Ainiki Pisukova. Proovikirjand, 94 punkti. Iga kirjanik on looja. Ta loob uusi maailmu.(Albert Camus) Laual lebab raamat, täis sõnu ja ootust, et keegi teda loeks. Kuid paistab, et on vähe neid, keda paeluks filosoofia, negativism ning enesetapp. Samal ajal on kõrvallaul kaks raamatut, mis ei ole siiani pidanud ootusärevalt seisma. Inimesed loevad hea meelega ulmekirjandust või armastusromaane. Aitavad need ju põgeneda reaalsuse eest kuhugi, kuhu tahaks ka päriselt - õnneliku lõpu juurde. Aga raamatus on kellegi teise maailm
,,Iga kirjanik on looja. Ta loob oma maailmu." (Albert Camus) Minu raamatute lugemise kirg on tekkinud viimasel paaril aastal. See oleks võinud küll juhtuda mõni aasta varem, kuid olen siiski äärmiselt õnnelik, et ma olen rõõmuga lugenud palju huvitavaid raamatuid ning saanud osa erinevate kirjanike loodud maailmadest, mis on omakorda avardanud minu mõttemaailma ja andnud palju mõtteainet. Eesti klassikud ja ,,suurkujud" kirjanduses on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mis tunduvad
Kirjandus on sõnakunst. Läbi aegade on inimesed teadnud sõnade jõudu, nende võimet haavata, ravida, lohutada, motiveerida, teha õnnelikuks või õnnetuks. Sõna võimed on piiritud ja seepärast saab kirjandus tugevalt mõjutada inimeste arusaamasid maailmast ja elust. Kirjandus paneb inimesi mõtlema, analüüsima ja kaastunnet ilmutama. Me isegi ei pane tähele, kuidas kirjandus suudab “elustada“ tegelasi ja luua nende olemust, erinevaid maailmu. See pole mitte nii vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses. Sukeldudes teosesse, kaotame piiri reaalsuse ja huvitava teistsuguse maailma vahel. Mõneks hetkeks isegi sulandume niivõrd tegelastesse ja nende tegevusse, et jagame ka nende tundeid ja emotsioone ning nii tavaline sünge elu täitub uute sündmuste, muljete ja läbielamistega. Lisaks on ka selliseid teoseid, kus lugeja saab leida iseennast ehk saab sealt õppetunni ja selle abil õigemale elurajale.
Doris Kareva elu ja looming Referaat Sisukord Eluloolised andmed..........................................................................................3 Luuleraamatud.....................................................................................4 Pärastlõuna.......................................................................................5 Lõpp..............................................................................................5 Kokkuvõte..........................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................7 Eluloolised andmed Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis (praeguses Tallinna Inglise Kolledzis) ning pärast selle lõpetamist asus Tartu Ülik...
Kirjandus on tugev ja tähtis inimesevaheline suhtlemisvahend. Teostes kasutatavad sõnad võivad haavata ja ravida, rahustada ja julgustada, nukrustada ja hingestada. Sõnade abil väljendatakse kõiki tähtsamaid tundeid. Samuti sõnadega võib solvata, motiveerida, hirmutada. Sõnad ja nende mõju on piiramatu – selline ongi ka kirjandus. Kunstina on see võimeline anna uusi ideesid, panna mõtlema ja kaasa tundma. Kirjandus on kujutav. Kirjandus loob terveid maailmu, mis paistavad reaalsed, nendesse sukeldudes. Meie käime kaasas teoste aja ja tegelastega, tunneme kaasa, jagame nende tundeid ja elamusi. Kirjandus võib saata lugejat kaugesse minevikku ja samuti fantastilisse tulevikku ning mõlemal kohal tunneb lugeja ennast nagu praegusel hetkel. Sooviks eraldi rõhutada poeesiat. Poeesia omab rütmi, mille abil seonduvad sõnad muusikasse. Poeesial on selline muusikaline harmoonia, mis edastab selliseid värve ja
järjest realistlikumaks. Mängudesse on tekkinud suured kolmemõõtmelised tasemed. Neis on jäljendatud realistlikult ilmastikuolusid nagu öö ja päeva vaheldumine, vihm ja lumi. On loodud suuri kolmemõõtmelisi linnasid ja suuremahulisi avamaastikke, kus mängu tegevus toimub. Selliseid näiteid võiks tuua veel mitmeid. Mida võimsamaks arenevad graafikakaardid ja protsessorid, seda reaalsemaid efekte ning detailsemaid virtuaalseid maailmu saavad programmeerijad ja arvutigraafikud luua. Ehk mõne aja pärast suudavad teadlased ja programmeerijad luau midagi sellist mille abil on võimalik muuta see lihtne anonüümne suhtlemine ja virtuaalne meelelahutuskeskkond millekski, mis on reaalne ja käega katsutav.
Mitte miski ei teki põhjuseta, kõik mis tekib, tekib paratamatuse tõttu. Demokritos- 460-370 eKr. Kreekas, Leokippose õpilane. Reisis teadmiste saamiseks väga palju. Läks õpetajast kaugemale aatomite selgitamisel. Tuli koosneb väikestest, ümmargustest ja siledatest aatomitest. Hinge aatomid on hajutatud üle kogu keha. Tajumine toimub sel teel, et esimest lahkuvad osakesed ja tungivad meie meeleorganitesse. Universum on lõpmatu, seal on palju erinevaid maailmu. Maailmad tekivad ja kaovad. Maa on lame. Küünikud Antisthenes 435-370 eKr Diogenes 404-323 eKr Nende suhtumine: 1. Nad väljendasid põlgust ühiskonna seaduste, kommete ja väärtuste suhtes, kuid see ei tähendanud, et nad oleksid igasugust moraali eitanud. Nad eitasid seda moraali, mille varjus tehakse alatusi. 2. Maailma pole võimalik muuta, järelikult tuleb muuta oma suhtumist sellesse, siis saavutab inimene sisemise vabaduse
,,Päike on igapäev uus'' ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri'' ,,Maailmas on kõik suhteline'' 2. Demokritose(u. 460-361 või 370 eKr) õpetus aatomitest ja tühjusest. Demokritose arvates koosenb maailm aatomitest ja tühjusest. Aatomid on igavesed muutumatud, mõõtmetelt nii väiksed, et meeleliselt pole neid võimalik tajuda, tajuda võib neid ainult mõistusega. Aatomid on pidevas liikumises ja selleks on vajalik tühjuse olemasolu. Suure hulga aatomite ühinemine tekitab maailmu. Maailmu on lõpmatult palju, sest aatomeid on lõpmatult palju. Maailmad on erinevates arengustaadiumites, kuid kõik nad hukuvad kunagi. Inimese hing koosneb sammuti aatomitest. Kui inimene sureb, siis tema hinge aatomid hajuvad ja keegi teine hingab need sisse. 3. Elea koolkond – näilisus ja tegelikkus. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid elea koolkonna filosoofid, neist kuulsamad Parenides (u. 540-480 eKr) ja Zenon (u. 490-430 eKr). Nad esitasid kahesugust arusaama maailmast.
mis ujub vee peal: lainetus põhjustab maavärinaid. Anaximandros arvas (610-547), et elu algalus on apeiron (`piiramatus, lõpmatus'), mis on määratlematu aoriston. Algainest eraldusid kõigepealt külmus ja soojus, nende koostoimest niiskus ja teised ained. Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi selle peale, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis, et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi. Maad kujutles õhus hõljuva silinderja kehana. Anaximenes (588-524) pidas kõige aluseks on õhku. Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus. Herakleitos (535-475) asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest
kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine. Tegemist ei olnud ainult postmodernismiga kaasas käiva alternatiivsuse ja kõikjale leviva ambivalentsusega, ka kohalik surutis ja suletus sundisid looma teisi maailmu selliste eksisteerivate kõrvale, millega oli ebameeldiv tegeleda. Iseloomulik oli ka see, et uued ideed ja rakenduslik innivatiivsus liikusid aladele, mida siiani „kõrge” kunstiga võrreldes teisejärguliseks on peetud. Parim näide selle kohta on jõuliselt esile tõusnud plakatikunst, mis terve kümnendi jooksul endale tähelepanu nõudis. Märkimisväärse koha leidis karikatuur, mis oma iseloomulikus kujundikeeles osutas sotsiaalsele absurdile. Väga populaarseks muutus Heinz Valk oma
2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Mul oli hirm, liikumatu, Uutmoodi, kuid väga hästi 140 päästmatu, nagu valekoolnul sõnastatud mõte hirmu kirstus. kirjeldamiseks. 1. Üks selle äär näitab tõelist ja Väga hea sõnade 140 teine olematuid maailmu, ning kombinisatsioon, luues sa aeled ahastades nende elava ettekujutluse vahel. olukorrast. 2. Kui odavaks, väärituks oli Kirjeldab hästi olukorda, 140 muutunud inimene aja rataste kus inimene ei saa muuta all. või pikendada talle antuda aega. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Kaasahaarav 3) Huvitav 4) Hirmutav 4
Virtuaal maailmad .Enrico Järna Räägitakse, et see siin ongi interneti tulevik.Virtuaalsed maailmad, tuntud ka kui «sünteetilised maailmad», on oma praeguse kuju saanud arvutimängude ning suhtlusprogrammide liitumisest. Nende areng on viimasel ajal olnud väga kiire. Seal elavad ja tegutsevad inimühiskonnad, mis on oma arvult suuremad kui mõni väikeriik. Hinnanguliselt liigub eri virtuaalmaailmades praegu umbkaudu 30 miljonit inimest. Paljud maksavad seal viibimise eest raha. Mida seal siis tehakse? Mõnes maailmas on mitu korda rohkem kultuurisündmusi kui näiteks Tallinnas. Klaverikontserdid, loengud, näitused ja filmid. Erinevatel hinnangutel ületas virtuaalmaailmade majanduse kogutoodang 2005. aastal miljardi krooni piiri.On inimesi, kes teenivad lausa oma igapäevast elatist virtuaalmaailmas teenuseid või tooteid müües. Kuulsaim neist on Ange Cheung kes on loon...
Anaximandros Thalesest palju huvitavamaks peetakse tihtipeale tema õpilast Anaximandrost, kes jätkas arche-küsimuse üle arutlemist juba sügavamal kujul. Anaximandros olevat elanud aastatel 610 - 547 e.Kr. tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesna koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel." Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, k...
omavaheline suhtlemine. Analüüsi artikli põhjal, milles seisneb virtuaalmaailma kasulikkus ja kahjulikkus. Põhjenda oma väiteid vähemalt kahe poolt- ja kahe vastuargumendiga. Virtuaalsete maailmate kasulikkus seisneb nende majanduslikus käekäigus on inimesi, kes teenivad lausa oma igapäevast elatist virtuaalmaailmas teenuseid või tooteid müües. Et saada osa oodatavast kasumist, luuakse üha uusi maailmu. Ühelt poolt on sellised virtuaalsed lahendused tõepoolest inimkonnale nauditavad, sest kas pole mitte mugavam näiteks ostukeskustes higistamise asemel istuda pehmes tugitoolis ning valida omale meelepäraseid tooteid või raha ajalehtedele kulutamata kolada kinnisvaraportaalides ning otsida omale uut kodu? Kuid mis peamine kõikidel inimestel on selles valdkonnas võimalus. Teisalt jällegi hakkavad kõiksuguste portaalide reklaamid, mis valimatult
ebatraditsionaalne või isegi amoraalne see ka pole. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu raha saavutada esimesel katsel, kuid igal juhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanene toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud. "Stepihundis" Harrule Pablo ja Hermine, "Demianis" Snclairi mentoriks Max Demian. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistenesialistiks. Tema tegelased ei sobi ümbrsusessem ei suuda kohaneda reeglitega nagu romantilised kangelased. Samas on Hesse tegelaste vabaduse saavutamine ja sellega kaasneva vastutuse tajumine täiesti eksistentsialistlikud teemad. Hesse on humanist, ta tunneb inimese ees aukartust ja
Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja
Sest vihkasime Saksa keelt ja füüsikat Suve viimane päev Paistis tol septembrihommikul Meie kahe silmi Pähe ja südamesse Kui oli teineteises kindlus Ja õnn ja tugevus Kõigest halvast üle olla Lihtsalt istusime Sina ja mina Oma koolikottide peal Suitsetades mentooliga sigarette Selline oligi meie maailm Kõik need aastad Koos kurjust vältides Mul on kahju nendest surmadest Pärast mida me teineteisel Enam teregi ei ütle Kuigi me ometi päästsime teineteise Lagunevad maailmu Päästsime ju Eks? Triin Tasuja Heli Kiima 10 b
Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile. Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde
kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks
Teadlased on jõudnud järeldusele, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline elu võib asuda Kuul, Marsil või Veenusel. Ka erinevad usundid räägivad maavälisest elust. Näiteks Judaismi pühakiri
Atomistide jumalad on füüsilise kehaga täiuslikud olendid, kes elavad maailmadevahelises ruumis ega ole huvitatud inimeste käekäigust. Aastal 1217 esitas Pariisi piiskop Étienne Tempier väite, et Jumal oleks võinud luua rohkem kui ühe maailma, kuigi me ilmutusest teame, et see nii ei ole. Kui tänu teleskoobi leiutamisele avastati, et Maa on vaid üks planeetidest, leiti, et ka teistel taevakehadel võib olla elu. Giordano Bruno väitis, et on lõpmata palju Päikesesüsteemi taolisi maailmu, ja nendes on ka elu. 17. sajandi alguses arutles tsehhi astronoom Antonín Maria Sírek: "Kui Jupiteril on elanikke, peavad nad olema suuremad ja ilusamad kui maalased, proportsionaalselt nende kahe kera suurusega." Paljud 18. ja 19. sajand astronoomid, sealhulgas William Herschel, olid veendunud, et Päikesesüsteemis (ja võib-olla ka väljaspool seda) võib olla maaväline elu. Maailmade paljusesseuskusid ka näiteks Immanuel Kant ja Benjamin Franklin
Parim võimalikest maailmadest? Meie armastatud ajalooõpetaja armastab ikka öelda, et eesolev päev ja enesetunne tuleb täpselt selline nagu seda ise hommikul soovida ja endale sisendada. Tema sõnul pidavat enesele peegli ees naeratama ja päeva alustama positiivse suhtumisega. Justnimelt suhtumine, mõtlemine ning vaatenurk määravadki ära selle, kas me elame võimalikest maailmadest parimas või mitte. Optimist nagu seda on Voltaire'i kangelane Candide mõtleb maailma ilusaks, pessimist aga kardab, et see ongi nõnda. Kas meie, inimesed ikka elame parimas maailmas? Kas selle üle saab otsustada igaüks ise? Või on mängus ka muid tegureid? Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt. Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki. Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei ...
oleks oodanud neid süüdimõistmine ketserluses või mõningal juhul isegi riigivastases kuritöös.Hariduses pandi kõige enam rõhku palvete lugemisele,kirikulaulude laulmisele ja katekismusele.Nüüdsetele õppeainetele nagu maateadus või bioloogia ei pööratud tähelepanu,kuna need olid alles kujunemas ja nende põhitõed ei olnud veel kindlad. Religioon on maailma ajaloo jooksul olnud meie,inimeste,üks peamistest mõjutajatest.Selle abil on leitud uusi maailmu,õpitud tundma vanu ja tänapäevani on püsinud mitmed usundid,mis kujundasid elu juba neil inimestel,kes ei teadnud veel midagi Maa tegelikust kujust või inimkeha osadest.Usk puudutab meid kõiki,pole võimalik arvata,milline oleks meie maailm ilma nende paljude uskumusteta. Brita Palmiste 11.klass
4) Lugu Mestrist ja tema raamatust, mis rääkis Jesua Ha-Notstrist 5) Filosoofiline tekst kuidas elada oma elu väärtuslikuna. Käsud, mida peaks arvestama, et säilitada eneseväärikus. Ainestik on Piibel, ,,Faust", Iiobi lugu. Ajad ja ruumid: 1) 1920. - 1930. aastate Moskva 2) Kristuse-aegne Jeruusalemm (Jersalaim) 3) Igavikuline teispoolsus Jeruusalemmas ja Moskvas mõlemas on pimedus, kurjus, hävitatakse arukaid. Kõiki maailmu ühendab Saatan. Ta on inimlik ja mõistev, kuid talle on parem alluda, sest ta võib karistada. Balli perenaine pidi kindlasti olema kohalik ja sinivereline, kelle nimi on Margarita. Romaanis oli Margarita kaotanud oma armastuse, Meistri. Meister oli korduvalt abielus olnud ja kirjutas lugu Jesuast. Tal oli saatuslik kohtumine Margaritaga. Margarita kutsub teda Meistriks, kuid meistrid olid ka vabamüürluses.
romaanikirjutamise protsess, nõnda on nad siis ühtaegu nii romaanikirjutajad kui ka oma loomingu kommenteerijad. Kõige selgemini väljendub postmodernism ulmekirjanduses, kus aja ja ruumi piire saab vabalt valida. Loomulikult vastandutakse siin ka modernismile. Tõelisus ja väljamõeldu segunevad. Jutustuse tegelane võib korraga hakata vaidlema endas toimuva üle. Kirjaniku seisukoht võib ühtida väljamõelduga. Vastandatakse reaalseid ja väljamõeldud maailmu, mille tegelased segunevad.Loomulikult tingib see tegelaste ebakindluse. Kui modernistlik kirjanik rahuldub ühestainsast aluspõhimõttest tuleneva tõelisusega, siis postmodernistil on tõelisusi palju. Kõik sõltub ajavoolust ja kohalikest ajalistest sõltuvustest. Tüüpiline postmodernistlik kirjandusžanr on spiooniromaan, kus vastanduvad mitu maailma. Siin võibki juhtuda, et tõeline maailm osutub irreaalseks (pealispinna all on teine tõelisus, mis on veidi
Neis on tükike nõmme ja laant. ,,nõmmelilledest" on tema laulude eredaim näide, samuti ,,ei saa mitte vaiki olla". Teise vihiku teema ongi maailmaõndsusest. Kolmandas vihikus on ühiskonnakriitilised pilkesalmid. Oli ka traagilisi toone, mis vihjavad koduarmastusele ja vanemateigatsusele. Soome ajakiri ,,Valvoja" tegi tema luulest ülevaate ja pidas Annat Koidula kandle pärijaks. ,,Anna Haaval ei ole laia silmaringi ega vägevaid kirgi ega uusi maailmu avavat meelekujutust, aga tõesline luuletaja on ta ometi. Tema luulevald on kitsas ja ta kandlel ei ole just palju keelesid, aga ta kandlekeelte puudutamise viis on peenike ja hõrn ja iseäralik tema omadus." 1899. aastal läks Palale venna juurde ja hoolitses majapidamise eest ja mõtles luulemaailmast loobuda. Postimehes ilmus küll pidevalt tema luuletusi, kuid väga raske oli hakkama saada. Jäi haigeks ja läks närvikliinikusse pooleks aastaks, sai sealt jõudu. Tervenemine tõi kaasa
Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli
Oie oige oiet AV Tuhk tuha tuhka AV Kollane kollase kollast Arusaam arusaame Kartlik kartlikke Pank panku Jäik jäiku Maailm maailmu Rool roole Ämblik ämblikke Poiss poisse Talvi talvi Maakond maakondi Hetk hetki Latv latvu Väin väinu Sarapikk sarapikke Oma omi Kõrts kõrtse Kujuvaheldus on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju, teine on konsonant ühend
Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde
1882. a. juunis välja. Sellega Vilde ametlik haridustee katkeski. Väljaviskamise põhjuseks oli poisi kange reisihimu. Kaaslastega koos käis ta ennast ühele reisilaevale madruseks pakkumas. Kuhu ta sõita kavatses, pole teada, kuid pole võimatu, et tema unistuste maa oli Ameerika. Ameerikasse Vilde hiljem ka sattus, kuid see maa, millest ta lapsena oli unistanud, ei meeldinud talle karvavõrdki. Tuglas ütles Vilde kohta, et too olevat paigalpüsimatu turist, kes mööda maailmu rändab, teoste aineid ja tegelaskujusid kogub ja põgusate tähelepanekute põhjal oma töid kirjutab. Reisikirjadest saabki Vilde lemmikzanr, kuhu ta nii mõnigi kord põimib poolenisti väljamõeldud tegelasi ja seiklusi, nõnda külastava maa eripära paremini avades. Samas on tema kirjutised autentsed ammendamatu varasalv tollaste olude ja kommete tundmaõppijaile. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17 aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel",
a. juunis välja. Sellega Vilde ametlik haridustee katkeski. Väljaviskamise põhjuseks oli poisi kange reisihimu. Kaaslastega koos käis ta ennast ühele reisilaevale madruseks pakkumas. Kuhu ta sõita kavatses, pole teada, kuid pole võimatu, et tema unistuste maa oli Ameerika. Ameerikasse Vilde hiljem ka sattus, kuid see maa, millest ta lapsena oli unistanud, ei meeldinud talle karvavõrdki. Tuglas ütles Vilde kohta, et too olevat paigalpüsimatu turist, kes mööda maailmu rändab, teoste aineid ja tegelaskujusid kogub ja põgusate tähelepanekute põhjal oma töid kirjutab. Reisikirjadest saabki Vilde lemmikþanr, kuhu ta nii mõnigi kord põimib poolenisti väljamõeldud tegelasi ja seiklusi, nõnda külastava maa eripära paremini avades. Samas on tema kirjutised autentsed - ammendamatu varasalv tollaste olude ja kommete tundmaõppijaile. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese
Thakraadr trääl ehk vabatalupoeg 4. Odini kaarnaloits Oodhröör anum, milles hoitakse lauluväge Hugr Odini ronk Thraainn päkapikk Daainn päkapikk Ginnungr odini kaarnaloits Aalsvidr üks kahest päikest vedavast hobusest Idunn jumalanna, keda seostatakse õunte ja noorusega Nörr öö isa Nanna Baldri naine, Forseti ema. Vidrir=Odin Loptr =Loki Bragi skaldijumal (skaldid-luuletajad) Hliidskjaalf Odini troon, mis võimaldas tal näha kõiki maailmu Elivaagar tõlkes Jää Lained on jõed, mis eksisteerisid maailma alguses. Herjan=Odin Naal Loki ema Grimnir =Odin Vidarr kättemaksujumal Vingoolf jumalate ehitis, jumalannade saal Fornjootr hiid, Kari (tuule), Logi (tule)ja Hleri (meri) isa. Yggr=Odin Hangatüür= Odin Yggjungr=Odin Bölverkr =Odin Säährimnir müütiline kult, keda aasid tapsid ja sõid igal õhtul. Skögul valküür Hniikarr=Odin Oomi =Odin Rindr hiid, inimene või jumalanna, kelle Odin rasestas
Iga muusikategevus on lugu, rännak. Ei ole kohta, kuhu me ei saaks muusikategevuses minna ja ei ole ainevaldkonda, mida me ei saaks seostada muusikategevusega. Eriti oluline on anda tegevusega kaasa mingi lugu, mille sees saab tegevust edasi arendada, anda lastele mingi eesmärk näiteks, kes on nemad selle loo sees, mis on nende eesmärk. Selline lähenemine tegevustele on laste jaoks kõige loomulikum, sest nad loovad mänguliselt situatsioone, maailmu, tegelasi enda ümber igapäevaselt, mängimise ajal. 7. Kuna efektiivselt töötavates koolieelsetes lasteasutustes on küllalt palju üritusi, mis hõlmavad just muusikat, siis kaheksa aastat tagasi tekkis vajadus lisaks muusikaliste põhivõimete arendamisele arendada ka rütmilist liikumist. Kui laps õpib valitsema oma keha, õpib ta valitsema ka oma pead. Rütmikatunnid aitavad efektiivselt kaasa nii
Anaximandros arvas, et kui maad kannab vesi, siis miski peab kandma vett ja seda miskit peab omakorda kandma miski, ja niimoodi kuni lõpmatuseni. Anaximandros lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoses rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros arvas ka, et on olemas algaine, aga selleks algaineks ei saa olla vesi. Anaximandros arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude maailmade hulgast, kellel on sama algaine. Anaximandros nimetas oma algaineks Apeiron. Apeironist eralduvad meie maailma elemendid - tuli, õhk vesi ja maa. Apeiron on lõputu ja peab olema neutraalne. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine oli, et kui üks nendest oleks primaarne, siis vallutaks ta teised. Anaximandrose järgi on maailmad tekkinud arengu käigus mitte loodud
2. Liikmed o Lauri Saatpalu - laulja o Peeter Rebane - kitarr o Raul Vaigla - basskitarr o Taavi Kerikmäe - klahvpillid o Petteri Hasa - löökriistad 1.3. Laulud ja stiil Dagö muidu siledate kõladega looming eristub valitsevast peavoolust peamiselt sellega, et seal on lihtsamate ning lollikindlamate lahendustega harjunud kuulaja jaoks liiga palju pealtnäha ühismõõdutuid esteetilisi maailmu ning julgeid piiriületusi nende vahel. Ansambli looming asub mitmete stiilide ning neid saatvate tunnetuste ristumispunktis: pop, rock, jazz, etno, easy listening jne. Dagöst rääkides ei saa ümber laulusõnadest, mis pärinevad paari erandiga solist Lauri Saatpalu sulest. Just tekstidest peaks otsima põhjusi, miks Dagö looming hulgale inimestele meeldib ning paljusid ärritab ja häirib. See vastuolu läheb tagasi inimeste ootuste juurde popmuusika kui meediumi
Kristuse ristilöömisega. Et ruunide saladust teada saada, elas Odin vabatahtlikult läbi ,,surmaeelse kogemuse", nagu seda tänapäeval nimetatakse, rippudes viikingite kosmose kolme maailma ühendaval suurel saarepuul Yggdrasilil ja lüües endale oda külje sisse. See salapärane juhtum on jüudnud meieni ainult ühe allika ,,Vanemas Eddas" jäädvustatud lugulaulu ,,Havamal" vahendusel. Lugulaulu põhjal jääb mulje, et ruunid on pärit kaugel allpool inimeste ja jumalate maailmu paiknevast surnute kuninganna Heli süngest pärusvaldusest Niflheimist ning et Odin omandas koos kirjaoskusega ka mingisuguse võlukunsti juba sõna ,,ruun" ise tuleneb vanapõhja sõnast run ehk saladus.Ehkki praeguseks ei ole enam järel kuigi palju niidiotsi, näib siiski olevat tõenäoline, et ruunidel oli täita oluline roll viikingiajastu ohvritalitusest, kusjuures need omandasid mõju alles verega punaseks värvituna, ja et neid kasutati ka tuleviku ennustamisel.
4. Odini kaarnaloits Oodhröör – anum, milles hoitakse lauluväge Hugr – Odini ronk Thraainn – päkapikk Daainn – päkapikk Ginnungr – odini kaarnaloits Aalsvidr – üks kahest päikest vedavast hobusest Idunn – jumalanna, keda seostatakse õunte ja noorusega Nörr – öö isa Nanna – Baldri naine, Forseti ema. Vidrir=Odin Loptr =Loki Bragi – skaldijumal (skaldid-luuletajad) Hliidskjaalf – Odini troon, mis võimaldas tal näha kõiki maailmu Elivaagar – tõlkes Jää Lained on jõed, mis eksisteerisid maailma alguses. Herjan=Odin Naal – Loki ema Grimnir =Odin Vidarr – kättemaksujumal Vingoolf – jumalate ehitis, jumalannade saal Fornjootr – hiid, Kari (tuule), Logi (tule)ja Hleri (meri) isa. Yggr=Odin Hangatüür= Odin Yggjungr=Odin Bölverkr =Odin Säährimnir – müütiline kult, keda aasid tapsid ja sõid igal õhtul. Skögul – valküür Hniikarr=Odin Oomi =Odin
Ta oli vanakreeka mõtleja/filosoof ja üks aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Demokritos väitis kõike olemasolevat koosnevat aatomeist ja tühjusest. Aatomid, aine jagamatud ning muutumatud osakesed, on igaveses liikumises. Nad erinevad üksteisest kuju, asukoha , paiknemise korra ja suuruse poolest. Asjad tekivad aatomite ühinedes ja hävivad aatomite üksteist eraldudes. Lõpmatus maailmaruumis on lõputu hulk maailmu, Maa on ainult üks neist. Kõik muutused on paratamatud, juhuslikkust pole olemas. Inimese hing on materiaalne ja koosneb samuti aatomeist, inimese surres need hajuvad. Tunnetuse jagas Demokritos '' tumedaks'' , meeleliseks see annab üldjoontes küll õigeid, kuid mittetäielikke teadmisi, sest need sisaldavad palju subjektiivset ja ''tõeliseks'', mõistuslikuks annab teadmisi maailma olemusest, aatomeist ja tühjusest.
üksikjuhtude, nende jadade ja ridade poole; nagu me varsti ütleme, kui me jõuame mõistete ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid näidendeid; kuna ometi täiesti erinevate vigade põhjused on sellegipoolest peaaegu ühised. Jällegi, me ei pea seda silmas ainult universaalsete filosoofiate puhul, vaid ka teaduste paljude printsiipide ja aksioomide puhul, mis on ülekaalu saavutanud traditsiooni ja usu ja ükskõiksuse tõttu.Aga nendest üksikutest
Erinevates seltskondades tuleb suhelda vastavalt sellises keeles, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sõnade oskamatul valikul võivad erinevad indiviidid aru saada erinevalt ning see viib inimesed vaidlustesse ning väljamõeldistesse. Teatri-iidolid on rännanud inimvaimudesse mitmesugustest filosoofia dogmadest. Tänu erinevatele filosoofiatele ning näidenditele on tekkinud inimmõistuses mitmeid väljamõldud ja lavalisi maailmu ning neid tekib üha juurde. See ei kehti ainult filosoofiate puhul vaid ka printsiipide ja aksioomide puhul, mis on oma edu saavutanud ükskõiksuse tõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel, koopaiidolid inimindiviidi iidolil, turuiidolid inimeste vastasikkusest suhtlusest ning teatri-iidolid filosoofia, printsiipide, aksioomide, näidendite mõjul tekkinud väljamõeldud mõttemaailmatel
Ühte põimitud jooned olid varem olnud vajalikud vaid selleks, et luua korda; nüüd on nad aga tähtis osa maali sõnumist, mähkides endasse poeedi ja, rõhutades pea vabadust, joonides alla inspiratsiooni võimu iseseisvuse. Chagall'i eesmärgiks oli ajakohastada luuletaja suurt kujutlusvõimet ning tema vabadust korraprintsiibist. Tema geomeetrilistest struktuuridest said järsult metafoorid, poeetilise tähenduse peamised kandjad. Guillaume Apollinaire nimetas Chagall'i pildilisi maailmu ,,surnaturel" (ebalooduslik), hiljem ,,surreal" (ebareaalne). See kontseptsioon, sürrealism, andis nime kunstivoolule. Nime andja Apollinaire ei olnud niiväga mitte Chagall'i sõber kui tema mentor, kes väsimatult talle näitusekohti organiseerida püüdis. Chagall tänas ka teda, maaliga ,,Austusavaldus Apollinaire- le" (,,Homage to Apollinaire"), kuigi sellel maalil mängib kunstniku kuidagi liiga ambitsioonikalt müstilise tundmatu auraga, kellena Apollinaire Chagalli nägi
Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624 546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu. See väide ei kogunud küll palju toetust ja jäi pigem varju Aristotelese 200 aastat hilisemale väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu. Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul
Meie armastus laste loomulike loominguliste jõupingutuste vastu, ei tohiks kahjustada nende kunstilist kasvu, selle mõiste laiemas tähenduses. See ülevaade inimarengu kontseptsioonist pildilise kujutamise alal laiendab diskursust uuele territooriumile, mis hõlmab visuaalse kultuuri paljusid näiteid. Sellest hoolimata kuulub see repertuaar, mis mitte ainult ei vasta modernistlikele ootustele või visuaalse reaalsusele tähtsuse andmisele, vaid see, mis hõlmab ka kujundlikke maailmu, mis tuginevad erinevatele reeglitele, olulistele atribuutidele ja tipptaseme kriteeriumidele. Pluralistlikes ja mitmekesistes ühiskondades, on eriti oluline kavandada varajase lapsepõlve haridust viisil, mis ei määratle kunstilist kasvu, tugevalt kultuurilist eelarvamust kandvate, hegemooniliste terminitega. Kunstiarengu hiljutised uuringud on pakkunud platvormi selle mitmekesisuse hõlbustamiseks, mitte pakkudes tihedat universaalset arengujärjestust,
ümber oma telje Kuu gravitatsioonist tulenevate tõusu-mõõna hõõrdumiste mõjul (1754). Siin esitatakse taevakehade ajaloolise muutumise idee, mida uuritakse nende tulevikuseisundite ennustamise eesmärgil. Arengu ideid jätkab ta ka töös „Küsimus sellest, kas Maa vananeb, vaadelduna füüsikalisest aspektist“ („Die Frage, ob die Erde veralte, physikalisch erwogen“) (1754), kus kuulutab optimistlikult „...Universum loob uusi maailmu, et tasa teha talle mõnes kohas osaks saanud kahjud“. 1755 avaldas Kant „Üldise loodusloo ja taevateooria“ („Allegemeine Naturgeschichte und Theorie des Himmels“), kus ta esitas hüpoteesi päikesesüsteemi tekkimisest, arengust ja edaspidisest käekäigust, mis olevat kujunenud „loomulikul teel“, kusjuures „maailmade kord ja ehitus arenevad pikkamisi ja teatud ajalises järgnevuses olemasoleva loodusaine tagavarast...“,
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi.
1. Kristjan Raud Kristjan Raua (1865-1943), kes rasketele aegadele vaatamata üsna vanaks meheks elas, pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tar...
Lõpmatu, absoluutselt täiuslik Jumal onasetanud monaadid luues nendevahelise kooskõla. See onL."ettemääratud harmoonia" põhimõte, mis annab viimase lihvi tema süsteemi ratsionaalsele tervikpildile. [4.] Küllaldase aluse printsiip Jumal on loonud monaadid ja tema tahtel on need saavutanud reaalsuse. Ta on loonud nende ajaloo ja Jumal on valinud maailma. Kuid miks on Jumal valinud just selle ja mitte mõne teise maailma? Võimalikke maailmu on lõputult. Miks on just see kõige parem? Olemasolev maailm on kõige parem sellepärast, et Jumal on kõige targem, kõige parem ja kõige võimsam. Kõige targemana pidi ta tundma kõige paremat maailma, kõige paremana pidi taselle valima, kõige võimsamana pidi ta olema suuteline seda reaalseks muutma ehk looma. Olemasolev maailm on ka metafüüsiliselt hinnates parim võimalik; tema ehitus on metafüüsiliselt kõige täiuslikum. L
teadnud Nad omandasid sõnatu sümbolite keele keele, et nii ''rääkida'', meelelt meelele, üle kogu tohutu aja ja ruumi. Heli Heli-indiviidid pääsesid kõrgematele kraadidele, kus omandasid vajaliku tarkuse ja tugevuse, nad ületasid inimese surelikkuse piirid ning oliv võimelised rändama ''ärkvel'', vaimu rännaku läbi surma ning kogema esmalt sisemise, kõrgema ja madalama reaalsuse maailmu, mida nad teooriana õppinud olid. Võimalik, et see oli nendele sisemistele maailmadele millele nende poeedid viitasid, kui ''saarte'' kirjutis oli: ''Valu ja reetlikus on tundmatud, nii ka on kurbus, lein ja surm, Haigus ja jõuetus... Noor ei jää üldse vanaks... -- J. Markale, "Ancienne Poesie d'Irlande," Cahiers du Sud, no. 335, p. 27. Suur osa nendest teadmistest filtreerus läbi aegade alla ning ajendas Caesari kirjutama Keltidest: "Nad
Epikuurlased eitavad põhjuslikku seaduspära asjade ning nähtuste vahel, oluline on juhuslikkuse printsiip: kõik olemasolev on üksnes teatava juhuse, kokkusattumuse tõttu tekkinud säärasena nagu ta on. Epikuros väidab koguni et ka elusolendite kujunemisel olevat loodus katsetanud, et lõpuks kõige elujõulisema ja täiuslikuma kujundini inimeseni jõuda. Mateeria on lõputu ning teda ümbritsev ruum piiritu. Seega on tõenäoline, et on olemas palju mitmesuguseid maailmu, mis piiritut ruumi täidavad. Kusjuures see piiritu ruum on maailmade vahealadel täidetud eriti kergete aatomitega valguse aatomitega, eetriga. , kõik maailma kehad on tekkinud aatomite pööristest, mis on kujunenud aatomite liikumisest ja ühendustest. Kosmogoonilised protsessid ja üldse kõik loodusnähtused toimuvad loodusliku seaduspära alusel. Taevakehad ei ole jumalikud olendid, vaid ainult tule tihendus. Seesama
Majad, kellad ja muu inimese loodu on ju vaid osake maailmast. Kas on korrektne teha osa alusel järeldusi terviku kohta? 3) Kui me kasutame analoogiat inimese loodud asjadega, siis võime küsida: kas maailma loomise kunst on nagu laevade ehitamise kunst? Kui ta on nagu laevade ehitamise kunst, mis on aja jooksul täienenud, siis kas ka mitte maailma loomise kunst ei ole täienenud? Võib olla on igaviku vältel loodud tohutult palju ebaõnnestunud maailmu ning alles pärast paljusid katseid õnnestus luua normaalne maailm. Meiegi maailm pole täiuslik. Võib olla oli see mõne noore jumala katse luua maailm või hoopis vanadusest nõdra jumala katse luua maailm? Miks peaksime oletama, et kui keegi on maailma loonud, siis on ta olnud kõikvõimas, kõiketeadev ja moraalselt täiuslikult hea? 4) Inimesed ühinevad, et midagi ehitada. Mille alusel me väidame, et maailma looja oli üksainus olevus? Võib olla oli selle taga jumalate team ?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
