1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
· väetamise tase · tootmistehnoloogia · agrotehniliste tööde kvaliteet ja õigeaegsus 198) 199) 200) 2. Tootmise majanduslikud tingimused · tootmise mastaap · toetused · kaitsetollid · soodustused · tootmiskogemused ja konkurentsivõime · spetsialiseerumise aste 201) Taimekasvatustoodangu omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses tehtud kulutused kultuuri saagikus toomise tagapõhi 202) Maakasutus 2000.aastal maailmas 0,23 ha/in, Euroopas 0,40 ha/in, Soomes 0,41 ha/in, Eestis 0,80 ha/in 203) 204) Teraviljade olulisus 205) Miks kasvatatakse teravilja? Teravili põhiline toiduaine, põhiline energia andja Teravili on tähtis tööstustooraine Oluline loomasööt Oluline ekspordiallikas 206) Miks unikaalne? Hea saagivõime Head toiteomadused Tootmine hästi mejjaniseeritav ja kõrge tööviljakusega
olulisemate infrastr objektide asukoha määramine, mh riigikaitse, puhkealad, kaitsealad, arvestades säästvat arengut) 3) üldplaneering (valla või linna territ arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus ja ehitustingimuste seadmiseks, mh rand & kallas, miljööväärtus, väärt põllumaadmaastikud) 4) detailplaneering (maakasutus ja ehitustingimuste seadmine tiheasustusaladel linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel, mh krundid, haljastus, heakorrastus, ettepanekud kaitsereziimi kohta). Krunt ehitamiseks kavand maaüksus detailplan koostamise kohustusega alal.
Areng südamikust väljaspoole. · Linnade ökoloogia: sektormudel.. ..., kus linnade kujundamise ja kasvumustrite aluseks on linna mingi füüsiline aspekt, nt liiklusteed, ebatavaline looduslik ilu vm. Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. · Linnade ökoloogia: mitmetuumaline mudel... ..eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma ümber on koondunud pangandus, teisele tootmine, kolmandale kultuur jne. 92. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? ...tähendab kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseerumist, sotsiaalsete ja kultuuriliste, majanduslik ja poliitiliste sidemete ühtsust. Tekib uus supersüsteem, mis on seotud ühtse staatuse ja vastutusega ning mis ei sõltu eri piirkondade majanduslikust ja poliitilisest arengust.
Sooldumine (niisutatavatel 2. Metsade mahavõttu. transpordimasinad lõhuvad pinnast aladel, kus aurumine on 3. Monokultuuride kasvatamist 5. Kaevanduste ja maantee rajamine rikub suurem kui sademete hulk, ja 4. Uus põllumajandus tehnoloogia mulla struktuuri ja põhjavett (I-Virumaa) lähtekivim on lahustuv) kasutuselevõtt, 5.Otstarbekas maakasutus Happevihmad (tööstuspiirkonnad, K- Euroopa, Rootsi) 1. Muldade degradatsioon 1. Vähendada atmosfääri saastamist 1.Fossiilsete kütuste põletamine, (toitained liiguvad sügavamale, N ja S ühenditega puhastusseadmed. 2.Tööstuse ja transpordi heitgaasid orga. aine lagundamine destruentide 2. Alternatiiv energia kasutuselevõtt
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool)
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool)
GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabri...
liivsavid, siis on valem A(AT)-Eg-Bg-Cg, kui on liivaga tegemist, siis on valem huumusrauailluviaalne ehk A(AT)-E-Bhf-Cg) Põhiprofiilis on lisaks ülagleistumisele ka süvagleistumine. Neid muldi on vaja lubjata, väetada ja kuivendada, kõlbavad heal juhul rohumaaks. Perspektiivboniteet tänases majandusituatsioonis peaks olema vähemalt 35 hp, siis tasub maakasutus end ära. IV. Leedemullad L on metsamullad ja ei soovitata üles harida. On happelised mullad, on liivadel , kus kihisemine meetrises mullaprofiilis puudub. Jagunevad:1)tüüpilised leedemullad L-kõige kuivemad ja ilusamad männimetsad, sambliku või phlamännik, valem O-E-B-C, huumushorisont puudub. Leethorisondi tüseduse alusel eristatakse a)LI b)LII c)LIII. 2)huumuslikud leedemullad L(k) on hõredate noorendike all, kus on
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool)
puu- ja põõsaistandike maad. Metsaseadus ei kehti: 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes. 2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana. 3) maatüki suhtes, kui projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisellähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. 4. Puistu koostisosad
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...
aine hulga suurenemise. Majanduslikust küljest vaadatuna on peamine probleem see, kuidas talitada, et süsteemid ei kaotaks oma väärtust ning et kuivendatud maa ei muutuks kasutuskõlbmatuks. Praegu puudub Eestis selgelt formuleeritud põllumajanduspoliitika. Kuivendusvõrgu mõju veevarudele võib hinnata mitmest seisukohast. Kuivendus eesmärk on mullast liigniiskuse kõrvaldamine, mis annab võimaluse kasutada seda taimekasvatuseks või ka ehitusobjektina. Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee akumuleerimiseks veehoidlaid, mille vett kasut vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse. Kuivenduse negatiivne mõju seisneb: *põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises,
(868 niiduala), millest kõrge ja keskmise väärtusega luhti oli kokku 8203 hektaril. Kuna inventuur ei hõlmanud suuremaid kaitsealuseid luhti Soomaal, Alam-Pedjal ja osaliselt ka Matsalus, on luhaniitude pindala ilmselgelt suurem. Paremini säilinud lamminiitude pindala on hinnangute järgi 15000-20000 ha (Kukk, 2004). 10 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil 20. sajandi esimesel poolel erines põllumajanduslik maakasutus oluliselt tänapäevasest. Tasasema reljeefiga ning kõrgema mullaboniteediga alad olid sajandite vältel suurelt osalt põllumaadena kasutusel. Pool-looduslikud kooslused etendasid olulist rolli kariloomade söödavarumisbaasina. Karjamaaks jäid sageli metsatukad, mis ei sobinud põllumaaks. Jõgede kaldaalade luhad sobisid üleujutuste ja liigniiskuse tõttu vaid heinavarumiseks (Talvi, 2001). Pool-looduslike koosluste majandamisega seotud traditsioone on lähemalt kirjeldanud O.
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes; 2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana; 3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; 5) tehnovõrgu ega rajatise kaitsevööndi maa suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. (3) Metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets. § 5. Riigimetsamaa (1) Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa pindalast.
Potentsiaalne evapotranspiratsioon – evapotranspiratsioon taimestikuga alalt, mis on küllastunud veega – vee puudujääk ei mõjuta aurumist Potentsiaalne aurumine – vabast veest toimuv aurumine. Sõltub ka mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist. Aurumist mõjutavad: Meteoroloogilised tingimused: õhutemperatuur, tuule kiirus, õhurõhk, päikese kiirgus, veeauru rõhk aluspinna iseloom – veekogu, taimestik, maakasutus veekvaliteet – soolsus Mida väiksem on veeauru rõhk, seda intensiivsem on aurumine. Mida suurem on tuule kiirus, seda rohkem kannab tuul ära aurunud vee molekule ja aurumine intensiivistub. Õhutemperatuuri tõusuga aurumine suureneb. Rõhu suurenedes aurumine väheneb, sest see pidurdab veemolekulide sattumist õhku. Põldudel ja rõhumaadel on aurumine väiksem kui metsas, seetõttu metsastumine suurendab aurumist ja vähendab äravoolu. Küllastunud
tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused. Väheneb tootmistalude arv ja suureneb tootjate pindala. Uue põllumajanduspoliitikaga tootmiskeskse lähenemise asemel võetakse suund üha enam keskkonna säästmisele, toidu kvaliteedi tõusule ja maastiku hooldusele. 90-ndate alguse seisuga maabilansis olevast haritavast maast on kuni veerand kasutamata. Muidugi see sõltub suuresti ka asukohast. Põllumajanduslik maakasutus moodustab ca 800…900 tuhat hektarit Hetkel on tootmine vähenenud ja on piisavalt vaba parandamist mittevajavat maad kus saadakse saak odavamalt, samuti on avatud piirid odavamale lõunast toodut toodetele. Seega uuelt kuivendatud maalt saadud tooted ei ole turul konkurentsivõimelised. Reaalsem on kokkuvõttes töid teha olemasolevate ehitiste korrashoiuks. Uusehitus soos on erakordne (kui on vaja tootmist laiendada) ja nõuab enne tasuvuse uuringuid. (kuigi ka näiteks 2005
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
Ehk üldplaneeringute, detailplaneeringute algatamine ja koostamise korraldamine (k.a. avalikustamine). Selleks ta tagab maakasutamise ja ehitamise aluseks olevate planeeringute olemasolu, huvitatud isikute huvide arvestamise ja tasakaalustamise planeerimisel ning teostab ka järelvalvet olemasolevate planeeringute üle. 41. Detailplaneeringu olemus ja selles sisalduv põhiteave kinnisasja omanikule. Detailplaneering on maaksutusplaan, kus suurem osa maakasutus ja ehitustingimusi antakse planeeringu kaardil. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et
Rannikumaastike seirega alustati aastal 1996, kokku on erinevatel rannikualadel 2009. aasta seisuga 26 seireala. Seirealad paiknevad Eesti tüüpilistes ja haruldastes rannikupiirkondades, esindades kõiki Eesti rannikutüüpe. Seirealade valikul on lähtutud ka maakasutusest ja kasutuspotentsiaalist. Seireala pikkuseks mööda rannajoont on ca 1 km ja laiuseks sisemaa suunas kuni 500 m või kuni 2,5 m kõrgusjooneni. Seiratavateks parameetriteks on maakasutus ja maastiku paigaseline struktuur, mida kirjeldatakse taimkatte üksuste kaudu. Seire sammuks on 10 aastat, kiiresti muutuvate alade või ekstreemsete muutuste puhul ka vähem. Seire käigus kogutud andmed kantakse andmestikku, mis lisaks üldisele riikliku seire poolt nõutavatele parameetritele sisaldab veel mitmeid teisi iseloomustavaid parameetreid: asukoht, koordinaadid, pindala, rannajoone pikkus, kõrgused ning valdavad kõrguste vahemikud,
maksimaalses koguses kvaliteetse puidu tootmine. 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste vanust ja keskmist kõrgust. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala metsa majandamisest erinev maakasutus, välja kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt arvatud raadamist käsitlevad sätted; muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse kohastunud, 5) tehnovõrgu ega -rajatise kaitsevööndi maa metsa majandamise kava ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted
ja kodukari. Külakogukond- Küla kui haldusüksus, kus vallutuseelselt eesotsas oli külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid olid lähedased. Lisaks olid ametimehed nagu Kubjas - Kelle ülesandeks oli kümnise kogumine ja vastuvõtmine, politseivõim. Kilter - Töölesundija ja töö ülevaataja mõisas. Hirsnik - Talupojast kohaliku kohtu liige, keda määras mõisnik või talupoegade kogukond. Lõppotsuse langetas mõisnik. Adramaa- 13. sajandi algul hakkas allikates esinema maakasutus ja maksustusühik ader, mõtteline maakasutusühik. Alates 13. sajandi II poolest hakkas kujunema pindalaühikuks. Talude adramaade arv määrati ligikaudse hindamise teel, lähtudes külvpinna suurusest. Kui talu majanduslik kandevõime langes, vähendati talu koormisi, mitte adramaade arvu. 17. Läänikorra ja vasallkonna kujunemine Eestis XIIIXVI saj: Vasallkonna kujunemine - Vasall on maaisanda ehk maahärra teenistuses olev mees, kes selle teenimise eest saab maavalduse ehk lääni
ja kliimatingimustest, samuti majanduslikest võimalustest ja eesmärkidest. Tuleb arvestada, kuidas mõjuvad eri kultuurid mulla omadustele ja viljakusele, taimekahjustajate levikule, milline on nende väärtus eelkultuurina ja nende iseendale järgnemise taluvus. Kultuuride kasvatamist monokultuuris tuleks vältida. Kultuuride kasvatamine monokultuuris toob kaasa samale liigile või sordile halvasti mõjuvate ühendite kuhjumise mulda, saagikus langeb. Ka soodustab ühekülgne maakasutus nendele kultuuridele omaste taimehaiguste, umbrohtude ja kahjurite levikut. Maa kõige ratsionaalsemaks kasutamiseks on vaja leida ja rakendada optimaalne külvikord. Nende rakendamisel peab silmas pidama tervet tootmiskompleksi. Õige külvikorra ja viljavahelduse rakendamisel paranevad mulla füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused. Külvikord määrab ka mullaharimise ja väetamise süsteemi
Medalil on aga ka teine külg samal ajal inimeste heaolu parandamisega avaldame mõju keskkonnale. Energia muundamisel inimesele mugavalt kasutatavasse vormi avaldame mõju keskkonnale. Energeetika mõju keskkonnale väljendub peamiselt järgmiste mõjude kaudu: · erinevate põlemisel tekkivate saasteainete heited õhku; · mitmesuguste kütuste kasutamine, sh ka biokütused; · vee ja teiste looduslike ressursside kasutus; · erinevates protsessides tekkivad tahked jäätmed; · maakasutus nii energia ülekandel kui ka kütuste kaevandamisel Majanduse struktuurist tulenevalt on energiasektor Eesti suurim keskkonnamõjutaja. Seni lahendamata probleem on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee (pH 12 ja rohkem, raskmetallid) puhastamine. Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt
mets) 2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana; 3) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; Metsa väiksemaks looduslikuks ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest,
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Üleminekuaeg -barokk-romantika. Väljaspool bastione asub mets, mida läbivad nii sirged kui looklevad teed. Metsalagendikud. Teisi Inglismaa väljendusrikkaid maastikke: Greenwhich Hospital, St Pauli katedraal, St James'i park Londonis, Badmintoni lossi aed Gloucestershire'is jt. HOLLANDI AIAD 16.-17. SAJANDIL Hollandi olud. Holland oli madal maa, riigil oli väike pindala. Probleemiks oli maa kuivendamine, rajati hoolega kanaleid ja tamme. Maal oli suur defitsiit, maakasutus oli seetõttu väga otstarbekas - kruntide kuju ja seega ka aiad sobitati täisnurkselt veesoonte vahele. Maapind koosneb peamiselt alluviaalsetest kivimitest, mistõttu seal puudub rikkalik kivimaardla. Kõrgete kaitsemüüride, treppide, purskkaevukaskaadide ehitamine looduslikust kivist, nagu teistes Euroopa maades, osutus seal kulukaks, kuna materjali pidi tellima välismaalt ning see oli seotud pikkade transporditeedega. Ka kultuuriliselt ei olnud riik sugugi terviklik: katoliiklikud alad
Olulisi muudatusi Liivimaal siiski läbi viima ei hakatud, kehtima jäid kõik senised printsiibid. Kuningas on lubanud kinnitada ka liivimaalaste privileege, kuid selleni ei jõutud. Kuningas oli lubanud, et kui tuleb kokku järgmine Sei, siis võetakse see küsimus uuesti päevakorrale. Vahele tuli aga sõda, vestluseni ei jõutud. Lõpuks vaadatakse liivimaa seisust olukorda alles peale jam zapolski relvarahu 15 jaanuar 1582, siis juba Bathory võimu all. Põllumajanduslik maakasutus, läänisuhted ja vasallid poola-aegsel liivimaal Ordu alal olid vasallkonnad aga ei olnud piiskopkondi. (rüütelkonna aladel samuti). Ainsa tõsise eralndi moodustavad Harju-Viru rüütelkond. 1258(?) communities. 16 saj keskpaigaks muutub tugevaks pol jõuks.16 saj lõpul hakkab ka Poola alal kujunema välja Liiivmaa seisusi ühendav kogu, mida võib nim Liivimaa rüütelkonnaks. On olemas peamees, kes kõigi eest seisab. Kuid see kogu on tugevalt Poola kuningast sõltuv, poola
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00
Tsoonis 5 asub eliit, tehased ja kohalike tööliste elamud. Areng südamikust väljaspoole. Linnade ökoloogia: sektormudel.. ..., kus linnade kujundamise ja kasvumustrite aluseks on linna mingi füüsiline aspekt, nt liiklusteed, ebatavaline looduslik ilu vm. Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. Linnade ökoloogia: mitmetuumaline mudel... ...eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma ümber on koondunud pangandus, teisele tootmine, kolmandale kultuur jne. Linnastumisprotsessid On olemas kindlad linnastumisprotsessid, mis on ühised paljudes ühiskondades. Nendeks on: · Konsentreerumine linnastumise 1.faas ning sellisel juhul asub korraga palju inimesi elama suhteliselt väikesele alale. Ülerahvastatus, mis omakorda viib tegevuse detsentraliseerumiseni tegevus suundub linnast väljaspoole. See viib:
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
1. Lepingu objekt 1.1. MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab kahe (2) toalise korteri nr. . . . . , koos sellele vastava muu 2 osaga elamust, asukohaga Tallinnas Pärnu mnt. . . . . , eluruumi pinnaga 51,4 m , mis moodustab 0,76% elamu üldpinnast. Elamu tervikuna on kuuekorruseline, 70 korteriga, kasuliku pinnaga 2 2 8066,0 m , elamispinnaga 4351,2 m , maakasutus vastavalt Tallinna Linna TK otsusele nr . . . . . . . . . . . . . 1995. a. 1.2. Nimetatud lepinguobjekt kuulub MÜÜJALE omandiõiguse alusel vastavalt Tallinna Hooneregistri õigendile nr. . . . . . . . . . . . . . . a. 1.3. Lepinguobjekt on panditud . . . . . . . . . . a. MÜÜJA ja OSAÜHINGU . . . . . . . . . . vahel sõlmitud pandilepingu reg. nr. . . . . . . OSAÜHINGU . . . . . . . . . . . . kasuks. 2. Ostu-müügi hind, selle tasumise kord 2.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
