nii arvas 43% vastanutest, on märkimisväärselt ohutum kui teised uimastid. Küsimustiku andmetele toetudes saab loetleda peamise, mida noored arvavad, et kanep mõjutab. Esimestena nimetati käitumist, mälu ja suhteid, keskmiselt 25%. Seda, et kanep 13 muudab loomingulisemaks arvas 19%. Vabavastustest tõstab töö autor esile veel selle, et noorte arvates kanep: muudab maailmavaadet, soodustab tutvumist uute inimestega, avardab mõttemaailma, muudab sõbralikumaks. Samas olid kõik respondendid ühel meelel selles, et kanep omab alati mingisugust mõju. Küsitluse vastuseid analüüsides saab järeldada, et respondendid suhtuvad kanepi tarbimisse kui millessegi tavapärasesse ja see ei põhjusta seltskonnas või sõpruskonnas reeglina väljatõrjumist. Samuti saab uurimistöö ankeetküsitluse andmete põhjal järeldada, et vastanud
20. sajandi jooksul muutus rahvaluule mõiste laiemaks (määratlemine kommunikatsiooni laadi kaudu). Sellest sai midagi, mis varieerub, on kunstipärane ja millel on määramatu hulk avaldumise vorme ning mis üha enam rikastub inimeste omavahelisel suhtlusel. Olemuslik Ülo Valgu järgi: tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet. 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? Mõiste rahvas uuesti- või ümberdefineerimine: Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (elukutse, keel, religioon, vms); koosneb vähemalt kahest inimesest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad); rühma üks liige ei pea tundma kõiki teisi liikmeid, kuid ta peab
Iseseisvussõda. 18. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. I - keelatud sekt, distantseerub ilmalikust võimust ja ootab kannatades selle lõppu (varakristlus) II- riigikirik, mida kristlikud valitsejad juhivad ka kiriklikes küsimustes. Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik) III - kirik peab end riigi ühendavaks vaimulikuks võimuks, paavst määrab maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg) IV - kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma otsest võimuambitsiooni (reformatsioon) V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi a. A) cuius regio, eius religio – riigikirikud b. B) religioon eraasi, riik lahutatakse kirikust (valgustus, Pr. Rev.) VI - Riik on totalitaarne ühest maailmavaatest juhitud ühendus, seaduste ja
religiooni rahvalähedust, emakeelse hariduse tähtsust. Samas toob Russow välja, et eesti talupoeg polnud religioosne subjekt – kristlikud sajandid polnud rahvast religioonini toonud: rahvas ei saanud võõrast keelest aru ja kirikuõpetajad ei osanud kohalikku keelt. Russow mõistab kohaliku liiderliku patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid, katk ja selle levimine. Kroonikas selgub, et Liivimaal oli koloniaalne kontakt Euroopaga ning ka
Religioon on maailmavaate Kväljendus. On teatud maailmavaated, mida me oleme harjunud religioosseteks nimetama. Samas on ka väidetud, et iga maailmavaade on oma olemuselt religioosne, sest kõik nad sisaldavad mingisugust arusaama reaalsusest. N. T. Wright on töötanud välja teooria, mida saab rakendada igas kultuuris. Maailmavaade on keele-eelne asi, mida me väärtustame, mida me tagaplaanile jätame. Seotud sotsialiseerumisega. Maailmavaadet tavaliselt ei sõnastata, see peegeldub inimese käitumises. Maailmavaade on küll keele-eelne, kuid kultuuri ja keele poolt tugevasti toetatud. Seosed erinevate asjade vahel tekivad lugude kaudu, seepärast on ka müüdid alati väga olulisel kohal olnud. Need lood vastavad mingitele küsimustele, neid küsimusi Wrighti arvates on neli: 1) kes me oleme - identiteet 2) kus me oleme 3) mis on valesti 4) mis on lahendus. Lugu õppejõu elust
kodanikeühendustesse kuulumise määr, interpersonaalse usaldusemäär mitte- lähiringi kuuluvate inimeste suhtes. 4. Instrument: küsitlus 5. Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid Mõtle, kuidas operatsionaliseerida… • Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal • Riigi religioossuse määr • Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures • Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?” • Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus… • Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu • Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt) • Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead:
Seetõttu määras tema eetiline eneseteostus ta praktiliselt surma Vene vanglate tingimused olid kohutavad, isegi vaatamata sellele, et talle kongi klaver viidi. Kui üheksa aasta pärast vahetus Vene impeeriumi keiser, kelleks sai Nikolai I, siis pääses ka Timo vangistusest. Tõsi, see polnud tavaline ega täielik vabanemine: Timo oli tunnistatud vaimuhaigeks ning ta pidi elama Võisiku mõisavalitseja majas eluaegses koduarestis. Aleksander oli tahtnud muuta Timo maailmavaadet ja kavatsusi, kuid von Bock suutis need säilitada. Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise äärel, siis koju saabununa oli ta täie mõistuse juures. Vähemalt niipalju terve kui ta pärast üheksa aastat kestnud üksikvangistust olla sai. Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli. Ta jätkas sealt, kus ta pea kümme aastat tagasi lõpetanud oli. Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest,
Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat. Vennastekogudused tõid kaasa uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Hakati ka ise laule sepistama, mis olid peamiselt vaimulikud. Üleminek vanalt regilaulult ei olnud siiski järsk, vaid sujuv, võttes mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse.
põhjendamise vastu looduse seaduste abil . Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Eelnev rüütelik moraal nägi ette, et ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu,
omakorda tähendab, et hulk välismõjutusi ei põhjusta inimeses endas enam mingeid muudatusi, kuna vastavalt isiksuse tugevamaks . Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Carl Rogers sündis 1902. Aastal Illinoisi osariigis. Rogers alustas kõrgkooliõpinguid Illinoisi ülikoolis ning tegi 1922. Aastal Noorte Meeste Kristliku Liidu liikmena ringreisi Hiinas jt Aasia riikides. Kaugete kultuuridega tutvumine kujundas oluliselt Rogersi maailmavaadet, kasvatas ta eneseusaldust ja arendas iseseisvat mõtlemist. Kirutas raamatu ja teose, oli 12 aastat psühhoteraapiakeskuse direktor. Tema teened isiksuse keskse nõustamise, humanistliku õpetamisviisi, grupiteraapia ja inimsuhte uurimisealal tagasid talle üha suureneva populaarsuse mitte üksnes Ühendriikides, vaid kõikjal maailmas. Nobeli auhinna kandidaadiks. Isiksusepsühholoogia ühe mainekaima ülevaate koostajajad tunnistavad, et mitte kellegi pole S
ideedega o Progressiideede asemel kultuuri ülekandmine kultuuri elemendid levisid hajumise teel o Kultuur areneb migratsiooni kaudu Leo Frobenius (1873-19..): o Kultuuriringide teooria eri paigus kujunesid kultuurikeskused, kust kultuurilised jooned hajusid ümbritsevatele aladele o Baideuma idee kultuuri hing paneb paika kultuurilkste omaduste paiknemise o 2 maailmavaadet Aafrikas Etioopia maailmavaade (Ida-, Lääne- ja Kesk-Aafrika) ehk karja- ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanematekultus; Hamiidi maailmavaade (Põhja-Aafrika) ehk karjapidamine, jaht, matrilineaarsus, surnute vältimine Fritz Graebner (1877-1934) identifitseeris geograafilised kultuuriringid Wilhelm Schmidt (1868-1954) huvi Aafrika religioonide vastu; arvas, et religioon algas
rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. 1896. aastal esineb Hurt Riias
vaadanud pärast südaööd. Seega ei vaata lapsed ainult lastesaateid. Põnevikud, draamad ja komöödiad on olnud populaarsed lapseea keskpaigast saati. (Oja, 2011.) Samal ajal on televiisori vaatamine saanud elu vältimatuks osaks, eestlane vaatab telerit keskmiselt 4 h päevas ja analooglevilt digilevile üleminek oli lausa riikliku tähtsusega prioriteet riigieelarves. Selline domineeriv meedium kujundab kahtlematult nii laste kui täiskasvanute väärtushinnanguid ja maailmavaadet, sest vahendab meile teatud sorti reaalsust, mõjutab meie ostukäitumist ning kujundab meie teadmisi ja suhtumist ümbritsevasse. Üsna levinud seisukoha kohaselt ei saa televiisorivaatamisvõimaluseta laps areneda täisväärselt, ähvardab sotsiaalne tõrjutus ja ealisest arengust mahajäämine. Ometi leidub hulk vanemaid, kes üldise arvamusega ei nõustu ning usaldadavad enda teadmisi, kogemusi ja vaistu. Kuigi tegemist ei ole meil veel väga levinud
) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid
esmapilgul lüngana. Ius commutativa – võrdsete võrdne kohtlemine Puebloindiaanlased – kaljulinnade elanikud Fraatri – mitme sugukonna liitumine põlluharimise alguses Ius sanguinis – kodakondsus omandatakse sünniga Ius soli – põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Skolastika – keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil Glossaatorid – nii nimetati juriste-õigusteadlasi XI kuni XIII sajandil. Euroopa jurisprudentsi rajajad. Makulatuur – väärtusetu kirjandus, vanapaber Logistid – ilmaliku õigusega tegelenud juristid Kanonistid – kirikuõigusega tegelenud juristid Huvijurisprudents – kui õigust käsitleti kui huvide konflikti resultaati
Selles samas foorumis kõneleb keegi Nightknight järgmiselt: ''Yks ateist ytles et satanistid kaa usuvad jumalasse.'' Mis siis on tegelikult õige? Paljud meie seast usuvad, et ateism ja satanism on samad, kumbki ju ei usu jumalasse ja mõlemal on olemas vabadus teha, mida hing soovib. Sellegipoolest ei ole tegelikult tegu sama asjaga. Ateisti jaoks ei eksisteeri mingit religioosset maailma. Satanist on aga inimene, kes järgib satanismi kui religiooni ja maailmavaadet. Satanist ei ole Jumala suhtes eitaval positsioonil, nagu on seda ateist. MVO on kirjutanud: ''..on oma elu pannud keerlema iseenda isiku ümber, sellal kui ateist ei omista inimeseks olemisele mingisugust sügavamat tähendust. Ateisti jaoks on religioon ja usk täiesti absurdsed kontseptsioonid, seega ateist ja filosoofiline satanist leiaksid ühise keele märkimisväärselt kiiremini kui ateist ja religioosne satanist.'' (http://faq.saadanas.org/).
) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid
ühiskonnaelu alus. Riigiõpetliku kuju andis sellele konseptsioonile aurelius Augustinus. Aurelius Augustinus (354 -430). Arvas, et tõde tunnetatakse mõistusele rajatud mõtlemise kaudu. Teda peetakse teoloogilis-kristliku tunnetusteooria rajajaks. De Civitate Dei (413-427). Lahutas poliitikast religiooni ja moraali ning lõi nende uue seose. Selles seoses on kirik poliitilisest võimust sõltumatu ja pigem juhib seda } see mõjutas tuntavalt keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Arvas, et inimkond moodustab ajalooprotsessis kaks riiki ilmaliku riigi ja kristliku ehk jumalariigi maa peal. Arvas, et üksikisiku ja riigi elu kulgeb jumala ettemääratud kava (predestinatsiooni) kohaselt. Aquino Thomas (1224 1274), teda peetakse keskaegse kristlik-teoloogilise mõtteviisi tipuks. Ühendas oma töödes Aristotelese filosoofia ja ristiusu, millest sai 1879 katoliku teoloogia ametlik doktriin. De Ente Essentia
Aga nii see paraku just oli ning Triinu selles näidendis jäigi üksikuks naiseks ja pidi armastuses pettuma. 2.1.5 Naise prototüübid Lydia Koidula näidendites 19 L. Koidula näidendites on naistegelastest esindatud kaks põlvkonda (va. Saaremaa onupojas): lapsevanem (ema/abikaasa) ja laps (tütar/pruut). Mõlemale prototüübile võib omistada näidendite põhjal kaht vastandlikku maailmavaadet armastust väärtustav ja majanduslikult mõtlev. Pereemasid on kujutatud arukate, töökate, kuulekate, kuid samas ka enesekehtestajatena. Nad on oma meestest alati targemad ja sisimas vastaspool teab seda, kuid uhkus ei luba välja näidata. Emad on ka väga mõistvad kõiges, mis puudutab tütre valikuid, ja püüavad oma nutikust appi võttes lapsele nõu ja jõuga olla. Tütreid sobiks kõige paremini iseloomustama kolm sõnapaari: ilusad, targad ja osavad, kuid
maailma, mis tähendab seda, et ta ei ole islami algupära ega ole ainult seostatav islamiga. 36. Kuidas nimetatakse poliitilist islamit araabia keeles? Al- islam al-sijasi 37. Mis aastal sündis poliitiline islam ja kes selle asutas? 1928. aastal Kariost, Moslemivennaskonna liikumine 38. Kuidas nimetatakse araabia keeles usu ja riigi ühtsust? Din wa-daula 39. Mille poolest erineb islamism islamist? slamism kujutab XX sajandi uut religioosset maailmavaadet, mis tugineb islami ja poliitika omavahelisele põimumisele. Tänapäeval funktsioneerib islamism kui idéologie mobilisatrice. 40. Loetlege Muhamedi viis omadust araabia keeles: 1. Prohvet nabi. 2. Läkitatu rasul. 3. Hoiataja nadhir. 4. Pealik sajjid. 5. Täiuslik inimene insan kamil. 20
Iga asi võib olla märk. Näiteks: Tool ei ole märk, aga kui tool on ukse vahel, siis ta ei ole enam mööbel, ta on märk (näiteks kohvikus). Iga asi on potentsiaalne märk. Märkide märk Tähenduste tähendus Sõnad Jumal Uue aja pööre oli kausaalsuse põhjendamine igal tahajärjel on põhjused. 19. saj. oli tähtsaim Hegel ja 17. sajandil Rene Descartes. Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsuse põhimõte sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks keemias: mateeria jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (Jumal lõi maailma kasutas märki ja kohe tuli tähendus)). See teooria andis hoobi alkeemikutele, kelle arvates pidi mingi uue aine loomiseks teisest ainest juurde panema mõned rituaalid paastumine jm. 2. punkt on, et mateeria ei kao. Kausaalsus materialism ratsionalism (loodus on heatahtlik loodus ei märgi uurijaga peitust; pigem ta avab)
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust sä...
Isegi inimesed, kes kogevad sama sündmust samal ajal, tõlgendavad oma tausta ja elukäigu tõttu seda kogemust erinevalt. Sellest johtuvalt on osa teadlasi väärtustanud religiooni uurimisel seesolija arvamust või siis vähemalt suuresti toetunud sellele (selle vaatenurga puhul kasutatakse mõnikord mõistet emic). Religiooniuuringute taustaks on dialoog, st et arvestatakse ka seesolija vaateviisi, et mõista sügavamalt uskliku inimese maailmavaadet. Ühtlasi ei pruugi usklik olemine olla religiooni uurimisel takistuseks. Oluline on olla teadlik oma eelarvamustest ja suhestuda neisse kriitiliselt. Religiooni teadusliku käsitluse võimalused: Religiooniteadused (metodoloogiline agnostitsism kuidas uskumused mõjutavad ühiskonda, inimesi jne. Pole oluline, kas jumal on või ei ole) vs teoloogia (lähtub jumalikust suunitlusest). Siiski mõlemal on fookuseks religioom. Kasutatakse lihtsalt erinevaid meetodeid.
kogumik. Filosoofide ülesandeks jäi ainult pühakirja kommenteerimine. Isegi teaduse ja tehnika areng ei muutnud oluliselt keskaegsete filosoofide arutluse teemasid. Keskaeg kestis kuni 10.saj ja ka filosoofia jaotatakse kahte suurde etappi patristica (3.-7.saj), kujutas kristluse filosoofilist põhjendamist ja süstematiseerimist. Pidas jumala ilmutust inimese tarkusest kõrgemaks. Skolastika (6.-15.saj), oli usulisfilosoofiliste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogiliste arutluste abil, nende leidmisele toetuti Aristotesele ja Platonile. Pilet 3 1. Maailm 20. saj alguses 20. saj algul oli rahvusvaheline olukord Euroopas muutunud taas teravaks, tekkisid 2 esimest sõjalispoliitilist organisatsiooni. Esimene sõjalispoliitiline organisatsioon tekib Saksamaa juhtimisel, millega ühines ka Itaalia, Austria-Ungari e. kolmikliit. 1893. aastal sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Saksamaa soovis saada uusi kolooniaid
F. R. Kreutzwaldi looming. Eepos ,,Kalevipoeg" ja rahvusliku ideoloogia väljakujunemine. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Virumaal Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa poeg, õppis Rakvere saksakeelses koolis, Tallinna kreiskoolis, 1826. aastal astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetades asus Võrru tööle linnaarstiks (1833-1877). jumalakartlikust kodust, saksakeelsest- ja meelsest põhiharidusest hoolimata ei kujunenud temast pietismile kuulekat ja leplikku inimest. Maailmavaadet mõjutas valgustus, ratsionalism, rahvaluule, meditsiin, loodusfilosoofilised tõekspidamised. Kirjanduslike vaadete kujunemisel oluline rahvaluule, aga samuti saksa klassikute looming, ÕES-i tegevus. Kultuurilooliselt olulised säilinud kirjavahetused Wiedemanniga, Peterburi akadeemikutega, ÕES-i liikmetega, Lönnroti jt Soome kirjameestega, Faehlmanni, Köleri, Hurda, Jakobsoni, Koidulaga. Aktiivsemalt hakkas kirjatöid tegema nädalalehes ,,Das Inland", kriitilised sõnumid Võru kohta
· Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel? · Kas massimeedia suurendab või vähendab võrdsust ühiskonnas? · Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale? Vastandlikud mudelid: Domineeriv meediat nähakse allumas teistele omavahel seotud institutsioonidele. Selle kohaselt on meediaorganisatsioonid väikese mõjuvõimsa grupi omandis või kontrolli all ning sarnased. Levitavad piiratud ja ühekülgset maailmavaadet. Tulemusena tugevdatakse valitsevat võimustruktuuri. Pluralistlik võimaldab palju suuremat mitmekesisust ja ettearvamatust. Ühtne ja domineeriv eliit puudub, võimalikud on nii muutused kui ka demokraatlik kontroll. Auditooriumi nähakse nõudmiste algatajana, kes suudab mõjustamisele vastu seista. Meediavõimu vastandlikud mudelid (tõenäoliselt esineb sagedamini segavariante) Domineerimine Pluralism
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
• Inkvisitsioon (küsitlus) • Dokumenteerimine, tasemel haldus Kiriku ja ilmaliku riigi suhe • I - keelatud sekt, distantseerub ilmalikust võimust ja ootab kannatades selle lõppu (varakristlus) • II- riigikirik, mida kristlikud valitsejad juhivad ka kiriklikes küsimustes. Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik) • III - kirik peab end riigi ühendavaks vaimulikuks võimuks, paavst määrab maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg) • IV - kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma otsest võimuambitsiooni (reformatsioon) • V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi • A) cuius regio, eius religio – riigikirikud • B) religioon eraasi, riik lahutatakse kirikust (valgustus, Pr. Rev.) • VI - Riik on totalitaarne ühest maailmavaatest juhitud ühendus, seaduste ja
et lause "maailmas, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik;" on pärit kirjaniku enda sulest. Teoses on ülimalt selgelt ja irooniliseltki esitatud kõikehõlmav bürokraatiamasin, mis pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav. Inimesed elasid selle järgi nagu marionetid. Vastuväited olid välistatud, kõik väljaspool nõukogudelikku maailmavaadet oli hullumeelse sonimine ja mõttetu loba. Kui ühelt küljelt võttes oleks Woland & co pigem vastand Stalinile ja tema valitsusele, siis, kaasates pilti Bulgakovi enda, võib ühtesid pigem teiste allegoorilisteks kujudeks pidada. Mitte kusagil teoses ei öelda: "Maha kommunism!", kuid see kumab igast peatükist. Kõik positiivsed tegelased raamatus elavad hoopis teiste kreedode järgi
Reformatsioon, renessanss, maadeavastamine Uusaega on raske dateerida. Varauusajast räägitakse kui üleminekuperioodist. Kitsaim periood on 1450-1550. Uusajala pani alguse renessanss e antiikkultuuri taassünd. Vabaneti autoriteetidest. Sündmustest on esile tõstetud Konstantinoopoli langemine türklaste kätte, maadeavastamise algus ning reformatsioon. Laguneb keskaja universaalsus (vaimne vabanemine). Piibli tõlkimine rahvakeelde. Eliidi maailmavaadet mõjut renessanss. Viimane saab alguse 14. saj keskpaiga Itaaliast. Uusaja maailmavaateks kujuneb humanism (inimlik ja haritud). Tähelepanu nihkub inimesele. Samas jääb oluliseks religioon. Dünaamiline eksperimentalism, empriiline teadus. Valitsejad vabanevad moraalinormidest (makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen
konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Ideoloogia. Maailmavaate mõiste on lähedane ideoloogia mõistele. Ideoloogiat võib defineerida kui teatud aadet järgivat maailmavaadet, kus aate all omakorda mõeldakse mingit üleva sisuga mõtet, pürgimust või eesmärki. Nende erinevus seisneb selles, et ideoloogia on alati paljudele indiviididele ühine. Maailmavaate mõistel seevastu lasub subjektiivsuse pitser. Ideaalid. Igal ajal on püütud määratleda oma inimideaal või kultuurse isiksuse ideaal. Inimideaal on kõrgelt hinnatud omaduste kogum. Väärtuste muutmine. Väärtuste muutmist iseloomustab evolutsiooniline ebapüsivus. Üks osa
Hirve puhul on vägagai oluline tema kultuuriline päritolu või näiteks ka perekondlikud taustad. Tema vanemad kuuluvad Tartu kunstiintelligentsi hulka, kes käib läbi kõikide oluliste kirjanike, tõlkijate jt vaimuinimestega. Teatud mõttes tema loomingut ja autoripositsiooni kirjeldades peaks arvestama seda, et tema puhul kulgeb traditsiooniside varasema eesti kirjanudsega, muuhulgas ka arbujaliku traditsiooniga jne. See on see taust, mis kindlasti on Hirve luuletuste vormi kui sisu kui maailmavaadet mõjutanud. Pannes siia kõrvale Kivisildniku, siis seal on näha hoopis muu taust, mis võtab omaks märgatavalt uuema kunstitraditsiooni, kus pole mingit intiimsemat kokkupuudeta varasema eesti traditsiooniga. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Selliseid osutsui vanemale põlvkonnale, nt tõlkija, kellegi kultuuritegelase onule või
Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve
mõjusfääri. NL väitis salajase lisaprotokolli kohta, et NL ei harrastata saladiplomaatiat, siis, et see on hoopis võltsing. Salajane lisaprotokoll tuli välja Saksa tõlgi Schmidt? poolt, kuidas sai Molotovi alla kirjutada ladina tähtedega, kuigi ta oli venelane. 1989 a oli NL sunnitud üles tunnistama salajase lisaprotokolli, kuid 50 a oli teaduslikult kujundatud maailmavaadet mitme rahva jaoks. 3. Filosoofiat all mõistame ka teatud filosoofilist mõtlemise viisi. See on seotud KRIITILINE mõtlemisega. Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt. Filosoofilisele maailmapildile eelnes mütoloogiline maailmapilt- teadmised maailmast baseerusid müütidel. Müüdis on fantasilised olendid, situatsioonid, müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas järgmised väited? Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -- teaduse meetod Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust -- kangekaelsuse meetod Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina
1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb? Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed. Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel. Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen, ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt
kui tingimused on ette arvatavad ja ette ennustatavad. Paraku on keerulistes keskkondades raske tingimusi ette näha, sest toimuvad pidevad muutused. Samuti on eesmärgi seadmise protsessis arvestamata jäänud inimlik element, mis on vältimatu. Selle arvestamata jätmine muudab teooria reaalsest maailmast suhteliselt kaugelseisvaks. Organisatsiooni liikmetel võivad olla oma sisemised eesmärgid, mis kujundavad nende maailmavaadet. On naiivne arvata, et need sisemised eesmärgid ei avalda mõju protsessidele organisatsioonis. Tuleviku uuringud peaksid selgitama, millistel tingimustel tuleks eesmärgi püstitamist julgustada, millistel mitte. Peter Ferdinand Drucker (13.05.1909-11.11. 2005) Tööst. P. Druckeri panus juhtimise arendamisse. Rääkides Prof. Druckeri panusest juhtimise arendamisse rõhutatakse kolme olulist teemat: juhi ülesanded, vastutus ja praktika. Ülesanded. P
Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve
Osa kommunikatsiooni kandub välja, osa peegeldub tagasi, osa tuleb sisse, osa ei jõua süsteemini.) Terviklikkus Iga süsteemielement on seotud teiste sama süsteemi elementidega nii, et muutused ühes süsteemielemendis kutsuvad esile muutused kõigis teistes sama süsteemi elementides. Võimalik, et ka laiemas kontekstis. Iga väiksem muutus toob tegelikult kaasa muutuse kogu süsteemis. Tsirkulaarsus (ringlus) Eristab kahte maailmavaadet: - 20.sajandini oli valdav klassikalise füüsika ja lineaarse põhjuslikkuse printsiip - A→B (sündmus A põhjustab sündmuse B → kui esineb sündmus B, on selle põhjuseks sündmus A / A põhjustab B, kui eksisteerib nähtus B, siis järelikult on kindlasti olemas ka põhjustaja A) - Tsirkulaarse põhjuslikkuse printsiip – tegureid on palju, mitte ainult A põhjustab sündmuse B,
Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve
valke, süsivesikuid või vitamiine. Ja vastupidi – vajadust toidu järele on võimalik osaliselt rahuldada, nt suitsetamise, haarava tegevuse või vee abil. • Võib küsida, mis juhtub esmaste vajadustega siis, kui toitu on piisavalt ja rohkemgi veel? 2. Turvalisuse vajadused • Samuti võivad domineerida terve organismi üle: selle äärmuslik puudumine suunab nii kognitiivseid kui intellektuaalseid protsesse, tegevusi, maailmavaadet jmt. • Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt, nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt). • Aga ka otseselt, nt kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne. • Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud.
Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve
"Parveteadvusega" inimesed- talupoegade nimetus teoses. Tolstoi elu traagika on see, et ta püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Talupoeg Platon Karatajev (sünnipärasteks omadusteks on headus, usklikkus. Läks vabatahtlikul venna eest 25 aastaks sõjaväkke) on nende etaloniks, temaga kohtub Pierre Bezuhhov- üks kangelastest, kes jääb äraantud Moskvasse (mis põleb). Kui PK kohtub PB-ga, aitab ta segaduses mehe maailmavaadet kokku panna. Vene vägede eesotsas Eestist pärit baltisakslane (Barclay de Tolli), aga kui algas sõda, ei kõlvanud ta, sest ta polnud venelane. Juhiks sai Kutuzov, tark väejuht. Ta ei anna prantslastele palju lahinguid, vaid taganeb Moskvani. Annab Moskva ära, inimesed evakueeriti. Venemaa võitis. Kutuzov: · Rahvalikkus · tarkus ja ajaloosündmuste ettenägelikkus · äärmiselt patriootlik (B. de Tolly)
maailma, mis tähendab seda, et ta ei ole islami algupära ega ole ainult seostatav islamiga. 36. Kuidas nimetatakse poliitilist islamit araabia keeles? Al- islam al-sijasi 37. Mis aastal sündis poliitiline islam ja kes selle asutas? 1928. aastal Kariost, Moslemivennaskonna liikumine 38. Kuidas nimetatakse araabia keeles usu ja riigi ühtsust? Din wa-daula 39. Mille poolest erineb islamism islamist? slamism kujutab XX sajandi uut religioosset maailmavaadet, mis tugineb islami ja poliitika omavahelisele põimumisele. Tänapäeval funktsioneerib islamism kui idéologie mobilisatrice. 40. Loetlege Muhamedi viis omadust araabia keeles: 1. Prohvet nabi. 2. Läkitatu rasul. 3. Hoiataja nadhir. 4. Pealik sajjid. 5. Täiuslik inimene insan kamil. Hinduism I 1.Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? India traditsiooniline usund hindu dharma 2
Idee, miks seda valdkonda uurida, peamiseks kujundajaks on huvi läbi vaatenurga - kas ja mida kui üldse selline periood elukutsele annab? Siit tulenevad uurimisküsimused. Mida kasulikku kätkeb endas vigastuse teke, kulg ja püsivus või paranemine? Kas sellel on tegemist inimese edasiste valikutega? Kuidas tantsija ise tajub enda keha ja vaimu tervikuna, ka inimesena? Kuidas trauma võib hakata määratlema indiviidi minapilti, maailmavaadet ja suhtumist? Kogu populatsiooni moodustavad maailma vigastustega tantsijad. Mõistagi on see liiga lai sihtgrupp, kelle pealt antud teemat uurida. Valimiks võeti neli Eestis ülikooli tasemel tantsu õppivat või õpetavat ja tantsupedagoogikat viljelevat inimest, kellel on olnud või parasjagu on tegemist nende loomulikku tööd takistavate teguritega st. normaalse ja harjumuspärase kehakasutusega. Valim moodustati lihtsa juhusliku valiku alusel. Seminaritöö kasutab
23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Hesiodos oli didaktilise eepika esindaja, jagas põllumeestele praktilisi nõuandeid ja ülistab ausat põllumehe elu. Ka Homerose eepika tõstab esile väärtusi, mis aitavad ühiskonda alal hoida, ta jutustab sellest, et on õige võidelda ja surra oma isamaa eest. Nii Homeros kui Hesiodos püüavad sisendada oma lugejale patriootilist maailmavaadet. 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ,,Tööd ja päevad" õilistab raske põllutöö tegemist. Hesiodos noomib kõiki, ka oma venda Perseust, kes püüavad pettusega raha teenida, samuti riivab ta ka laevaomanike kaubanduslikku tegevust, kes ei teeni oma tulu raske tööga, vaid liigkasu võtmisega. Hesiodos väidab oma 700 aastat eKr ilmunud poeemis ka, et elab halvimal ajastul. Ta
Linn, metropol. Linnamaastik: arhitektuuriline keskkond, sõidukid jmt. Nendest tekkivad skoopilised olukorrad ja iseäralikud vaated. Ruumi jagamine, tasapinnad, puutepunktid, käiguvahetus sidusus. Gary Winogrand"Figments from real life"Tänavakeskkond kui teater.Keskendumine sündmuselel.Absurdi fenomen "reaalses elus". William Eugene Smith Fotoessee. Sõjaga ja sõjajärgse olustikuga seotud teemad. Need tööd avaldati põhiliselt fotoajakirjanduses. Ei saa olla teist maailmavaadet kui humanism- usk pildi võimesse elu muutma. Koputab südametunnistusele ja paneb mõistma/muutma. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis III: Poliitiline kunst Kunsti ja poliitika vastandlikkus ja kokkupuutepunktid. Ajaloolis-poliitiline ja päevapoliitiline ikonograafia 90te kunstis. Kunstipoliitika. Mängu ja tegelikkuse vahekord poliitilises kunstis. Institutsionaalsed sanktsioonid paljastatakse ajalooliselt ning sotsiaalselt konstrueeritud piirid näiteks avalikkuse ning privaatse vahel
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
8.1.2. Heliotsentriline maailmapilt Esimene, kes geotsentrilisust matemaatiliselt eitas, oli Mikołaj Kopernik. Ta pakkus välja Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudeli, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. 17. sajandi teadlased Galileo Galilei, Johannes Kepler ja Isaac Newton täiendasid tema maailmavaadet paljude füüsikaliste arusaamadega, millega laiem üldsus lõpuks nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber 30 Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
