loose põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte. Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile- rahvalikele ballaadidele, kroonika- ja legendilaadsetele rahvajuttudele. Heinrich Heine Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitliseks realistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetel. Heine õppis ülikoolis õigusteadust ,kuid vaimustus enam kirjandus-ja filosoofialoengutest. Kuigi teda köitis riigitegelase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat". Selle peamised motiivid on luhtunud noorusarmastuse, üksinduse ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Lumelauasport ja selle olukord Eestis Referaat Autor: Uku Volke Tartu, 2011 2 Sisukord 1.LUMELAUASPORDI AJALOOST........................................................4 2.VARUSTUS...........................................................................................5 2.1. Sõiduks vajalikud vahendid..............................................................................................5 2.1.1. Lumelaud......................................................................................................................5 2.1.2 Lauaklambrid.................................................................................................................6 2.2 Turvavarustus.....................................................................................................................7 3. ERINEVAD SÕIDUSTIILID...............
käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond. Siia kuulub ka Samuti ollakse seisukohal, et sotsiaalne elu pöörleb majanduslike huvide ümber ja et sisenemine uue liikmena (neofüüdina) erinevatesse gruppidesse. inimesed kasutavad oma majanduslikku võimu sundimaks ja manipuleerimaks teisi Selleks et identifitseerida faktorid, mis võivad avaldada mõju spordis osalemisele, on spordi aktsepteerima nende maailmavaadet kui õiget. sotsialiseerimise uurijad viimase kahekümne aasta jooksul pühendunud oma tähelepanu Kuidas ja millal sportlased võõranduvad oma kehast? peamiselt sotsialiseerimisele sporti (Patriksson 1995) - individuaalsed tegurid, sotsialiseerimise agendid ja sotsiaalsed tingimused.
külmavärinad. Ka isa peksis neid kodus, arvates, et see kasvatab neist inimese nagu karm kord temastki. · Vanas põlves Antoni juures Melihhovos loobus ta arvamusest, et peksmine on ainuõige lahendus ning palus selle unustada. · 1879 aastal lõpetas Anton gümnaasiumi ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda. · Meditsiiniõpingutel oli suur mõju tema kirjandustegevusele avardades tema vaatlusvälja ja rikastades teadmisi, kujundades maailmavaadet ning pilku inimese- ja elukäsitlusele. Ülikooliõpingud kajastuvad tema töödes: humoresk ,,Kirurgia" ja ka tõsisem ,,Tüüfus". · Kirjutama hakkas Tsehhov gümnaasiumi vanemates klassides, kuid ülikoolis algas tema päris kirjandustegevuse algus. · Vanem vend Aleksandr oli kutseline kirjanik ja ajakirjanik, kelle kaasabil avaldas ta oma jutte ajakirjades. · 1880.aastal 9.märtsil huumoriajakirjas ,,Strekoza" Tsehhovi jutustus ,,Kiri õpetatud naabrile"
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3. Raamatuala korraldus Eestis nõukogude võimu esimesel aastal................4 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine................................................5 5. Trükinduse ümberkujundamine................................................... ..6 6. Kokkuvõte 1940, 1...
me igapäevaelus ei pane üldse tähele. UUED LÄHENEMISED: need on hüljanud positivismist ja väidavad et sotsioloogiat tuleb kasutada vahendina inimeste elu parandamisel nt humanistlik sotsioloogia väidab et tähelepanud tuleb pöörata just tõrjututele et ei oleks ebavõrdsust. Feministlik sotsioloogia väidab et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna valgenahaline meessoost keskklassi esindaja. Seda maailmavaadet surutakse naistele peale ning naised ei ole nõus siis olevat tegemist kas moraalse või vaimse hälbega. Sotsiaalse tegevuse kultuurline kontekst. Kultuuri kirjeldamine. Inimesest saab täisväärtuslik ühisk.liige siis kui ta omandab kultuuri.Kultuuri on raske defineerida või määratleda.Kultuuriks nim. Sageli sellise inimkoosluse omadust, kellel on ühine territoorium, ühine keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti
maailma suhtes, ta ei uskunud ühestesse seletustesse Kirjaniku ja lugeja vahekord lugeja ei tea mis teda ees ootab, tekst oli mõeldud neile kes suutsid seda mõista Teksti ja lugeja vahekord lugeja muutus senisest enam kaasautoriks, kuna ta hakkas ise tekstiga mängima, reeglitest aru saama. Virginia Woolf-> ,,Jacobi tuba" James Joyce-> (1882-1941)Dublin ,,Finnegans Wake" Franz Kafka-> /1883-1924) Praha, ,,Ameerika" Kadunud põlvkond kirjanduses Ühisnimetaja liidab kirjanikke kelle maailmavaadet mõjutasid suuresti sõjakogemused. Ernest Hemingway->(1899-1961) Ameerika, ,,Ja päike tõuseb", ,,Vanamees ja meri" Erich Maria Remarque->(1898-1970) Saksamaa, ,,Läänerindel muutusteta" Francis Scott Fitzgerald->(1896-1940) ,,Suur Gatsby" Romaaniuuendajad William Faulkner-> ,,Hälin ja raev" Vladimir Nabokov-> (1899-1977) ,,Lolita" 1955 Mihhail Bulgakov->(1891-1940) Venemaa, ,,Meister ja Margarita" ,,Ivan Vassiljevit" Jerome David Salinger -> (1919 - 2010) ,,Kuristik rukkis"
kangast, WC valmistatud vinüülist, gigantsed käärid, vihmavarjud, pesupulka monument, mille suurused võib võrreldada koos hoonetega, mille kõrval need asuvad. Popkunstniku esindajatel on väga erinevad tööd, kuid neil kõigil on üldine idee. Nimelt: autori mõtet vaatajani edasi viima, näidata kunsti tegelikku ulatust , nende tähelepanu klassikalisest kaanonitest kõrvale juhtida, laiendada inimeste maailmavaadet. 2.4 Järelsõna 1969 aasta Detsembris Tallinna kohvikus «Pegasus» (tol ajal noore intelligentsi lemmik koht) oli näitus,kus plakatil Leonhard Lapin kujutas Andy Warhol`i tsiteeritud supi tina "Campbell" . Näituse nimi oli - «SOUP 69" - ja tema korraldajad, Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts sai popkunsti sümbolina kauaks aastaseks. Aastal 2010, millal Tallinna Kunstimuuseum Kumu 17. veebruaril pidutses oma neljast
Svingereid süüdistatakse selles, et neil on liiga palju seksuaalpartnereid ning selle tõttu on neil erinevad suguhaigused. Iga svingeritest paar otsustab ise, kuidas teiste paaridega suhelda. Keegi kohtub paljude paaridega ühe korra, keegi ühe ja sama paariga mitu aastat. Ka elukaaslast otsivatel inimestel võib olla palju partnereid või vähe. Vahe on ainult selles, et terviseprobleemide tekkel ei hakata seda svingerite paaris üksteise eest varjama. 4. Svingerid sunnivad oma maailmavaadet peale. Svingerid suhtlevad oma mõttekaaslaste ringis, kus kedagi üksteise soovid ei hirmuta. Tavaliselt varjavad svingerid teiste inimeste eest oma seksuaalseid kalduvusi hirmust, et see võib avaldada negatiivset mõju sõprusele, tööle, suhetele ja imidzile.
konfliktid rahumeelselt.- see ei suutnud ikagi uut maailmasõda ära hoida. 8. 1929 aastal algas USAs ülemaailmne majanduskriis. Mis oli selle põhjused *Aktsiate hinna lagemine, aktsiaturul puhkes paanika *põllumajanduse ületootmine, valdkondade hindade langus *Majanduses võeti riigi abiga palju laene, mida ei suudetud tagastada *Pankrottide laine tööstuses, tööta jäi miljonid inimesed. 9Kuidas mõjutas majanduskriis inimeste maailmavaadet? Milles nähti väljapääsu? Majnduskriis seadis inimestele elu senise põhimõtte : „igaüks on oma õnne sepp“ tõsise kahtluse alla. Inimestele hakkas tunduma et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Inimesed nägid väljapääsu selles, et nende probleemid laheneksid päevapealt, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes inimestele tööd ja leiba annaks. 6) Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel 1.Miks ei osutunud demokraatia paljudes Euroopa riikides jätkusuutlikuks?
Patristika Kirikuisade õpetus. Kujutab endast kristluse filosoofilist põhjendamist ja ta peab jumala ilmutust kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2.Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus. 3
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mi...
Lisaks kategoriseerimise mudelile püütakse gruppide vahelisi suhteid seletada ka hirmu juhtimise teooriaga, mille kohaselt on üheks olulisimaks motiveerivaks jõuks hirm surma ees. Et kontrollida seda hirmu, võtavad inimesed omaks kultuurist tuleneva maailmavaate, mis pakub lühiksele elule mingisuguse tähtsuse (selliseks maailmavaateks võib olla nii usk kui ka teatud sotsiaalsed normid). Mitmed uurimused on näidanud, et kui miski ohustab inimese elu või maailmavaadet, siis ta reageerib teise grupi liikme suunas tõenäoliselt pigem negatiivselt. Teooriat kriitikana on toodud põhiliselt kaks punkti: Negatiivne suhtumine esineb ka olukorras, kus on üldisem oht (mitte vaid oht elule). Hirmu juhtimise teooria kohaselt on oluline inimese teadvustatus tema võimalikust surmast (ehk siis peaks inimene mõtlema enda surmast, mida siiski ei tule kuigi tihti ette). 7
7 Internet. http://www.epl.ee/?artikkel=265270 6 kaugele töökohtadest, kus tööülesanneteks on märgitud juhataja antud ülesannete täitmine, töö korraldamine või jooksvate asjade ajamine. 3.1 Halb juht hävitab asutuse Töökollektiivis tekkinud konfliktis, kus olukord muutub talumatuks ning töötajad tõstatavad probleemi, sõltub konflikti lahend juhi maailmavaatest. Elitaarset maailmavaadet kandev juht leiab selles olukorras, et tema isikut rünnatakse, või hakkab väitma, et tema vastu on algatatud poliitiline vandenõu. Selliste inimeste arusaamas on juht puutumatu, eesõigustega isik, kelle tööd ei saa kritiseerida. Süüdi on alati rumalad või laisad alluvad, kes tuleb kiiresti vallandada. Nii kordub see ikka ja jälle. Individualistliku konkurentsi keskkonnas maksab vaid tulemus ning kui juhi halva töö
rabavate polükroomsete savinõude poolest, mida kaunistab suur hulk reaalsete ja müütiliste olendite ning inimese trofeepeade kujutisi. Nasca elanikud lõid ka tohutuid kõrbejoonistusi või geoglüüfe, mida oli kahte liiki: varasemad kujutavad hiiglaslike loomi ja hilisemad pikki jooni ja geomeetrilisi kujundeid nagu trapetsid ja spiraalid. Seda kultuuri nimetatakse ka asukohapõhiselt Nazcaks. Näib tõenäoline, et Nasca järgis üldist samanistlikku maailmavaadet nagu kõik Kolumbuse- eelsed Andide-äärsed rahvad. Seda iseloomustas usk hingestatud universumi, inimese ja looma 10 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 11 Google.com 10 teineteiseks muundumisse, maagilistesse ravivõimetesse, loomade ohverdamisesse ennustustalituste tarvis ja vägevate hallutsinogeenide võimetesse, et saavutada ühendus hingede ilmaga.
Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
hüppelise tolerantsi kasvuga 21 saj algusest ning sugudevahelise erinevuse vähenemisega. 5. Paarissuhtes elavad meeste või naiste arvamused erinevad oma hoiakutes vallaliste meeste ja naiste arvamustest, kusjuures paarissuhtes elavate meeste ja naiste vahel on erinevused väiksemad, kui vallalistel meestel ja naistel Meie arust kinnitaks see paremaid eeldusi sotsialiseerumisel läbi mikrotasandi ühiskondlikku ellu ning liberaalset maailmavaadet 6. Mehed ja naised, kelle igapäevatöö ei ole seotud karistamisega on märksa karmimad karistuste määramisel, kui need m/n, kes seda teevad oma igapäevatöös Siin oletame, et ühiskonnas toimuv eemaldumine täidesaatva võimu ja rahva vahel suureneb millele peaks viitama kõrgendatud soov määrata rangemaid karistusi nende poolt, kes sellega igapäevatöös kokku ei puutu. Küll ei uuri antud küsimus otseseid erinevusi m/n
Inimeste sotsiaalne interaktsioon. 52. Milles seisneb A. Naessi arvates Eneseteostus? Mis on isikule tõeliselt hea? Mis on tõeliselt tema huvides? Teisi nähakse endasarnastena, identifitseerutakse nendega. Mina (Self) on loodusliku maailmaga üks. Næss: Vihmametsi kaitstes ei kaitsta mitte neid, vaid seda osa Endast, mis on vihmamets 53. Kuidas kaitsevad süvaökoloogid endid ökofašismis süüdistamise eest? Ei tauni inimest, vaid inimkesksust, s.t maailmavaadet. Inimesel on seesmine väärtus, kuid mitte ainult temal. 54. Mida mõistab Naess ökosoofia all? Süvaökoloogia ehk ökosoofia – ökoloogilise harmoonia või võrdsuse filosoofia 55. Milles näevad ökofeministid peamist keskkonnaprobleemide põhjust? Seotud on seksism, looduse valitsemise soov, rassism ja muud sotsiaalse ebavõrdsuse vormid. Naised teevad koostööd loodusega. Teaduse peavool kujutab endast mehelikkust. 56. Mida peab K.J
ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon - Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. Bioloogiline evolutsioon - Elu areng esimestest elusolendist kaasajani. Sotsiaalne evolutsioon - Inimühiskonna areng 2. Kreatsionistliku ja evolutsionistliku maailmavaate seisukohad – faktid ja ideed. Milles on peamine vastandumine? Kas ja kuidas evolutsiooniteooria lükkab ümber kreatsionistlikku maailmavaadet? Kreatsionism - õpetus, mille kohaselt on maailma loonud mingi kõrgem olevus. Evolutsionism on teaduslik vaateviis, mille kohaselt eluslooduses toimub evolutsioon ning muutumine. Peamine erinevus on see, et kreatsionismi pooldajad usuvad, et kõik oli algusest peale juba loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng, 3
pedagoogika parandada laste haridusvõimalusi ning toetada tüdrukuid ja poisse võimalikult erinevate maailmapiltide ja kogemuste teadvustamise protsessis. Sootundliku pedagoogika üks eesmärkidest on motiveerida lapsi katsetama ning proovima erinevaid mänge ja tegevusi, aidates seeläbi kaasa nn soopiiride ja stereotüüpide ületamisele. Lähtutakse arusaamast, et soostereotüübid ja eelarvamused kitsendavad meie maailmavaadet ja mõjuvad pidurdavalt laste valikutele ning huvile võimalikult erinevate valdkondade vastu. Sootundliku pedagoogika rakendamine koolides Kuidas saab siis sootundlikku pedagoogikat rakendada koolis? Seda saab teha nii õppematerjalide ja personali valiku kui ka ebatavaliste tegevustega. Järgnevalt vaatleme lähemalt. Õppematerjalid: Tartu Ülikooli poolt välja antud kogumikus ,,Soorollid õppekirjanduses"
Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel. Tänu sellele tulevad mõtted paremini pähe ja jutt läheb ladusamalt. Samuti suurendab see maailmavaadet ja mõttemaailma. Mõned raamatud panevad tõsiselt elu üle järgi mõtlema. Raamatud on samas ka heaks ajaviiteks. Neid on olemas igale võimalikule maitsele. Raamatuid on väga erinevatest valdkondasest ja igaüks võiks leida sealt endale sobiva. Kui teema ei sobi, siis on raske raamatut lugeda. Muidugi ei pea endale lugemiseks raamatuid koju kokku hakkama ostma. Selleks on olemas raamatukogud, kust saab laenutada kõike vajaliku lugemiseks. Maa raamatukogud ei ole nii hästi
kanalina igasuguste teiste vajaduste jaoks. Nt enda arvates näljane inimene võib rohkem taga ajada lohutust või sõltuvust kui valke, süsivesikuid v vitamiine ... Ja vastupidi – vajadust toidu järele on võimalik osaliselt rahuldada nt suitsetamise, haarava tegevuse v vee abil. Turvalisuse vajadused • Samuti võivad domineerida terve organismi üle: selle äärmuslik puudumine suunab nii kognitiivseid kui intellektuaalseid protsesse, tegevusi, maailmavaadet jmt. • Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt), • aga ka otseselt nt. kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne • Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud
Konfliktiteooria näeb ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi, mis on vormitud lõpptulemusena majanduslike jõudude poolt. Oletatakse, et raha, rikkus ja majanduslik võim vormivad seda, kuidas ühiskond on organiseeritud ning kuidas see toimib. Samuti ollakse seisukohal, et sotsiaalne elu pöörleb majanduslike huvide ümber ja et inimesed kasutavad oma majanduslikku võimu sundimaks ja manipuleerimaks teisi aktsepteerima nende maailmavaadet kui õiget. Konfliktiteooria järgi aitab sport inimestel mõtted ja tähelepanu argielu probleemidelt kõrvale juhtida. Sport tagab majanduslikku võimu omajate huvid. 3. Spordi ajalooline kujunemine (kirjelda spordi konstrueeritud olemust, spordialade institutsionaliseerimise protsessi, globaalse spordi kujunemist ja levimist) Konstrueeritud olemus: Midagi ei ole olemas enne, kui see on konstrueeritud. Ja miski ei püsi, kui seda ei konstrueerita üha uuesti ja uuesti
elu.ee) on aga sama artikkel paigutatud ,,Elu" rubriiki. 11 6. FUNKTSIOONID Ajakirja põhifunktsioon on inimeste kultuuriline harimine väljaspool süvakultuuri piire. Valgust antakse Eesti lähiajaloos toimunud sündmustele. Ajakirja vaatepunkt on selge: võõrvallutajaid mõistetakse hukka. Seega on ajakirja funktsiooniks rahvusliku meelsuse süvendamine ja säilitamine. Ajakiri püüab kujundada lugeja maailmavaadet. Ajakirjal on vähemal määral olemas ka meelelahutuslik funktsioon. Peamiselt ilmneb see persoonilugudest ja intervjuudest, mis on sisult vähem maailmavaatelised ning seega kergemad. Kuna Kultuur ja Elu põhineb erakapitalil, siis võiks eeldada, et funktsioon ajakirja enda lähtepositsioonilt võiks olla kasumi teenimine, kuid kuna tegemist on üsna väikese lugejaskonnaga nissitootega, siis ei teeni väljaanne seda eesmärki.
Hansa Liit - oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal.
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
Tallinn 2007 lk 5 3 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 31-40 2. Indiviid 2.1. Elustiil Igale inimesele on iseloomulik oma elustiil. Elustiil on inimese elamise viis. Elustiil kujuneb sellest, kuidas kasutatakse oma aega, energiat, võimeid ja tahtejõudu. Peamiseks elustiili mõjutajaks on töö ning tööle asumine või töökoha vahetamine võivad elustiili muuta. Karjäärivalik määrab teenimisvõimaluse, vaba aja hulga ning ühtlasi mõjutab see ka maailmavaadet ja tõekspidamisi. Elustiili iseloomustavad: · Asukoht · Vabadus · Aeg · Harrastused · Elupaik · Sissetulek4 2.2. Rollid Inimese elus on viis suuremat rolli: · Ametirollid tööeluga seotud rollid. · Pererollid need rollid on seotud peresuhetega. · Kodanikurollid need rollid on seotud ühiskonna arengu mõjutamisega. · Olukorrast lähtuvad rollid näiteks sõber, patsient, ostja.
eluhoiak, mis peaks olema ka Lääne inimestele kergesti mõistetav, kui seda ei takistaks suurelt osalt kunstlikult loodud kultuuribarjäärid. Hoff on ise märkinud, et raamatut kirjutama ajendas teda tõsiasi, et Lääne ülikoolides interpreteerisid taoistlikku filosoofiat hajameelsed pisiasjadesse takerdunud professorid, kes olid oma vaimselt taustalt lähedased Hiina konfutsiaanidele, kelle maailmavaadet taoistid oma kirjatöödes parodeerisid. Taoismi seisukohalt ei tohiks kunagi üksikasjalike seletustega üle pingutada. Taoistid, nagu teistegi idamaiste mõttesuundade esindajad, mõistsid, et kõik mõistuslikud maailmaseletused suhtuvad tegelikkusse nagu kaart maastikku. Side nende vahel on tegelikult äärmiselt tinglik. tõde ja loogiline selgus on teineteise suhtes komplementaarsed (teineteist täiendavad) mõisted
Need on intellektuaalsed teosed, mis on läbi põimunud filosoofiliste arutlustega elu mõtte ja inimpsüühika keerdkäikude üle. KOKKUVÕTE Nimeka inglise naiskirjaniku romaan, mis jutustab loova isiksuse traagilisest saatusest talle vaenulikus maailmas. Raamatus on käsitletud probleeme, mis on tänapäeva ühiskonnas tavaliseks nähtuseks näiteks, Bradley ja Juliani suhe, vanusevahe. Ja ka Francis Marloe geilikkus. Kuid inimesele, kes armastab kunsti ja reaalset maailmavaadet on raamat vägagi sobiv valik. Algul olin pettunud raamatus, sest see tundus raskesti arusaadav, kuid poole peale jõudes, hakkas mulle meeldima autori otsekohesus ja tema loov lähenemine. 11 KASUTATUD ALLIKAD „Must prints“ tõlkinud Vilma Jürisalu Tallinn kirjastus „Eesti Raamat“ 1980 http://www.kesknadal.ee/g2/uudised? id=12828&sess_admin=f99dacf4eb21eaeb822bff1b5d02680a http://www.varrak.ee/files/2/2859
Dali pühendumus teaduse uusimatele saavutustele väljendus nüüd sümboolikas, millega ta oma maalid sageli üle koormas. Igal suvel maalis ta Port Lligatis ühe monumentaalse pildi, millel sageli ajaloolise ainestiku kaudu püüdis väljendada oma ideid teaduse ja metafüüsika seostest. Dali ühendas oma varasemate tööde teemasid klassikalise traditsiooni ja kaasaegsete kunstisuundadega. Dalile oli tema looming vahend, et väljendada oma maailmavaadet. 1960. aastatel plaanis Dali kodulinna Figueresi linnateatri hoonesse oma muuseumi rajamist. Kuigi ta oli juba peaaegu 70-aastane, teostas Dali ise ehitustööde järelvalve ja kavadas sisekujunduse. Muuseum avati 23. septembril 1970 ning oli täidetud kunstniku loominguga. Samal aastakümnel hakkas Dali kunstiline viljakus vähenema märgatavalt. 1982. aastal suri Dali unelmate elukaaslane Gala. Hoolimata nende võõrandumisest viimastel
teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises – ja vastupidi. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Whorfi hüputees: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Grammatika – on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.siin väljendub „keele hind” rohkem
Tavaliselt ei seosta tänapäeva noor inimene salmikuluulet ja folkloori omavahel Salmikuluulet käsitletakse kooliprogrammis minimaalselt- rahvaluule alaliigina. Rahvaluule ehk folkloor ehk suuline pärimus on osa traditsiooonilisest igapäevasest kultuurist, mis levib suhtlemisprotsessis inimeselt inimesele. Talle on omane traditsioonile tuginemine ja anonüümsus. Samuti on rahavaluule tunnusteks see, et ta varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme ja väljendab pärimusrühma maailmavaadet. (Valk 2005: 911) Pärimus on kultuuri loomise protsessi osa. Folkloor ehk rahvaluule on rahva maailmapildi kajastaja. Selle kaudu säilib side põlvkondade vahel, mis loob rahvale identiteedi. Folkloori mõjutavad suhtlemispaigad. Tänapäeva ühiskonnas on inimgruppidel erinev kollektiivne traditsioon, mis määrab ühtekuuluvuse. Sellise ühtekuuluvuse väljendus on salmikuluule. (Kalmre 2005: 1122) Salmikuluule väljendab koolielu, harrastusi, sõprust
sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute
Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika – keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal.
Carraway) Ebausaldusväärne jutustaja. Autodiegeetiline jutustaja Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. NB! Autorit, jutustajat ja tegelast ei tohi samastada, AGA AD jutustaja võib edastada autori maailmavaadet. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti).
Tsunftijänes-tsunftivälised käsitöölised 38. Nimeta 2 kaubanduspiirkonda 13.-14 saj. (lk 126) a)Vahemeri-Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”. grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria 40. Selgita, mis on skolastika? Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 41. Milline on Gutenbergi tähtsus?
süsivesikuid v vitamiine ... Ja vastupidi vajadust toidu järele on võimalik osaliselt rahuldada nt suitsetamise, haarava tegevuse v vee abil. · Võib küsida- mis juhtub esmaste vajadustega siis, kui toitu on piisavalt ja rohkemgi veel? (A.M.) Turvalisuse vajadused · Samuti võivad domineerida terve organismi üle: selle äärmuslik puudumine suunab nii kognitiivseid kui intellektuaalseid protsesse, tegevusi, maailmavaadet jmt. · Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt), · aga ka otseselt nt. kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne · Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud
oli paljudes keeltes sõnal folkloor halb maik – midagi madalat ja mõtte tõsiseltvõetavat – mida häbenetakse, seetõttu ei saanud seda kanda sisse seadustesse ja leiutati uus sõna. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. tugineb traditsioonile varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme on tavaliselt anonüümne kujundab maailmavaadet 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas.
märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 21. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal. Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule. Valdkond: subjektiivne heaolu, mis väljendab materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti. 22. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being): 1. Sites – heaolu tasandid: personaalne suhete tasand – ühendab kõiki organisatisiooni kogukonna/ ühiskonna tasand, 2. Signs – tunnused igal tasandil:
NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne, Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999) Uuem Ülo Valgu sõnastatud määratluse järgi on rahvaluule: Tugineb traditsioonile, Varieerub ulatuslikult, Võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, On tavaliselt anonüümne, Väljendab ja kujundab pärisrühma maailmavaadet (Valk 2005: 11). 3. Kommunikatsiooni laadi kaudu Elo-Hanna Seljamaa määratlus: „Rahvaluule on /../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning sama kontekstisdus väljendus. Dan Ben-Amose definitsioon: „Folkloor on kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades.“ 20. saj folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel * minevik vs tänapäev * „vanad“ vs „noored“ * rahvas vs pärimusrühm * territoorium vs tegevus * objekt vs subjekt * „asi“ vs protsess
Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Lõuna-Euroopas ja Balkanil. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) Tähtsaim probleem konfliktivaatenurgas on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia ja popkultuuri tootmise üle. Popkultuuri elemendid ei ole mitte täielikult spontaansed leiutised, mõned inimesed ja grupid peavad otsustama, mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. Samuti on veel teine küsimus: kes otsustab mis on hea ja tõeline?. See on nn väravavahtide ja maitsekujundajate töö. Nad moodustavad kultuureliidi ja pärinevad üldreegline haritud kõrgemast keskklassist. Kofliktiteoreetikute viimaseks mureks on võimalus kasutada popkultuure kehtivale korrale vastuseisu vahendine. Autentne popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte aga olema teiste poolt peale surutud.
Söödud on mõnisada grammi vorsti. Viinapudel saab tühjaks varsti. Ei keegi haista, kuis lõhnavad lehed ja muld. Neil päädes uitab tükike tahmast tuld. Veel enne, kui hinge haarab enesejälestus, käib sealt läbi mõnigi muistne mälestus. Üks neist kunagi laulis ja vahvsti lõõtsa mängis. Pärast kaisutas ilusaid plikasid sängis. Teine võimsalt jooksis ja purustas rekordeid. Tribüünilt kõlasid rahva hurraad ja hei-heid. Kolmas pidas omaks kindlat maailmavaadet ja veel mõnda sehukest peenikest aadet. Aga möödusid kihud ja aated ja ootamata end leidsid nad hallise päevade oravarattas. Ninas lämbusid lõhnad, maitse tumenes suus. Päev-päeval läks päälael hõredamaks juus. Silmis tuhmiks jäid värvid, kasvas ette vats ja rühikast sammust sai tatsadi-tats. Nüüd jäänd neile töö + kodune igavus. Elu on leige supp. Hea on seegi, et täna neil mekib viru valge ja vorstijupp.
Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir- Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas teda keel oma sotsiaalses aktiivsuses.Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli.
Mitmed eluvaldkonnad nõuavad oma tähelepanu: perekond, kool, töö, kolleegid, ühiskond, meedia ja võibolla ka religioon. Usk peab tagama nende eri valdkondade sidususe sünteesides väärtusi ja informatsiooni. See aste on üldjuhul iseloomulik teismeliseeale, kuid võib osutuda paljudele tegelikuks laeks. Tegemist on konformistliku astmega, kus järgitakse tähtsaid teisi. Puudub enesekindlus omamaks isiklikke autonoomseid otsuseid ja sõltumatut maailmavaadet. Oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita. Seisukohtade erinevust tunnetatakse kui isikute erinevust. Tugevuseks on et kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse 90 ning seega ka suhtelisuse nägemine
a.-1963.a. (14 aastat) · Helmuth Kohl (KDL) 1982.a.-2000.a. (18 aastat) Riigipeaks on 5 aastaks valitav president, kellel on peamiselt ainult esindusfunktsioonid. SLV-s on mitmeparteiline süsteem, kuid parlamendis on olnud esindatud 5% künnise tõttu (kehtestati 1957.a.) ainult kuni 4 parteid. Sõjajärgsel perioodil on domineerinud kaks parteid: · Kristlik Demokraatlik Liit / Kristlik Sotiaalne Liit (kristlikud demokraadid) - esindavad konservatiivset maailmavaadet · Sotsiaaldemokraatlik Partei (sotsiaaldemokraadid) · Noorsooliikumine: Noorsooliikumine aktiviseerus 1960-ndatel aasatel nagu teisteski arenenud demokraatlikes riikides. Radikaalsemalt meelestatud mässumeelsete poolt loodi vasakäärmuslik organisatsioon Punaarmee fraktsioon, mis üritas terroriga õõnestada kehtivat korda (41 hukkunut). 1980- ndatel likvideeriti (enamus liikmeid arreteeriti või põgenesid SDV-sse). 3.3. SLV välispoliitika:
21. Sotsialiseerumine Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mida mõjutavad kultuur, kogemused ja ümbritsevad inimesed/ grupid. Sotsialiseerumine aitab uuel töötajal paremini keskkonda sulanduda ja edeneda. Organisatsioonis sotsialiseerumist näitab, kui selle väärtused saavad inimese väärtusteks. Sotsialiseerumine tähendab, et sa jagad midagi: 1. mida jagavad kõik selle ühiskonna liikmed, midagi, 2. mida vanemad inimesed annavad edasi noorematele, 3. mis kujundab maailmavaadet. 22. Rühmatöö eelised ja puudused. Rühmatöö vormid. Otsustamine grupis- sobivate alternatiivide valik Ajurünnak ühtegi ideed ei kritiseerita Nominaalgrupi tehnika põhiline töö toimub individuaalselt, salajasel hääletamisel valitakse parim Delfi-otsustamine suhtlemine on kirjalik, saab kaasata territoriaalselt hajutatud spetsialiste Dialektiline otsustamine kogu rühm otsustab koos, kas valida sobivaim variant, leida kompromiss mitme idee vahel, luua uus alternatiiv.
maailmast. Keskaja filosoofia jaotatakse 2-ks suureks perioodiks: Patristika – e. kirikuisade õpetus – kujutab endast kristluse filosoofilist põhejndamist ja süstematiseerimist (Augustinuse pärispatu õpetus, paavsti võimu alustest jne. Jumalariigist e. katoliku kirikust. Usk peab alati eelnema mõistmisele, tunnetamisele – “Usu, et mõista” Skolastika (6.-14. saj.)- usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogiliste arutluste abil. Skolastika põhineb patristikal ja antiikfilosoofial. Tuntumad filosoofid: Pierre Abelard (1079-1142) tuntud oma traagilise armastuse looga. Leidis, et antiikfilosoofid jõudsid paljude oluliste tõdedeni ammu enne ristiusku. Tarkuse võtmeks pidas Abelard pidevat küsimist ja kahtlemist. Ta hülgas igavesed, muutumatud tõed. 5
Dante Aligheri ja tema looming Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade. Dante oli: · poliitik · filosoof · teadlane · kirjanik · poeet Sündis Firentses, sai tavalise keskaegse hariduse, ise õppis rahvuskeeli ja tutvus antiikkirjandusega. 18 aastasena armus Beatricesse ning see mõjutas tema loomingut ja maailmavaadet. 132 saadeti Dante Firentsest välja poliitilistel põhjustel. Hilisema elu veetis ta Itaalias reisides, peatus aristokraatide paleedes. Suri Ravennas. Oma õpetajaks pidas Dante antiikteadlast Vergiiliust. Dante "Uus elu" Luules lähtus uuest mahedast luulest, mida ühendas Madonna kultus ja provantsaali luule. Naine tõsteti käskijannaks ja hingelise vooruse ja vaimu tarkuse kehastuseks.Jutustab platoonilisest armastusest
5) Igal linnal oli linnaõigus 11.Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? Nad võtsid kasutusele arvsüsteemi, arvu null. 1154. Koostati esimene maailma kaart UUSAEG. 1. Mõisted: Humanism-maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese ühes tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast Renessanss- Renessanss e. taassünd - tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes Itaalias XIV sajandil Reformatsioon-laiemalt: kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine Kitsamalt- usupuhastus e. ristiusu puhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Vastureformatsioon- katoliku kiriku tegevus reformatsiooni käigus kaotatud positsioonide tagasivõitmiseks Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
kirjandusteos väljendab oma loomisajastu arusaamu 3. kirjandusteose tähenduse loomisel osaleb ka lugeja c) autorikeskne kirjandusteose analüüs küsib: i. mida on autor tahtnud oma teosega öelda? ii. Millised olid teose loomingutingimused? iii. Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus? d) Autori kaudu kajastub teoses tema aeg i. kirjandusteos väljendab teatava ajastu maailmavaadet ii. autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas iii. ajastu toob endaga spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses iv. ajastu seab ette ka autori mõtlemise piirjooned 1. nt neegrid ja naised e) autor ja kirjanduse põhiliigid. Tekstuaalne autor i. proosa-, luule-, ja draamakirjanikul on igaühel oma spetsiifika: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
