Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust. (Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil-kriminaal- ja väärteod) ja halduskohtud (2tk- tln, tartu TEGELEVAD HALDUSASJADEGA). 2. astme moodustavad ringkonnakohtud (2tk Tallinn, Tartu) tegelevad teise astme maa-ja haldusasjadega. Enamasti vaatavad esimese kohtuastme lahendeid ûle or sth RIIGIKOHUS (1tk) EI OLE KOLMAS ASTE, sest kontrollib vaid materiaal ja protsessiõiguse kohastamist Riigikohus on pmst Eesti konstitutsioonikohus(vt eelmine punkt)
lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 19. Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 20. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 21. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 22. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 23. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras
2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3
(Tallinna ja Tartu kohtumaja. 4tk lisakas asuvad Jõhvis ja Pärnus) Ringkonnakohtutes toimub maa ja halduskohtute lahendite läbivaatamine e apellatsioonikohus. (Tallinna ja Tartu kohtumajad) Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega. Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad. (Tartus) Astmeline ülesehitus: Riigikohus (III aste) järgnevad ringkonnakohtud (II aste) ning võrdselt on haldus- ja maakohtud (I aste). 47. Rahvakohtunikud- kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis, millega tegelevad, kuidas ametisse määratakse, milleks on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik. Rahvakohtunikud tegelevad esimese astme e kohtukriminaalasjade arutamises koos kohtunikega. Rahvakohtunikud valitakse KOV volikogupoolt. Rahvakohtunik ei või olla kõrge ametnik ega poliitik: 48. 5) Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis?
2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
Prokurör – süüdistaja Hagi – kohtule esitatud avaldus ehk kaebus Hageja – kaebuse esitaja Kostja – isik, kelle vastu on esitatud kaebus ehk hagi Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste vastavuse üle (Ülle Madise) Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load
Tartu-, viru-, harju ja pärnu maakohus. Maakohtutes arutatakse tsiviil(lahutamine, abiellumine)-, kriminaal(kuritegude menetlemine: vangistuse karistuseks 1 kuu 20 aastat.)- ja väärteoasju(lihtsamad süüteod,haldusõigusrikkumised). Kohut juhib kohtuesimees: mõistab õigust, korraldab seda samuti. Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab. Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja teiste kohtu teenistujate koolituskavade täitmise üle. Maakohtud on ainukesed kohtud kus on osakonnad: 1. Kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatu.Abieluvararegister. 2. Registriosakond: äriregister 3. Maksekäsuosakond: kiirmenetluse liikidest. Kui on rahaline nõue teiselt isikult maksimaalselt 6400 eurot. 4. Rahvakohtunikud, rahvakaasistujad. Rahvakohtunikuks saada võib kandideerides. EV kodanik, eesti keelt peab oskama, teovõimeline, antud piirkonnas elanud vähemalt 5 aastat. Vanus 25-70 aastat.
Andmed testamendi ja pärimislepingu kohta hoitakse saladuses kuni pärandi avanemiseni. Teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta antakse pärast seda, kui pärandaja surm on dokumentaalselt tõestatud. Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Pärimisregistrist võivad teavet saada kõik isikud. Tutvumiseks on vaja esitada isikut tõestav dokument ja surmatunnistus . 38.I astme kohtud, osakonnad. I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Haldusasju arutavad. Kinnistusosakond – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit.
See on Eesti kriminaalmenetluses uudne ülekuulamismeetod. Ristküsitluse läbiviimisel tekkivatele küsimustele on vaja leida vastused ristküsitlust reguleerivate seadusesätete mõttest ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest lähtudes. 10.2 Kohtusüsteemi ülesehitus Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Esimese astme kohtud on Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohtud ja Tallinna ja Tartu halduskohtud. Maakohtutel on omad kohtumajad igas maakonnakeskuses. Kahel halduskohtul on neli kohtumaja Tallinnas. 1).Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), 4). halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju).
Riigipea. Valitakse 5.aastaks.Riigikogu valib.Salajasel hääletusel.Igal riigikogu liikmel 1 hääl.Võidab sis kui saab 2/3 hääli,kui ei saa siis tuleb uus hääletusvoor.Kui ka 3.hääletusel ei saa,kutsub riigikogu esimees 1 kuu jooksul kokku valimiskogu. Kohtuvõim. Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. 1)esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud.Maakohtud arvutavad tsiviil ja kriminaal asju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. 2)ringkonnakohus-vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. 3)riigikohus,seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasi kaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab alaliselt
eesistumisel *Maanõuniku amet oli eluaegne Kohtuvõim *Kubermangudes veidi erinev *Alamastme kohus: -Eestimaal adrakohtunikud -Liivimaal sillakohtunikud -Ülesanded samad: jälitama põgenenud talupoegi ja neid tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest (3 kana varastamine, silma siniseks löömine vms) *Maakonna tasandil -Eestimaal meeskohtud -Liivimaal maakohtud -Ülesanded: arutasid talupoegade rängemaid kuritegusid (teise talupoja tapmine), sai alamastme kohtu otsust edasi kaevata *Kubermangu tasandil -Eestimaal ülemmaakohus (asus Tallinnas) -Liivimaal õuekohus (asus Tartus, tõenäoline põhjuseks 1632. aastast olev ülikool, õpetati juriste, olid õigusteadlased) -Ülesanded: aadlikevahelised tülid ja probleemid *Liivimaal veel võimalik Stockholmi õuekohtusse edasi kaevata
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva l...
kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on õigusemõistmine Eest Vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline . Maakohtud ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud . Teise astme kohtud on ringkonnakohtud , kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse.
Tehing peab kandma kinnistusraamatusse. Kolm osapoolt: ostja, müüja, ostueesõiguse taotleja. Ostu hind selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu. 7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium
Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas, kellele kaevati edasi madalamate kohtute otsuseid. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Nendest kohtutes arutati eriti raskeid süüasju ja aadlikke kuritegusid. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla
KOHTUSÜSTEEMI FUNKTSIOONID: 1) õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse 2) konstitutsioonilised funktsioonid: • seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve • erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja • Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas
4) Menetlusosalised ja nende esindajad 5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus 15) Seadustiku jõustumine Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1). Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. -4- TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.osa Tsiviilkohtumenetluse esimene osa „Üldsätted „ sisaldab kümme peatükki. Menetluse üldpõhimõtted . TsMS § 1 õigusemõistmine tsiviilasjades (nt Riigikohtu asi nr 3-2-1-63-07 :“ Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja
seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvad Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega välis-ja sisepoliitilisi küsimusi. Igale otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja riigikantselei. Kohtuvõim Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Kohus saab määrata karistusi ainult seaduse piirides. Eesti kohtusüsteem jaguneb kolmeks. Esimene aste: Maa- ja halduskohus - Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. Teine aste: Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse. Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmas aste: Riigikohus - Teiste astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korral edasi kaevata Riigikohtusse
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
kõrgharidus, . KOHTUSÜSTEEMI FUNKTSIOONID: 1) õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse 2) konstitutsioonilised funktsioonid: • seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve • erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja • Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas
Tegelik otsustamine oli maakonnasaadikute käes. Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni 1 Eesti 18. sajandil jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil kroonuametkond puudus. Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
riigimõisate talupoegi. 5) Kohtukorraldus: Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19.sajandini. Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang 1.ASTE Adrakohus pagenud Sillakohus talupoegade tagasitoomine, väiksemad kuriteod. 2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele.
selle süstematiseerimise aluseks? Süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki vahel, kusjuures ühes peatükis on üht õigushüve kaitsvad süüteod. 38. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud (4 tükki) arutavad tsiviil- ja kriminaalasju · Halduskohtud (2 tükki) arutavad esimese astme kohtuna haldusasju · Ringkonnakohtud (2 tükki) arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna · Riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks?
ülesanne. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül. oli: hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ning uurida talupoegade poolt toime pandud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses.
seadmise lepinguga. Hon on võõrandatav aga selleks vaja omaniku luba. Tähtaeg max 99 a. Hon ise on ka tasuline. Ostueesõigus: kinnisasja omanikul on piirang peal, kellele ta saab asja müüa. Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult
Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud(moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või — kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel — kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu poolt valitud kohtukaasistujad omavad õigusemõistmisel
Panga nõukogu esimees) ja nimetada ametisse EP president EP nõukogu ettepanekul, samuti kohtunikud, diplomaadid, kaitseväe juhtkond o on riigikaitse kõrgeim juht. Võib agressiooni korral kuulutada välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetada ametisse kaitseväe juhataja, ilma Riigikogu otsuseta. Hädaolukorras annab koos peaministri ja Riigikogu esimehega välja seadusi. 11. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Lk.122-125 Kohtusüsteem on Eestis on kolme astmeline - maakohtud ning halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikogus. 17 Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, neil on õigus kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavaust põhiseadusega ja tunnistada kehtetuks, kui need on vastuolus põhiseaduse sätetega ja mõtetega. Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe ning
Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või -- kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel -- kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu poolt valitud kohtukaasistujad omavad õigusemõistmisel
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalits...
Igapäevaprobleeme lahendasid rüütelkonna pealikud. Kohtuvõim: Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtus, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuirteod ning aadlikke kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ja Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimase kohtu otsust võis edasi kaevata ka kuningale, kelle sõna oli otsustav. Rootsi riigvõim ja Balti aadel: Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi võimu all vabal tahtel, siis säilitati siinse aadli ja linnade eesõigus. Liivmaad loeti vallutatud provintsiks. 1629
Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja nende eest karistus määrata. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talipoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis oli pikka aega Tartus. Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632). Johan Skytte oli Riias kindralkuberner, sai Gustav II Adolfilt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamine Rootsi võimu ja korralduse sisseseadmise
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. KOHTUD Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. RAHVASTIK Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
- Avaliku korra kontroll - Olulise rolli säilitasid ka rüütelkonnad Kohtuvõim: · Mitmeastmeline ning keerulise ülesehitusega · Alumine aste Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, valiti mõsinike seast, avaliku korra tagamine, põgenenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasitoomine, talupoegade poolt sooritatud lihtsamad kuriteod · Maakonnatasand Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, vaatasid läbi mitteaadlike süüasju (linnaelanikud) · Kõrgem aste Eestimaal Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, tegelesid raskemate süüasjade arvutamisega · Viimane võimalus oli pöörduda kuninga poole (Mingi Altmarki rahu 1629 või nii) Aadel ja rahavastik: · Regiooniti erinev suhtumine · Eestimaal säilised kõik eesõigused · Liivimaal alustati rootsistamist · 1629 määrati kindralkuberneriks Johan Skytte 1632 rajati Tartu ülikool
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on Saksa Kriminaalseadustik (1975) ning Prantsuse Code Penal’e (1994). 7. KOHTUSÜSTEEM JA EESTI KOHTUD Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, mis tähendab, et on esimese astme kohtud, teise astme kohtud ning Riigikohus. Esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, teise astme kohtud on ringkonnakohtud ning kõrgeim kohus on Riigkohus. Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus. Riigikohus tegeleb 20 kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Eestis on neli maakohtut: Harju maakohus; Viru maakohus; Tartu maakohus;
(Liivimaal maamarssali) Kohtuvõim: Rootsi ajal loodud kohtukorraldus püsis kuni 19.sajandi lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaa kubermangus ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, uurida talupoegade poolt sooritatud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil oli Eesti- ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Seal arutati talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasju arutati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaal 1 Õuekohtus Tartus. Nendest kohtutest oli võimalik edasi kaevata Rootsi kuningani, kelle sõna jäi viimaseks. Rootsi riigivõim ja balti aadel:
Suur nälg aastail 1695-1697. Kohtu astmed Rootsi ajal-avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud(ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi); maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ja Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus.Viimatunimetatud kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. Reduktsioon-eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (seda tegi Karl XI).
aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, kelle ülesandeks oli: hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad. Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele
Kuid kindral kuberner ei osalenud koguaeg ning mõnikord maanõunik oli eesistuja. Enamasti maanõunikud otsustasid ära kõik hääletamise järgi, kindral kuberneri üksik hääl ei otsustanud mitte midagi. Kõrgeim kohus. Liivimaa õuekohus. Baltikumi 18 sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes.
o. seadusega sätestatud protseduurilises korras. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Kohus kui õigusmõistev võim, kui kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on mõista õigust Eesti Vabariigi seaduste järgi. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi ja vabadusi on piiratud. Kohtus on võimalik vaidlustada ka kõiki riigiasutuste otsuseid. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras edasi kaevata teise astme kohtusse. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud, kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakord edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma
samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindtalkuberneride huvisfääri. Eestimaal seati avaliku korra tagamiseks ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud- ülesanne oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusi ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid eesti- ja saaremaal meeskohtud, liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju.Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus. Edasivõis kaevata rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks 1629 sõlmiti Poola ja rootsi vahel pikaks ajaks rahu. 1620ndal oli ralurahvast vähem kui 100 000, Järvamaal, Tallinnas, Viljandimaa, Virumaa lääneosa, lääne-tartumaa seisis tühjalt 90% taludest. Toimus vaba talurahva liikumine.
õigusemõistmise volitustega institutsioonis - Õigus asja avalikule arutamisele - Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele - Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis - Õigus poolte võrdsusele - Õigus põhistustega kohtuotsusele - Õigus ausale tõendite esitamisele - Õigus ristküsitlusele 10.2 Kohtusüsteemi ülesehitus I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametitesse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist. Nad kandsid hoolt ka linnateed, -sildade korrashoiu eest. Võimu teostasid ka rüütelkonnad, eesti ala tegutses neid kolm: eestimaa, liivimaa ja saarema. Rüütelkonna liikemd käisid koos maapäevadel mis toimus keskelt läbi iga kolme aasta tagant. Igapäevasid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik. Maakonna tasemel tegutesid ka meeskohtud, liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlikke süüasju. Raskemad kuriteod lahendati eestimaa ülemmaakohtus või liivimaa õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täistsid adrakohtunidud ja liivimaal sillakohtunikud. *Hernhuutlaste liikumine ehk vennaste liikumine esimene vennastekogudus loodi Saksamaal. 1730Aasta algul toodi hernhuutlikud ideed Eestisse ja siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Pidasid tähtsaks usuvagadust, Alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
