Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid
juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast mõjupiirkondade ja asumaade pärast
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7
aladel 1935-45.a. Jaapani tuumapommitamine sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva tuumapommi. 6.aug.1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9.aug. Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. Jaapani kapituleerumine 10.aug.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.sept. allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 7. Miks/kuidas oli II maailmasõda totaalne sõda ? Selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud said sõjategevuse osaks, kandes mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi. Totaalse sõja osaks oli ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi. Ent sõja mõjudest ei jäänud puutumata ka neutraalsed riigid.
1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Antifasism on fasismi (sealhulgas natsionaalsotsialismi) vastane ühiskondlik liikumine, mis tekkis vastukaaluks fasismile. Pärast II maailmasõda on antifasistide sooviks fasismi (natsionaalsotsialismi) ning antisemitismi taassünni vältimine, mis pole aga siiski õnnestunud. Rahvusvaheline antifasistlik liikumine ühendab paljusid teistsuguse maailmavaatega inimesi. Antifasistlik liikumine jaguneb traditsiooniliselt liberaalseks antifasismiks ja võitlevaks antifasismiks, mis aktsepteerib võitluse meetodina ka vägivalda ning teisi ebaseaduslikke meetodeid. Liberaalne antifasism kasutab võitluses ainult
kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast, Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku elulaadi, olles ise äge kommunist. Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on ,,Guernica", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. Peale Teist maailmasõda astus Pablo Prantsuse Kommunistlikku Parteisse
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt
oli andnud selleks loa. Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati. SUURBRITANNIA. Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule
Figuratiivne kunst peale II maailmasõda Francis Bacon Francis Bacon (1909-1992) Iiri päritolu Londonis töötas mööblidisaineri ja dekoraatorina. 1929. alustas õlimaali katsetustega, enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
Referaadis räägin ma lähemalt Rahvasteliidust üldiselt, selle tekkimisest, osalenud riikidest, tähtsusest Eestis ja ka Rahvasteliidu lõppemisest. 3 Rahvasteliidust üldiselt Rahvasteliit oli 1919-1946 aastatel eksisteerinud rahvusvaheline organisatsoon, mille peamiseks ülesandeks oli tagada maailmarahu. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon ning see loodi pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid selle peamisteks eesmärkideks sõja ennetamine ja rahvusvaheliste tülide lahendamine läbirääkimiste teel. Põhikirjas käsitleti ka töötingimusi, põliselanike õiglast kohtlemist, inim- ja narkokaubandust, relvakaubandust, sõjavange ja ülemaailmset tervisehoidu. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ning see jõustus 10. jaanuaril 1920. Organisatsiooni maksimaalne saavutatud suurus oli 58 liiget
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV
ja oli vaja teha auto mida müüa kodanikele ja autonäitustel näidata. · Firma nime mainiti esimest korda aastal 1937, pärast esimese Volkswageni loomist Ferdinand Porsche poolt. · Selle nimeks sai Gesellschaft zur Vorbereitung des Deutschen Volkswagens mbH, mis lühendati aasta pärast lihtsalt Volkswagenwerk GmbH- ks. · Esimese Volkswageni logo disainis Franz Xavier Reimspiess. · Selle logo väline osa meenutab natuke Natsi lippu. · Pärast II Maailmasõda kaotati see ja hakati kasutama ainult sisemist osa logost. Logod läbi ajaloo Tänan vaatamast!
SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:
logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja
Kokku moodustavad need neli saart 97% kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū saarest lõuna pool, ulatudes Taiwani saareni. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks maismaad, mille läbimõõt on rohkem kui 100 m). Vaidluse all on nelja lõunapoolsema Kuriili saarestaatus (Venemaal tuntud kui Lõuna-Kuriilid, Jaapanis kui Põhjaterritoorium): pärast Teist maailmasõda läksid Kuriili saared NSV Liidule, kuid tänase päevani pole Venemaa ja Jaapan jõudnud üksmeelele, millised saared täpsemalt Kuriilide alla kuuluvad. 1.2. Pindala Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal. 1.3. Pinnamood
logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16
Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu USA ja Itaalia kahe MS vahel Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28.
abiks.pri.ee Ideoloogia -siku, inimgrupi või rahvuse veendumisi ja huve väljendav poliitiliste jt ideede süsteem, mis mõjutab inimese käitumist Proletaarlased -palgatöölised Kommunism -poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle -revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist Kirjuta sündmus 1914-1918 I maailmasõda 1928 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936 1) Itaalia sissetung Etioopiasse 2) Saksamaa asub looma uut sõjaväge 3) NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1929-1933 suur ülemaailmne majanduskriis 1923 1) Genova konverents 2) Itaalias tulevad võimule fasistid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne
Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natside võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. Konrad Mägi Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite
Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv, kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaana sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Juba sõja ajal oli iseseisvunud seni Taanile kuulunud Island
· otsest sõjategevust ei toimunud · august 1945. a tulid Eesti vette saksa laevad, tulistasid Pärnut ja Kuressaart. Lasti Waldorfi tselluloosi vabrik õhku (omad inimesed) · Eestisse paigutati suur sõjavägi. Hulk oli üle 100 000. (Tallinn, Tartu, Valga, Narva, Võru kokku 100 000) · Eesti mehed viidi eemale kodumaalt (100 000 läks, 10 000 langes, 20 000 langes sõjavangi, 10 000 invaliidistusid) · Tekivad esimesed narkomaanid (morfiumist) · pärast I maailmasõda algas gripi pandeemia Euroopas. (60% haiged, 20milj. Surnut. 8000 Eestis) · Rajati lastekodud. · Aspiriin ning penitsiliin. Vohas tüüfus ning difteeria
vältisid mõlemad riigid üksteisele otseselt sõja kuulutamist. Selle asemel toimus pidev võitlus oma mõjusfääride laiendamise pärast, mis puudutas eelkõige riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka. Selline võitlus toimus kõigil mandritel, kuid eriti teravalt Euroopas, Lähis- Idas ja Kagu-Aasias. Juba 1950ndate aastate algul tekkis tõsisem kriis Kagu-Aasias. Peale Teist Maailmasõda jagatud Korea poolsaar oli jagatud põhjas kommunistliku Korea Rahvademokraatilku Vabariigi ning lõunas asuva autoritaarse ning mõnevõrra leebema autoritaarse reziimiga Korea Vabariigi vahel. Kumbki riik teist ei tunnustanud ning mõlemad olid valmis kogu maad relvajõul ühendama. Korea poolsaar oli tolajal nagu maailma miniatuurkoopia üksteise kõrval toimisid kommunistlik valitsus Nõukogude Liidu toetusel ning demokraatlikum riik, mida toetas USA. Kuna mõlemat riiki
Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 1. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks,
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Maailma ajaloos on juhtunud nii mõndagi meelejäävat, mis on muutnud meie mõtteviisi ja ka elukorraldust. Üheks selliseks sündumuseks oli ka 20. saj esimesel veerandil toimunud Esimene maailmasõda, mis muutis kogu ühiskonnaelu. Põhjuseks võib tuua asjaolu, et selles sõjas muutus kõik ja maailm ei olnud nendeks muutusteks valmis. Esimene maailmasõda, nagu seda ka nimi ütleb, hõlmas kõiki kontinente, mille tõttu kuulusid kõik vähegi ahnemad ja sõjaliselt arvestatavad riigid kahte liitu, mis olid omavahel sõjas. Nendeks liitudeks olid Keskriigid, kuhu kuulusid
Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada oma riikide ja elanike probleeme nii kiiresti kui rahvas oleks soovinud. Mittedemokraatlikud liikumised aga lubasid võimulepääsu korral korra ja majanduse õitsengu kindlustada. Selleks oli vaja kehtestada karm diktatuur
maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailmasõja alguseks oli mitmetes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? Esimese maailmasõja (28. juuli 1914. 11. november 1918) ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed arstid, juristid, õppejõud ja väikeettevõtjad. Keskklass kaotas
Nimeta esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Eesti rahvameelne eduerakond 26. Mis oli karistussalga eesmärgiks? Tappa inimesi, kes mõisteti kohtu poolt surma, karistada inimesi ihunuhtlusega. 27.Kes olid enamlased? Bolsevikud,kommunistid. 28. Nimeta 1913.a enamlaste ajaleht? ,,Kiir" 29.Oktoobri manidestiga kutsuti kokku rahvaesindus, kuidas seda nimetati? Riigiduum 30.Millistes linnades loodi esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid? Tallinnas ja Tartus. 31.Millal algas Esimene maailmasõda? 1914. aastal juulis 32.Mis osa oli Eestil sõjas? Eesti muutus rindelähedaseks tagalaks, kus paiknesid reservid ja kus moodustati, varustati ja õpetati välja uued väeosad. 33.Kes kasutas esimesena võimalust iseseisvuda peale Venemaa nõrgenemist? Poola 5. novembril 1916. a. 34.Nimeta 2 tulemust, mis Esimene maailmasõda tõi? Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine.Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. 35.Mis aastal hakkasid alghariduses ümberkorraldused XIX sajandil?
pidada- eesmärk eraldada Ida- Saksamaa õnnestus. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 80ndate aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Leian, et Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks. Põhjas kuulutati Hiina ja NSV Liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal jõudis konflik nii kaugele, et Põhja-Korea tungis Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda ning alles 1953-dal aastal kinnitati relvarahu lõhestunud riigi vahel. 29. novembril 1952 valiti Dwight Eisenhower USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Järelandmiseid on väga raske õigustada. Kui ühele osapoolele teevad need elu paremaks, siis teisele osapoolele võivad järelandmised väga suurt kahju tuua. Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles' rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler, kes nimetas end diktaatoriks ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea. Tema hakkas läbi
vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi ning võtsid ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga. Hitler üritas rünnata Suurbritanniat, kuid britid pidasid vastu. 1940
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr
Loodeti, et Suubritannia murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. Suurbritannia väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud Kummaline sõda - Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. Maginot` liin -kaitseliin, mille Prantsusmaa rajas pärast Esimest maailmasõda Elsass-Lotringi aladele Saksamaa piiri juurde. Kaitseliin sai nime Prantsusmaa sõjaministri André Maginot' järgi. Vichy valitsus- prantsusmaa lõuna osa ei okupeeritud ja seda asus juhtima Vichy valitsus, mis moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940.a. tapeti Poola sõjaväelasi ja tsiviilisikuid. Avastati Katõni metsas 1943 aastal.
Ma arvan, et tuumapomm oli õigel ajal leiutatud ning mõnes mõttes hea, kuna see hoidis ära sõda nii Jaapani ja Ameerika vahel, kui ka tuumasõda külma sõja ajal NSV Liiduga, kuna kõik kartsid seda pommi. Jätkasid USA ja NSVL üksteist ärritama. USA lõi liitlastega NATO, varsti ka NL lõi oma sõjalise liidu VLO. Puhkes sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kus NL oli Põhja-Korea poolel ja USA Lõuna-Korea poolel. Peale teist maailmasõda jagunes Saksamaa kaheks läänes Saksa Liitvabariik (USA), idas Saksa Demokraatlik Vabariik (NL). Seal oli eriti pingeline olukord ning NSVL piiras ida osa müüriga ära, sest palju jooksid läände ning oli hirm, et Ida-Saksamaa jääb tühjaks. Oli ka oht sõja puhkemisest Suessi kanali eest Egiptuse, Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisraeli vahel, kuid olukorda sekkusid ÜRO, USA ja NL, et ei puhkeks tuumasõda. Sealt võis ju sõda üle minna kolmandaks maailmasõjaks. Kõige pingelisem
Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). Kurdid on olnud korduvalt Iraagi Keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. 1980.-1988. aasta Iraani sõja ajal võitlesid kurdid valitsuse vastu. 1988. Aastal kestis 7 kuud rünnak kurdide partei tugipunktide vastu. Valitsus kasutas hulgaliselt keemiarelvi. Näiteks hukkus märtsis keemiarünnakus Halabja linna vastu tunni ajaga umbes 5000 kurdi. Poliitiline olukord pärast II maailmasõda Iraak iseseisvus 3. Oktoobril 1932. Kuni 1958. Aastani valitses seal konstitutsiooniline monarhia. Seejärel sooritati riigipööre, mille tulemusena kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. Järgneva kümne aasta jooksul toimus hulgaliselt riigipöördeid. 1968 tuli võimule sotsialistlik Ba´athi partei (Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei) ning seadsid sisse range režiimi. Partei peamine ideoloogia oli alla surutud araabia vaimsuse elluäratamine. 1979.
- e-äri teke; - soov vähendada tarnijate hulka; - püüe kohandada toodet/teenust iga kliendi vajadustele (Rannus, 2003). Neid põhjuseid on veel palju. Näiteks konkurentsi suurenemine, klientide nõudmiste kasv, tootmisvõimaluste laienemine ja nii edasi. Kõik need põhjused on seotud inimkonna arenguga läbi aja. Ettevõte peab toimimiseks leidma kõige efektiivsema viisi õige toote tarbijani toomiseks. KOKKUVÕTE Esmalt kasutati logistikat vaid sõjanduses ning peale Teist maailmasõda toimus suur muudatus ning logistika olemus muutus suuresti. Selleks, et iseloomustada logistikatalitluste põimumist, võeti kasutusele termin tarneahela juhtimine. Käesoleval sajandil, tiheda konkurentsi tõttu, on ettevõtted sunnitud oma tegevust tõhusamaks muutma läbi tarneahela optimeerimise, sest omavahel konkureerivad ettevõtete tarneahelad. Konkurentsis püsimiseks tuleb pidevalt ettevõtetel oma tarneahelaid arendada.
Kordamisküsimused 1. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Millal see toimus? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos, 28 juuni 1914. 2. Nimetage I maailmasõja põhjused. · vastuolud suurriikide vahel · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · soov rakendada oma sõjaplaane · suurriikide vahelised kriisid ja pinged 3. Millal algas ja millal lõppes I maailmasõda (kuupäev, aastaarv) Algas 28 juuni 1914, lõppes 11 november 1918 4. Mille poolest erines I maailmasõda varasematest sõdadest? · ulatuselt · purustustelt · ohvrite arvult · kasutati esimest korda keemiarelvi · varem pole üheski konfliktis nii palju sõdureid osalenud 5. Millised olid I maailmasõja tulemused? · võitjad said palju eeliseid ja uusi maid · 1919 sõlmiti rahu Austriaga, Bulgaariaga
- Tänan! Pōlaks! - Palun! Vȯndzist Ūdtāigastõ! - Head uut aastat! Tämpõ um pūolpǟva - Täna on laupäev ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim - üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme (1) Rahva asuala ja ajalugu Liivlased elasid põhiliselt Liivimaal – Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. Aja jooksul kahanes nende arv ja ka asuala. Esimest korda mainiti liivlasi 12. sajandil Nestori kroonikas. I maailmasõda vähendas liivlasi samuti ning peale seda oli neid alles umbes 1500. Õnneks õnnestus säilitada liivikeelne keskkond täna tihedale asustusele. Samuti võib lugeda 1920-1940 liivlaste kultuuriliseks õitsenguajaks. Nende seltsi- ja kultuurielu elavnes ning esimest korda hakati osades koolides õpetama liivi keelt. Arenesid kontaktid hõimurahvastega ja liivi keelt ning kultuuri uurisid mitmed teadlased. Hiljem hakkasid ikka liivlased vähehaaval mujale kolima ja pärast II
maailmasõtta. 1917. aastal läks sõtta, ta valiti ohvitseriks. Saadeti Camp Doniphani treenima, kus ta edutati kapteniks. Sõjaline teenistus 1918. aastal saadeti ta Prantsusmaale sõtta. Ta edutati koloneliks. Tema väeosas oli distsipliini probleemid, aga suutis oma kõnedega meeste moraali tõsta. Sõda õpetas Trumanile vajalikke juhtimis oskusi, mis aitasid teda poliitikas. Pärast Esimest maailmasõda Truman läks tagasi Kanas City-sse. 28. juunil 1919 abiellus ta Bess Wallacega. Nad avasid kaupluse, aga see läks 1921. aastal pankrotti. 1922. aastal valiti Truman maakohtus kohtunikuks. 1924. aastal kaotas valimised ning ei saanud jätkata kohtunikuna. 1926 – 1934 maakohtus eesistuja. Senator Truman 1934. aastal kandideeris senati valimistele Missouris ja võitis selle.
paguluses nagu T.H. Ilves ja M.K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944.aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid.
Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee).
Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast. Teostes tihti tulevad ette märksõnad individuaalsus, süü, surm, meeleheide, võõrandumine, vabadus. Eksistentsialistid Jean-Paul Sartre, Martin Heidegger. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis 20 s. Zürchis, esimese maailmasõja vapustuses. Algajateks peetaksi nii kirjanikke kui k amaalikunstnikke Dadaiste on mõjutanud Esimene Maailmasõda. Nad leiavad,et kogu lääne kultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist Kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvkondadele. Dadaiste õhendas viha sõja vastu. Dadaisma suubus sürrealismi. Tunnused 1. mängulisus, mõnitamine, pilkamine. 2. Provokatsioonid 3. Luule visuaalse külje tähtsustamine 4. Loogilise mõtlemise eitamine Dadaistid 1. Hans Arp, 2
rühma: * Esimese rühma eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Rühma esindajateks olid 20.sajandi I poole Euroopa kirjandusvoolud. Rühma põhilisteks arendajateks olid luuletajad, kuid neilgi tekkisid erinevad vastuolud ja üksteise eitamist. Erinevad rühmitused ja liikumised korraldasid luulelugemisi, kirjanduslikke kohtumisi jne. * Teise tõlgenduse kohaselt peetakse modernismi alguseks umbes aastat 1910 või 1890, lõpppiiriks on aga Teine maailmasõda. * Kolmas vaatenurk põhines tekstil ja keelel, kus põhirõhk on teemal endal, mitte seda ümbritseval. 5 Modernistliku kirjanduse põhitunnused: Modernismis pole põhiliselt ühtegi kindlat tunnust. Kirjanikele on antud vabad käed, mis tähendab, et iga autor võis teha täpselt nii nagu ise tahtis. Järgiti arusaama, et ,,...teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite
Remarque Taeval ei ole soosikuid Grete Käen Kose Gümnaasium,9b 2016 Erich Maria Remarque 22.juuni 1898.a- 25.september 1970.a ,,Taeval ei ole soosikuid", Ilmus 1961.aastal. Raamat tõlgiti eesti keelde 1991. Tõlkijad olid Tarvi Talv ja Tiiu Kokla. Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor osales ise esimeses maailmasõjas. Remarque'i teosed õhkavad salapära nagu ta teaks sellest palju rohkem, kui keegi teine. Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju ja hetki ning rebima välja sellest, mis ei lähe meile tegelikult korda. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Teos kui struktuurne tervik Raamatus on 224 lehekülge ja 22 peatükki. Clerfayt sõidab oma sõbrale mägedesse külla ning kohtab sanatooriumis kaunist Lilliani, kes on raskelt haige. Neiu teab, et tal pole jäänud kaua elada. Ühel päeval pöördub Clerfayt mägede...
Austria- Ungari liit, Itaalia Keskriigid- Saksamaa, austria,-ungari, türgi ja bulgaaria 5. Milline riik liitus Antandiga 1917.a.? - USA 6. Nimeta I maailmasõja põhjused- 1.kolooniate ümberjagamine, 2. vastuolud maailma suurvõimude vahel, 3. ohu alahindamine, 4. puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 7. mis oli sõja ajendiks?- sõja ajendiks oli austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt 8. Millal toimus I maailmasõda?- 28. juuli 1914 – algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 9. Selgita mõisteid: kaeviku ehk positsioonisõda - sõda toimus ühel rindejoonel, ohvriterohke. Kaitserelvad ka – vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22
Kes oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse juht? (ees- ja perekonnanimi) Hjalmar Mäe Kes juhtis 1944. aasta septembris Eesti Vabariigi Rahvuskomiteed ja oli Eesti iseseisvust taastada püüdnud valitsuse peaminister? (ees- ja perekonnanimi) Otto Tief Kes oli Nõukogude Liidu liider ja NLKP juht 1953-1964? (ees- ja perekonnanimi) Nikita Hrustsov Kes on nimekas Prantsuse poliitik, sõjaväelane, Prantsusmaa president 1960. aastatel? (perekonnanimi) de Gaulle Kes oli USA president peale II maailmasõda? (perekonnanimi) Truman Kes oli Saksa Liitvabariigi kantsler 1950. aastatel? (perekonnanimi) Adenauer Kuidas nimetati Eesti Leegioni allüksust, kes võitles kangelaslikult Ukraina aladel? (kaks sõna) pataljon Narva Nimeta koht Ida-Virumaal, kus 1944. aasta suvel toimusid eestlaste osavõtul ägedad lahingud Punaarmee edasitungi tõkestamiseks. Sinimäed Millise Nõukogude Liidu linna lähistel toimunud lahinguid loetakse pöördepunktiks II maailmasõjas? Stalingrad
Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
