finantsturgudel. Juuni lõpuks nõuab AS Kalev Altalt tehingu luhtumise eest 14,8 miljonit eurot. Kuna Kruuda on laene võtnud pangalt ja veel mõnelt firmalt, on ta suurtes võlgades ning pangad ei anna talle enam laenu ning nõuavad , et Kalev vähendaks oma intresse kandvaid kohustusi. Novembri lõpus esitab Alta Stockholmi arbitraaziinstituudile arbitraazitaotluse Kalevile tasutud 6 miljoni ettemaksu tagastamiseks. Samal päeval, 24.novembril arstib harju maakohus selle summa tagatiseks Kalevi müügis olnud üksuste aktsiad. Mina arvan, et selline käitumine Indrek Rahumaa ja Alta Capital Partnersi poolt polnud eetiline. Lepingu algne tähtaeg oli 2007. aasta november, mil majanduslik olukord ei olnud veel kriisini jõudnud. Seega pole õige, et Rahumaa tõi maksmata jätmise põhjuseks majanduskriisi. Sellega tahtis ta maksutähtaega pikendada lootes, et äkki hind langeb.
põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtusse Tallinnas ja Tartus. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebus? Riigikohtusse. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohuste juures.
tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Kas mõistab viivise välja? Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? Lahendus Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Kohus mõistab töötasu välja. Telljal polnud õigust töötasu vähendada, sest ise ta keeldus EAEI53 töövõtja ettepanekust töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks.( VõS §648 )
Hageja nõudis kostjalt laenulepingujärgset võlgnevust, mis kostjal on jäänud tasumata pärast lepingut taganud kinnistu müüki täitemenetluses. Hageja väitel ei katnud kinnistu müügist saadud raha tema nõudeid kostja vastu. Kostja väitel oli laenuleping mõeldud poolte vahel sõlmitud varasema laenulepingu refinantseerimiseks. Kostja hinnangul rikkus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja käitus oma õiguste teostamisel pahauskselt. Märgib kolleegium, et maakohus põhjendas viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et hageja nõuab viivist vähem, kui seadus võimaldab (maakohtu otsuse p 10). Sellele seisukohale jõudmiseks pidanuks kohus aga esmalt kindlaks tegema, et viivist ei saa hiljem enam juurde nõuda, st et hageja on ülejäänud viivisenõudest loobunud 3-2-1-68-16 p 52 ebaharilik tüüptingimus Isik esitas maakohtule hagi eraparkla pidaja vastu, milles palus kohustada kostjat andma isikule
Kultuuriminister: Laine Jänes(Eesti Reformierakond) Majandus-ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts(IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder(IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi(Eesti Reformierakond) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler(IRL) Siseminister: Marko Pomerants(IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur(Eesti Reformierakond) Välisminister: Urmas Paet(Eesti Reformierakond) Eesti kohtu süsteemid: 1.astme kohus: Maa-ja halduskohus Maakohtud: Harju,Viru,Tartu,Pärnu Maakohus Arutlevad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud:Tallinnas ja Tartus Kaebused ametiasutuste ja isikute vastu ja haldusõigusrikkumised. 2.astme kohus: Ringkonnakohus Tallinnas ja Tartus Edasikaebamine 1.astmest teise : apellatsioon. Võimalused: Otsus:tühistatakse , muudetakse, jäetakse samaks. Kui pole rahul otsusega saab edasi kaevata. 3.astme kohus: Riigikohus Tartus Toomemäel. Edasikaebamist nimetatakse kassatsiooniks. Võib: muuta,tühistada jätta samaks.
käitumismustrit. Ma arvan, et niisugused inimesed on haiged, keda haiglaravi kahjuks ei paranda ning keda on ohtlik hoida vabaduses. 1.2 Õigussüsteemi head Peamisteks headeks asjadeks on, et Eesti õigussüsteem on korrektne ja on inimestele arusaadavaks tehtud. Seadusi on kerge internetist üles leida ja need on ka arusaadavas keeles, et kellegil ei tekiks arusaamatusi. Lisaks on suureks heaks asjaks, et Eestis on 3- astmeline kohtusüsteem: Esimese astme kohus Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus. Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Teise astme kohus Tallinna ja Tartu ringkonnakohus. Vaadatakse üle esimese astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmanda astme kohus Riigikohus. Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsused kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik.
järgi), b) kontrollida, kas ei ole kirjalikus laenulepingus kokkulepitud alluvust- seda loetakse erandlikuks ja läheb siis selle järgi, ükskõik kus kostja elab- TsMS § 104 lg.3 p.2., antud juhul andmed puuduvad kokkuleppelise alluvuse kohta. c) valikuline kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi-TsMS § 89, rahalistes nõetes loetakse täitmise kohaks võlgniku ehk siis kostja elukoht. Seega igal juhul kohtualluvuse järgi lahendab Pärnu Maakohus ja tööpiirkonna järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja. 11. Karl Ahven, kelle elukoht on Tartus, esitas Tartu Linnakohtusse hagi, paludes välja mõista oma abikaasalt Linda Ahvendalt, kelle elukoht on Pärnu linnas, elatisraha nende abielust sündinud alaealisele lapsele. Kohtunik tagastas hagiavalduse. Kas kohus toimis õigesti? Mida edasi teha? Elatise hagides kohaldatakse kohtualluvust lapse elukoha järgi TsMs § 103 lg.4, tegemist erandliku kohtualluvusega, mida ei saa muuta
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirik...
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontr...
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti r...
· Kassitapp oleks pidanud loomad paigutama suuremasse ruumi, mis kaitseks loomi ilmastikutingimuste eest. · Oleks pidanud tagama veterinaari järelvalve. · Loomad tulnuks enne tapmist uimastada veterinaari poolt vahendiga , mis on selle loomaliigi jaoks lubatud ja töökorras. Tõsielu juhtum · Vladimir (37) pussitas Ida-Virumaal Iisaku vallas osaühingule Kasevälja Agro kuuluvas noorkarjalaudas neli lehma surnuks ning vigastas kuut. · Ida-Viru maakohus mõistis Vladimirile karistuseks ühe aasta vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga. · Kahjusumma on 41.800 krooni, mis tuleb süüalusel osaühingule hüvitada. Täname kuulamast!
ilmselt asja vaid neil, kel sõiduvahend olemas. Mina arvan, et teismeline vajaks kohta, kus ta saaks ennast tunda vabalt, kuid tegemist on veel väga õrna eaga, võiks korra hoidmiseks neis kohtades olla ka keegi täiskasvanu. Keegi, kes saaks nii palju tagada, et keegi igavusest lollusi tegema ei hakkaks. Kriminaalidele nagu vägistajad, mõrvarid. Neile on määratud liiga leebed karistused. Inimeselt elu võtnud isik ei tohiks kunagi vanglast pääseda. Tartu maakohus ei vabastanud Vadim Polistsukki ennetähtaegselt talle mõistetud üheksa-aastase vangistuse kandmisest. Kohus arvestas Polistsuki mittevabastamise otsustamisel sellega, et tema toimepandud kuriteo asjaolud olid ülirasked ja selle tagajärjeks oli inimese surm. Õiglane on ikka mõista neile inimestele, kes on teinud teise elule lõpu võimalikult range karistus. Eesti üritab hoolida oma elanikest kuid see ei tule eriti hästi väljas, sest aina tehakse head paljudele teistele
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Liivalaia 24 10134 Tallinn 28.10.2014.a. Hageja: Meelis Haiku Isikukood: 3789013124 Elukoht: Raua 12, 124120 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5324 2352 Hageja esindaja: Liina Leem Claudius Õigusbüroo OÜ Aadress: Rävala pst 9, 11223 Tallinn Registrikood: 12000213 Tel: +372 53 477 636 E-post: [email protected] Kostja: Jaanis Mets Isikukood: 3812494235 Elukoht: Tolli 17, 123552 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5566 9988 HAGIAVALDUS Hagi ese Hageja Meelis Haiku palub ...
III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon 7 Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada pankrotimenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt pankrotiseaduses sätestatust on halduri või võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevuses võlausaldajatele häälte arvu määramine. Maakohus tõlgendas vääralt PankrS § 26 lg 4, kui leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude vaieldavust. Nõue esitatakse haldurile kirjalikult, selles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad (PankrS § 69 lg 1). Iga võlausaldaja häälte arvu määrab haldur temal
2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja lahendamine põhjustaks talle suuri ebamugavusi ning raskuseid, kuid seadus ei anna võimalust kohtualluvust valida selle järgi, milline kohus on hagejale kõige meeldivam ja mugavam. Hageja poolne kohtu valiku põhjendus on küsitav, sest selle järgi oleks temale kõige lähem kohus hoopiski Pärnu Maakohus. Tulenevalt TsMS § 79 lg 1 oleks hagi tulnud esitada hoopis Viru Maakohtusse. 1.2 Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi oli õigesti menetlusse võetud, siis leiab kostja, et hageja on ebaõigelt arvestanud hagihinna. Vale hagihind on tekkinud sellest, et hageja on arvutanud viivist lisaks põhivõlale ka intressidelt, mida aga VÕS § 113 lg 6 kohaselt teha ei tohi (selline kokkulepe on tühine), samuti arvestanud valesti päevade arvu. Viivise summaks
uurimisfunktsioon; teo ja otsustusvõimekus; perekonnaseis; esindusfunktsioon Õigusemõistmiseseadus · Kohtute seadus annab meile ülevaate kohtukorraldusest ja õiguse mõistmise alustest. Õigust mõistab meil kohus. Kohtus toimub asjaajamine eesti keeles. Kohtuistungeid võib pidada hommikul kella 8.00 18.00. Kolmeastmeline kohtusüsteem. · Esimese astme kohtuteks on: Maakohus ja halduskohus. Maakohtuid on eestis 4: Tartu-, viru-, harju ja pärnu maakohus. Maakohtutes arutatakse tsiviil(lahutamine, abiellumine)-, kriminaal(kuritegude menetlemine: vangistuse karistuseks 1 kuu 20 aastat.)- ja väärteoasju(lihtsamad süüteod,haldusõigusrikkumised). Kohut juhib kohtuesimees: mõistab õigust, korraldab seda samuti. Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab. Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja
valim inimesi), Kas süüdistatav on süüdi või mitte. Seejärel saab kohtunik määrata karistuse Mandri-Euroopa mudel • Kohtunikud nimetab valitsus/pres/parl. Nõutav erialane haridus ja kohtunikud nim. ametisse eluks ajaks • Iseloomulikud on spetsialiseerunud kohtud • Lähtutakse seadusest, kui seadust pole ei saa otsust vastu võtta 19. EESTI KOHTUSÜSTEEMI ÜLESEHITUS – MAA-, HALDUS- NING RINGKONNAKOHTUTE PÄDEVUSED. Ringkonnakohus Maakohus Halduskohus Tln Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Pärnu, Tartu, Viru Maakohus Tartu Halduskohus Vaatavad apellatsiooni Arutavad esimese astme Haldusküsimustega. korras läbi maa- ning kohtuna kõik tsiviil-, kriminaal- ja Arutatakse inimeste halduskohtute lahendid. väärteoasjad. kaebusi ja proteste
1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule
Estonian Court System Estonia has a three-level court system. Estonian court system consists of four country courts, two administrative courts, three circuit courts and supreme court. Country courts and administrative courts are the courts of first instance, circuit courts are courts of appeal and the supreme court, situated in Tartu, is the court of the highest instance The Supreme Court is also the constitutional review court. In the structure of four country courts(Harju, Pärnu, Tartu and Viru) operate courthouses in every country seat(in Ida- Virumaa and Harjumaa there are three courthouses)In the structure of two administrative courts(in Tallinn and Tartu) there are four courthouses: in Tallinn, Tartu, Jõhvi and Pärnu. Three circuit courts are situated in Tallinn, Tartu and Jõhvi. The supreme court The Supreme Court is the court of the highest instance, which shall review decisions by way of cassation proceedi...
KOHTU ISTUNGI ANALÜÜS Koht: Tartu maakohus Aeg: 03.04.2012 Menetlus asjaolud: Lubadeta sõit, politse eest põgenemine ning liiklusõnnetuse põhjustamine. Kohtunik Kohtunik tundus olevat väga rahulik, üldse mitte närvis. On enesest mõistetav, et tema rahulikkus oli tingitud sellest, et tegemist on siiski igapäeva tööga. Kõne maneer oli rahulik ja sõnad kõlasid väga selgesti. Pehmema poolne hääl tundus süüdistatule natukene rohkem lootust andvat
Kohus nõustus (Tartu Maakohus) sellise arusaamaga ja leidis, et ka kodulehe tervikkujundus ja ülesehitus viitas kohtualuse soovile luua loomingulist tervikut. Tartu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Raul Heido, taotledes maakohtu otsuse tühistamist. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. juuni 2005. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse, tunnistas L. Kaplinski KarS § 151 järgi süüdi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on avaliku huvi mõistet põhjendamatult kitsendanud, ning asus seisukohale, et avaliku huvi sisuks on teatud üldine hüve, mis hõlmab ka riigi sisemist ja välist rahu. Põhjendades L. Kaplinski tahtlust kõnealuse teo toimepanemisel, märgitakse ringkonnakohtu otsuses, et "isikul, kes sotsiaalset vaenu õhutava või terrorile üleskutsuva teksti avalikku internetti paigutab, peab olema ettekujutus sellest, mida selline tegevus võib kaasa tuua.
tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt. VÕS § 653 Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? VÕS § 113 lg. 8 kohaselt saab viivist vähendada juhul, kui see on ebamõistlikult suur ja selle nõude on esitanud viivise maksmiseks kohustatud pool. Üldjuhul osutub ülemääraseks ja
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on:
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne. ○ II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega. ○ III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju. Sealt kohtust sai edasi kaevata otse kuningale. ● Aadlike suhtumine Rootsi võimu oli halb, sest kardeti talupoegade õiguste suurenemist.
- Surma korral ühekordne hüvitis 10 a palk - Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse - Keelenõue - Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus - Avalik konkurss ametikohale, katseaeg 4 kuud - Palk on avalik TLS - TÖÖTAJA, eraõiguslik juriidiline isik - Tööleping - Võib streikida - Puhkus 28 päeva - Pole haridus ja keelenõuet - Sisuliselt võib tööd teha 7 aastane, piiratud töö - Töövaidluskomisjon + maakohus - Alluvussuhe - Surma korral ei ole hüvitist 12. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS - Tööandja peab kindlustama tööga ja andma õigeaegseid korraldusi - Maksma töötasu kokkulepitud ajal ja kohas. - Töötasu pangakontole - Peab tagama töö- ja puhkeaja - Austama privaatsust - Tagama koolituse - Tagama töötervishoiu ja tuleohutuse 13. TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE TINGIMUSED Töösuhe lõpeb üldjuhul kokkuleppega - Tähtaja möödumine - Töötaja surm - Tööandja surm
kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu
s,kriminaalõigus,haldusõigus Maakohtu ning halduskohtu(1.astme) esimees nim. 7-aastaks ametikohale. Ringkonnakohtu(2.astme) esimees 7-astaks. Riigikohtu(3.astme kohus) esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 9-aastaks. Isik, kes esitab maakohtusse avalduse, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja (maakohtuid on Eestis 4 ja ülejäänud käivad vastavalt nende alla) Harju maakohus; Viru maakohus; Pärnu maakohus; Tartu maakohus Halduskohtuid on 2- Tallinna ja Tartu- probleemid inimese ja riigi vahel, arutavad esimese astme kohtuasju. RINGKONNAKOHTUD-pöördutakse juhul, kui ei olda rahul I astme kohtu otsusega, esitatakse apellatsioon ehk kaebus. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt-s.t. et apellatsioonikaebusega ei tegele mitte üks vaid mitu inimest (kohtukolleegium) Eestis on 2 ringkonnakohust-Tallinna,Tartu RIIGIKOHUS- Tartus- kõrgeim kohus. Siia esitatakse kassatsioon (II astmest-
kohtud on ringkonnakohtud ning kõrgeim kohus on Riigkohus. Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus. Riigikohus tegeleb 20 kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Eestis on neli maakohtut: Harju maakohus; Viru maakohus; Tartu maakohus; Pärnu maakohus Halduskohtuid on kaks: Tallinna halduskohus; Tartu halduskohus Ringkonnakohtuid on samuti kaks: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus asub Tartus.35 KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli uurida karistustõigust ning sellega seostuvat. Teema jaotus seitsmeks peatükiks ja nende alampeatükkideks. Karistusõiguse üleanne on kaitsa inimest või riiki. Kui isik
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
Igal inimesel on arenemine individuaalne, seega mingil hetkel ei jõua kõik enam silma paista ja seega neid ei edutata. 6. Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll? Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaateva võimu kõrval kolmas võim. Kohus seisab selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. I astme kohutus (Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus) arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Apellatsioon läheb otse II astme kohtusse. II astme kohtus (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus) vaadatakse üle I astme otsus, mis kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Edasi saab kaevata kassatsioonikaebuse III astme kohutusse. III astme kohtus (Riigikohus) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste
4 Süüdistu · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistus ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Ultraheliuuringu teinud arstile ei ole selles asjas ühtegi süüdistust esitatud. 5 Maakohtu otsus Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et patsient oli avadanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks. Kuna ükski õigusakt ei reguleerinud siis ega reguleeri ka praegu patsiendi nõusoleku saamist olukorras, kus abort ebaõnnestus ja rasedus kestab edasi, siis asus kohus seisukohale, et ÜHE RASEDUSE KATKESTAMISEKS ON VAJALIK ÜKS RASEDA NÕUSOLEK. · Raseda õigused on kaitstud seeläbi, et tal on alati võimalus ümber otsustada
7. Majandusminister Juhan Parts 8. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder 9. Rahandusmininsteerium Jürgen Ligi 10. Regionaalminister - Siim-Valmar Kiisler 11. Siseminister - Ken Martin Vaher 12. Sotsiaalminister- Taaavi Rõivas 13. Välisminister Urmas Paet 2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu
ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tegevusaeg 7 aastat. Kohtuvõim 3 astmeline kohtusüsteem. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas PS ja seadustega. o III aste Riigikohus (kõige kõrgem aste) o II aste Ringkonnakohtud o I aste Maa või halduskohtud/ üld- ja erikohtud Maakohus kriminaal-, tsiviilasjad või väärtegu Halduskohus avaliku teenistusega seotud vaidlused (mängus on riik) Kohtuasutused on maakohus ja halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Riik Maakond (Maavanem - Vabariigi Valitsuse poolt nimetatakse ametisse) kohalik omavalitsus 1. linn ja 2. vald Kuriteod: 1) Rasked 2) Kerged Tsiviilasjad: Perekonna õigused, vanemaõigus, abielulahutused jms. Pärimisteemad
Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval. Kohtusüsteem: Eri kohtud eri seisuslikele. EESTIMAA LIIVIMAA Adrakohtunikud: Sillakohtunikud · Talupoegade tagaotsimine · Talupoegadevahelised tülid Maakohus: meeskohus Maakohus · Arutati rängemaid üleastumisi - · -,,- tapmine · Talpoegadevahelised tülid Kubermang: ülemmaakohus Liivimaa õuekohtu · Edasikaebamine maameeskohtust. · Aadlike omavahelised probleemid · (Edasi- Eestimaa Maanõunike Edasi: Stockholmi õuekohus Kolleegium)
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises 2)esindusdemokraatia- on selline riigikorraldus, kus rahvas valib endale esindajad ehk saadikud, et need kodanike huve täide vii...
Harju Maakohus 13. november 2012.a Tartu mnt kohtumaja Tartu mnt 85 15083 TALLINN Hageja: Põhja OÜ Registrikood: 10702312 Sõõru 12B, 13423 Tallinn Tel: +656 2983 Hageja esindaja: ................................................... ABC Õigusbüroo OÜ Rävala pst 5, 11223 Tallinn Isikukood: 48807147654 Tel:+5555555555 E-post: @abcoigusburoo.ee Kostja: Valdek OÜ Registrikood: 1000023 Kadaka tee 1, 13515 Tallinn E-post: [email protected] HAGI A V A L D U S Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. ...
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt
Keelatakse ka alkoholi välireklaam. Eelnõu kohaselt tuleb alkohoolsed joogid paigutada müügikohtades teistest kaupadest eraldi. Samuti on minister teinud ettepaneku keelata 1. jaanuarist 2017 alkoholimüük tanklates. Toitlustus- asutustes keelatakse võimalus pakkuda mingitel tundidel alkoholi “kaks ühe hinnaga” või tavapärasest soodsamalt. Kohus mõistis Viljandi koolis õpetaja tapnud nooruki üheksaks aastaks vangi Tartu maakohus tunnistas teisipäeval 16-aastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus mõistis süüdistatavale üheksa-aastase vangistuse. Kohus määras täna 16-aastasele Vahurile liitkaristusena üheksa aastat vanglakaristust, millest tal on veel jäänud ära kanda kaheksa aastat. Kohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.
Demokraatia-kõrgema riigivõimu kandja on rahvas, rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism-esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima ...
õigusemõistmise volitustega institutsioonis - Õigus asja avalikule arutamisele - Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele - Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis - Õigus poolte võrdsusele - Õigus põhistustega kohtuotsusele - Õigus ausale tõendite esitamisele - Õigus ristküsitlusele 10.2 Kohtusüsteemi ülesehitus I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
ministeeriumi juhtimiseks. 18. Maakond on riiklik halduse üksus. Vald ja linn on kohalikud halduse üksus. 19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. 20. Kes on maavanem? Juhib maakonda koos maavalitsuse ametnikkonnaga. 21. Eesti kohtusüsteem on 3- astmeline: 1. maakohus, 2. linnakohus, 3. halduskohus 22. Selgita. Õiguskantsler juhib iseseisvalt ametkonda. Kohtunik isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistetava eest- Kohtukaasistuja kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist- Ombudsman ehk usaldusmees. 22. Millega tegeleb halduskohus?
funktsiooni: -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve -erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli -kehtiva valitsemissüsteemi teotamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks.
право õigus правовой акт õigusakt административное право haldusõigus правопорядок õiguskord охрана правопорядка õiguskorra kaitse правосудие õigusemõistmine юрист jurist юридический juriidiline суд городской, окружной, уездный, государственный kohus linnakohus, ringkonnakohus, maakohus, riigikohus компетенция суда kohtu pädevus суд выносит решение kohus teeb otsust повестка в суд kohtukutse вручать, вручить повестку kohtusekuste kätte andma вручение повестки kohtukutse kätteandmine судья kohtunik судебный kohtu-, kohtulik судебное заседание kohtuistung
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
oma tööülesanded täitmata, pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki? Jah, tööõigusrikkumise. Puudub õigus koondamishüvitisel, vabastatakse töökohalt. 6. Kas Toomase käitumises esinevad tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Ei esine 7. Kuidas peaks tööandja sellisel juhul Toomasega käituma? Vabastatakse ametikohalt. 8. Kuhu peaks Toomas pöörduma, kui ta pole rahul koondamisotsusega? Töövaidluskomisjoni või maakohus (mitte korraga) NB! Avalikus teenistuses töötav isik ei saa pöörduda. 6. 20 a Tõnu sai juhiload ja otsustas seda tähistada koos oma sõpradega. Peol tarvitati ka alkoholi. Kui Tõnu hakkas hommikul autoga koju sõitma, siis ületas ta lubatud suurimat kiirust, mistõttu politseiametnikud tema auto kinni pidasid. Tõnul oli ka alkoholijoove 0,6 promilli. Kas noormees rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki?
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kooli 2A 41598, Jõhvi 29. september 2016 Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Haava 24A 1, Tartu E-post: [email protected] Tel: 52145877 Hageja esindaja Vandeadvokaat Siim Mägi Kastani 25- 102, Tartu Tel: 54877454 E-post: [email protected] Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53648561 HAGIAVALDUS 2250 EURO PÕHIVÕLA, 3200 EURO INTRESSI, SISSENÕUTAVAKS MUUTUNUD VIIVISE JA VIIVISE KUNI PÕHIVÕLA TÄITMISENI NÕUDES Hagihind: 6666,35 eurot Rii...
rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Haldus ja maakohus 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud tallinnas ja tartus 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? ringkonnakohus 18. Milline kohus arutab kohtuasju kassatsioonkaebue alusel? riigikohus 19. Nime individuaalse töövaidluse lahendamise organid. 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus.
leidmiseks. 4.4 Kõik Lepingust tulenevad teated ja arved võib edastada Lepingus näidatud teise poole aadressile või e-postiaadressile. Saadetu loetakse kättesaaduks, kui see on saadetud nimetatud aadressile ning selle saatmisest on möödunud 3 päeva. 4.5 Kõik Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Eesti seaduste alusel Harju Maakohus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________________ ______________________ Õigusbüroo juhataja Klient 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
