teistkordset arutamis kõrgemas kohtus kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimuse võimalus. I astme kohtud on maa-ja halduskohtud. Maakohtuid on neli: Harju Maakohus (3 kohtumaja Tallinnas), Viru Maakohus (Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Rakvere kohtumaja) ja Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva kohtumajad). Halduskohtuid on 2:Tallinna Halduskohus (Tallinna ja Pärnu kohtumaja) ja Tartu Haldukohus (Tartu ja Jõhvi kohtumajad). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil,- kriminaal,- ja väärteo asju. Halduskohtud arutavad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisiku vastu esitatud proteste ja kaebusi. II astme kohtud on ringkonnakohtud. Eestis on 2 ringkonnakohtud:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Ringkonnakohus vaatab appellatsiooni korrdas (appellatsioo edasikaebusega kõrgema intstantsi poole pöördumine ) läbi I astme kohtulahendi tegelikult toimub uus kohtu protsess
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtunike täiskogu - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.
talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. *vakus-ametkonnad jagunesid vakusteks Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Lk.104-108 (Altmargi vaherahu 1629, Brömsebro rahu 1645, Oliva rahu 1660, Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine, kindralkuberner, rüütelkonnad, maapäevad, maanõunik, adra- ja sillakohtunikud, meeskohtud, maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632) *Altmargi vaherahu 1629- Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile Hiljem vaherahu pikendati. *Brömbsebro rahu 1645- Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Seega oli läinud kogu eestlaste maa Rootsi riigile.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
15 7.3. Eesti kohtusüsteem: Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lähtub Mandri-Euroopa õigussüsteemist. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Eesti presidendile kuulub õigus anda karistuse kandjale armu. 1) Kohtusüsteemi esimese astme moodustavad maa- ja halduskohtud. Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirjade rikkumised). 2) Kohtusüsteemi teise astme moodustavad ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu), kuhu saab apellatsiooni (e kaebuse) korras edasi kaevata esimese astme kohtu otsuse. Esimese astme kohtu otsus
Rüütelkonna liikmed käisid iga kolme aasta tagant maapäevadel. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju kaksteist maanõunikku, Saaremaal kuus. Maanõunikud tegelesid kõige tähtsamate küsimuste lahendamistega, igapäevastega tegeles rüütelkonna pealik maamarssal. Kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Kubermangu tasandil tegutses Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa Õuekohus. Maakonna tasandil Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Linnades võis eristada ühiselt ka linnakohtunikke. Kuna Eestimaa ja Tallinn olid läinud Rootsi võimu alla vabal tahtel säilitati siinsetele aadlikele ja linnadele eesõigused. Küll aga ei suhtutud samamoodi Liivimaasse. 1629. Riias ametisse kindralkuberneriks määratud Johan Skytte ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine, tema tegevus lõppes aga Gustav II Adolfi surmaga
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
7.3. Eesti kohtusüsteem: Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lähtub Mandri-Euroopa õigussüsteemist. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Eesti presidendile kuulub õigus anda karistuse kandjale armu. 1) Kohtusüsteemi esimese astme moodustavad maa- ja halduskohtud. Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirjade rikkumised). 2) Kohtusüsteemi teise astme moodustavad ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu),
Kohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega. Põhiseadusest lähtudes on Eesti kohtususteemil kohtumõistmise ainupädevus. Kohus on oma ulesannete täitmisel sõltumatu ka täidesaatvast ja seadusandlikust võimust. Eesti kohtususteemis ei ole eraldi konstitutsioonikohut. Kõrgema astme kohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ulesandeid täidab Riigikohus. Kohtute hierarhia Eesti kohtususteem on kolmeastmeline: esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud; teise astme kohtud on ringkonnakohtud (apellatsioonikohtud); kõrgeima astme kohus on Riigikohus (kassatsioonikohus). 45 Uldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
· Postiteed koos võõrastemajadega Haridus: · Gümnaasiumite asutamine Tartu(1630) ja Tallinna(1631) · Tartu Ülikooli asutamine (1632, senise gümnaasiumi baasil): · Rootsile usaldusväärsete ja ametnike saamiseks Kirikuelu: · Kirik sai riigilt raha ja tagastati kogudustele kirikumõisad, aga kirikukümniste kehtestamine äpardus Unifitseerimise mõju kohtukorraldusele Kohtukorraldus: 1. Maakohtud: alamad kohtud(3tk) · Juhtis kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik · Kõik piirkonna tsiviil- ja kriminaalasjad 2. Linnusekohtud: teise astme kohtud(3tk) · Likvideeriti varsti, asemele: 3. Liivimaa õuekohus Tartus(1630- ) · Õuekohtude süsteem kehtis Rootsis-Soomes! · Intergreeriminr emamaa tuumikaladega Korrakaitse Liivimaal · Samas ei õnnestunud keskvõimu soov kehtestada Rootsi õigus LM-l:
õigusvaidlustega kohtutes seonduvat. Samas ei sisalda raamat süvaarutlusi õigus- teoreetikast, kuid kindlasti leiab kasulikku informatsiooni teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks. 3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades Tsiviilasjad on tsiviil- ja tööõigussuhetest ehk eraõigussuhetest tulenevad kohtuasjad, kohtuvaidlused, osundab autor. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadusest ei tulene teisiti. Igal isikul on oma rikutud õiguse või huvi kaitseks pöörduda seadusega kindlaks- määratud korras kohtusse (TsMS § 3 lg 1). Seadus ei sätesta täielikku loetelu, milliste avaldustega võib kohtusse pöörduda. 1.1. Peamised nõuded, millega võib kohtusse pöörduda hagiavaldusega on: 1.1.1
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Samuti on avaliku õiguse ja eraõiguse vaheline piiri tõmbamine määravaks, kas haldusorgani sõlmitud lepingut käsitleda tsiviilõigusliku lepinguna või halduslepinguna. Eesti kohtusüsteemi taasloomisel tehti selge valik selles suunas, et haldustegevust hakkab kontrollima iseseisev kohtusüsteemi haru – halduskohtud. Antud põhimõtet kajastab ka PS § 148 lg 1 p 1, mille kohaselt on esimese astme kohtuteks maa- ja linnakohtud 1 ning 1 Käesoleval hetkel on Eestis vaid maakohtud – linnakohtud kaotati (täpsemalt liideti maakohtutega) 01.01.2006. 1 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest halduskohtud
7. Majandusminister Juhan Parts 8. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder 9. Rahandusmininsteerium Jürgen Ligi 10. Regionaalminister - Siim-Valmar Kiisler 11. Siseminister - Ken Martin Vaher 12. Sotsiaalminister- Taaavi Rõivas 13. Välisminister Urmas Paet 2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtud ja korrakaitse 3 Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus, kus arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud
Ringkonnakohtud 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest astmest 31 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Tartu Maakohtu juures 44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Tsiviil- kriminaal- ja väärteoasja. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 32
1 64. Eesti kohtusüsteem (millised kohtud kuuluvad I astmesse, II astmesse, III astmesse) Eestis toimib kolmeastmeline kohtusüsteem. Koosneb kuni 2006. aastani maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1. aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste). (NB! 2005..a seadusemuudatusega kaotatakse 2006. aastast maa- ja linnakohtud ja I kohtuastmena jäävad tegutsema maakohtud (4): *Harju, *Viru, *Pärnu , *Tartu Maakohus; Halduskohtuid jääb 2: *Tallinna, *Tartu Halduskohus. Maakohtul ja Halduskohtul võib olla mitu kohtumaja nt. Viljandi kohtumajast saab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja.) 65. Milliseid kohtuasju arutavad maa- ja linnakohtud, halduskohtud maa- ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maa- ja linnakohus teevad ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.
tasumisele kuuluvat töötasu vähendatakse võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusega. ALANDATUD TÖÖTASU=(PUUDUSTEGA TÖÖ VÄÄRTUS/ILMA PUUDUSTETA TÖÖ VÄÄRTUS)*TÖÖ EEST KOKKULEPITUD TASU Töötasu alandamise korral ei tohi töötasu alandada ulatuses, mille töötaja oma kohustuse rikkumise heastas. Eesti kohutusüsteem Eesti kohtukorraldus: EV kohus on kolmeastmeline: 1. I aste maakohtud ja halduskohtud a.)Pärnu maakohus b.)Tallinna halduskohus ... 2. II aste ringkonnakohtud (arutavad tsiviilasju appellatsioonikohtuna) a.) Tallinna b.) Tartu 3. III aste EV Riigikohus(kassatsioonikohus) Karistusõigus: Karistusõigus õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning määrab kindlaks karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra
1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea õuekohus. Linnusekohus tegeles riigiametnike, sõjaväelaste, riigimõisa rentnike ja talupoegade kriminaalasjadega. 1629.a mil Liivimaa läks Rootsi valdusesse moodustati seal 4 maakohut, neist Eestis tegutsesid Pärnu ja Tartu maakohtud. Korrakaitsekohustusi täitsid Eestimaal adrakohtunikud. Narva staatus olulise idakaubanduslinnana jäi püsma ka peale Rootsi võimu kehtestamist, välismaised kaupmehed, inglased ja hollandlased, eelistasid Tallinnale Narvat, kuna selles piirkonnas oli kauba toimetamine mööda sisveeteid mugavam. Narvast ühes Jaanilinnaga sai Rootsi suurriigi saatuse jaoks üks olulisem kindlustuslinn tänapäeva Eesti territooriumil. 17- 18.saj. see oli Tallinna järel teine linn
Rootsi kuningas Gustav II Adolf võttis enda riigi eeskujul kasutusele uue o Tsunft käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistreid. Igal tsunftik oli oma kohtusüsteemi, mis andis talurahvale endisest palju suuremad õigused. Asutati kõrgemad kohtud e. põhikiri e skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil ja kaelakohtulisi asju. o Gild tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi
õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvatega, vastuolude puhul muudetakse alamaid. Õigusaktide hierarhia : · Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus · EV Põhiseadus · Riigikogu seadused · Presidendi seadlused · Valitsuse määrused · Linna/vallavalitsuse määrused, korraldused, otsused Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Peamised õigussüsteemid: · mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. · angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus · sariaadiseadus Peamised õigusharud: · eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus)
esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas. Seadusloomet saavad alustada riigikogu liikmed, fraktsioonid, komisjoni liikmed ja vabariigi valitsus. President kinnitab. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju
selleks peab kohtvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: Riigikohus Tartus - kassatsioonid - põhiseaduslikkuse järelvalve Ringkonnakohtud Tartu, Tallinn, Viru (Rakveres) - apellatsioonid Maakohtud Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Pärnu, Tartu - Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud - Tallinnas ja Tartusinimeste protestid riigivõimu vastu Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis Riigikohus 2. astme kohus
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
Kohus Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on konkreetne, st kohus vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud asju, st ta lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Ehk kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse riigi suhtes. st mitte keegi ei tohi ennast seadusest kõrgemale asetada. Eestis on kolme astmeline kohusüsteem: · Maakohtud ja halduskohtud · Ringkonnakohtud · Riigikohus Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud. Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud. Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul. Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt. Muud riigiorganid Nt: riigikontroll
mõisakohus (oli ka kodukari õigus). Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos 12 maanõunikuga. Tallinnas oli lossikohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast. Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike institutsiooni moodi kohtud nn korrakohtud, kelle kompetentsi kuulus peale muu ka teede ja sildade korrashoiu järelevalve. Seetõttu kutsuti ka sillakohtuteks.. alamad olid maakohtud. Teiseks astemks olid lossikohtud. Kõrgema kohtuinstantsina loodi Tartu õuekohus 1630.a. Saaremaal oli kohtukorraldus endine. Ka siin funktsioneerisid adra- ja meeskohtunikud ja maanõukogu. Maanõukogu otsusele võidi kaevata Stocholmi, hiljem Tartu õuekohtule. Linnades oli kohtukorraldus endine. 18. Vene-aegse Eesti võimukorraldus. Ülemvalitseja Eestis oli keiser, kohalikuks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. Tema kõrval oli veel tsiviilkuberner valitsemise alal.
kokkuleppel. Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse. Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel. Töövaidlusi lahendavad ka töövaidluskomisjonid (edaspidi TVK) ja maakohtud (edaspidi kohus). Töötajal on õigus valida, kas esitada nõue TVKsse või kohtusse. Tööõigusest tuleneva nõude esitamine TVKsse või kohtusse on vaba riigilõivust. Vaidlus töövaidluskomisjonis: Alates 01. juulist 2009 on TVKsse võimalik esitada nõudeid, mis ei ületa 150 000krooni. Töövaidlusavaldus tuleb esitada eesti keeles, kahes eksemplaris. Avaldus peab olema selge ja arusaadav, soovitav on kaasata jurist.
Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest tuleb kavandada teistes kohtutes selliselt, et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses nii maa, haldus kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud pmst sama mis eelmine...vist . ringkonnakohtud Iga ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
6. Tsiviilasjade kohtu alluvus- kohtu võimkond Kohtuvõimkond on seadusega määratud kohtu võimupiirid õigusemõistmisel. Tsiviilasjades, so eraõigussuhetest tulenevates kohtuasjades mõistab kohus õigust seadusega tema võimkonda eraldatud tsiviilasjades. Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus. Kui asi ei allu kohtu pädevusse, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle oma määrusega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus, poolte kokkuleppel võib tsiviilasja anda lahendada vahekohtule. Kõrgema astme kohus ei vaata tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadus ei näe ette teisiti. Põhimõtteliselt kuuluvad kõik tsiviilasjad kohtu pädevusse. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Või lahendada asja
Adrakohtunik ja sillakohtunikud - Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja karistuste määramine. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, arutati talupoegade ja teiste mitteaadlikke süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus. Võis kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna oli lõplik. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, valitses 1611-1632(suri). 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal (111-114) : Reduktsioon 1680 - Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672
nõuetekohased dokumendid ja tasuda riigilõiv. Kohtuvaidluse lahendamisel võib esindada end ise või esindaja (nt jurist, vandeadvokaat) kaudu. Kui on valitud endale esindaja, siis võib ta kohtus asja lahendamisel osaleda üksi või koos kodanikuga. Kui kohus teeb otsuse kodaniku kasuks, kuid teine pool vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, võib pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Eesti kohtutes tehtud otsused kehtivad ja on täidetavad ka välismaal. I kohtuaste, maakohtud (4) mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Mittejurisdiktsoonilised viisid:
liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 11. 1) Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Siiski kuulub Eesti presidendile õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus - Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirja rikkumised) II aste. Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni (edasikaebus) korras edasi kaevata ringkonnakohtusse (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste
kinnitab ametisse küll Riigikogu, kuid kandidaadi valik sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi presidendist), Veel on meie president riigikaitse kõrgeim juht, ta võib süüdimõistetuile armu anda, algatab näitks õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist jne. Võtab vastu seadusi Kohtuvõim Kohtuvõim eraldatud, kuna teostab 2 teise võimu suhtes järelvalvet. Eesti kohtusüsteem Et õiguse mõistmisel võimalikult vähe vigu oleks, on kohtusüsteem 3 astmeline: I ASTE: a) Maakohtud (Harju, Tartu, Pärnu, Viru)- arutavad tsiviilprobleeme, kriminaalasju, süütegusid: 1) kuritegu 2) väärtegu b) Halduskohtud (Tallinn, Tartu) tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE- Ringkonnakohus Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse 2) lükatakse apellatsioon tagasi
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
Aadli omavalitsus seisnes selles, et kohtusüsteem oli nende käes. Samuti ka nn politseiline kontroll, järelvalve olid rüütelkondade käes. Oma maa teenistuses olemine oli auasjaks. Finantskompensatsiooni sealt reeglina ei otsitud. Liivi-, Eesti- ja Soomemaa justiitskolleegium Eestimaal ülemmaakohus Liivimaal õuekohus Alammaakohus Liivimaal maakohtud Eestimaal meeskohtud (Vasallikohtud) Liivimaal maakohtud Adrakohtud Sillakohtud Täpselt ei ole teada, millal esimesi kordi koos käidi. Lihtsam on paika panna Liivimaa maakohtu teket Rootsi riigi poolt korraldatud. 18. sajandisse tuleb Liivimaa maakohus. Kohtuid oli nii palju, kui oli maakondi/kreise Eestimaal 4, Liivimaa 16
sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik , tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste,
Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Pädevad kohtud. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 3 Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju.
said poolameelsed, vastased võeti ära. Linnades vähenes sakslastest elanikkond, tõusis eestlaste osakaal. Keskaja lõpus katoliiklik kirikuvõim vähenes, asemele tuli luterlik, kuid kuna Poolas oli võimul katoliiklik kirik, toimus lõhenemine maal katoliiklik, linnas luterlik kirikuvõim. Projekt: poolakate poolt loodi 1582 a. Liivimaa konstitutsioon, mille järgi oli ettenähtud ringkondade esinduskogude (parlament) loomine, kukkus läbi seoses sõjaga. Kohtusüsteem: presidentkondades Maakohtud (3) tähtsamate tsiviilasjade arutamine, otsuse võis edasi kaevata Riiga või Varsavisse. Mõisakohtud talupoegadele (sama, mis varem); Lossikohtud (1599)- suuremate kriminaalasjade arutamiseks. 9 14. Võimukorraldus Taaniaegses Eestis. Saaremaal ja Muhus 1559-1645.a. Säilisid kaasaegsed struktuurid ja kohtuvõim. Saare-Muhu
tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. · Kohtumenetlus seadustikud- kriminaalmenetluse seadustik; tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: · põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohu...
ettepanekul. Riiklik süüdistaja Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud Prokuratuuriseadusega. Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade arutamisel kohtumenetluses. Väärteomenetluses prokuratuur ei osale. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
Kaitsja taandamismenetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates 5 päeva jooksul. Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, siis jäetakse kaitsja taandamata. Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korral läbi esimese astme kohtu kohtulahendid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohus on oma tegevuse sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohus on eeskätt kohtuvõimu institutsiooniline kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
