Vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades 3-2-1-160-09 ja 3-2-1-26-10. Kas ja mille poolest nimetatud kohtuasjade asjaolud erinevad eeltoodust? Kas ja kuidas need mõjutavad vaidluse lõpptulemust? 3-2-1-160-09: Hageja töötas taksojuhina kostja firmas. Hageja: ei saanud palka, kostja lõpetas ootamatult töölepingu. Kostja: hageja ütles, et on FIE ja tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks, lepingus oli kirjas, et kostja ei maksa hagejale palka. Maakohus: Taksojuhid tegutsevad tavaliselt FIE-dena ja töölepingud sõlmitakse erandjuhtudel. Ringkonnakohus: Hageja ei ole FIE-na registreeritud, aga Tallinnas saab litsentsi ainult töölepingu või FIEna töötav isik, seega pidi olema tööleping. Teistega oli ka tööleping. RK: Kui lepingul on töölepingu ja ka muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, on tegemist töölepinguga. Kuna poolte vahel kokkulepitu, et
eitati. UUs kohtukorraldus. Kui Eestimaal kogu aeg põrkuti seisuslike privileegidega, siis LIivimaal ei olnud ühtegi seisuslikku omavalitsust, kes oleks riigile konkurentsi suutnud pakkuda. Erand Riia, kus oli riia kohtusüsteem, kuid ta ei sekkunud riiast väljapoole jäävate asjadega. Liivimaal peaaegu 100 % domineerib riiklik kohtusüsteem. 1630 viiakse läbi kohtureform( Skyte). Uus kohtukorraldus, mis täielikult erineb Poola.aegsest korhtust. Alamastme kohtuks saab maakohus. Eesti alal Tartus ja Pärnus. Eesotsas maakohtunik, 4- 5 assessorit. Kohtusessioonid toimuvad 2 korda aastas. Erinevus Eestimaast see, et kui maakohus on arvestanud varasemat ja sel ajal kehtivat riigi õigust siis Liivimaa kohtud töötavad paljuski rootsi seaduste alusel. Kohtu kompetentsi kuuluvad tp, sõjaväelased, vaimulikud aga MITTE aadlikud. Tegeleb nii tsiviil kui ka kriminaalasjadega. Rida asju, mida maakohus arvestada ei saa. Maakohus oli alamastmekohus, kõrgemaks instantsiks
Kirikut hakkas juhtima Maanõunik (ilmalik, üle minek Rootsi süsteemilt Saksa omale!) Kohtukorraldus-- Liivimaa kohtusüsteemis toimus aadlivõimu suurenemine riigivõimu arvelt. Järelikult lähenes Eestimaa kohtusüsteemile.Kõrgeim kohtuvim Liivimaa õuekohus, loodud 1630 aastate alguse reformiga, tähtsaim kohus Liviimaal. Enne oli riigiametnikega 50:50, nüüd aga hakkasid sinna kuuluma ainult aadlikud(läks rüütelkonna kontrolli alla). Maakondliku taseme kohtuasutus oli maakohus. Maakohtu kohtunikke määras vanasti ametisse kindralkuberner, nüüd hakati enid määrama aga rüütelkondade Maapäevadel. Peeter I reformide käigus, kui loodi neid erinevaid kolleegiumie, siis kujunes ka eraldi asutus, mis tegeles balti aladega, Eesti ja Liivimaa asjadega tegelev justiitskolleegium. Balti alade jaoks muutus see apelleerimisasutuseks, nii Õuekohtust kui Eestimaaa Ülemmaakohtust sai sina edasi apelleerida. 5. Asehalduskord
Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president Kohtuvõim Kohtuvõim - õigustmõistev võim. See teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga EV kodanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteem 1) Esimese astme kohus o Maakohus o Arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Konflikt kahe isiku vahel, riik peab lahendama. (Tsiviilasi: Laste hooldusõigus, alimendid); (Kriminaalasi: Seaduserikkumine. Riik inimese vastu. Süüdistaja: prokurör. Tapmine, rööv, vägistamine) o Maakohtu otsuse peale saab kaevata edasi ringkonnakohtusse. o Halduskohus (Tartu, Tallinn) o Arutab haldusasju
legem, mis on antud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis Esimene aste – maa-, linna-, halduskohtud (PS kui nimetab, kuid linnakohtud enam ei ole). Maakohus (Viru, Harju, Pärnu, Tartu) arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju jm toimingud, mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teine aste – ringkonnakohus (Tallinn, Tartu), vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid. Kolmas aste – kassatsiooni- ehk Riigikohus (Tartu), vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras
Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline kohtusüsteem: Maakohus, Ringkonnakohus e. apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS
!! TOIMINGUTE PUHUL EI OLE HALRUSORGANIL VAJA PÕHJENDADA !! Mõõdukus:põhiõiguste ja vabaduste riive + legitiimne eesmärk. Kaasus 1 (koost. A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk.
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku sea...
kohtuistungi saalist; · üle kuulamata tunnistaja eemaldatakse kohtuistungi saalist (KrMK § 230 lg 3) jne. ATS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema Kaasus. ülesannetega seotud olemasoleva teabe: Maakohus avas kella 15.00-ks määratud kohtuistungi hilinemisega, alles kell 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja 16.45. majandusprognoosid; Kohtuvaidluse käigus tungis kordniku protestist hoolimata kohtusaali 2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika;
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgad...
2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tartu Maakohus lahendis 2-12-28718: Kui tööandjal ei ole TLS § 89 lg 3st tulenevat võimalust koondatavale töötajale uut tööd pakkuda, ei kao seetõttu ka õigus töötajat koondada. TÖÖTAJA VARALISE VASTUTUSE EELDUSED JA VASTUTUSE PIIRANGUD Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.
kohtuistungi saalist; üle kuulamata tunnistaja eemaldatakse kohtuistungi saalist (KrMK § 230 lg 3) jne. ATS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema Kaasus. ülesannetega seotud olemasoleva teabe: Maakohus avas kella 15.00-ks määratud kohtuistungi hilinemisega, alles kell 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja 16.45. majandusprognoosid; Kohtuvaidluse käigus tungis kordniku protestist hoolimata kohtusaali 2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika;
või istungi juhataja hiljemalt 5 päeva pärast vastuvõtmist; kantselei esitab seaduse Presidendile, kes kuulutab selle 14 päeva jooksul välja; täidesaatev riigipea (monarh või president) ja valitsus (peaminister, ministrid) esitab seaduseelnõusid ja viivad seadusi ellu, viib ellu riigi poliitikat, eristatakse riigivalitsemist ja omavalitsust; õigusemõistmine kohtud, kus kohtunikud alluvad ainult seadusele; Linna- ja maakohus arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju; Halduskohus arutab haldusasju; Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi 1. astme kohtute lahendeid; Riigikohus vaatab kassatsiooni korras lahendeid läbi ja teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet). Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus iseloomustab õigusriigi formaalset külge. Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu, kui nad on selleks volitatud. Juba legislatiivorganid
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu...
Citizenship Act kodakondsusseadus Law on citizenship kodakondsusseadus Alien (foreigner) võõra-, välismaalane Alien's office välisministeerium Non-citizen mittekodanik Penalty; punishment - karistus Fine trahv Enforceable täideviidav Law making process - Seadusloome prostesse System of courts; judicial system- kohtusüsteem 2 3 instance / 3- level court system kolmetasandiline kohtusüsteem 2 Administrative courts halduskohtud (level 1) County court maakohus (level 1) Trial court esimese astme kohtud (arutavad kohtuasju) Circuit court ringkonnakohus (2 level) Supreme court riigikohus (3 level) Judge kohtunik 1 ja 2 levelil Justice kohtunik 3 levelil Chief justice - riigikohtu esimees Commit a crime kuritegu tegema Police ARE alati mitmuses Corruption korruptsioon (Informal) rule of conduct eetikakoodeks Provide - ei ole seadusega sätestatud ????? Law provision seadusega sätestamine
omakorda vardjaskondadeks. 1/3 staarosti tuludest läks staarostile, 2/3 riigile, üks osa sellest tuli kulutada sõjalisteks kuludeks, ülal pidada kohapeal garnisoni, ja teine osa läks otse riigikassasse. Leedukad protestisid, et nemad ei ole midagi saanud, seega otsustati, et üks aasta lähevad riigikassasse minevad tulud Poola ossa, teine aasta Leedu osasse. Presidendi nimetas ametisse kuningas. President teostas kohtuvõimu, tagas avaliku korra jne. Presidentkonnas oli ka maakohus, mis tegeles tsiviil- ja kriminaalasjadega. Moodustataks Liivimaa maapäev, mida kutsuti seimik. Selle pidi kokku kutsuma kuningas. Tegemist on aadlikogunemisega. Ja lisaks aadlile ka igast linnast esindaja, Riia, Tartu, Pärnu, Võnnu. Liivimaa aadel hakkab nõudma endale suuremat võimu, Liivimaalaste esindajaks sai D. Hilchen, oli jurist ja ka aadliseisusest. Varssavis kuninga ja seimi ees pidas ta kõne, kuidas liivimaalased on Poola-Leeduga alati olnud
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
Annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta. Arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. 9.4. Kohtute pädevus, kohtumenetluse liigid Kohtute pädevus: Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Muud toimingud (nt kinnistusraamat, äriregister, abieluvararegister, pärimisregister). Halduskohtud on erikohtud (PS § 148) arutavad avalik-õiguslikke, eelkõige riigi ja erasubjektide vahelisi vaidlusi. Muud toimingud (loa andmine). Ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud (PS § 149 lg 2), mis vaatavad läbi I kohtuastmes juba lahendatud asju õiguslikust ja faktilisest küljest.
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga,...
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
maapäeval. + 6/12 maanõunikku + pealik/maamarssal Landestaat- ehk rüütelkonna võim Rootsi kubermangudes Kohtusüsteem. Rahvastik Eestimaa kubermang + Eestimaa Ülemmaakohus + meeskohus + adrakohtunik Liivimaa kubermang Hilary Karu 27 D 11 EESTI AJALUGU + Liivimaa Õuekohus + maakohus + sillakohtunik Enne Liivi sõda ligi 280 000 inimest. Pärast sõda, 1620.aastatel elas Eestis vaid 100 000 inimest. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda 1695.aastal u 350 000 inimest + Kuna tööjõudu oli vaja, soodustati talurahva vaba liikumist viljakamatele maadele. Eestisse kutsuti talupoegi mujaltki, suuremateks tulijateks olid venelased, lätlased ja soomlased. Sisserändajad sulandusid üsna valutult eestlaste hulka
käiku ei ole lubatud sekkuda. Tsiviilkostja (§ 39) – on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid kes vastutab süüdistatava tekitatud varalise kahju eest ja kelle vastu süüdistava asemel pööratakse tsiviilhagi. Isik kaasatakse tsiviilkostjana menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Isiku võib tsiviilkostjana kaasata kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohus Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused ja kohustused. Tsiviilkostjal on õigus (§ 40): 1) vaidlustada tsiviilhagi või esitada vastuhagi; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi; 4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
ei olnud enam võimalik seda uuendada; 5) võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa. Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud. Neid sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu. Eesti kohtud I astme kohtud. 1. astme kohus a) maakohus neid on 4 praegu Harju Tartu Pärnu Viru (asub Jõhvis) b) halduskohus neid on 2 Tartu Tallinn Maakohtud lahendavad: 1) tsiviilasju 2) kriminaalasju 3) väärteoasju Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad:
kohtuvõim: ülemmaakohtuna tegutses maanõunike kolleegium, millele allusid mees ja mõisakohtud kõige alamad kohtunikud olid haagikohtunikud Saaremaa Taani valduses Taani kuningas kinnitas aadli senised privileegid riigi maid (2/3) oli rohkem kui mujal Saaremaast sai Taani provints, kus kuningat asendas asehaldur provints jagunes ametkondadeks e mõisaaladeks, mis omakorda jagunesid vakusteks aadli omavalitsus loodi Saaremaa rüütelkond kõrgem kohtuvõim oli maakohus, alamkohus (talurahva kohus) vakusekohus 1559. a piiskop müüs oma maad 1561. a saabus asehaldur Taanist, likvideeriti SaareLääne piiskopkond 1645. a Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsile III Rootsi aeg 3.1 Rootsi kuninga poliitika Liivimaal kehtestati esimest korda siin ühtse keskvalitsusega riigivõim võim kehtestati etapiviisiliselt (vt tv lk 42) rahvaarvu muutumine: Kunda kultuur (7500 eKr) 1000 elanikku muinasaja lõpp 150 000
Saaremaal. Rüütelkondade liikmed koraldasid maapäevasid. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud. Linna elu korraldas linna omavalitsus. Kohtuvõim. Kolme astmeline: Adrakohtunikud (eestis) ehk sillakohtunikud (liivimaal) ajasid taga põgenenud talupoegi ja tegelesid muu sarnasega. 13 Meeskohus ehk maakohus - tegeles talupoegade ja mitteaadlike kuritegude lahendamisega. Ülemkohus (Keskusega Tallinnas) ehk õuekohus (Keskusega Tartus) - Tegeles aadlike kuritegudega või lihtrahvapoolt sooritatud keeruliste kuritegudega. 1629 Johan Skytte - Liiwimaa esimene Kindral-kuberner. Viis seal läbi rootsistamist. 1631 asutas Tartusse gümnaasiumi. Sellest kasvas välja Akadeemia Gustaviana. Liivisõja ja katkude tulemusena oli eesti rahvaarv 17. sajandi keskpaigaks kahanenud 100'000 inimeseni.
Riik ei ole hageja pärijaks olekut vaidlustanud, vaid on väitnud, et riigi pärimisõigus tulenes pärandi vastu pärandi osa valdama ja kasutama asumisega, kuid viitas PärS § 117 lg 3 asemel 30. septembri 1998. a Lääne Maakohtu otsusest. Maakohus leidis, et see kohtuotsus on asjas oluline ekslikult PärS § 118 lg-le 3. See ei anna aga alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. tõend, kuid ei tunnista riiki M. Kallase seadusjärgseks pärijaks. Sellest lähtuvalt on asjakohane Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest on selgelt näha, et ringkonnakohus pidas silmas just PärS
Eestis täidab äriregister ka raamatupidamise majandusaasta aruannete registri ülesandeid, säilitab põhikirju jne. Taoliste dokumentide elektroonilist esitamist maailmapraktikas ei nõuta, samas on oluline, et ettevõtjal oleks võimalik nii kandeavaldusi kui muid dokumente registrile esitada võimalikult kiiresti ja et teised isikud sellega hõlpsalt tutvuda saaksid. Käesolevaks hetkel jaotuvad äriregistri tööpiirkonnad kohtute registriosakonna tööpiirkondadega, vastavalt Harju Maakohus, Tartu Maakohtu, Pärnu Maakohtu ja Viru Maakohtu alluvusala tööpiirkonnad. ÄS kohaselt kuulub kohtunike pädevusse kandeotsuste tegemine ja trahvi määramine. Ülejäänu registriga seonduv kuulub registrisekretäri pädevusse, kes võib lihtsamaid ülesandeid edastada ka tehnilistele töötajatele. ÄS kohaselt jõustub äriregistri kanne, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik
Halduslikus mõttes jagunes Liivimaa kubermang maakondadeks – Läti aladel oli neid kõigest kaks. Riia maakond, kubermangu läänepoolne eelkõige, ja Võnnu maakond. Lisaks maakonnad Eestis. Samuti Rootsi ajal kehtestus mitmeastmeline kohtusüsteem Liivimaa kubermangus. Madalama astme kohtuks oli nn sillakohus – üheks funktsiooniks hoolitsemine maanteede, sildade ehitamise eest, aga teostas ka politseivõimu talurahva üle ja vahendas väiksemaid talurahva süütegusid. Teiseks liigiks maakohus – Riias ja Võnnus – mõistis kohut suuremate süütegude puhul, aga ka kõigi mitteaadlike süütegude üle. Kõrgemaks kohtuastmeks Liivimaa õuekohus, mis tükk aega resideeris Tartus, hiljem Riias. Sellele allusid suurimad kuriteod, samuti aadlikega seotud kuriteod. Aadlike positsioon Rootsi võimu alusel Liivimaal esialgu tugevnes märgatavalt. Rootsi kuningad läänistasid kohalikule aadlile hulgaliselt mõisu, maavaldusi, koguni sedavõrd palju, et 17. saj 70.
Õppejõu juriidika artikkel. Eestis on 3 laiendatud KL (2 transpordi ja 1 arst). Bussijuhi ja TA vaheline vaidlus. TA maksis töötasu 505€ kuus (siis oli min palk madalam), aga eesti autojuhtide ja haru kollektiivlepingu järgi oli bussijuhi palk 800+ eurot ja järgmisest aastast ca 900€. laiendatud leping, mis kehtis ka TA. TA ütles, et tema seda lepingut ei sõlminud, tema ei maksa. Maakohus ja ringkond nõustus o KL laiendamise teel ei saa laiendada töötingimuste regulatsiooni. Pooled otsustavad suvaliselt kas laiendavad või mitte. Omandi puutumatuse teema. Esinduslikkus väike kuna 5’5’5=125 minimaalselt saab sõlmida KL et seda laiendada. Nt väike Hiiumaa bussifirma ei jaksagi maksta seda palka. o RK ei pea täitma, heas usus ikkagi täidetakse.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
1. Maksekorraldused 60 000.- krooni rendi tasumise kohta 6 lehel 2. 2 eks. 3. Melson OÜ äriregistri B-osa kaart 2 eks. 4. AS MOG äriregistri B-osa kaart 2 eks. 5. Kviitung riigilõivu 1400.- krooni tasumise kohta 2 eks. Hageja Melson OÜ juhatuse liige Meelis Teder ________________ 191 KAEBUS HALDUSASJAS Harju Maakohus "....."....................... .a. Halduskohtunik Pärnu mnt.7 15083 Tallinn Kaebuse esitaja: Harri Mänd, isikukood 340107778 Elukoht: Pirni tn. 4, Keila, Harju Maakond Töökoht: AS Mets, Lille 10, Keila, Harju Maakond Amet: Autojuht Tel. tööl: 567456 Kaevatav organ: N Linnavalitsus
notar, lepinguline kahju, lepinguväline kahju, mittevaraline kahju, viivis, leppetrahv, käendus, tööleping, katseaeg, töövaidluskomisjon, töövõtuleping, avalik teenistus, tarbija, kaup, teenus, kvaliteet, hind, pretensioon, süütegu, süüteo koosseis, tahtlus, kavatsetud tegu, kaudne tahtlus, ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus, süü, õigusvastane tegu, süüvõimelisus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, riigikohus, hagiavaldus, võistlevuse printsiip, uurimisprintsiip, inkvisitsiooniline menetlus, süütuse presumptsioon, esindaja, kaitsja, võimude lahusus, avalik haldus, riik, kohalik omavalitsus. 147 B. LAHENDADA ÜLESANDEID, mis nõuavad oskust leida vajalikke õigusakte, et vastata alljärgmist laadi küsimustele:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
