260 000 eurot, kusjuures avastatud probleeme seal ei arvestatud. Puudusi arvestades hindas kinnisvarahindaja kinnisasja väärtuseks 220 000 eurot. A ei soovi lepingut lõpetada, kuna soovib elamut kasutada. B ja C elukoht on jätkuvalt Tartu linnas. Esitatud andmete pinnalt tuleb koostada A hagi B ja C vastu (esitades seal vajadusel alternatiivsed nõuded ja esitades vajalikud/mõistlikud tõendid/tõendamistaotlused). 2 Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kalevi 1, Tartu 50089 01.06.2011 Hageja: Nimi: A, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number. Hageja esindaja: Nimi: Vandeadvokaat, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number. Kostja: Nimi: B, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefoni number. Hagiavaldus Hagi ese Hageja A nõuab kostjalt B lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamist summas 25000 eurot. Hagi alus
Õigusõpetus 1.Eesti maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. 2. Harju maakohtu kohtupiirkond on Harju maakond. 3. Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtussteemi I astmesse (kige madalamasse astmesse? Maakohtud 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7
· Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. · Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 16.03.2010 halduskorraldus 6 2 16.03.2010 Maakohus · Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. · Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas 16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus.
töötanud ega esitanud ühtegi seaduslikku alust töö tegemisest keeldumiseks. 1.4 Madalamate kohtuastmete seisukohad 1.4.1 Töövaidluskomisjon Töövaidluskomisjoni otsuses leiti, et hagejale on makstud töötasu 28 412 krooni vähem, kuid enam on makstud lähetuse päevaraha 24 675 krooni ja puhkusehüvitist 441 krooni 27 senti. Nimetatud summade osas tegi töövaidluskomisjon tasaarvestuse ja leidis, et kostja võlgneb hagejale 3295 krooni 73 senti. 1.4.2 Maakohus Maakohus luges tõendatuks, et töölähetuses olles ei teinud hageja ületunde. Tunnistaja A. Smirinovi ütluste kohaselt tegi hageja töölähetuses ületunnitööd, töötades 10 tundi argipeäviti ja 6 tundi laupäeviti. Tunnistaja A. Jemeljanovi ütluste kohaselt ja arvestustabeli järgi tegi hageja 8 tundi päevas tööd. Tabelit kontrollis koha peal olev meister N. Kutzov, mistõttu pidas maakohus teist versiooni usaldusväärsemaks, sest need on dokumentaalselt tõendatud
selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Probleemiks on hageja saamata jäänud töötasu ja lõpparve, hüvitis kasutamata puhkuse eest ning tööraamatu väljastamine ning hüvitis viimase väljastamise eest. Sellest kõigest tulenevalt on tõstetud peaprobleemiks töölepingu olemasolu. Maakohus kohaldas valesti TLS § 8 ja 9. Maakohus jättis alusetult tähelepanuta TLS §-s 17 sätestatu, mille kohaselt sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Maakohus ei ole märkinud, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused. Kostja arvates andis Ringkonnakohus ebaõige hinnangu poolte tahtele lepingu sõlmimisel ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu.
Kohtute seadus, vastused 1. Eesti kohtussüsteemi esimesse astmesse kuuluvad maakohtud(Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja halduskohtud(Tartu, Tallinn). 2. Eesti kohtussüsteemi teise astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud(Tallinn, Tartu). 3. Kohtumenetlus algab esimesest kohtuastmest. 4. Esimese astme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Teise astme kohtu otsuse peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. 6. Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures. 7. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 8. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata · Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr. · Kostja esitas maakohtu otuse peale apelltasioonikaebuse paludes tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus. · Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata.
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
Kohtuliku kompromissi rakendumise tõhususe ning hetkeolukorra hindamise üks võimalusi on kohtustatistika analüüs. Tartu kohtunike küsitlus näitab, et poolte huvi ja valmisolekut lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga tuleb tuleb pidada keskmiseks. Kompromissiga lõppenud kohtuasjade arvu suurenemine aitab kohtunikel säästa aega, lahendamaks kohtuasju, milles kompromissi sõlmimine ei õnnestu. Eri maakohtutes on kohtulike kompromisside osakaal väga tasavägine (Harju Maakohus 12%, Tartu Maakohus 11%, Pärnu Maakohus 11,5%, Viru Maakohus 9,4%). Valdava osa kinnitatud kompromissidest moodustavad võlaõigus asjad 62,6% kõikidest esimese astme kohtutes kinnitatud kompromissidest. Palju kompromisse on ka perekonnaasjades 19,4%. Ülejäänud asjades on kompromisside osakaal suhteliselt väike. On avaldatud arvamus, et kompromisse on võimalik sõlmida eelkõige I astme kohtus, sest olukorras, kus kohtulahend on juba tehtud ühe poole kasuks, on ringkonnakohtus üpris
ka edaspidi. Kuid sugugi mitte kõik ei tee nii. Näiteks, kui Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Anu Toluk otsustas, et endiste Ida-Viru politseinike Kunnar Saksi ja Boriss Semjonovi süüdistamine altkäemaksu võtmises on alusetu, oli kriminaalasja algatamisest möödas kuus ja pool aastat. Kriminaalasja jõudis arutada üksteist kohtukoosseisu ning tehtud oli kümme kohtuotsust. Kui Ida-Viru maakohus möödunud aasta lõpus Saksi ja Semjonovi järjekordselt õigeks mõistis, protestis prokurör Indrek Rebase õigeksmõistva otsuse. Sel kevadel pidi kriminaalasja hakkama arutama Tallinna ringkonnakohus põhjusel, et Viru ringkonnakohtus polnud enam kohtunikke, kes varem selles asjas poleks otsuse tegemisel osalenud. Ida-Viru maakohtu ja Viru ringkonnakohtu vahel käis selle altkäemaksulooga justkui pallimäng: maakohus
Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2)
jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et pooltevaheline leping on aktsiate optsioonileping. Selleks ajaks, kui kostja sai teada võimalusest omandada aktsiaid, olid aktsiad muutunud väärtusetuks ja ei vastanud oma olemuselt enam sellele, milles pooled lepingus kokku leppisid. Aktsiate väärtuse vähenemise eest on vastutav hageja kui nende omanik. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingut ja tekitas sellega hagejale kahju. 3. Tartu Maakohus jättis 9. juuni 2003. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmiti edasilükkava tingimusega aktsiate ostu-müügileping ja leping oli 1997. aasta augustiks jõustunud. Ostu-müügilepingus ei olnud pooled kokku leppinud aktsiate kvaliteedile esitatavates nõuetes, seega pidid aktsiad TsK § 250 kohaselt vastama tavanõuetele, s.o võimaldama aktsiatega kaasnevate õiguste realiseerimist. Aktsiatega kaasnevate õiguste kasutamine ei olnud
muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees. Kas hagi on lubatav? PS § 15 õigus kohtusse pöörduda. Seadustes pannakse paika kord, mida järgides selle õiguse kasutamine on võimalik. Erakond on sisuliselt MTÜ, teda eritab teistest tema eesmärk ja konkreetsem reguleeritus. MTÜS § 24 lg 1 (3 kuu jooksul). hagi alusel. Jah, hagi on lubatav. Kas see on hagi- või hagita menetlus? TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud st on küll. 3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada
soovib täita. Sellepärast pöördungi käesoleva hagiavaldusega kohtusse. Eeltoodust tulenedes palun välja nõuda 20.märtsil 2012. aastal sõlmitud lammaste ostu- müügilepingu eest maksmata jäänud 4000 eurot kostjalt välja nõuda. Lisa1: lammaste ostu-müügileping Lisa2: kviitung riigilõivu tasumise kohta ............................................... (Hageja allkiri) Tartu Maakohus 14.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Kostja: Aardla 50603 TARTU Hageja: Uus 63a-54 50606 TARTU Kostja vastus hageja 4000 euro nõudele Olen hagiavalduse kätte saanud ning kinnitan seda, et sõlmisin hagejaga 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu. Me tõepoolest leppisime kokku, et maksan lammaste eest kahes osas kokku 8000 eurot. Esimese osamakse tegin mina 20.mail 2012 hageja pangaarvele
Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3) - Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb: • 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; • 2) ringkonnakohtutest; • 3) Riigikohtust (PS § 148) • Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud (PS § 149 lg 1) - Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse (KS § 9 lg 1) - Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse (KS § 18 lg 1) - Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid (PS § 149 lg 2)
raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilõivud kõrged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapädevad ja pealegi on suur tõenäosus, et üks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi. Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse. HALDUSKOHTUSSE Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus? Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481? §321 Kohtuotsus tuleb teha 20 päeva jooksul koos motivatsiooniotsusega. (pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi. Variant II: Muud asjaolud samad, kuid B annab vaidluse lahendamiseks ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku? Ikka samamoodi. Variant III: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse Riigikohtusse? Ikka samamoodi.
Tartu Maakohus 14.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Kaari Maasikas 494******** ***** TARTU [email protected] +372** *** *** Kostja: Kristjan Hõbe 395******** ******* ***** TARTU Kristjan.Hõ[email protected] +372 *** *** ** HAGIAVALDUS üürinõudlus Hagihind - 700 Kostja (Kristjan Hõbe) allkirjastas üürilepingu 07.06.2011 ja nõustus seega lepinguga kaasnevate nõuetega ning ühtlasi nõustus ka iga kuu esimesel päeval tasuma järgneva kuu üüriraha 159. Lisaks sisaldas leping ühe kuu ettemaksu summas 159, mille kostja ka tasus. Kostja (Kristjan Hõbe) pole tasunud nüüdseks juba nelja kuu üüriraha, mistõttu on tasumata jäänud 636. Viivisena nõuan lisaks 64, mis teeb kogusummaks 700, kuna varasemad üürikulud on jäänud kostja poolt tasumatta, kuid mina (Kaari Maasikas) olen pidanud raha kõrgemale ära maksma õigeaegselt. Eeltoodust tulenedes palun välja nõu...
karistust on ta kandnud justhimelt sugukõlvatu tegevuse pärast alaealiste isikute suhtes. Aastal 1990 karistatud 1 aasta 6-kuulise vabadusekaotusega, 1997 aastal karistatud 3-aastase vabadusekaotusega, 2000. Aastal karistatud 6-aastase vabadusekaotusega, 2006. aastal karistatud 3 aasta 4-kuulise vangistusega. Vaatamata nendele asjaoludele on Valmar Koemets suutnud toime panna taaskord seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. Nende asjaolude ilmnemisel jõudis Harju Maakohus 28.oktoobril 2010 põhjendatud otsusele mõista Koemetsale 7-aastane vabadusekaotus (põhjusel, et esinevad KarS §87 1 lõikes 2 nimetatud alused), kuid Harju Maakohus tunnistas selle kohta käiva sätte KarS § 87 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja karistusjärgne kinnipidamine jäi Valdmetsa otsuses rahuldamata. 2 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 HARJU MAAKOHTU OTSUS JA SEISUKOHT3
üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem 1)maa- ja linnakohus ning halduskohus ( I astme kohtud) 2)ringkonnakohtud (II astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimeseastme kohtu lahendeid 3)Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas Halduskohus *arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju *Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus *Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas,mille teenindus piirkonda jääb koht,mis määrab haldusasja kohtualluvuse Ringkonnakohus *teise astme kohus,kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid *Tallinna Ringkonnakohus,Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus
Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Eesti kohtud: Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. Maa- ja halduskohtud jagunevad kohtumajadeks. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus Tartus Kohtunik: Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: On täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava oskab eesti keelt kõrgtasemel on kõrgete kõlbeliste omadustega
võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust - kohane täitmine - tasaarvestus - kokkulangemine - lepingu taganemine - lepingu ülesütlemine 9. Eesti kohtusüsteem -maakohtud Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi
Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 32. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Kohus ja töövaidluskomisjon
Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 32. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Kohus ja töövaidluskomisjon
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja
Harju Maakohus 20. november 2018.a Tallinna Kohtumaja Lubja 4, Tallinn 10115 Hageja: XXX, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat xxx, e-post: xxx, telefon: xxx Kostja: YYY, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx HAGIAVALDUS võla väljanõudmiseks Hageja laenas kostjale 2015. aasta 1. augustil 5000 eurot. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt pidi laenuperiood lõppema 2018. aasta 1. augustil. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma üks kord aastas (01.08) 3 aastat järjest. Kostjal oli kohustus koos intressidega maksta iga aasta 2500 eurot. Ehk kokku oli tagasimakstav summa koos intressidega 7500 eurot. Kostja täitis lepingus ettenähtuid kohustusi kahel järjestikusel aastal, kuid viimast tagasimakset, mis oleks pidanud ...
Vabariigi kohtute ülesehitust, kohtute juhtimist, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalseid tagatisi jms kohtute tegevusega seonduvaid küsimusi reguleerib kohtute seadus. Kohtumenetlus ning asjaajamine toimub kohtus eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles (Kiris 2009). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. Riigikohus on kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus (Ibid). 1
kolmeaastast last. Kui lõpeb majanduslikel põhjustel, siis maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. 26. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maa- ja Halduskohtud. Need on Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Tallinna Halduskohus ning Tartu Halduskohus. 27. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud. Nendeks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Rinngkonnakohus ja III astmesse kuulub Riigikohus. 28. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtud arutavad/lahendavad lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 29. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud?
süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav?
Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad. E L Madalaim seisus Adrakohtunik Sillakohtunik Maakond Meeskohus Maakohus Kubermangu kohus Ülemmaakohus (maanõunike Liivimaa õuekohus (asus kolleegium) Tartus) kõrgeim Stockholmi õuekohus A S tegelesid väiksemate talupoegade vaheliste tülide lahendamisega ja põgenenud talupoegade otsimisega. Mees ja maakohus tegelesid talupoegade omavaheliste raskemate probleemidega (nt mõrv).
kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve
* Kehtiv seadus näeb ette ema poolt oma vastsündinu tapmise eest kuni 5-aastase vangistuse (KarS § 116). Sama teo eest vanema lapse puhul on karistus juba kuni 15 aastat (KarS § 113) või isegi eluaegne vangistus (KarS § 114). Kas selline eristamine on Sinu hinnangul õiglane toetudes kahele näidisjuhtumile (vt. allpool)? Põhjenda. Miks on Sinu arvates selline erand kehtestatud just emale, mitte isale? Umbes 100 sõna. 1) Tartu maakohus tunnistas 32-aastase naise süüdi ühe oma lapse tapmises ja teise piinamises ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust. Süüdistuse järgi sulges naine 2001. aasta augustis padjaga oma 3,5-kuuse poja hingamisteed, põhjustades sellega lapse surma. 2004. aasta jaanuaris tarvitas naine vägivalda oma 6-kuuse poja suhtes. Joobeseisundis ema tekitas tahtliku piinamisega oma lapsele suurt valu. 2) Augustis 2011 karistas kohus 19-aastast Tamsalu neiut kaheksa kuuse tingimisi
Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maa...
HAGIAVALDUS Adressaat: Valga Maakohus Vabaduse 5, 68204 VALGA Hageja: Milvi Palm isikukood: 45302215667 elukoht: Kaare 27-11, 41598 VALGA Kostja: Jüri Palm isikukood: 35208247123 elukoht: Kaare 27-11, 41598 JÕHVI Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue)
Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. Kohus Kodanikuühiskond Õigusemõistmist teostav riigiorgan. Eesti Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud
Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega
1. Publikatsiooni nimetus Postimees.ee Artikli pealkiri - Galojan peab vangi minema veebruaris Autor Merike Teder Kuupäev 25.01.2012 2. Juhtum: faktid · Ligi 60 000 euro omastamises süüdimõistetud MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) eksjuht Anna-Maria Galojan peab minema viie kuu pikkust vangistust kandma 7. veebruaril. · Harju maakohus määras, et Galojan (29) peab minema Tallinna vanglasse 7. veebruaril kell 10. · Galojan mõisteti süüdi suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises · Kohus karistas teda ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda viis kuud · Lisaks tuleb tal maksta tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning MTÜ Eesti
Avalik-era ei eristata. Õigusnormid pole grupeeritud. Rooma õiguse mõju olematu. ROMAANI-GERMAANI Kohtuvõim eraldatud. Järgitakse seadusi,iga juhtum eraldi. KOHUS EI LOO ÕIGUST. Kontrollib seaduskuulekust,aluseks seadused. Eestis pole pretsedendiõigust.avalik-eraõigusel tehakse vahet. Õigunormid on grupeeritud e kodifitseeritud. Rooma õiguse mõju suur. Õigussüsteem Õigusharu Õigusinstituut-varavastased,isikuvastased kuriteod KOHTUD: 1. 1 2. Maakohus tsiviilasi(perekonnaga seotud jne,laenud,töövaidlused),kriminaalasjad(kuritegu,1 kohtunik,1 kohtunik ja 2 rahvakohtunikku),väärteo asjad(1 kohtunik,kergem rikkumine) ERAÕIGUSe juhtumid 3. Halduskohus-ainult haldusasjad(avaliku teenistusega seonduvad vaidlused,kodakondsus ja migratsiooniga seotud,riigi varaga seotud vaidlused) AVALIK ÕIGUSe juhtumid 4. Riigilõiv 2. Ringkonnakohus-riigilõiv 2.1 Vaidlustamine-3 kohtunikku(tsiviil,kriminaal ja haldusasjad) 3
seotud majandamine ja omanike ühiste huvide esindamine. Maa-amet keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, teostab täidesaatvad riigivõimu ja riiklikku järelvalvet, ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti ülesandeks on: maareformi koordineerimine maakorraldus maakatastri pidamine maa hindamine geodeesia ja kartograafia Ehitise kindlustusväärtus loetakse selle taastamisväärtust. Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus.
*Igaühel on õigus saada eestikeelset kooliharidust. *Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. *Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. *Vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida Vabariigi Presidendiks. 5.Eesti kohtusüsteem ja kohtuülesanne. *Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus. *Kohtute ülesanne: rahu tagamine, avaliku võimu kontroll, põhiseaduslikkuse järelvalve, vaidluste lahendamine eraisikute vahel, kriminaalasjades esitatavad süüdistused, õiguse kujundamine ja loomine. 6.Seadusandliku ja täidesaatva võimu ülesanded, kohustused, õigused. *Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu
LAPSENDAMINE Lapsendada võib ainult alaealist Lapsendajaks võib olla väh. 25-a. täieliku teovõimega isik (kohus annab loa ka väh. 18-a. isikul olla lapsendaja) Vähemalt 10-a. lapse nõusolek (arvestada tuleb ka noorema kui 10-a. lapse arvamust) Bioloogiliste vanemate nõusolek Avaldus maavalitsusele Lapsendajate taustakontroll (teris, varaline seisund, eluase, õiguslik käitumine), nõustamine Maakohus kinnisel kohtuistungil Lapsendamissaladuse hoidmine Lubatud muuta lapse nime Õigusõpetus PÄRIMISÕIGUS MÕISTED! Pärimisõigus – reguleerib isiku surma korral tema vara üleminekut teistele isikutele Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teistele isikutele üle läheb Pärandi avanemine – isiku surm või surnuks tunnistamine Pärija – saavad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud Pärand – isikule kuulunud varalised õigused ja kohustused
· Valud jätkusid ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Maakohtu otsus · Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks, kohus asus seisukohale, et ühe raseduse katkestamiseks on vajalik üks raseda nõusolek · Tegemist oli ainult arstieetika rikkumisega · Arst eeldas, et kannatanu oli antud toimingutest eelnevalt teise arsti poolt informeeritud Ringkonnakohtu otsus · Kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut
Arvamuslugu Alates 2007. aastast võime peaaegu igast ajalehest lugeda artikleid MTÜ Eesti Euroopa Liikumise endise juhi Anna-Maria Galojani kohta, keda süüdistatakse endale rõivaste, jalanõude ja ehete ostmises Eesti Euroopa Liikumise raha eest. Samuti kasutas ta MTÜ raha reiside ja ilusalongi teenuste eest maksmisel. Selleks kulus tal ligi 60000 . Samuti süüdistatakse naist võltsdokumentide kasutamises. Nüüd on Galojan aga vihane, et tema õigusi on rikutud ja kõik tunnistajad ei ole tulnud kohtusse tunnistust andma. Näiteks tahtsid Galojan ja tema advokaat, et kohtus tunnistas Toomas Hendrik Ilves isiklikult, kuid Harju maakohus seda taotlust ei rahuldanud. Ilves oli paar kuud enne Galojani sama mittetulundusühingu juhatuse liige. Advokaat ei täpsustanud, mida tema kaitsealune tahtnuks Ilveselt kuulda, aga Galojani tuttavate kinnitusel oodati, et Ilves räägiks, kas MTÜ-l oli ka varem kombeks osa ...
Kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses Garantii on põhilepingust sõltumatu kohustus Lõpeb: Kokkulepitud rahasumma maksmisel, Tähtaja möödumisel, Võlausaldaja loobumisel 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, asub maakohtus. 19 Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud : tsiviil- ja kriminaalasju 20 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse-maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus Halduskohtud: Tartu ja Tallinna Halduskohus 21 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse- ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus (apellatsioonikohtuna arutavad tsiviil, kriminaal ja haldus asju ) 22 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi III astmesse: riigikohus: Tartu Riigikohus 23 Milline on rahvakohtunikufunktsioon kohtumõistmises- Osalevad maakohtutes
(3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 19. Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 20. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 21. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 22. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 23. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim. Õiguskantsler teostab järel valved õigusaktide üle. Valitakse 7 aastaks. Õiguskantsler ja mitmesugused kohtud seisavad selle eest,et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste khaselt tagatud. Kohtumine on sõltumatu ja kogu elu ajaks. Kohtuvõim intitutsiooniks on 3-asmeline kohtusüsteem: •Esimese astme kohus(Harju,Viru,Pärnu maakohus ja halduskohus). Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju.Apellatsoiinikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi teise astme kohtusse. •Teise astme kohus(Tallinna ja Tartu ringkonnakohus). Vaadatakse üle esimene astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse,muudetakse või jäetakse samaks. Kassatsioonikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi klmanda astme kohtusse. •kolmanda astme kohus(Riigikohus). Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus,mis järel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
