neil võib olla raskusi enesevalitsemisega. Tundekasvatuse kaudu saab kujundada lapse suhtumist iseendasse, oma mõtetesse ja tunnetesse kui ka teistesse inimestesse (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Tunnetusjuhtimine tähendab oskust juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist ja emotsioone. Lasteaiaõpetajatel on hindamatu võimalus ja vastutus panustada lapse tundemaailma kujundamisse, sobitada kokku niivõrd erinevaid maailmu ning luua toetav aluspõhi, mis on üles ehitatud lasteaiaõpetajate ja lastevanemate usalduslikel suhetel. On palju erinevaid võimalusi, kuidas panna lapsi oma tunnetest rääkima ning aidata neil aru saada, mismoodi oleks kõige õigem käituda, et ta oleks heas suhtes nii iseenda kui ka oma kaaslaste ning ümbritsevaga: erinevad mängud, hommikuringid, lapse arengut toetav ruumikujundus, koosolekud ja palju muud põnevat.
dekonstruktivistid, nt. Frank O. Ghery Guggenheimi Muuseumi hoone Bilbaos Hispaanias. Erinev suund eelnevatest on ökoloogiline arhitektuur, kus püütakse kasutada loodusmaterjale ja energiat säästvaid lahendusi. Uued meediad kunstis Kunsti loomevahendid on videokaamera, arvuti, internet, digitaalne tehnika. Näitustele lisanduvad monitorid korduvate videolõikudega, videosalvestised performance'idest, videoinstallatsioonid. Arvutikeskkonnas on võimalik üha uusi ja põnevamaid uudseid maailmu ja olukordi lavastada. See on väga kiiresti uuenev valdkond.
et maailm ei lõpe Ragnarokiga, peale võitlust pidi Roheliseja kaunimana veest tõusma uus maailm. Enne lahingut olid kaks inimest Lif ja Lifthamir end Yggdrasilli okste vahele peitu pugenud kaks inimest kes ainsana ellu jäädel alustavad uut elu uues maailmas.(Cotterell, 2001, lk 218) -5- 1.5Yggdrasil Suur saarepuu Yggdrasil oli sümbüülne sammas mille ümber kogu Põhjala maailm keeres. Saarepuu kasvas Asgardi keskel, ühendades kõiki maailmu omavahel. Puul oli kolm peajuurt. Üks ulatus Niflheimi (udumaa) ja Huergelmeri (pulbitsev katel), sinna kust elu alguse sai. Teine juur ulatus Midgardi, teadmiste allikasse, mida valvas tark Hiid Mimir. Kolmas juur ulatus Asgardi e jumalate maale.(Allan 2004, lk 38) Arvatakse, et hiiglaslik puu võis eksisteerida ka tegelikult inimeste maailmas. Adam Bremenist kirjutas oma kirjapanekutes, et Uppsala templi lähedal asub puu mille liiki ei teata, on roheline nii
võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanemine toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Kuni kannatusmõõt pole täis, ei suuda ka inimene muutuda. Inimvaim jääb igavesti liikuma tõe, ilu ja hea poole, olgu ta siis alles otsija või juba oma tee leidnud. Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht, nagu see on iseloomulik kujunemisromaanile. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud. Nii on ,,Demianis" Sinclairi mentoriks Max Demian, ,,Siddhartas" nimitegelase mentoriks Kamala ja Vasudeva, ,,Stepihundis" Harry Hallerile, Bablo ja Hermine, Goldmundile Narziss, ,,Klaaspärlimängus" Josef Knechtile muusikameister. Ometi ei saa ükski otsijaist lihtsalt võtta üle oma õpetaja maailmanägemist, vaid igaüks peab leidma ainult temale sobiva olemise viisi. Ikka ja alati väärtustab Hesse vaimsust
lAMBAKARJUS JA AEG imestasid karjuse teadmisi. Kinnisilmi raakis see oma jutte ja keegi ei osanud arvata, et k6ike, millest ta raakis, oli ta t6epoolest oma silmaga nainud, k6ike oma ihuga tundnud. Keegi ei taibanud, et k6ik need kauged maad ja salaparased linnad oma vagevate kuningatega olid karjus ise - et ta oli terve maailm ning lisaks sellele oli veellugematuid maailmu tema sees varjul. Kularahvas ei saanud seda kuidagi moista. Inimeste paevad olid tais t6id ja toimetusi. "Hommik on keskpaevast varskem ja vaekam," utlesid nad ja tousid aegsastiasemelt, et minna pollule voi viinamaele umbrohtu kitkuma, vorseid vaaristama, ojast vett kandma. T66d tegidnad kiirus- tades - aeglane t66 on laisk t66, aeglasepollumehe kuly jaab suvele jalgu ning tema loikus upub sugisvihmadesse, tema vili hallitab rougus ja ta pere peab nalja peletamiseks volgu tegema
meeleolusid. Laps seda ei osak veel ja seega on nende maailmatunnetus siiram ja vahetum Küsimused Pascali Mõtete kohta: Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! o Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus ja olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. Inimesest suuremaid maailmu on olemas ja samas on nii palju temast pisemaid maailmu. Ta lihtsalt ise peab uurima ja imestama. Kõik asjad tulevad olematusest ja suunduvad lõpmatusse. Suuruses on lõpmatus paremini tuntav kui väiksuses. Inimene on võtnud pähe, et ta suudab kõike seletada ja piire paika panna, aga tegelikult suudab seda teha ainult see kes selle maailma üldse siia lõi. Inimene arvab, et teab kõike, et suudab kõike..
Mõnel teisel juhul ,,sõrmed lagunevad koost/ ja saavad kõik saledaiks sõrmituiks käteks". Luules on alatine liikumine, maailmad ja nende asukad tekivad, muutuvad ja hävivad. Mõnikord võivad sõrmed olla ka ,,lille sõrmed", millel on ,,natuke verd".(Ehin,1996) Laaban on oma teoreetilistes sõnavõttudes tavatsenud rõhutada teesi, mille kohaselt sürrealism tahab tühja maailma täita ja on seetõttu vastuolus müstikaga, mis tahab täis maailma tühjendada. Luuletaja täidab maailmu kas inimolevustega või inimtaoliste olevustega.(Ehin,1996) Sobivaks näiteks järgmine luulekatkend: Ning ehkki külm suitsu imbus seintest Oli sel hetkel teempel tõeline sest tühjus polnud eales veel nii täis terendavaid kodukäijaid kes naersid ja laulsid otsekui merelik iil Maagilise ja erootilise vahel on sürrealismis tugev side. Vahel väljendub see väga selgelt
mõtlemiseks, meeldejätmisel ja mällusalvestamisel, keele kaudu inimene kavandab ja juhib oma käitumist, keele kaudu inimesed koguvad ja annvad järgmistele põlvkondadele edasi oma kogemusi. Inimene ei mõtle üksnes keele kaudu, on olemas ka kujundlik või piltlik mõtlemine. Kuid on ka selline mõtlemine, mis on võimtu ilma keeleta. Niisugune mõtlemine kasutab mõisteid ehk sõnade tähendusi mõtlemisvahendina. Selle mõtlemise teel saab inimene üles ehitada niisuguseid maailmu, mida teised olendid ei tee. Karu ei mõtle mõminal ja koer ei mõtle haukudes. Inimene on ainuke, kes on teinud endale keelest suhtlemisvahendi kõrval ja mõtlemisvahendi. Kuna keel on kõige tähtsam märgisüsteem, mid inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3
saa eksisteerida. Kui substants ei saa olla materiaalne siis peab ta olema vaimne, hingeline. Ta peab iseennast substantsiks. Ta leiab, et substantse peab olema palju. Monaad on substants, mida on tõeliselt üks. Jagamatu. Monaadid on metafüüsilised põhiühikud. Tegelikkus koosneb ühikutest. Inimesed moodustavad monaadide kogumikus ebatavalise erandi. Hingede hulk on lõpmatu. Monaadi vaatenurk võib ajaga muutuda. Igal monaadil on oma maailm. Samuti on olemas lõputu hulk erinevaid maailmu. Monaad võib vaadelda tegelikkust rohkem või vähem selgesti. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Osad monaadid tunnetavad koguni maailma ennast. Leibniz tahab säilitada substantsi mõiste sõltumatuse. Iga monaad väljendab tervet maailma. Igale monaadile on omane pertseptsioon ja püüdlus. Kõik monaadid tajuvad. Monaadide muutumised ei ole juhuslikud. Kõik muutused määrab eranditu determinism
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
XLIV 3 Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid näidendeid; kuna ometi täiesti erinevate vigade põhjused on sellegipoolest peaaegu ühised. Jällegi, me ei pea seda silmas ainult universaalsete filosoofiate puhul, vaid ka teaduste paljude printsiipide ja aksioomide puhul, mis on ülekaalu saavutanud traditsiooni ja usu ja ükskõiksuse tõttu.
Näitas mälestussammast püha vaimule, väga uhke jne. Püha vaim on riskantne märk, tegelikult ju olematu nähtus justkui. Tavaliselt visualiseeritakse tuviga. Mälestusmärk mida näitas peame teadma, et see on püha vaimule, muidu me ei saa sellest aru Lubomir Dolezel. Heterocosmica: Fiction and Possible Words, 1997 Kunst loob mudeleid, mida elus veel ei ole ning mida võib hiljem elus kasutada Kunst võib luua seda, mida nimetatakse mõtteliseks eksperimendiks võimalikke maailmu Võib valmistada selliseid olukordi, mida elus pole kunagi olnud Aktiivsem praegu visuaalne kunst, mitte kirjandus (siiani rääkisime signifatiivsest+? Vm semantikast, mis väljendab mingit tähendust) Referentsiaalne (osutav) semantika 2 võimalust seletada asju: kirjeldamine osutus on lihtsam võimalus. Osutus kui index (väliste parameetritega seotud) (see, too, mina, sina, meie teie, siin, seal, nüüd, siis) Kõneakti aktualiseerimine Tekstuaalsus tekst kui signaal
Loodi rida rassistlikke ja terroristlikke organisatsioone (tuntuim neist Ku-Klux-Klan), mille eesmärk oli valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas. 23 TEADUS 16.sajandil oli Mikolaj Kopernik esitanud heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600.aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti ja et maailmu on palju. Galileo Galilei valmistas teleskoobi, uuris selle abil Kuud ja leidis, et Kuul on mäed ja mered, avastas Jupiteri ümber tiirlevad kuud, samuti kinnitas heliotsentrilise maailmasüsteemi õigsust. Ta avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Inkvisitsioonikohtus oli ta sunnitud elu päästmiseks lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese. Pärimuse järgi olevat ta pärast seda öelnud: "Ta tiirleb siiski!" Galilei jätkas uurimistööd koduarestis
Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002) Dirk J. Van de Kaa 1. Põhiidee 19. saj lõpus mõned Prantsuse teadlased märkasid, et on toimunud märkimisväärne muutus rahvastikus nende maal. Laste arv perekonnas on vähenenud, mis on selgelt konkreetsete pingutuste tulemus, et vähendada abielulist sündimust. Üsna pea mõisteti, et abielulise sündimuse teadlik piiramine oli revolutsiooniline uuendus ja mõiste ,,demograafiline revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika te...
vaid selles, kuidas on see võimalik? Kuidas võib nii olla, et veatu loogiline arutlus annab valejärelduse? Siiani pole keegi suutnud näidata, kus peitub viga. Nool; staadion. Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju. On olemas vaid liikuvad jagamatud aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu. Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub. Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel
See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu. Ta pidas selleks [algaineks] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad. (Kreeklaste maailmas oli kõik [muu] piiriline.) Miski piiriline ei saa olla igavene ega lõputu, seega Anaximandrose oletus apeironi (piiritu) kohta enneolematu: kuna pole piire, saab olla lõputu-igavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu. Anaximenes (u. 585-525) (Anaximandrose õpilane) - temal arche piiritletud, õhk, mis on nii aine kui ka samas apeiron (piiritu). Pythagoras (580-500) - tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. See õpetus jälle midagi vahendlikku, mitte meelega tabatav. Pythagoras olla ka leidnud arvulised seosed helide vahel. 2 4
olendid, milline on teispoolsus - praktilised-loogilised tingimused piiravad kujutlusvõimet. Oleneb milliste ülesannete lahendamiseks on religioon mõeldud. Näiteks toitumisreeglid, mille religioon ette kirjutab olenevad algselt ökosüsteemist, looduslikest tingimustest. - Sotsiaalsed tingimused üleloomulikke maailmu kujutatakse oma ühiskonna reaalsusi kasutades Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks: - loitsud, palved verbaalne pöördumine - keha ja mõistuse mõjutamine kontakti saavutamiseks peab inimene oma keha ja mõistuse viima erilisse seisundisse (rütmiliste helide kuulamine, nälgimine, joomisest, magamisest loobumine jne)
Feminismi probleem samasugune - probleemid on nendel, kes saavad lubada endale asju. Neid, kes ei saa ja keda ekspluateeritakse, need ei huvita. Tarbijate jaoks on ükskõik - nad tahavad odavaid riideid. Lahendused rasked, kuna tootmise ja müügi ringis on nii palju inimesi. Lahedused peavad olema lokaalsed ja kontekstuaalsed. Linn, regioon isegi linnaosa või naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Tehnoloogiavastasus. Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika. Aja ratsionaliseerimise vastu - narkots, ida filosoofiad. Suurem sensoorsus - laulmine, tantsimine jms. Paganism, müstitslism jms. Hullu lehma tõbi - uus laine kriitikat toidueetika kohta. Loomulik vs ebaloomulik loomapidamine.
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumal...
dekonstruktivistid, nt. Frank O. Ghery Guggenheimi Muuseumi hoone Bilbaos Hispaanias. Erinev suund eelnevatest on ökoloogiline arhitektuur, kus püütakse kasutada loodusmaterjale ja energiat säästvaid lahendusi. Uued meediad kunstis Kunsti loomevahendid on videokaamera, arvuti, internet, digitaalne tehnika. Näitustele lisanduvad monitorid korduvate videolõikudega, videosalvestised performance'idest, videoinstallatsioonid. Arvutikeskkonnas on võimalik üha uusi ja põnevamaid uudseid maailmu ja olukordi lavastada. See on väga kiiresti uuenev valdkond.
Saabub külaline Afranius. Pilatus räägib, et Juudast tahetakse tappa. Külaline hakkab toimetama. Prokuraatori truu sõber, koer Banga. Niza ja Juudase kohtumine, Juudas tapetakse. Paasaöö pidustused, Levius Matteuse ja prokuraatori jutuajamine. Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka
eelneb taassünnile. Surma peeti ajutiseks nähtuseks. Keldi vaimuvallad esinevad müütides ja saagades ning on tugevalt välja arenenud. Vaimuvaldu nimetatakse ka Sealmaailmaks. Terminit Sealmaailm ehk Tir Na Nog (ing. k. Otherworld) kasutatakse All- ja Ülamaailma kohta. Sealmaailm on üldse keldi uskumistes tähtsal kohal, seda ei jäeta kunagi mainimata. Kuid mis see üldse on? Sealmaailmaks peeti nähtamatuid maailmu, kus elasid üleloomulikud olendid, mõned meeldivad ja taevalikud, teised aga hirmuäratavad põrguelanikud. Ühesõnaga kõik, mis ei olnud see maailm, kus meie elame. Sealmaailm võis olla nii sädelev taevas kui ka pimeduse kuningriik. Piir Sealmaailma ja siinse maailma vahel oli hägune, see ei olnud selgelt piiritletud. Toimus ka suhtlemine Siin- ja Sealmaailma vahel. Näiteks bardid, selgeltnägijad ja
Judaismis ilmutab Jehoova ennast sõnadega ja loob nendega maailma sõnadega “saagu valgus” ja valgus sai. Haideger aga kirjutab, et analüüsides keele olemust ei huvita meid rääkimise kuivõrd ütlemise võime. Võib rääkida palju aga ütelda vähe. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keelerelatiivsuse hüpotees pärineb Wilhelm von Humboldt. Hüpoteesi kohaselt keel pole staatiline vaid pidev muutuv vahend, mille abil konstrueeritakse erinevaid maailmu. Seega mida rohkem on keeli seda rohkem on eraldi seisvaid kultuure maailmas.. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf arvates keeld püsivad kokkulepetel ja on igavesed. Kui tahame mingis kultuuriruumis eksisteerida peame neist lepetest kinni pidama. Tänapäeval on näha et erinevates kultuurides on küll olemas erinevad sõnad kuid paljud mõisteid on ikka sarnased kultuuride vahel, mis pole kunagi kokku puutunud. Seega ei pooldata enam keelerelatiivsuse hüpoteesi. 9
¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik 4 Hea tekst on kui hea masin (Aavo Kokk) 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA Iga maailm, milles me elame, on natuke ka meie oma looming. Maailmu on mitu. Ning see, mille leiba me sööme, mille vett me joome, nälga nälgime ja külma külmetame, ei olegi ainuke maailm. Me püüame millegi poole, mis on loogilisem, ümmargusem, lihtsam ja võib-olla ka ilusam. Asjadest saavad sümbolid, maailmast müür, joonis, ornament. Ornament ongi ehk selle kõige kummalisema ehk ka kõige olulisema maailma nimi, mille lõid soome-ugri rahvad. See on maailm, kus iga asi on omal kohal,
Sõnad ei tähista ühtegi konkretset asja siin maailmas, vaid asjade hulki, mingeid ühisomadusi (puu - me teame, mis see on, aga me pole kunagi näinud puud, oleme katsunud konkreetselt mände, kuuski, kaski...). Selliseid sõnu luues oleme loonud reaalsusega paralleelse reaalsuse mingisuguse teise maailma, mida empiirilises maailmas ei ole. Sellise maailma loomise vahendid on sõnad. Aga kas siis erinevates keeltes ei looda erinevaid maailmu? Jah, luuakse (realtiivsuse hüpotees). On ka neid, kes vastu vaidlevad. Vikerraadio Tõnu Viik ,,Ideaalkeelest" *Keel segab meil elamist, ei lase meil olla spontaansed. N: Emil Ciorian: On midagi, mis on võrreldav kõige häbituma libuga, midagi räpast, kulunut ja lodevat, midagi vihatekitavat ja jahmatamapanevat, igas eluhetkes avalduv meeleheite tipp see on sõna, iga sõna, või täpsemalt öeldes kasutatud sõna. Ma ütlen puu, maja, võimas,
3. Sündmuste jada punktuatsioon (maailmavaade) Ininmeste omavaheline suhtlemine toimub pidevalt. Kui paluda 2 inimesel kirjeldada üht ja sama vestlust, saame 2 erinevat kirjeldust – algus, lõpp, mis toimus, … pole olemas objektiivset kirjeldust millegi kohta. Punktuatsioone on erinevaid, pole ühte universaalset, pole ühte õiget, vaid on erinevad sobivad. (universum on tegelikult multiversum: on olemas nii palju maailmu, kui on inimesi, kes seda kirjeldavad). Nõuab inimestevahelist kokkulepet. Ei saa luua ühtki metoodikat, mis tõestaks kirjelduse paikapidavust, sest ühest kirjeldust ei ole olemas (on erinevad punktuatsioonid). Ka inimesi ja inimestevahelisi kirjeldusi on palju, neid ei saa kirjeldada ainult ühe teooria raames (liiga keeruline nähtus). Süsteemiteooria vaatleb olukordi nn metatasandilt; see pole absoluutne tõde, vaid üks võimalik
Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu. Rummo esimene vasikas, kes ei taha minna aia taha. Siiralt kirjutatud luuletused, kõrgustesse püriv. Liikumine, mereleminek on sulaaja tüüpiline motiiv, kus minnakse avastama uusi maailmu. Ka teises kogus ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) ennustatakse suuri algusi ja teekonnamotiiv. Selles tuleb sisse rahvuslikke motiive. Algab Rummo luules korduv mesilaste motiiv (seos Liivi mesilastega). ,,Lumevalgus ... lumepimedus" (1966) talvine, tähendusrikas lumi, külmad motiivid Rummo luules sagenevad. Tundetoon muutunud otseselt traagilisemaks (ema mälestuseks). Mitmekesine, ühtselt komponeeritud. Tõsine püsivus (liikumist arvesse võttes)
interneti artiklitele ning raamatutele. Eestis ei ole mitte ühtegi inimest, kes antud teemaga tegeleks ning antud töö on ainulaadne. Kuigi enamus materjalist oli inglisekeelne, siis algteooriate jaoks sai kasutada ka eesti keelest kirjandust. 3. Kolmandaks oli autori soov teada saada ka seda, kust multiuniversumi teooriad alguse said. Tuli välja, et kõige esimestena hakkasid neist rääkima ulmekirjanikud, kes kujutasid oma raamatutes teistsuguseid maailmu ning teistmoodi elu. Päris esimest mainimise korda pole võimalik välja selgitada, sest kõik pole dokumenteeritud, kuid üks esimestest oli Hugh Everette III, kes lõi oma multiversumi inflatsiooni teooriale. 5.4 Diskussioon Käesolevas uurimistöös on autor toonud välja erinevaid variante multiversumi võimalikkuse kohta. Erinevad teooriad, mis kinnitavad nende õigusust on saanud tunnustust paljudelt tuntud füüsikutelt. Samas ei saa ära unustada ka kriitikuid.
Seni on eeldatud, et teadmised peavad vastama objektidele. Võiks eeldada, et objektid vastavad teadmistele. Sõltuvus vaatevinklist Realist – faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist – rõhutab vaimu rolli maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on võimalik midagi ette kujutada sõltumatult vaatevinklist? (peegel) – ei ole. George Edward Moore: püüdis näidata objektiivset ilu (ilus maastik vs prügihunnik). Moore ei märganud, et hindame maailmu oma vaatevinklist. Kuidas vältida mõlemat seisukohta: et kõik on vaataja silmis või seal pole midagi? Võime jagada ja valitseda: sekundaarsed kvaliteedid sõltuvad täielikult vaatlejast, mõistuse kategooriad ei sõltu vaatlejast. Naturalism – võimalik kesktee idealismi ja realismi vahel. me tunnetame maailma enam- vähem nii nagu see on, sest maailm on meid kujundanud seda tunnetama. 4.loeng TÕDE I Tõde filosoofilise probleemina
Keel on olemas mõtte ja heli piiril Üldine keel Konkreetne keel – keel on jagatud, sotsiaalne nähtus Kõne – see, kuidas räägime on individuaalne valik Edward Sapir Inimene elab objektiivses ja sotsiaalses maailmas, aga on mõjutatud ka konkreetsest keelest Me kohaneme reaalsusega kasutades selleks ka keelt Eri ühiskondade maailmad on reaalselt eristatavad ja eraldiseisvad On sama palju maailmu kui on keeli – pole olemas elatud reaalsust, mis saaks keele käest pääseda. Benjamine Lee Whorf Konseptsioonid aeg ja mateeria ei ole universaalsed, vaid sõltuvad keelest, milles nad on formuleeritud Keeled varieeruvad ja koos nendega ka konseptsioonid Kuna me mõtleme konseptsioonide kaudu, mõtlevad eri keeli rääkivad inimesed erinevalt Krüptotüübid – keele varjatud kategooriad: iga keele struktuuris on jooned, millest keele rääkija ei ole
lõpetamata mõtete, suhete ja tegude jada. Inimese elu on lühike, kogemused on põgusad ja katkendlikud. Dukkha tähendab ka kõige püsitust ja kaduvust. Inimene põhjustab endale kannatused ise. Ta võib aga kannatust võita ilma kõrvalise abita (1) leppides sellega, (2) kannatuse olemust teadvustades, (3) oma meeli arendades. MAAILMA ALGUS Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks.
naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest
Mõistus ja tunded on harmoonilisel viisil ühendatud kaunites kunstides ja ilu sfääris. · Schiller eristab inimeses nn meelelist tungi (aje), mis lähtub inimese füüsilisest olemasolust e meelelisest loomusest ja vormitung, mis lähtub inimese mõistuslikust loomusest ja vormib inimese individuaalset maailma. Vormitungi püüdeks on inimest vabastada. Panna maksma isiksus. Ehk siis meeleline tung inimeses loob juhuseid ja võimalikkusi, paljundab maailmu, toob meile maailma kohta informatsiooni. Vormitung aga, kus mõistus mängus, kujundab inimese isiklikku identiteeti ja vormib meie individuaalset maailma, mis käib mõistuse kaasabil. · Esteetilise kasvatuse eesmärk on neid tunge tasakaalus hoida, sest seeläbi jõuab inimene iseenda ja laiemalt ka inimsuse idee mõistmiseni. Sealjuures on inimesele abiks kaunid kunstid, sest neis on meeleline ja vormiline tung tasakaalus ja ideaalsel moel ühendunud
Ühist huvi pakuvad mitteklassikalised loogikad (lisaks intuitsionistlikule on neist olulisemad modaalsed, relevantne, lineaarne, episteemilised ja mittemonootonsed loogikad), mis formaliseerivad spetsiaalset tüüpi arutlusi. Näiteks formaliseerivad modaalsed loogikad arutlusi, kus kasutatakse võimalikkuse ja paratamatuse mõisteid. Paratamatu on näiteks väide``2+2 = 4'', võimalik aga väide ``Prantsusmaa on vabariik''. Võime ette kujutada maailmu, kus viimane väide ei kehti (neid on ajaloos juba olnud), kuid ei suuda ette kujutada maailma, kus esimene väide ei kehti. Viiekümendate aastate lõpul ehitas modaalsetele loogikatele range võimalike maailmade semantika ameerika semantik Saul Kripke. Richard Montague kasutas modaalset loogikat loomuliku keele semantika analüüsiks (Montague grammatikad), katoliiklik loogik Bochenski aga religiooniprobleemide analüüsiks. Analüütilise tõesuse (s
Pan- nes end minevikusituatsiooni, üritame rekonstrueerida, mida keegi mõtles või kavatses.20 17 Jaa-jaa, “Atomiku” raamatus elatakse kah läbi. Ei ole üldse nii ajaloole ainuomane. . . aga kui natuke tõsisem olla, siis olen näinud, kuidas bioloogid räägivad mõnest loomast, keda nad uurinud on. Ei saa kuidagi öelda, et nad vähem võõrast elu elaksid. . . (M) 18 Ah, ajaloolane on nii jumalik. Ta äratab surnud elule ja loob maailmu. . . (M) 19 See mõte vääriks ehk tõestamist. Loone paiskas selle küll välja, aga. . . nojah. Abstraktsel tasemel see vist siiski nii on. Või kas ikka alati? On ju sageli olnud, et kõigepealt mõeldakse välja mingi matemaatika ning alles sootuks teisel ajal avastatakse, kuidas see sobib hästi millegi kirjeldamiseks. Ja kui inimesed püstitavad endale probleemi, mida nad lahendada ei suuda? Probleem Jumala olemasolust on ju püstitatud ju juba siis, kui Maa alles nooruke oli.
kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem kui
minna, kui need punktid on täidetud. Aimatakse järele formaati, kuid see maailm, mida üritatakse luua, jääb poolele teele, kahvatuks ja tagasihoidlikuks. Seda tüüpi kirjandus on ideaalne vorm, mille kaudu saaks lammutada, norme lõhkuda, eetilisi norme ümber asetada, kuid ometigi seda ei tehta.Ulmekirjandus on ikkagi väga seotud visuaalsusega ja sealt edasi filmilisusega, aga küsimus on selles, et kui sul on kõrval selline meedium nagu kino, siis on küllalt mõttetu sõna kaudu neid maailmu luua, mida filmis saab sada korda efektsemalt luua. Mõjuvama ulmekirjanduse puhul oleks tähtis keeleline külg, uus muutunud eetika või filosoofia. Kogu sellest seltskonnast on kõige esile küündivam Indrek Hargla. Tema tähendust näitab ka seesama ulmeantoloogia, kus sisuliselt kolmandik selle mahust on Hargla lugudega täidetud. Ta on ka selles mõttes eriline ulmekirjanik, et ta on viljelenud enam-vähem kõiki
Esteetiline elamus on kahetine: 1) äratundmine, kaasatundmine 2) kunstlikkuse tajumine. Vaid äratundmise tajumine on arhailis-mütoloogiline nauding, teine äärmus on elu totaalne estetiseerimine: O. Wilde Elu matkib kunsti. · Teiseks on kirjandusel informatiivne funktsioon. Reisikirjad, päevikud, ajalooromaan. · Modelleeriv. Kunsti võime luua uusi maailmu, uusi tunnetusvõimalusi. · Prohvetlik. Piibel on tugeva prohvetliku laenguga. Ulme, utoopia, antiutoopia. · Sotsiaalne. Inimese mõjutamine, mis võib kujuneda propagandaks. Igasuguse kirjandusliku teksti eesmärgiks on inimest muuta. Tavaliselt autor jutustusse ei sekku ja sellega on tagatud lugeja vabadus, kuid Hitchcock näitab selle vabaduse suhtelisust. 1 Frye, Northorp. Kriitiline rada. Vikerkaar 1993/11
on igasuguse mõistustunnetuse aluseks. poisikese lõbusus, tema avatud mõtlemiseks · Viimne piisav põhjus kõigele saab olla üksnes loodud pea oli täis hävitamatut erksust ja rõõmu, Jumal. mõtterikkaim kõne voolas huultelt, kasutas nalju, anekdoote ja teravmeelsusi, tema õpetav · Võimalik on lõputu hulk maailmu, mis vastavalt ettekanne oli kõige meeldivam ajaviide. Ta oma täiuslikkusele võivad eksisteerima hakata. julgustas ja sundis ise mõtlema." · Ja siiski vastavalt parima printsiibile on Jumal loonud selle maailma kui parima. · Elu ja isiksus · Selles maailmas on suurim mitmekesisus seotud · 40 aastat peab ta loenguid matemaatika, füüsika, suurima võimaliku korraga
Lõks! Mistahes vastus eeldab mõne vaatepunkti omaksvõttu. 63. Objektiivne ilu George Edward Moore'i (1873-1958) katse näidata, et ilu ei asu vaataja silmades. Kujutleme kahte maailma. Ühes on mäed, rohi ja pilved. Teine on prügihunnik. Neis ei ela keegi, seega vaatlejad ei ole.Kõik on ometi nõus, et üks maailm on ilus, teine mitte. Kas see ei näita, et ilu on objektiivne? 64. Vaatevinkel ja vaade Moore ei märganud, et meie hindame neid maailmu omaenda vaatevinklist ning toome endaga kaasa oma vastamise viisid. Kuidas vältida mõlema mõttelise eksperimendi ohvriks sattumist seisukohti, et kõik on vaataja silmis või et midagi ei ole seal? Ehk võime jagada ja valitseda: sekundaarsed kvaliteedid, ilu jne sõltuvad täielikult vaatlejast. Mõistuse kategooriad ei sõltu vaatlejast, vaid on kõikidele inimestele ühised mõtlemise võimalikkuse eeltingimused.
mitteolemist ei saa olla." Olev on ruumitäitev, eitab tühja ruumi. Ei saa olla liikuvust. Liikuvus peab eeldama kujutlust mitteolevast; kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna. Sama kehtib ka näiteks arengu, kasvamise suhtes. "Olemine ja mõtlemine on identsed." 6 meelt annavad maailmapidi liikuvusest ja kujunemisest - meeled petavad. Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Kõrgeim reaalsus inimeses - mõtlemine. Mingit sorti Ida mõju (mis puudutab neid maailmu ja sünde jne.). Substants - puhas olemine. Selle mõiste toob Parmenides sisse. Mingi algolemine, alge, olemus, millegi all. Tavaliselt peetakse Arostotelest loogika isaks, aga mõnikord peetakse Parmenidest ka. ZENON EELEAST (u.490-430): Parmenidese õpilane. Püüab õpetust seletada läbi oma apooriate. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, milledest esimene konstateerib fakti ning teine ütleb, et fakt ei ole mõeldav. Zenonile omistatakse 45 apooriat, neist 9 on kasutusel.
kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem
Anaximandros (610-547) - elu algalus on apeiron (`piiramatus, lõpmatus'), mis on määratlematu aoriston. (Kaasaegsed arvasid, et A. räägib mingist ürgmudast.) Algainest eraldusid kõigepealt külmus ja soojus, nende koostoimest niiskus "ja teised ained". Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi seal peal, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi. Maad kujutles õhus hõljuva silinderja kehana. Anaximenes (588-524) - kõige alus on õhk. Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus. Herakleitos (535-475) Asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest
Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele
Feminismi probleem samasugune - probleemid on nendel, kes saavad lubada endale asju. Neid, kes ei saa ja keda ekspluateeritakse, need ei huvita. Tarbijate jaoks on ükskõik - nad tahavad odavaid riideid. Lahendused rasked, kuna tootmise ja müügi ringis on nii palju inimesi. Lahedused peavad olema lokaalsed ja kontekstuaalsed. Linn, regioon isegi linnaosa või naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Oluline - ekspluateerimine ei toimu ainult kolmanda maailma riikides. b. Tehnoloogiavastasus. Andy Bennett (2005) Culture and Everyday Life Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika. Aja ratsionaliseerimise vastu - narkots, ida filosoofiad. Suurem sensoorsus - laulmine, tantsimine jms. 1990ndate liikumine leidis palju oma juuri sealt.
ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus
Mati Unti Phaeton, Päikese poeg 1968 ei saa pööraseks teatrisündmuseks, aga mingi sissejuhatus teistmoodi draamasse siiski saab tehtud. Selle lavastab peanäidejuht Kaarel Ird ise. Unt ühendab kõige paremini teatriuuenduseideoloogiaid ja kirjutusviise. Until mütoloogiast pärit lugu, töödeldud mitmel moel. Varaseid märke kujunevast noorsookultuurist. Edasi tuleb 1969 "Tuhkatriinumäng" (Rummo) - uued näidendid tinglikud ja maailmu loovad näidendid tahavad rääkida kõigest. Räägibki kõigest. Tõlgenduses välja toodud seost Hamletiga. Hamletklik tüüp prints oleks. 1968 Pseudopus - avalikkuse ette 80. Mudelsituatsioon, irooniline ja sarkastiline ühiskonnamudeli tõlgendus. Poliitilised tõlgendusvõimalused. Samalaadsed lahendused tulevad, mitterealistlikud lähenemised. Enn Vetemaa 1968 Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus). Tegemist telenäidendiga, tegelased eraldi ruumis
leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem kui oma tõest
on väljendatud mingi määratlusetaolise vahendiga. Mis ei ole rangelt võttes korrektne, on öelda, et üks (võõrama keele) termin tähendab teist (tuttavama keele) terminit. Termin, eriti tuttava keele oma, on küll harjumuspärane vahend mõistele viitamiseks, kuid neist mõistetest või tähendustest endist rääkivas metadiskursuses võiks siiski ilmutatumalt rääkida tähendustest, et ei jääks muljet, nagu aetaks segi eri maailmu: designeerimist termini ja mõiste vahel ja ekvivalentsi või samatähenduslikkust kahe termini vahel. 11.7 Mõisteseosed Mõisteseosed on seosed mõistete vahel. Nende tüüpilised kasutusalad on mõistesüsteemide joonistamine, klassikaliste intensionaalsete või ekstensionaalsete määratluste kirjutamine ja masinloetavate tesaurus- te koostamine. Ülemmõiste ja alammõiste ehk laiem mõiste ja kitsam mõiste on vastavalt laiema ja kitsama mõistesisuga mõisted
modaalloogikast ega täpsustata, mis tüüpi modaalsest loogikast räägitakse, siis on enamasti tegemist aleetilise loogikaga (alethic logic). 1 Sõna ,,modaalne" tähendus on moodust väljendav (ld modus 'mõõt; viis') ja see sõna on keeleteaduses kasutusel, tähistamaks modaalseid kõneviise ja verbe, mis on seotud nt lubamise ja keelamise, võimalikkuse ning hinnangutega. Loogikas vastavad neile modaalsed operaatorid. 2 Leibnizi järgi on olemas lõpmatult palju võimalikke maailmu, kuid Jumal valis tegelikuks maailmaks välja kõikidest võimalikest kõige parema (2005: 168[229]). 2 Aleetilises modaalses loogikas võetakse kasutusele võimalikkuse modaalne operaator ja paratamatuse modaalne operaator ning neid kasutatakse süntaksi poolest sarnaselt eitusega, järgnevates valemites tähistab p suvalist formaalset lauset:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
