis piirkondades sest seal asuvad suured linnastud
Vana hea Rootsi aeg Rootsi aeg oli eestis aastatel 1561-1721. Esimesena läks Rootsi võimu alla Tallinn ja selle ümbrus, 1561. aasta juunis. Samal ajal käis Liivi sõda Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Umbes 1570. aastal läks ka Hiiuma Rootsi koosseisu ning 1583. aastal, kui sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, läks Rootsi võimu alla Põhja- Eesti. 1583. aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile. Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud. Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eestimaa...
Küsitlusest selgus, et kõige enam loetakse kohalikku ajalehte Sakala. Teisel kohal on Õhtuleht, samuti oli mitmete vastanute valikus ka Eesti Päevaleht. Postimeest loeb peamiselt vaid üks vastanutest, samuti oli ka keegi, kes üldse ajalehti ei loe. Tulemusest võib järeldada, et ollakse huvitatud ja teadlikud kohalikest maakonna uudistest. Kahjuks ei kajasta maakonnaleht Eesti ega välismaa uudiseid ja seega ei pruugi nad väljaspool maakonda toimuvast hästi kursis olla. Samuti oli mitmete vastanute seas neid, kes peamiselt Õhtulehte loevad, mis on kerge „kollase“ varjundiga ning pigem meelelahutuslik ja ei kajasta tõsiseid uudiseid. Kahjuks veel vähem loetakse tõsisemaltvõetavamaid lehti nagu Eesti Päevaleht ja Postimees, millest viimase oli valitud vaid ühel korral. Seega eelistatakse lugeda kergema sisuga meelelahutuslikke ajalehti ja huvi tõsisemate lehtede vastu on väike. 3
katkiseid asju. 10. Mis olid eestlaste jaoks peamised kaubanduskeskused idas ja läänes? Pihkva, Sigtuna, Novgorod. 11. Mis oli Eesti peamine väljamüügiartikkel? Teravili. 12. Mis oli üldtunnustatud vahetusväärtuseks muinasaja Eestis? Hõbe. 13. Kuidas nimetati Eesti peamist haldusüksust, mis koosnesid mitmest külast? Kihelkond. 14. Kui suur oli Eesti elanike arvmuinasaja lõpuks?150 000- 200 000. 15. Milline oli muinaseesti halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 16. Leia kaardil eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 17. Seleta mõisted: sumbküla- majad asetsesid tihedalt korraparatult ;ridaküla- tee ääres reas majad ;hajaküla- majad kaugel teine teisest ;adramaa- maa, mida harili ühe adraga( ühe hõbuse või paari härgadega) ;kolmeväljasüsteem- üks osa talivilja all, üks osa puhkas, üks
Inglismaaa Inglismaa oli võitjariik. Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine. Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõst...
Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. Kaotus 5. Jüriöö ülestõus (1343-1344) Suurim vabanemiskatse oli 23. aprillil 1343. aastal puhkenud Jüriöö ülestõus, mis algas Harjus ning levis mitmesse teise maakonda. Taani võimud ei suutnud ülestõusu maha suruda, kuid appikutsutud orduväelt said eestlased lüüa. Pärast ülestõusu müüs Taani kuningas Valdemar IV Põhja-Eesti Saksa Ordule, kes pantis selle omakorda Liivimaa Ordule. Tasandusid erimeelsused talurahva kihtide vahel. 15. sajandil hakkasid adratalupoegadega ühte sulama vabatalupojad tekkis üksjalgade kiht. Ebaõnnestumine, tahe vabanmeda taani orjusest Jaanuaris 1558 alustas Venemaa Liivi sõda ning hõivas peagi Ida_eesti
Tunded abielus ei mänginud mingit rolli.Mehed võisid luua suhteid väljaspool abielu ja pidasid tihti üleval hetääre,kellega tavaliselt kujunesid lähedasemad suhted kui abikaasaga 5.7maailmaimet-Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6.Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus-Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda,keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4kindlustamata küla. Ühiskonnakorralsud põhines Lykurgose seadustel,mis pärnesid 8.saj ja olid tuntud oma karmuse poolest. Kihid-Sartiaadid-Vabad kodanikud Perioigid-vabad,kuid ei omanud poliitilisi õigusi ja Heloodid-orjad Ateena-Hõlmas Atika maakonda.Demokraatlik riigikorraldus oli kujunenud pärast Aoloni reforme,kes keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.Lõplikult kinnitus Ateena demokraatia Periklese ajal. Kihid-
********* Põhikool Taani Kuningriik Referaat ************* IX kl **** 2010 Üldandmed Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 maakonda, pluss omaette haldusüksused Kopenhaagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad,
1430 esimesed gloobused 1798 esimene Eesti kaart, kus peal külad ja linnad. ( Mellini kaart). Kartograafia- õpetus maakaartide valmistamise kunstist. Ja nende tundmisest. Ajalooline demograafia- sündide ja surmade uurimine. Plaan- vanim plaan 6200 eKr. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561-Eesti on riikluse- eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused- maakonnad.Välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Viruma, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Pärast muistset vabadusvõitlust kuni Jüriöö ülestõusuni (1343- 1345) kujunes Eestis välja feodaalne killustatus, maa jagatakse erinevate poliitiliste jõudude vahel. Sakslaste poolt vallutatud eesti ja Läti alad olid Liivimaa nimetuse all ja Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaaks. Eesti haldusjaotus 1561-1917-Eestit jagasid sellel ajal kolm riiki
riigi, ning olema oma tegevuses erapooletu ja usaldusväärne (NotS § 2 lg 4). Ametipidamise kohustuslikuks osaks on ka tsiviilvastutuskindlustuse olemasolu (NotS § 15), garanteerimaks võimalike ametitegevuses tehtud vigade puhul kahjuhüvitise maksmine. Kõik eeltoodud nõuded laienevad ka ametiteenuste osutamisele, välja arvatud loetelu üksikutest ameti- teenustest, mida võib notar osutada ka väljaspool oma tööpiirkonnaks olevat maakonda (NotS § 36 lg 5). Kohustus olla ka ametiteenuse osutamisel erapooletu peaks tagama, et notar ei muutuks selles valdkonnas tegutsedes vaid oma kliendi juhtnööride täitjaks, vaid arvestaks teenuse osutamisel ka teiste isikutega, kelle huve ametiteenuse osutamine võib puudutada. 2 RT I 2000, 104, 684; RT I 30.12.2010, 2. 3 Notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. – RT I 2009, 27, 164. 4 RT I 2005, 26, 197; RT I 21.04.2011, 17. 5 RT I 2009, 59, 385.
· Eesti jagunes kaheks kubermanguks: · Eesti jagunes 2-ks kubermanguks: Eestimaa kubermang, mis koosnes 4st Eestimaa kubermang, mis koosnes 5-st maakonnast: Lääne-, Harju-, Viru ja maakonnast: Lääne, Harju, Järva, Viru, Paldiski Järvamaa; Liivimaa kubermang, millest Eesti alale jäi 5 Liivimaa kubermang, mis koosnes 5st maakonda: Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, maakonnast: neist Eesti alale jäi 3 - Saaremaa Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa; Narva kuulus Peterburi ja Setumaa Pihkva Narva kuulus Peterburi kubermangu ja kubermangu Setumaa Pihkva kubermangu; Lõunapoolsemad alad Volmari (läti) ja Valga maakonda · Eesti ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri · Eesti ja Liivimaa etteotsa nimetati ühine
lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt. Näited minevikust: Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva revolutsiooni ajal. Näited tänapäeval: allkirjade kogumised, piketid, seltside ja ühingute loomised jne. Maakond Maakond ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, vaid haldusüksus. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus (vabariigi valitsuse käepikendus maakondades). Maakonna tasandil ei ole rahva poolt valitud esinduskogu. Maakonda juhib 5 aastaks vabariigi valitsuse poolt nimetatud maavanem. Vald ja linn Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Vallal/linnal on rahva poolt valitud esinduskogu volikogu. Volikogu teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab kohaliku eelarve. Valla/linna volikogu on sama mis parlament üleriigilisel tasandil. Erinevus kui Riigikogus olemine on liikmele põhitöö, siis kohaliku volikogus töötatakse põhitöö kõrvalt, palka selle eest ei saa (võib saada hüvitist).
kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades 6 16.Valimisrindkonnad 17.Maakonnad ja omavalitsused 7 Eestis on 15 maakonda, milles asub hetkel rohkem kui 200 omavalitsust (vallad ja linnad) EV-i valitsemine toimub kahel tasandil: riigi valitsemise tasand: kohaliku omavalitsuse tasand: riigikogu linna-/vallavolikogu vabariigi valitsus (peaminister) linna-vallavalitsus (linnapea/vallavanem) maavalitsus (maavanemad) Maakonda juhib maavanem, kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus ning seda viieks a-ks
· Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised · Morfoloogilised · Sõnavaralised (hilisemad) Eesti kirjakeele ja murrete ühisosa: keskmurde alal on 60%, Lõuna-Eestil 20%. Oosu = lollakas (Häädemeeste) Keskmurre: · Eesti keskosa suurim murdeala · Mitu maakonda Harjumaa (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannikuala), Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa, Põhja-Tartumaa loodeosa. · Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala. · Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele palju kirjakeelepäraseid jooni Keskmurde tähtsamad erijooned
Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud 6
Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi.3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.4. Milline oli Eesti halduslik jaotu s Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa.5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud6. Milline Eesti linn saavutas
· Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukord, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse
kaalumiseks kauba vastu * metsamesindus, mesi ainus põlde tihedalt koos; Lääne- * varalinnaline asula Tartu * kaheteralised mõõgad, magusaine Kesk- ja Põhja- Eestis ja * ranniku kaubakeskus Tallinn vibud ja nooled * rõivaste valmistamine Saaremaal * 45 kihelkonda, 8 maakonda * kilbid, kiivrid, * käsitöö * ridaküla- voortel rajati (Virumaa, Rävala, Järvamaa, rõngassärgid * liiklusvahendite talud ridastikku; Ida- Eesti Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, * saag valmistamine * hajaküla- künklikul Ugandi ja Sakala),
see lõik üldjuhul väiksemat numbrit omava tee juurde. Riigimaanteedele numbri määratlemisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: a. Põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100 · kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood · rambid ja ühendusteed XX01 - XX99, kus XX on maakonna kood Tallinna Tehnikakõrgkool 8 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab. Antud kõrvalmaantee numbris sisalduv maakonna kood jääb muutumatuks kogu maantee ulatuses. b. Teenumbrid maakonniti: · 11xxx - Harjumaa · 12xxx - Hiiumaa · 13xxx - Ida-Virumaa · 14xxx - Jõgevamaa · 15xxx - Järvamaa · 16xxx - Läänemaa · 17xxx - Lääne-Virumaa · 18xxx - Põlvamaa · 19xxx - Pärnumaa · 20xxx - Raplamaa
Peipsi järve kooslus Jaanika Vichterpal 11.b Sissejuhatus Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvata...
Teatavasti on meie Maarjamaad nimetatud üheks puhtamaks, armsamaks ja ilusamaks maaks- tõsi, siin on kaunis loodus, ilusad ja armsad inimesed, kiiduväärt haridus, neli vahelduvat aastaaega, meie keel on valitud rahvusvaheliselt ilusamate keelte hulka, võim on meil Presidendil ja valitseb demokraatia. Eestis on 15 maakonda- kõik on käe ja jala kaugusel, kaubad on meil kättesaadavad, import- eksport toimib. Mis viga elada Eestimaal, kus kõik on nii positiivne? Puhtus- see tähendab, et inimesed hoolitsevad enda eest, oma kodu eest, aia eest ja oma maa eest. Kas viimane on see, millele riigikodanik tähelepanu pöörab? Sõites mööda teed, pole kohta, kus poleks midagi ilusate roheliste puude alla visatud- ehtne näide Statoili kohvitopsidest, kilekottidest, mis autoklaasi lendavad ja nägemist takistavad ja see meeletu sodi, mis autodest ja kodust välja tuuakse ja metsaalla visatakse. ,,Küll see ära koristatakse" mõtleb tavaline ...
Ilmus uus adratüüp(Rauast), hobused vahetati härgade vastu, võeti kaarsirp kasutusele, talirukis hakkas levima. Alles oli veel Nisu, oder, hernes, kaer. Lõuna-eestis kasvatati kanepit, hakkas levima kolmeväljasüsteem. Käsikivi kasutusel. Rukkikasvatuse Levik, hapendatud taignast tehtud leib. Tegeleti vahenduskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodav kaup oli hõbe, pronks, raud, sool... vastu Viidi karusnahka ja vaha. Eestis oli 8 maakonda milles oli 45 kihelkonda. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, eraomanduse kasvuga Kaasnes varanduslik ebavõrdsus, rikkamateks sais esmajoones küla ja kihelkondade vanemad. Relvastuses tähtsal kohal Olid odad, kilbid.
produktid.Tööstuslikult kasutatakse alkoholitootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks:puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil. Konjak on viinamarjaveini destillaat, mida valmistatakse kindlate reeglite järgi ainult COGNAC´i maakonnas Prantsusmaal, mis asub kuulsast Bordeaux` veinipiirkonnast veidi põhjapool. Brändi ei ole konjak, vaid väljaspool Cognac´i maakonda pärinevatest viinamarjadest toodetud konjak(iline), mille valmistamise protsessi ei ole reguleeritud. Viinavöönd on omakorda osa teravilja põhjal toodetud alkoholi vööndist, mis ulatub Iiri- ja Sotimaast, kus tehakse odrast viskit, Inglismaa ja Madalmaadeni, kus toodetakse dzinni ja genever'i, ning Saksamaani, kus on levinud täisteraviin Korn (sks `teravili', ka Kornbrand). 7. Millest tekivad puskariõlid? Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid
kuni Liivi sõjani (1558 1583). Minu arvates on täiesti loogiline, et paljud riigid asutusid võitlusesse just Eesti ala pärast, sest tegemist on väga heal geograafilisel asukohal asuva väikeriigiga. Tänu nendele vallutustele oleme me liikunud edasi, sest muidu poleks me keskaega jõudnudki. Kui aga Eestil alal kehtestati Rootsi võim kujunes välja uus halduskorraldus. Nimelt jagati Eesti ala kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid neli Põhja-Eesti maakonda Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning selle keskuseks sai Tallinn. Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist, kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Kubermange juhisid kindralkubernerid, kes allusid monarhile. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad
ja –kujusid, altareid, reliikviaid jms. See leidis aset ka hiljem teistes Eesti linnades. Visitatsioon – kõrgema vaimuliku või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. Sinod – vaimulike kogu, kus antakse juhtnööre maarahva õpetamiseks 14. Mitu kihelkonda oli keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid? Eestis oli keskajal 97 maakonda. Kihelkonnakirikud asusid kihelkonna keskuses, kabelid keskustest kaugemates kohtades, maal. 15. Millised olid 15.saj reformipüüded kirikus? Eesmärgiks oli katoliku kiriku ilmaliku võimu vähendamine, tagasipöördumine kristluse algtõdede juurde, kloostrite kaotamine, emakeelne jumalateenistus jne. 16. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel?
EESTI MAASTIKUALAD Allikas: http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari
isiklikult. Aadlimatriklid kadusid, mis takistas uute aadliperekondade võimu teket. Kaotati tollipiir, Venemaa seadused hakkasid kehtima ka Balti kubermangudes, kehtestati ka Venemaa maksusüsteem. Pearahamaks oli maks, mis võeti iga täiskasvanud mees hinge pealt, hakati läbi viima rahvaloendusi. Linnades purustati keskaegne kord. Raad kõrvaldati, linnavõim koondus linnatuuma e. linnavolinike kätte. Kaotati tsunftid, muudeti Balti kubermangude haldussüsteemi. Tekib 2 uut linna ning 3 uut maakonda. Eestimaa kubermang -> Paldiski maakond, 1783. saab Paldiskist linn Liivimaa kubermang -> Viljandi maakond, Viljandi linnakodanike -> Võru maakond, 1784. a. saab linnaõiguse + piirati baltisakslaste olukorda venestamise oht 5. Talurahvareform + pärisorjuse kaotamine Suurenesid kulutused, väljaminekud. Tekivad väga luksuslikud mõisamajapidamised (kivist mõisad). Vana igand õõnestas Vene riigi autoriteeti maailmas, aeg on muuta riigi prestiizi. Vene keskvõim
Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond 5 Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond
03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus viieks aastaks ja küsitakse ka omavalitsuste arvamust. Rahva valitud esinduskogu maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavanema pädevus Küsimus: Kui Vabariigi Valitsuse seadus sätestab, et "maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest", Siis kuidas ta:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
