Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku-sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
Kuna kogu liitsegu tuleb omavahel kõrge kuumusega sulatada, siis peab selleks kasutama kütust, peaasjalikult koksi, mis on saadud kivisöe koksistamisel. Kütuse ülesandeks on lisaks kõrge temperatuuri tekitamisel olla keemiliseks reagendiks raua redutseerimisel oksiididest. Efektiivse malmi tootmise tagamiseks on oluline toorainete ettevalmistamine. Kõigepealt rauamaak peenestatakse väiksemateks tükkideks, et sulatusprotsess toimiks kiiremini. Seejärel purustatud maak pestakse puhtaks aheraine jääkidest- savist ja liivast. Kolmandana toimub särdamine, mille käigus eemaldatakse niiskus ja põletatakse ära väävel. Magnetsepareerimise käigus eraldatakse magnetiline maak mittemagnetilisest maagist. Malmi tootmine pürometallurgilisel meetodil toimub kõrgahjudes. Kõrgahi on sahtahi kõrgusega üle 30 m ja läbimõõduga 7-8 m. Malmi tootmine kõrgahjus toimub pidevalt kuni remondini. Selline ahi annab kuni 5 miljonit tonni malmi aastas. Komponentide
Litosfäär Mõisted: kivim- maakoort moodustavate mineraalide kogum mineraalid- kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. litosfäär- Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimrin...
Vanad harud-pärinevad 18.19.sajandist. tehnoloogia eriti ei uuene.riigid toetavad, et säilitada tööhõivet ja enesevarustamist. Uued harud-(auto-ja keemiatööstus). Tekkisid 20.sajandil.struktuur muutuv siiani. Muutsid inimühiskonda lühikese aja jooksul meeletult. Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised harud- (mikroelektroonika,tarkvara,tuuma-ja kosmosetööstus).tekkisid 20.sajandi lõpul.Suurte muutuste ja riskide valdkond.riikide valitsused osalevad. AUTOTÖÖSTUS Fordism-tehasese ühte otsa läks maak(tooraine) ja süsi ning teisest otsast tuli välja auto.tootlikkus suur.auto hind oli madal ja kõigile kättesaadav.autod keerukad.halb kvaliteet.masstootmine.konveiertootmine.aeganõudev.. toyotism-säästlikud ja odavad Jaapani autod.tugitootmine!.suured kogused.toodete suur varieerumine ja paindlikkus.hea ettevalmiste ja kõrge motivatsiooniga töötajad.kvaliteetne.tugineb rohketele allhangetele. *Autotööstus on koondunud arenendud tööstusmaadesse.Arenenud...
vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril, mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda.
Kordamisküsimused 1.Selgita mõisted. Redutseerija-loovutab elektrone. Oksüdeerija-redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Oksüdeerumine-aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Redutseerimine-elektronide liitmisprotsess Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Aluminotermia-oksiidist vaba metalli saamine alumiiniumi- ja oksiidipulbri segu süütamise teel. Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuiva...
U 500 aasta paiku tõenäoliselt isegi varem, jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast asjad olid kallid. Järk järgult hakkasid levima siiski uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutavad linnused, rauasulatuskohad jms. Võrrelde varasemate põldudega pistavad uued põllud silma korrapärasusega.Surnuid maeti tarandkalmetesse. Majandus arenes tänu kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist. Ühest ahjutäiest sai kilogramm toorrauda, mida tuli veel töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha. Arvatakse ,et eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Rooma Impeerium avaldas suurt mõju kogu Põhja Euroopale. Rooma rauaajal ehitati korrapärased tüüpilised tarandkalmed, olid ristkülikud. Surnudi ameti enamasti põletatult
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, ehk NATO, on struktuur, mille kaudu alliansi liikmed teostavad oma julgeolekualaseid eesmärke. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO struktuurid võimaldavad liikmetel julgeoleku poliitilistes, sõjalistes, majanduslikes ja muudes aspektides omavahel pidevalt konsulteerida, koordineerida ja koostööd teha ning hõlbustavad koostööd ka mittesõjalistes valdkondades, nagu teadus, informatsioon, keskkond ja katastroofiabi. NATO'le pandi alus 1949. aastal Põhja-Atlandi lepinguga, mis kirjutati alla Washingtonis 4. aprillil 1949. aastal, et mõjutada NSV-liitu mitte sõda alustama ning leevendada suhteid mõndade Lääne-Euroopa riikide vahel. Pärast teist maailmasõda...
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased
pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid. Röövlindudest nt habekotkas, kaljukotkas ja kaeluskotkas (kantud punasesse raamatusse). Kalade hulgast nt Kaukaasia hink ja Kaukaasia mudilake. Maavarad: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, graniit, teraline lubjakivi, nafta jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Dzava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde on loodud 50 kuurorti, millest kõige populaarsemad on Borjomi ja Tskaltubo. KASUTATUD MATERJALID https://et.wikipedia.org/wiki/Suur-Kaukasus https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Kaukaasia https://et.wikipedia.org/wiki/Kaukaasia https://www.borjomi
Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär . Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril, mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda
Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool,
RAUD-tähtsaim metall Leidumine Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rau...
Kulda eraldati esmakordselt ehedal kujul ja kasutati umbes 5500 aastat tagasi. Arheoloogide arvamuste kohaselt pandi alus kulla kaevandamisele Lähisidas.Ühed suurimad kullakaevandused asusid ka Egiptuses. Arvataksegi, et kõige rohkem kaevandati ja töödeldi kulda just Egiptuses. Kaevandustes töötas hiigelhulk orje, kes töötasid nii päeval kui öösel. Ühed tassisid maaki, teised purustasid ja peenestasid seda. Lõplikult peenestati maak rauduhmrites ja käsiveskites. Seejärel pesti maagipurust kuld veega välja. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA- s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne.On teada ka fakt, et kogu inimkonna ajaloo jooksul on kaevandatud ligi 140 tuh. tonni kulda. Kulla kasutus Kuld on pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ja plastilisem väärismetall.Kulda on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Põhiliselt kasutati ja kasutatakse kulda ehete tegemisel
kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks . . Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra. Lisandid avaldavad mõju vase füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Nende sisaldus markeeringus on tähistatud numbritega %-des. (GCu 10Fe5Ni5)
Pulbermetallurgia Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmisemeetod pulbrilisest lähtematerjalidest. Toode valmib vormimise ja paagutamise teel. Pulbermetallurgia on levinud kuna see võimaldab kokku hoida materjali, energia ja tööjõu arvelt ning veel saab valmistada eriomadustega materjale, mida pole võimalik valmistada traditsioonilisel teel, näiteks rasksulavad metallid, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid. Metallipulbreid saadakse mitmel erineval teel. Füüsikalised viisid on peenestamine ja sulametalli pihustamine. Peenestamisel lisatakse rikastatud maak või metallitöötlemisel jäänud jäägid jahvatusseadmesse. Pihustamise teel sulatatud või metalli sulam pihustatakse vee, suruõhu või gaasiga. Materjali keemilised omadused ei muutu. Keemilised viisid on oksiidide taandamine, metallide soolalahuse elektrolüüs ja karbonüül lagundamine. Oksiidide taandam...
maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake
Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid raua-, vase-, pliimaagiks jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit(raua maak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. 11. Eesti põhilised maavarad
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, ...
Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. LOODUSVARAD JA KLIIMA Talvel on Prantsusmaal mõnusad pehmed talved ja mõnusad soojad suved. Suvi möödub seal ilma sademeteta, mõnikord harva on sadanud natukene vihma ka. Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat PRANTSUSMAA ARENGUTASE: SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel ) 31 100 Sündimus = 13 Suremus = 9 Imiku suremus = 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus = 99,0% Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik RAHVASTIK: Click to edit Master text styles · Prantsusmaal elab Second level 65,447,374 inimest. Third level
· Kustunud vulkaan inimajaloo vältel mitte pursanud · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine · Epitsenter e maavärina kese, koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal · Mineraal looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis · Kivimid kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores · Maak looduslik mineraalide kogum, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid · Tardkivim magma või laava tardumisel tekkinud kivimid · Settekivim kivim mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi · Moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim
kristallstruktuur · kivim - loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass · tardkivim - nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim · settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. · moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200- 650°C) tingimustes moodustunud kivim · maak - majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal · ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel · kuum täpp - vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa
Raua saamine soomaagist. Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C) annab koks ja rauamaagist saadakse malm
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega
Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss Maak metalle sisaldavad kivimid, majanduslik huvi Laamtektoonika Laam litosfääri hiigelpangas Laamade liikumine: Liikuma panevad vahevöö konvektsioonivoolud 1. Laamade lahknemine - Moodustub uus maakoor - Murrangute vöönd, pangasmäestikud, maavärinad 2. Laamade põrkumine - Ookeaniline tungib maakoore alla - Saarestikud, mäestikud, süvikute vöönd 3. Mandriliste laamade kokkupõrge
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss Maak metalle sisaldavad kivimid, majanduslik huvi Laamtektoonika Laam litosfääri hiigelpangas Laamade liikumine: Liikuma panevad vahevöö konvektsioonivoolud 1. Laamade lahknemine - Moodustub uus maakoor - Murrangute vöönd, pangasmäestikud, maavärinad 2. Laamade põrkumine - Ookeaniline tungib maakoore alla - Saarestikud, mäestikud, süvikute vöönd 3. Mandriliste laamade kokkupõrge
kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit (Joon 3.24) Joon. 3.24. Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne.(Joon. 3.25). 10 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.25. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide,
4 hõbedat toota kas hõbeda ja kulla looduslikust sulamist või plii ja väävli looduslikust ühendist, milles hõbe esineb lisandina. Enamik egüptolooge eelistab esimest hüpoteesi, sest paljudel vaaraode haudadest pärinevatel hõbeesemetel on kollased plekid, mis osutab kulla sisaldusele. Ameerika mandril avastati suured hõbemaardlad Peruus ja Mehhikos. Tihti sisaldas maak pliid. Siis töötatigi välja menetlus puhta hõbeda saamiseks. Esmalt maak peenestati, pesti veega, kuivatati, sulatati algul räbusti ja siis söega. Nii tekkis hõbeda ja plii sulam. Sulami kuumutamisel õhus jääb hõbe praktiliselt muutumatuks, plii aga oksüdeerub ja muutud oksiidiks, mis sulab temperatuuril 896 C. Hõbeda sulamistemperatuur on 960 C. Sulapliioksiid eraldatakse ja alles jääb puhas hõbe.
Kivimid jagunevad: tardkivimid (tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad maakoores lasunditena; vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast), settekivimid (teke algab maapinnal murenenud kivimitest setete kuhjumisega; kivimiks saab see kivistudes) ja moondekivimid (maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid). Maak on majanduslikku huvi pakkuv, metalli või selle ühendeid sisaldav kivim või mineraal. 3.2 Litosfääri laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesugsue suurusega plaatideks ehk laamadeks. Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud mäeahelike süsteemi. sellest algabki ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres
4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mineraal. Maa tuum on nikkelraua koosisega 2900 6378km, vedel välistuum, tahke sisetuum. Tardkivimid tekivad magma tardumisel, moodustavad 4/5 maakoore kivimitest, nt basalt, graniit, pimss. Moondekivimid: tekivad tardja settekivimite moondumisel, esineb maa sees, kuid väha. Nt marmor, gniess, kvartsiit. Settekivimid tekivad setete ja elusorganismide settimisel, esineb maa pindmisel kihis, nt lubjakivi, liivakivi
looduslik paljand? Kus inimtekkeline? Arutle, kuidas põhjavee keemiline koostis annab infot Maa sisemuse kohta? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_ pank_2005.jpg http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Suur_Taevaskoda_2003.jp g Mis seal Maa sees on? Vahev Maak · Maa sisemus öö oor on kihilise ehitusega · Tº tõuseb sisetuumas kuni 5500º-ni · Suure kuumuse tõttu on kõrge
Litosfäär-Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimi...
Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Leidumine looduses: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,granaadis ja türkiisis.
KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR A 1. Võrrelge ookeanilist ja mandrilist maakoort 3+3p. VÕRDLUSANDMED MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) ...
pronks (vask ja tina), messing ehk valgevask (vask ja tsink), melhior (vask ja nikkel), Al- sulam:duralumiinium; amalgaamid on elavhõbeda sulamid, väärismetalli sulamid. Väärismetalli proov on arv, mis näitab mitu massiosa väärismetalli on 1000 massiosas sulamis. Maagid-metallide looduslikud ühendid, mida kasutatakse metallide tootmiseks. Rauamaagid: magnetiit Fe3O4 , pruun ja punane rauamaak Fe2O3. Al on kõige levinum metalliline element, maak boksiit Al2O3. Teiste metallide levinumad looduslikud ühendid: NaCl, KCl, CaCO3 ZnS PbS HgS CaSO4 Galvaanielement on seade, milles keemilise reaktsiooni energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sama tööpõhimõte on ka akudel ja patareidel. Korrosioon on metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. Metalle kaitstakse värvimise, lakkimise abil või kaetakse metall vähemkorrodeeruva metalliga. Elektrolüüs on aine lagunemine elektrivoolu toimel;
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
enam kui 80 miljonit turisti. 37 vaatamisväärsust Prantsusmaal on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Enim turiste külastab Pariisi, kuid neid jaguneb ka Prantsusmaa kõikidesse muudesse regioonidesse. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Loodusvarad: kivisüsi, raud, maak, boksiit, kala, puit, tsink ja kaalium. Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi. RIIGI AJALUGU Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid
sellest lihtainena. Kuid niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas ja sisaldab väheaktiivsete (väärtuslike) metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, mis on samuti elektroonikale oluline element. (Metallurgia, 2014) Veel saab vaske toota ka nii, et kõigepealt kaevandatakse vase maak ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks. Lobrit kuumutatakse ahjus, et saada sellest jämedat metallilist vaske. Seejärel vask puhastatakse elektrolüüsi abil nii, et saadakse üle 99,9 %-ne puhtus. Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest valuplokkideks, varbadeks, kangideks ja valtstoorikuteks. Valtstoorikud on vaseplokid, mida kasutatakse vasktorude ja – torustike valmistamiseks. (Leelo Laurits jt, 2004)
Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust.
1)Litosfäär MANDRILINE OOKEALINE Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade ääre...
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
19. Mõisted: 1) astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülesulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine.
19. Mõisted: 1) astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülesulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine.
kasutatakse uraani maad. Suurimate uraanivarudega riigid on Austraalia, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kesk-Aafrika riigid. Tuumaenergia osakaal riigi energiabilansis on suur USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumaenergiajaamad on ohtlikud, sest eraldub radiaktiivseid jäätmeid, mis on kahjulikud elus loodusele. Katastroofi korral on tagajärjed huvitavad ja pikaajalised. Kuid neid ehitatakse juurde, kuna uraani maak on praegu veel odav ja võimaldab toota palju elektrit. Alternatiivenergia tootmine võeti kasutusele sest fossiilsete kütuste varud hakkasid otsa saama. Alternatiivenergiaks nim. energiat mida toodetakse peamiselt taastuvatest energia allikatest. Suurimad päikeseenergia kasutajad on riikides, kus päikese kiirguse hulk on võimalikult suur, kuna tehnoloogia on kallis, kasutavad seda arenenud maad. Päikeseenergia
11.Mida nimetatakse know-howks? Oskusteave: oskused ja teadmised, vilumus, mis omandatakse toodet või tehnoloogiat kasutades. Näiteks ei ole jalgrattasõitu või autojuhtimist võimalik selgeks saada õpikust, vaid selleks tuleb harjutada. 12. Kuhu ja miks paigutatakse metallisulatusettevõtted tavaliselt? Sinna piirkonda, kus on võimalik kasutada odavat elektrienergiat, sest maakide rikastamise protsessiks on vaja palju energiat. Sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 13. Kirjelda metalltoodete valmistamise protsessi. Kõigepealt kaevandatakse maaki. Enamik maake rikastatakse, st. vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid. Lõpuks valatakse sulametall või mitme metalli sulam vormidesse ning töödeldakse vastavalt toote liigile. 14.Millistel riikidel on suurimad boksiidivarud? Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical. 15
maismaal Moodustavad ühendid: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist Värvuselt värvitust kuni mustani, enamasti pruunikas Kütuse ja keemiatööstuse tooraine. Hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad Esmakasutamine omistatakse sumeritele Tuumakütus (uraanimaak) Levinuim tuumakütuse allikas Tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks Maak purustatakse, peenestatakse poolvedelaks massiks, eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse Põhiosa maagi radioaktiivsusest jäävad kaevandus- ja eraldusjääkidesse - tuleb takistada pääsu keskkonda Suurimad tootjad on Kanada, Austraalia ja Kasahstan. Taastuv energiaressurss Energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...