LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp KLIENDILOJAALSUS Essee Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2012 Lojaalsus - pühendumus, truudus (kellegi,millegi suhtes) või tõde, ideed, maailmavaadet, arusaamu järgida . · lojaalsus on enda, ka meie lähedaste, sõprade eesmärkide samastamine ja pühendumine nende eesmärkide saavutamisel. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=3874&Itemid=108) Näiteks on klient lojaalne mingile ettevõttele, kes pakub just temale sellist toodet, mis talle meeldib. See omakorda teeb ta loojalseks toote kategooriale, mida ta ostab. Seega on lojaalse kliendi tähtsus meile väga oluline, kuna tänapäeval on palju selliseid ettevõtteid, kes tegelevad ühe ja sama ettevõtlu...
Siiski ma usun, et inimesed kes oskavad raamatute lugemist nautida on väga rõõmsad ja lahedad, sest see on tore, et nad on teistest erinevad ja nad suudavad sellist asja teha. Kahjuks ongi minul nii, et ma pigem üritan oma unistuse poole liikuda ja tänu sellele on mul aeg sisustatud kitarri mängimisega ja siis ei ole väga soovi ega aega raamatuid lugeda. Kokkuvõtteks niipalju, et raamatute lugemine arendab kindlasti silmaringi, maailmavaadet, annab juurde sõnavara, teemasid millest rääkida, asju mille üle mõtiskleda, saab usku endasse ja mõistad, et miski pole võimatu kui sa selle nimel töötad.
vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Ajastuga kaasnenud muutused: 1. Inimese suhe jumalaga 2. Kiriku tähtsuse vähenemine 3. Teaduse areng Renessanss tõi kaasa.. Tootmise arenemise Suured leiutised Maadeavastused Kihistumise Nüüdisaegsete rahvaste kujunemise Maailmakaubanduse kujunemise Teadus Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene.
Et teenindusühiskond aru saaks, et jaotuslik maailmavaade tuleb seljataha jätta ning edasi liikuda valikuvabadusliku filosoofiaga, tuleb kõige pealt õpetada inimesi austama iseennast, sest selle kaudu õpitakse austama ka teisi. Samuti tuleks õpetada firmade omanikke ning direktoreid ja muid ühiskonnale olulisi inimesi, sellest et jaotuslik maailmavaade on mõttetu ning mittevajalik. Tuleb saavutada olukord, kus inimesed peavad prmaarseks valikuvabaduslikku maailmavaadet sõltumata eluvaldkonnast. Samuti on suureks probleemiks see, et kui rakendatakse ühiskonnas valikuvabaduslikku mõttelaadi, siis inimesed pole sellega harjunud ning võtavad seda kui agressiivset käitumist. Kuid samas peab tõdema, et süsteem vormib ning paneb harjuma inimesed olmeasolevaga. Mis tähendab seda, et teeninduses tuleb kasutada valikuvabaduslikku maailmavaadet , sest alles see läbi inimesed saavad aru, et nendele on see mugavad ning
naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel
1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused
Põlvkondadevahelisi suhteid varjutab muutlik ühiskond Ajast aega on erinevad põlvkonnad seisnud teineteise kõrval nii heas kui halvas. Ühiskonna jõudmine arenguetappi, kus 21. sajandil viibitakse, on saanud võimalikuks ainult tänu põlvkondadevahelise toetuse ja mõistmise. Läbi aastasadade ja tuhandete on poeg omandanud elutarkusi isa käest, kes omakorda on õppinud enda vanemailt. Viimastel aastatel olen sünnipäevalaudades sugulaste keskel märganud aga drastilist erinevust põlvkondade vahel. Millest see tuleb? Tänapäeva ühiskond liigub päev-päevalt suunas, kus noored üritavad vanemaist, kes neile nõnda võõrastena paistavad, võimalikult kiiresti lahku lüüa ja asuda elama iseseisvalt, emast-isast sõltumatut elu. Tihti ei pöördu nad enam iial tagasi oma vanematekoju, tuues ohvriks põlvkondadevahelised suhted, mis selle tagajärjel inimeste kaugenedes hääbuvad. Paljud ei küsi ka suuremas hädas emalt või is...
Nende kahe vahel algab armuafäär, millest kujuneb välja Henry kõlblusetu elufilosoofia matkimine ja imetlemine. Tänu lordile müüb Dorian oma hinge kuradile maha. Ta paneb mõtlema Doriani selles, et maal jääb alati sama ilusaks, kui see oli alguses, kuid noormees ise muutub iga aastaga järjest vanemaks ning koledamaks. Lord Henry mõjutuste tõttu hakkab Dorian elama kohustusteta elu, mida valitsevad meelelised rõõmud ning kunstinauding. Henry soovitab noormehele hedonistlikku maailmavaadet, mis peab tähtsaks vaid ihade ja naudingute nimel pingutamist. Selle maailmavaate tõttu, hakkab Dorian enda elu hoopis hävitama. Teda hakkavad ümbritsema uued austajad ning palju uusi sõpru. Dorian hakkab üha rohkem patustama ning liiderlikku elu elama, ta kasutab mõnuaineid ning hävitab teiste inimeste elusid, kes tema vastu poolehoidu tunnevad. Ühel hetkel mõistab Dorian, et mitte ükski sõber ei räägi temaga enam, temast räägitakse laimu ning teda pilatakse, selle peale
Dylani kuulsa laulu järgi. Maailmavaatelt oli Sottsass sildade põletaja. «Tulevik saab alata vaid siis, kui minevik on täielikult hävitatud, selle loogika on saanud tolmuks ning alles jäänud vaid nostalgia,» on disainer öelnud. Minevikupärandist oli Sottsassile kõige tähtsam tema isa, tuntud itaalia arhitekt Ettore Sottsass Sr. Erinevalt nooremast Sottsassist pooldas isa funktsionalistlikku ja ratsionaalset maailmavaadet arhitektuurile ja disainile. Nooremale Sottsassile oli funktsionalim igav tema meelest pidi disain olema eelkõige sensuaalne ja huvitav. Huvitav oli ka Sottsassi enda elu ta teenis leiba kunstniku, arhitekti, tööstusdisaineri, klaasimeistri, kirjastaja, teoreetiku ja keraamikuna. 1958. aastal asus ta tööle Olivettisse, kus valmisid mitmed disaini tippteosed, näiteks esimene itaalia kalkulaator Elea 9003 ja revolutsiooniline trükimasin Valentine
Kreeka jumalatel oli väga tähtis roll ühiskonna poliitilisel kujundamisel. Kuigi hiljem avastati et inimestel on ühiskonna elus rohkem tabavust, jäid jumalad ikka oma ülesandeid täitma. 3. Linnriiklik korraldus ja aristrokraatlik konkurents mõjutas filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi niivõrd, et inimesed said üksteisega rohkem nõupidada. Minu meelest mõjutas see filosoofia ja teaduse maailmavaadet suhteliselt heast küljest, kuigi mõijutas suhteliselt vähe. Mõjutas pisut teadust inimese kohta kuna riiklik korraldus oli pisut ühetahuline. 4. Kreeka loodusfilosoofid uurisid loodust ja üritasid saada vastust mittmelegi looduslikule küsimusele. Algaineks peeti muu hulgas õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algaianest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Mileetose linnas tegutsenud
Neil puudub teadmine, kuidas saavutatud õnnetunne muuta püsivaks eluviisiks. Õnne saavutamiseks on vaja märgata oma ümbrust. Inimesed juhinduvad oma väljakujunenud arusaamadest, ühiskondlikest käitumismaneeridest ning alatedvusest. Selletõttu jääb palju pisiasju märkamata ja võimalusi kasutamata. Selleks, et mitte neid märke maha magada, tuleks käia avasilmi ning avastada maailma nagu seda teevad väikesed lapsed. Neil ei ole veel väljakujunenud maailmavaadet. Nad tunnevad rõõmu väiksematestki pisiasjadest. Õnne saavutamiseks on vaja ennast tundma õppida. See on väga raske ülesanne. Inimesed küll teavad, missugune on nende välimus ja iseloomuomadused, kuid tundeid on tihti raskem seletada. Kuidas nad saaksid olla kindlad, et püstitatud eesmärgi täitumine tagabki oodatud õnnetunde. Nad võivad vaid oletada, milline see reaktsioon olla võiks. Unistuse täitumisel võib neid tabada hoopis pettumus
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Kelle seisukohti, maailmavaadet, ellusuhtumist, väärtushinnanguid toetad? Miks? Jürka- Mulle meeldis see, et Jürka oli oma elule seadnud kindla eesmärgi- saada õndsaks ja et ta ei kaotanud kunagi usku sellesse, et ka tema õndsaks võiks saada. Samuti meeldis mulle, et Vanapagan Jürka pidas töötegemisest lugu ja oli seetõttu töökas. Ta arvas, et töö on üks võimalustest õndsaks saada.
Keel- ühendaja või eraldaja? Me kõik kasutame keelt igapäevaselt ja tema mitmes vormis. Kehakeel, kirjakeel, häälitsused ja teised on kõik suhtlemisvahendid, ja selle tulemusel ka keeled. Suulisi keeli on aga loetlematu arv ja keele tulemusel on juhtunud läbi ajaloo palju halba kui ka head. Keel kui nähtus on tekkinud ligikaudu saja tuhande aasta jooksul. See ühendas inimesi läbi oma omaduse avaldada rääkija mõtteid ja soove ning ühise keele tekke põhjuseks on välja pakutud suisa Darwinian’i idee, et keeled algselt tekkisid ema ja lapse vahel ning mida edasi generatsioonid liikusid seda laiemale levis ka algse ema ja lapse vaheline keel. Ilma keeleta poleks tekkinud külasid, linnu rääkimata tsivilisatsioonidest. Keel hõlbustas massi kommunikatsiooni tuues läbi oma ühendava mõju järjest enam inimesi kokku kogukondadesse kus hakkasid tekkima sarnased maailmavaated ja dialoogid elu hõlbsustamiseks ja...
Ma lihtsalt tean, mida ja millal ma pean tegema, teen mingeid märkmeid päevikusse. Aga ei planeeri kõik oma tegevusi kogu aeg. Eelkõige teen tähtsamaid asju, nii et ei unustada nendest. 8 + 8 + 8 – reegel stressi vältimiseks(kaheksa tundi und, kaheksa tundi tööd ja kaheksa tundi isiklikku elu). Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kuigi peamiselt kasutan põhimõtet, et suhtun teistesse inimestesse nii nagu suhtutakse minusse. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis tavaliselt ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ja ei tee seda.
konseptismile ja vaimusärale tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaast ja pessimistlikut maailmavaadet. Ennekõike on Baroja kriitika suunatud kodanliku tsivilisatsiooni ja ühiskonna vastu. Baroja kangelased on vagabondid, seiklejad, prostituudid ja anarhistid, kelle küünilisus ja mässuline vaim kehastavad autori ideaali seikluslikust elust. On loomulik, et seiklus, mis iseloomuomaselt kuulub hulkurielu juurde, teeb Baroja romaanid küll avantüürlikeks, on aga valdavalt väline ja mehaaniline. Tegelik rõhk asetseb hoopis
Meedia juhib jamõjutab meie elu Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või teleuudistes nähtud info inimese igapäevast tegevust ning üldist maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside aja, paberi ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad ...
matemaatikaõpetajat. Murdeealised poisid sikutavad õpetajat pintsakust, ähvardavad ja tõukavad teda. Tänapäeval on liiga palju vägivalda. Lapsed püüvad liiga kiiresti täiskasvanuteks saada. Arvuti- ja videomängudega üles kasvanud põlvkond ei oska enam tõmmata piiri reaalsuse ja virtuaalse maailma vahel. Lapsed vaatavad juba väga varakult filme ja mängivad arvutimänge, kus õhutatakse vägivaldsust. Need kujundavad lapse maailmavaadet. Noort inimest mõjutab kõige rohkem kodune kasvatus. Väärtushinnangud, käitumine ja suhtumine teistesse inimestesse saavad alguse kodust. Kui vanemad ei suuda anda lapsele eeskuju ja kodus pole korda, siis võibki juhtuda nii, et lapsel tekib maailmast väär arusaam ja ta kipub normaalsetest piiridest üle astuma. Viljandi koolitulistamine oli traagiline sündmus kogu Eesti jaoks. Vägivald ei ole kunagi lahendus. Lapsi tuleb kasvatata nii, et nende väärtushinnangud oleks paigas
murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht. Keeleline mitmekesisus on viimasel ajal muutunud väga populaarseks tervel maakeral, ja eriti Euroopa Liidus. Minu arusaam keelelisest mitmekesisust on see, et on rohkem pluuse kui miinuseid. Erinevate keelte valdus rikastab väljendusviiside oskust, erinevate kultuuride teadmist, mõtlemist ja tervet maailmavaadet, tööde valikut. Teadlased on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad. Sellest saab järeldada, et maailma keeleline mitmekesisus on üks kaalukas loomingulisemate ja sotsiaalsemate inimeste iseloomude põhjus. Mulle tundub, et ilma mitmekeelsuseta oleksid kultuuride piirid palju hõredam. Seega ei oleks nii populaarne turism, mis ongi praegu väga oluline eluala.
laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. Heinrich Heine Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitliseks realistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetel. Heine õppis ülikoolis õigusteadust ,kuid vaimustus enam kirjandus-ja filosoofialoengutest. Kuigi teda köitis riigitegelase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat". Romantilisse meeleollu seguneb ka autori eneseiroonia, lüürilised pildid põimuvad filosoofiliste mõtisklustega
Miks sai keskaja lõpul PõhjaItaaliast Euroopa arenenum piirkond? Millist ajajärku Euroopa ajaloos nimetatakse renessanssiks? Miks? [õpik lk 19] Mille poolest erines saksa humanism itaalia omast? Mis võib olla selle erinevuse põhjuseks? [töövihik lk 9] Keelekasutus Uued mõisted Uued mõisted märgitud rasvaselt ja paistab tekstis hästi silma Mõiste on tekstis ka lahti kirjutatud Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladina keeles humanus inimlik). Samuti on peatüki olulised mõisted koos seletusega välja toodud eraldi kastikeses peatüki alguses Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai
Maailmavaade kujuneb välja elu jooksul Kõigil inimestel on oma arusaam maailmast. Mitte kunagi ei tõlgenda kaks inimest maailma ja sündmusi ühtemoodi. Maailmavaate kujundavad kogemused, sõprade ja pere tähtsus elus, meedia ning haridus. Inimene ei saa maailmavaadet sünniga kaasa, vaid oma isiklikud arvamused tekivad alles selles eas, kus inimene muutub iseseisvamaks ning avastab maailma omal käel. Kuid maailm on pidevas muutumises ning iseendale kindlaks jääda on väga raske. Maailmavaate kujunemisel mängivad suurt rolli kogemused. Mida rohkem inimene ise kogenud on, seda rohkem ja paremini mõistab ta maailmaasju. Kogemuste läbi õpitakse ja tehakse järeldusi. Mida rohkem kogemusi on, seda kiiremini tekivad oma arusaamised ja nägemused asjade
Seega minu jaoks on maailma keeleline mitmekesisus rikkus, ja arvan, et selle kaudu muutuvad inimesed ka sallivamakss erinevate rahvuste suhtes. Keeled sisaldavad mitmesuguseid väärtusi ja veendumusi ning annavad võimaluse näha maailma mitmel erineval moel. Teadusuuringute põhjal saab väita, et keelelisest mitmekesisusest on kasu nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale, õpetades sallivust eri rahvuste suhtes ning avardades enda maailmavaadet. Vaadates aga ajalukku, on näha, et keeleline mitmekesisus on tekitanud mitmeid konflikte rahvaste vahel. Saadud järelduste põhjal on raske otsustada, kas maailma keeleline mitmekesisus on pigem hüve või nuhtlus. Ent olen jõudnud järeldusele, et see varieerub inimeste vahel, olenevalt nende veendumustest ning uskumustest.
algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra muutis veel hullemaks asjaolu, et 1935. aasta parlamendihoone põlengu tõttu kuulutati Saksamaal välja üheparteisüsteem ning natsidest olid saanud sakslaste ainuvalitsejad. Et kaitsta uut rassilise puhtuse maailmavaadet, moodustas natsipartei peale võimuletulekut sõjalise organisatsiooni SS, mis alustas peale oma teket riigis hirmuvalitsemist, milles mängis suurt osa sõnavabaduse laialdane piiramine ning teisitimõtlemise keelustamine. On ju lihtsam olla rahva lemmik, kui sa oled nende ainsaks valikuks. Seda ideed ära kasutades koheldi kõiki valitseva partei ideedega vastuollu minevaid inimesi kui riigireetureid ning nende ühiskonnast isoleerimiseks
Euroopas 8. mai 1945, mil kapituleerus Saksamaa. Maailmasõja lõppdaatumiks on 2. september 1945, mil kapituleerus Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal. Sisuliselt aitasid juunikommunistid kaasa Eesti omariikluse hävitamisele. Arvan, et juunikommunistiks hakanud inimene lähtus kahest aspektist: pooldas vasakpoolset maailmavaadet ja oli rahulolematu juhitud demokraatiliku ajajärgu. Juunikommunistid osalesid juunipöörde käigus moodustatud valitsuse töös. Olen seisukohal, et juunikommunistide näol on tegemist Eesti riigi reeturitega. Juunikommunistide osakaal Eesti rahvast oli äärmiselt väike ning nende tegevus ei peegeldanud 1940. aastal Eesti rahva seisukohti. Isiklikult arvan, et ei oleks osalenud juunipöördes, sest pooldan demokraatlikke väärtusi, mitte kommunistlikke diktatuure.
Inimõigused kui demokraatliku riigi alustala Demokraatliku riigi põhialus on see, et inimesed on vabad, neil on õigus oma tegusi mõistlikuse piires täide viia ja kõiki inimesi koheldakse riigis võrdselt. Need peaksid olema iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist, soost, usust või teistest erinevustest inimeste vahel. Inimene ning tema õigused ja vabadus peaks olema tunnistatud kõrgemaks väärtuseks. Nende tingimuste täitmisel saab alles riik hakata looma keerulisemat süsteemi. Inimõigusi on võimalik jagada kaheks: õigus millegile ja õigus olla millestki vaba. Kuna enamuselt elavad inimesed riigi võimu all ja neile kehtivad riigis kehtestatud seadused, siis tuleb ka inimõigused kirja panna ja välja kuulutada ning millest koheselt saab kahe otsaga asi. Ühelt poolt on vaja inimõiguste jaoks toimivat riiki, mis neid õiguseid rakendaks, kuid teiselt poolt on vaja inimõiguse tunnustamist, ilma milleta po...
tund. Alla kahe tunni kestvatele lendudele pakutakse (magusaid)muffineid, üle kahe tunni kestvatelevõileibu, nii tumedast kui heledast leivast. ESTONIAN AIRI VORMIRIIETUS Estonian Air korraldas 2010. aasta märtsi lõpus avaliku konkursi, et leida oma pardapersonalile uus ja ilus vormirõivas, mis lisaks kaunile väljanägemisele kannaks endas motiive sellest, millest Estonian Air hoolib ja mida hindab eelkõige rahvuslikkust ja ressursisäästlikku maailmavaadet. Konkursi sõelale jäid nelja Eesti tuntud moedisainerite tööd[16], mille seast sai rahvas Estonian Airi koduleheküljel valida 1. juunist kuni 10. juunini 2010 oma lemmiku. Rahvahääletuse võitja saab eriauhinna, kuid võidutöö valitakse zürii liikmete poolt 11. juunil, kusjuures 33% otsusest sõltub rahvahääletuse tulemusest [. Võidutöö ja üldine rahva lemmik tehti teatavaks 13. juunil avalikul üritusel Solarise keskuses . Võitjaks
poliitilistesse parteidesse, siis väärtuste järgi valimine on vähemalt sama efektiivne, kui valimine poliitiliste organiseerimiste mõjutusel (toka). Selle asemel, et jääda truuks erakondadele kelle poolehoidjad või juhid on valijatele endile sarnased, valivad nad erakonnad, kes on suuremates küsimustes nendega sama meelt. Struktuurilisteks saab Toka (19?) pidada näiteks töölisklassi valijaid, kes muidu ei tunnista vasakpoolset maailmavaadet, aga valivad sellegipoolest vasakpoolseid parteisid. Või näiteks keskklass (Toka 19?), kes ei tunnista kõrgklassile omaseid parempoolseid tõekspidamisi, kuid valivad ikka neid, kes seda propageerivad. Lõhestunud valija on aga see, kellel on nii struktuurne, kui väärtushinnanguline pool esindatud. Näiteks kõrgklassi konservatiiv, kellel on parempoolne vaade majanduslikest teemadest (Toka). Enda uuritavates andmetes katsun siis kasutada seda Gabor Toka valija tüüpide määramise
mahapõletamine kuulus võitja õiguste hulka, ning ka inimelude suhtes oldi üsna hoolimatu. Sellist asja tänapäeval eriti ei kohta. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu pannud. Sõjas tohtis kasutada kõiki relvi ja vahendeid ja seetõttu ei olnud piiranguid ei õigus-ega väärtuskoodeksis. Aadlid oli üsna usklikud ning nende tegemised oli piiratud usuga. Ristisõdade ajal hakkas riskiusk ühe enam mõjutama rüütlite maailmavaadet. Ordudesse kuuluvad rüütlid elasid üheskoos linnustes, olles andud tõotuse loobuda ilmalikest rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele. Seega kokkuvõtteks võib öelda, et aadlikute väärtuskoodeks nii sarnanes kui ka erines tänapäeva moraaliväärtustega. Aadlikud pidid olema heade kommetega, vaprad ja ustavad, valmis kaitsma väeteid ning ohverdama kas või oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel nagu on kombeks ka tänapäeval.
tema vanadest õpilastest, kellel kooliaegu olid vaid negatiivsed hinded on saanud tänaseks kas suurfirmade juhid või tõesti kõrgel töökohal töötavad inimesed ning samas need kellel oli vaid viied ja neljad, nemad istuvad siiani kodus ja otsivad tööd. Sest halvemate hinnetega lapsed tihtipeale on nii madalate hinnetega kuna veedavad oma vabaaega pigem sõpradega väljas ning maailma avastades, kui õppides ja tänu sellele avardavad oma maailmavaadet ja muid elutarkusi. Samas aga need kes olid alati olnud kõrgete hinnetega koolis käivad mööda trenne ja õpivad selleks, et sooritada kõik oma tööd väga headele tulemustele. Siit võib järeldada seda, et see kui sul on koolis väga head tulemused ei tähenda seda, et sa oled terve elu vaid heade tulemustega. Tänapäeval loeb rohkem see mida sa tead ja oled näinud, kui see mis hinded on sul olnud minevikus.
pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 1523. aastal jõudis luterluse kuulutamine Tallinnasse. See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist. Uue usutunnistuse eesmärgiks oli lähendada inimest jumalale. See usk kuulutas, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Kas katoliiklus ja reformatsioon olid pigem Eesti vaimuelu arendajad või takistajad? Hariduse seisukohalt olid nii reformatsioon kui ka katoliiklus elu arendajateks. Hariduse ulatus laienes. Katoliikluse puhul oli miinuseks see, et haridus oli võõrkeelne, aga luterluse puhul oli haridus igas riigis emakeeles
keelest ladina keelde). Satiirilises teoses http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus "Narruse kiitus" (1511) naeruvääristas Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada. 6 Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi; siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). 7 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill
Peeter Pärteli kui ettevõtja lugu Peeter Pärtel on mees, kes andis eestlastele võimaluse üheskoos õppida ja mängida lauamängu Cashflow ning praegusel hetkel on ta cashflow klubi omanik. Tema enda varajane kokkupuude ettevõtlusega on muutnud tema maailmavaadet ning oma kahekümne viie vanuse kohta on ta jõudnud iseseisvalt juba nii mõndagi korda saata. Peeter Pärtel ei pea end just edukaks ettevõtjaks, kuid usub, et on sellel teel. Valisin just teda, sest olin huvitatud, kuidas tekkis ühe algaja ettevõtja tahe tegelda ettevõtlusega ja millest see alguse sai. Ettevätjaks soovis Peeter Pärtel saada lapsest saati ja tema esimene kogemus ettevõtjana oli 13-14 aastate vanuses. Tol ajal ta käis Noortemaja Ärikoolis, kus tehti
Kuidas on mind mõjutanud kirjanduse lugemine? Kuigi ma pole eriti suur raamatute sõber, pean siiski tunnistama, et raamatute lugemine on vahel isegi täitsa mõnus ajaviitmise vahend. Kindlasti on midagi, mis on kirjanduse lugemine mulle andnud. Peamine põhjus, milleks raamatuid lugeda on see, et see avardab silmaringi, muudab maailmavaadet, rikastab sõnavara ning parandab grammatikat. Olen oma elus võrreldes suurte kirjanduse armastajatega väga vähe lugenud. Kuid need raamatud, mille olen ka päriselt läbi lugenud on mind mõjutanud juba sellega, et olen viitsinud ja jaksanud need läbi lugeda. Loomulikult oleneb kõik sellest, milliseid raamatuid loen. Minu põhilised lemmikud raamatute hulgas on noorsookirjandus. Seal on palju päevakohast teemat, mis mind väga köidab
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
Inimesed ei suuda raamatus omavahel suhelda, üksteist ei mõisteta ning arusaamatused kuhjuvad. Esimeses peatükis kondab minategelane surnud mehe majas. Keegi ei oska anda täpset vastust, kes täpselt surnud on, kuigi matustest räägitakse ülima pühadusega. Pulmas abielluvad vana mees ja noor rase näitsik, vaevu 17, kuid keegi ei pööra sellele võikale ühendusele tähelepanu ning seda tähistatakse suurelt. Teost saab vaadelda kui pagulase sisekaemust ja maailmavaadet. Teades Ristikivi tausta ning seda, et ta ise oli samuti pagulane Rootsi ühiskonnas, saab tuua mitmeid paralleele minategelase ja autori vahel. Minategelane on isegi vana-aasta õhtul üksi ja nagu ta mõista annab, elabki mees omaette. Ka Ristikivi elas üksi ning lausa nii äärmuslikult, et ta leiti alles mitu päeva peale tema surma ihuüksi oma korterist. Palju leiab kriitikat teda ümbritseva ühiskonna ja inimeste suhtes, kes ei paista meest väga soojalt vastu võtvat
patristika 2.-8. pkr Kirikuisade ajajärk, jagunes kaheks perioodiks: 1. kristliku mõtte kujunemisaeg, mida iseloomustas võitlus paganliku filosoofia vastu. Kestis kuni kristluse saamiseni Rooma impeeriumi riigiusuks; 2. kirikliku mõtteviisi kujunemisaeg, mille käigus formuleeriti suurem osa kristlikest põhidogmadest, mida ametlik kirik pidas eksimatuiks ja ümberlükkamatuiks. skolastika - 9.-14. sajand Püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil · eelskolastika, · kõrgskolastika, Aquino Thomas · järelõitsengu ja langusajastu, · ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile Koolkonnad ja universaalide probleem Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. 11.-12
Õpilased õpivad sellepärast, et neil head hinded oleksid ja pärast head tunnistust kodus vanematele näidata. Õpilane ei tohiks õppida oma vanemate jaoks või kellegi teise käsul, vaid noor peaks iseennast inspireerima, et haridus viib tulevikus edasi. Minu meelest on hea gümnaasiumi valik hea hariduse ja sellest edasilähtuvalt ka edu aluseks. Selle nimel, et olla edukas muudetakse oma harjumusi, sõprusringkonda, huve ja maailmavaadet, et ikka pääseda õppima nendesse "eliitkoolidesse". "Eliitkoolide" nimel, ollakse valmis lahkuma oma kodust ja siirduma uude keskkonda, tundmatusse ja iseseisvasse ellu. Samamoodi on teinud ka paljud inimesed enne meie tänapäeva noori. Seda tegi näiteks Napoleon, kes siirdus koduselt Korsika saarelt kaugele Prantsusmaa lahingukooli, kus ta saavutas kiirelt edu, just tänu sellele, et oli saanud iseseisvaks.
Kuidas mõjutab kirjandus minu tõekspidamisi Räägitakse, et kirjandus mõjutab inimest. Ma olen selle väitega täiesti nõus, kuna olen seda ise tundnud. Mida rohkem loen, seda enam tunnen, et teiste kirjapandu parandab minu väljendusoskust või siis lihtsalt täiustab mingi valdkonna sõnavara. Kas see on kõik või suudab kirjanik ka lugeja tõekspidamisi ja maailmavaadet kuidagi mõjutada? Ma arvasin kunagi, et lugemine on lihtsalt üks igav kohustus, mis sunnitakse koolis peale igale õpilasele. Osaliselt olid sellised mõtted põhjustatud klassikaaslaste sarnastest väidetest, teisalt võis see tuleneda lihtsalt mõnest halvast lugemiskogemusest. Halba teost ei suudaks ilmselt parimagi tahtmise juures süvenenult lugeda ja siis võib jutt hakata liigselt venima. Õnneks õppisin aga üsna kiiresti, et on ka väga palju huvitavaid ja käestpandamatuid
Räägitakse kui tõsilugu Välja mõeldud Värssides proosateos Kindel aeg ja koht Pole kindlat aega ja kohta Lõpp pigem traagiline Alguse ja lõpu seadus Vastandite seadus Vastandite seadus Nimed konkreetsed, kultuuriomased Nimed umbmäärased,tüüpilised kangelased Peegeldab animistlikku (hingeusk) maailmavaadet Muinasjuttudes arvumaagia Gradatsioon ehk astendus: Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omadeuse õi hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses Lohel tuleb raiuda maha kolm pead, esitatakse kolm ülesannet või küsimust, tuleb läbi minna paksust metsast, ületada mägi ja meri Muinasjuttude tegelased: Tegelased on tüübid, mitte karakterid
oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju teisigi riike, kus on õigus oma arvamuse avalikustamisele. Seega võib öelda, et meedia arengu tõttu on tekkinud palju kergemaid ja paremaid võimalusi sõnavabadusel. Meedia on oluliselt mõjutanud inimeste maailmavaadet. Iga päev loeme uudiseid või kuulame raadiot, televiisorit - kõike see kujundab meie elu. Kõmuajakirjandust on rohkelt ning see võib inimeste väärtussüsteeme negatiivselt mõjutada. Seetõttu tuleb ajakirjanduse hulgast valida kõige usaldusväärsem ja vajaminev allikas. Kvaliteetmeedia aga mõjutab positiivselt meie sihte ja otsuseid. See aitab elus paremini läbi lüüa, avardada silmaringi ning mõista ühiskonda, majandust ja poliitikat
Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3. Monogenees- kõik keeled põlvnevad ühest allikast
Teise maailmasõja tagajärjed maailmale Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal ning jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ma usun, et seda võib nimetada kui ohvrite-ja purustusterohkemaks sõjaks Euroopa ajaloos. Sõja tulemused muutsid suuresti jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Teise maailmasõja kaotajad, kelleks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Sõjast väljusid võitjatena Suurbritannia, Prantusmaa, NSV Liit ja USA. Kahest viimasest läks aga kõik lahti. Nimelt nad esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet. Üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Mõlemad riigid soovisid oma positsioone tugevdada ning ma arvan, et esimeseks selliseks sammuks oligi Trumani doktriin, mida loetakse ka kui kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. Samas oli eelnevalt Churchilli kõnes kõlanud mõiste ''raudne eesriie''. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust m...
kunagi ühtegi mustanahalist inimest näinud, neid kohe sõpradeks peavad. Jääb vaid loota, et areng on võimalikult valutu. Seitse miljardit inimese seas on võimatu totaalselt ära kaotada kassi-koera suhtumist ja ühe probleemi lahenedes kerkib teadupärast asemele uus. Eestis on olukord pigem rahulik. Keskmine eestlane on pigem ateist ja talle ei meeldi ennast teise inimese ellu segada, seega ei huvita teda eriti, kelle poole keegi palvetab ning millist maailmavaadet õigeks peab kuni talle endale midagi peale ei suruta. Nahavärvitemaatika vajab Eestis veel harjumist, sel lihtsal põhjusel, et siin on kogu aeg elanud ainult valged inimesed. Seega tuleb inimestele pisut aega anda ja küll olukord paremaks läheb.
Heades elutingimustes elanud laps on rõõmsam, kuna ta ei ole pidanud silmast- silma seisma nälja ega teiste eluks vajalike asjade puudumisega. Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu on lootusrikkad aga alles arengujärgus. Laste mänguline iseloom ja vähesed teadmised maailmast piiravad nende arusaamist elulistest asjadest ning nad ei näe erinevust hea ja halva vahel. Need tunnused avaldusid Viivi Luige teose minategelases, kes pidas enda maailmavaadet õigeks. Tüdruk ei kuulanud endast vanemate inimeste juttu ning pidas neid rumalateks. Sellest järeldub, et minevik ja tulevik lapse silmade kaudu ei väljendu tihti olude kohaselt, kuna neil puuduvad piisavad teadmised maailmast ning nad on kergesti mõjutatavad väliste tegurite ja propaganda poolt.
Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused. Ka Alessandro Volta tegi olulise leiutise
Isiksuse väljakujunemine on protsess, kus sünnipärased emotsioonid põimuvad ja lapsepõlve kogemustel on inimese isiksust mõjutav osa. Sündides me saame välimuse, mida saab igat moodi muuta, kuid lapsepõlves kujuneb välja meie iseloomujooned. Kodune õhkkond, emotsioonid, soolised erinevused, varase lapsepõlev olukord, lahutatud vanemate lapsed, huvid, sõbrad, mängukaaslased, koolikiusamine, kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad jms. See kõik mõjutab last ja tema maailmavaadet ja sellest tekib ka erinev isiksus. Mõned inimene ei pruugi kasvada täisväärtuslikuks isiksuseks, kuid teda saab suunata õigele teele. Nendeks suunajateks toime tulla. Isiksus ja emotsioonid on omavahel tihedalt seotud mõisted. Pole olemas isiksust emotsioonideta ja emotsioone isiksuseta. Sellele vaatamata on emotsionaalsus inimese elus kogu aeg olemas, aga eri hetkedel ja erineva mõju ja sisuga. Niisamuti on iga inimene isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast
Seetõttu määras tema eetiline eneseteostus ta praktiliselt surma Vene vanglate tingimused olid kohutavad, isegi vaatamata sellele, et talle kongi klaver viidi. Kui üheksa aasta pärast vahetus Vene impeeriumi keiser, kelleks sai Nikolai I, siis pääses ka Timo vangistusest. Tõsi, see polnud tavaline ega täielik vabanemine: Timo oli tunnistatud vaimuhaigeks ning ta pidi elama Võisiku mõisavalitseja majas eluaegses koduarestis. Aleksander oli tahtnud muuta Timo maailmavaadet ja kavatsusi, kuid von Bock suutis need säilitada. Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise äärel, siis koju saabununa oli ta täie mõistuse juures. Vähemalt niipalju terve kui ta pärast üheksa aastat kestnud üksikvangistust olla sai. Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli. Ta jätkas sealt, kus ta pea kümme aastat tagasi lõpetanud oli. Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust.
kommunikatsioonivahendite rühm, mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus. Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me aga reklaame ja loeme arstide sõnu et vaktsiin on hea ja kaitseb meid, tõetatakse
probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
