ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue ampiirjoone, ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv. Ajastut iseloomustas ka spordi populaarsuse plahvatuslik tõus. 1896. aastal olid toimunud esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, see traditsioon jäi püsima ja muutus kord-korralt aina tugevamaks. Võidukäiku jätkas 19. sajandil sündinud moodne jalgpall, mis 1908. aastal võeti olümpiamängudesse kavasse. Pärast maailmasõda püüdsid inimesed sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustab teatav kergemeelsus. Loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. Moodki muutus frivoolseks, lubades naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, ning kleidiserv kerkis põlvedeni, mis varem olnuks mõeldamatu. Moemaailmad tegi tähelennu nooruke prantslanna Coco Chanel. Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin, kelle komöödiad naerutasid lõbujanus publikut.
Läänemere reostused Boriss Zahharov Marten Kuusman Artur Näägo · Pärast II maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelvad põhjustavad kaladel haigusi ja mutatsioone Keemilised Relvad · 50 000 tonni keemiarelvi · ipriit ehk sinepigaas · Teada 32 mürgilaeva asukohta Keemiarelvad Läänemere põhjas Tihe laevaliiklus Naftareostus Eutrofeerumine Nord Stream Maagasi torujuhe ·Läänemeri-maailma reostatuim meri Aitäh kuulamast
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid
Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1918.aastal lõppes esimene maailmasõda. Kaotajaks jäid Saksamaa ja tema liitlased. Peale seda hakkasid võitjariigid arutama mida teha kaotajariikidega. Hakati koostama Versailles'i lepingut. Versailles'i rahulepingu tingimusi arutati Pariisi rahukonverentsil. Selles osalesid USA president Woodrow Wilson, Suurbritannia peaminister David Lloyd George ja Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau. Wilson soovis hoida rahu ka tulevikus ning, et Saksamaad koheldaks õiglaselt. George soovis isklikult samuti rahu, kuid seda
rahuvalveüksuste toomiseks regiooni jõuga, millele järgnes Jugoslaavia üksuste pommitamine, et Serbia väed ei sekkuks 2001 Makedoonia ülestõus, Makedoonia etniliste albaanlaste Rahvuslik Vabastusarmee ründas Makedoonia julgeoleku üksuseid, eesmärgiks oli albaanlaste õiguste ja autonoomia suurendamine. Lõppes Ohrid'i leppega Tagajärjed Tihti kirjeldatakse seda kui kõige ohvriterohkemat konflikti Euroopas peale Teist maailmasõda Konfliktid said kurikuulsaks toimepandud sõjakuritegude, etniliste puhastuste, inimsusevastaste kuritegude ja vägistamiste poolest Tegemist oli peale Teist maailmasõda Euroopas esimeste konfliktidega, kus mõisteti ametlikult kohut genotsiidi korraldanud inimeste üle ning süüdistati neid sõjakuritegudes Sõja lõppedes on surnud või kadunud üle 120 000 inimese ja 3 miljonit inimest on riigisiseselt ümber paigutatud või põgenikud
1944 1991 teine Nõukogude okupatsioon muutus Vabadussõda > tekib iseseisev Eesti väljakuulutamine 20. aug. 1991 võõrvõim või Vabariik II maailmasõda (15 maakonda, mis jagunevad haldusjaotus valdadeks) I maailmasõda Märksõnad 18.saj: täielik eestikeelne Piibel (tõlgitud varem, Tartu rahu, kultuurautonoomia, Kultuurkapital Tartu Riiklik Ülikool,
Kuuba Peale II maailmasõda Olukord peale II maailmasõda * Domineerisid sõjaväelised diktatuurid * Sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded * Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest * Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riigi sisepoliitikasse. Fulgencio Batista y Zaldívar (16.jaanuar 1901 6.august 1973) * 19341940 oli Kuuba sõjaväe staabiülem ja poliitiline juht * 19401944 ja 19521959 oli Kuuba president * 19521955 presidendi kohusetäitja * Esimene mittevalge, kes sai Kuuba presidendiks. Kuuba revolutsioon * Kuuba revolutsioon oli osa kommunistlikust maailmarevolutsioonist, millega loodeti kukutada senine kord ja asendada see õiglasema ühiskonnaga. * 1956.aastal kohtus kuulus Kuuba revolutsionäär Che Guevara Mehhikos vendade Fidel ja Raul Castroga, kes valmistusid kukutama Kuuba presidenti Batistat....
6.SÕDA VAIKSEL OOKEANIL Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerimisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme,mis heideti kahele Jaapani linnale: Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ja Jaapani vastupanu oli murtud. 02.sept 1945 allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. 7.TEISE MS LÕPP Teine Maailmasõda lõppes ametlikult, kui 02.09.1945 allkirjastati Jaapani ja USA esindajate poolt Ameerika sõjalaeval Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist.Rahvusvahelise kohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte,keda süüdistati
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta
Hiljem arenes abstraktsionism 20. sajandi alguses kõrvuti teiste vooludega nagu fauvism, ekspressionism, kubism ja futurism, kuna need stiilid laenasid elemente ja mõjutasid üksteist. Esimene kunstnik, keda võib pidada abstraktsionistiks, oli Vassily Kadinski, seda stiili maalide pioneer, kes hakkas töötama sellel viisil 1910 paiku. Antud stiil arenes ja laienes rohkem De Stijl'i rühmas 1915-1920 aastate Hollandis, mida juhtis Piet Mondrian. Ometi abstraktse kunsti hiilgeaeg oli peale I maailmasõda ja 30datel oli see juba lääne kunsti peamine iseloomujoon, eriti Euroopas. Abstraktne kunst mõjutas Ühendriike alles peale II maailmasõda, kui abstraktne ekspressionism oli järgmine populaarne vool, nii maali, skulptuuri ja graafilises kunstis. Alates sellest ajst on see olnud üks kõige populaarsemaid ja hinnatumaid moodsa kunsti stiile, millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid. Vassili Kandinsky Sündis 1866. aastal Moskvas ja veetis oma varajase lapsepõlve Odessas
ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natside võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. (- , 1972) Ett av Le Corbusiers hus i Weißenhofsiedlung Sundt, funksjonalistisk stormagasin 1938, Bergen. Arkitekt Per Grieg. Kalmarhuset, funksjonalistisk kontor- og boligbygg 1936, Bergen. Arkitekt Leif
Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus.
sedasorti asjadest. Keegi ei mõtle sellele missugune oli elu sajand tagasi, vingutakse ainult selle kallal, et iga päevaga läheb raha kättesaadavus aina raskemaks. Kuid minu arvates pole asi üldsegi nii hull. Võtame näiteks kasvõi möödnud sajandi.Tervet maailma, seal hulgas ka Eestit, tabas kaks maailmasõda. Pea pooltel eestlastel polnud töökohti, totitu saadi kupongide alusel, kõigepealt toideti lapsi tihti enesele toitu ei jätkunudki. Esimene maailmasõda polnudki vast nii hull, kuid Teises saadeti mitmed tuhanded eestlased Siberisse, kellest pooled tapeti veel enne sinna jõudmist, tagasi tulid sealt vaid vähesed. Eestlased võitlesid oma vabaduse eest, mindi isegi metsa elama, seal tekkisid grupid ,kes hakkasid võõrvõimu vastu võitlema. Tänu nendele inimestele ongi meil praegu olemas oma riik ja koht kus turvaliselt elada, kartmata, et keegi teid riigist välja viskab.
TEISE MAAILMASÕJA PÕHJUSED. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Teise maailmasõja puhkemise põhjuseid on välja toodud mitmeid. Üheks neist võib kindlasti lugeda seda, et Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata.
ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati kriminaalseid võtteid. Ameeriklaste hirm kommunismi üle viis selle vastu võitlemiseni nii väljaspool kui ka riigis sees. 1940 algas USA-s vasakpoolsete vast suunatud rünnak. Mõne ajapärast leiti et selline poliitika ohustab riiki ja vasakpoolsete tagakiusamine lõpetati. Suureks probleemiks on siiani mustanahaliste olukord. Neegrite õiguste piiramine ja ahistamine jätkus ka peale teist maailmasõda eriti lõunaosariikides, Piirati valimisõigusi, lapsed ei saanud käia valgetega ühes koolis, ja töökoha hankimine oli raskendatud. 1954. a. Tunnistas Ülemkohus eraldi koolid põhiseaduse vastaseks. See tekitas palju vastuseisakuid ja Presidendil tuli kasutada armeeüksuseid. 1960.aastail toimus murrang neegrite olukorras mil töötati välja seadused neegrite elu parandamiseks. Vietnami sõda usa abistas nende riikide valitsusi kus oli kommunistliku riigipöörde oht
Sotsialistlikud parteid tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas 19.saj lõpul. Suurbritannias 20. saj algul Leiborisliku partei näol. Pahempoolsed toetasid kõrgemaid makse ja riigi suuremat sekkumist majandusse Eesmärgiks sotsialism ühiskond, kus elanike vahel valitseb aineline võrdsus Eesmärgini jõudmine järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega Sellest tulenevalt vastasseis kommunistidega AMEERIKA ÜHENDRIIGID Ameerika arenes pärast I maailmasõda väga kiiresti: kasvas Ühendriikide võimsus Kasvas kodanike jõukus Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa, kus igaüks võis saada miljonäriks Üheks ilmekaks näiteks on president Herbert Hoover, kes oli pärit lihtfarmeri perekonnast Herbert Hoover USA oli muutunud nn maailma töökojaks 40 % maailma terasest 85 % autodest 60 % naftast
Evald Okas 28.nov.1915 ELULUGU (1) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. 2 ELULUGU (2) Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. 3 ELULUGU (3)
I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri · 1914 aastaks planeeriti Austria ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati. · 28. Juuni toimusid Sarajevos sõjaväe manöövrid -> Serbia tudeng Gavrillo Princip tappis Franz Ferdinandi ja tema naise (Sophia). Suurriikide sekkumine ja sõja algus · Ungari venitab sõja alustamisega -> 23.07.1914 esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi -> võeti vastu...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19
Esiteks loob ta armee, seejärel sõlmis Inglismaaga mereväe kokkuleppe ja loob oma mereväe, viib väed Reini demilitariseeritud tsooni, liidab endaga saarimaa ning vallutab poola koridori ja okupeerib Tsehhi. 5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930. aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt rikkus lepituspoliitikat, oleks võinud alata II maailmasõda. Agressioon 2. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel - 4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema
6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru värav, Kadriorg, Hirvepark, Nõmme turg, Kurbade Kaskede allee 7. Ajalehed ja ajakirjad, almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu 8. Ajaloolised sündmused: Borodino lahing, Esimene maailmasõda, II maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Põhjasõda, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk 9. Teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms: teater Estonia, kino Sõprus, Kuku raadio, riigiettevõte (RE) Eesti Raudtee, laulukoor Liis, osaühing (OÜ) Meie Mees, firma Taisto Reisid, kirjandus Koolibri, kauplus Laste Maailm, aktsiaselts (AS) Hea Puit 10. Asutuste nimed ja allüksused: Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon,
Mida tähendas olla moodne naine 20. sajandi algul? Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõjas olevad mehed olid sunnitud jätma endast maha perekonnad, mida hakkasid nüüd üleval pidama naised. Peale kodust väljas pool ümbritseva, tuli nüüd naistel hakata avastama ka seda, mis asus neis endeis. Tuli ülesse leida jõud ning panna see kasvama.
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond
loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühenduste ja piirangute, riigipöörete soodustamise, propaganda, luuretegevuse jms. abil nõrgestada vastase ja tugevdada enda positsiooni, sealjuures neutraalseid ja arengumaid enda poole tõmmates. Seda eesmärki teenivad lokaalsed sõjalised konfliktid ja konfrontatsioonid; Vietnami sõda, Kariibi kriis, Afganistani sõda. Millest sai Külm sõda alguse ? 2.september 1945 lõppes Teine Maailmasõda. . Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud. Teise maailmasõja üheks sõditjate pooleks olid Saksamaa,Itaalia ja Jaapan ja nende vastased USA,Prantsusmaa,Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Peale Teist Maailmasõda muutus jõudude vahekord maailmas. Võimsaks muutusid Usa (kes oli demokraatliku ja
tegeles ääremaade venestamisega. Selleks ajaks olid Eestis juba tekkinud esimesed eesti soost haritlased ja üliõpilaskonnad, kes kandsid endas riikliku autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda. Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolsevikud, kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni, nende sündmuste keerises tekkis Eestil võimalus taotleda autonoomiat, mille taustal lubas ajutine valitsus formeerida eesti soost sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosi. Selle vastu töötasid ka Eestis olevad bolsevikud. Bolseviku Venemaa ja Keiserliku Saksamaa vahel
7) G. Zukov - Nõukoguderiigitegelane ja väejuht 8) H. Mäe - Eesti poliitik ja 1941 1944 Eesti Omavalitsuse juht. 9) J. Vares-Barbarus - Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. 10) O. Tief - Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja. 3. Sündmused, dateeringud 1) MRP - Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. 23. August 1939. 2) Sõja algus - Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. 3) sõja lõpp Euroopas ja Aasias 4) Sõja põhjused - Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks, Hitleri ambitsioonid, Lepituspoliitika, Majanduskriis, Molotovi-Ribbentropi pakt, Stalini soov vallutada Euroopa. 4. Sõja tulemused: Suured purustused ning kaotused. Elu kaotas ligi 60 miljonit inimest.
Andrus Vaarik Teise maailmasõja algusaastad 1939-1942 Miks puhkes maailmasõda? Poliitilised eeldused: Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, MRP. Majanduslikud eeldused: Suur majanduskriis valitses ning, et viia Saksamaa sellest välja otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Nõukogude Liit kasutas sarnast majanduspoliitikat. Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli laiendada Saksa rahva eluruumi teiste arvelt. Stalin aga unistas kommunismi laienemisest
II Maailmasõja Lahingud Teine maailmasõda on kõige ohvriterohkeim sõda maailmas. Selles sõjas toimus mitmmeid veriseid lahinguid nii Eeestis kui ka mujal maailmas. Poola vallutamine (1.09.1939-27.09.1939) Sõja algus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse(1.09.1939).Poola sõdurid astusid vapralt Sakslastele vastu kuid nenede relvastus jäi liiga nõrgaks Saksa tankide vastu. Hitleri lootus, et ka Poolase sissetungimisel jäävad lääneriigid kõrvaltvaatajateks. Kuid nii ei juhtunud juba 3.septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja kuid see ei suutnud takisdada Poola vallutanist. 17.septembril ründas Nõugogude liit Poolat millega oli poola vastupanu murtud ning 27
Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960
Saksamaa pidi lisaks vähendama sõjaväge 100000 mehele. Saksamaa ei võinud kehtsetada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai umbes 20 miljonit. Sõda neelas füüsiliselt ja vaimselt terve põlvkonna nim nn kadunud põlvkonnaks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille asemel tekkis hulga väikseid rahvusriike. Algas USA esiletõus. Demokraatia kriis. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid teise etapini ehk Teise maailmasõjani. ** Veebruarirevolutsioon
Diktatuuririigis on vaid üks partei. Teisi parteisid ei tohi esineda. Totalitaarses diktatuuris puuduvad ka inimõigused ja kontrollitakse inimeste mõttevaheldusi. Demokraatia on aga palju vabam valitsemisviis. Seal võib olla mitu parteid ja erinevaid ideoloogiaid. Valitsuse tegevus on avalik ning rahvas võib osaleda valitsemises. Demokraatlikus riigis eksisteerivad inimõigused. Itaalia oli totalitaarse diktatuuri valitsmisviisiga riik. Itaalilale tekitas Esimene maailmasõda raskusi. Suri palju inimesi, tekkis välisvõlg ning nad võitsid ainult ühe lahingu. Neile antud piisavalt lubatuid valdusi ja nendesse ei suhtutud võrdväärselt. Itaallased solvusid ning nad tahtsid muuta oma maa sama võimsaks nagu oli Rooma Impeerium oma hiilgeajal. Selleks, et saada suureks ja võimsaks riigiks oli aga vaja valitsus korda seada. Seda hakkas korraldama Benito Mussolini, kes oli samuti ka Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Ta kogus
Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades valitses tööpuudus. Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne
iseseisvaks kuulutada. 18.sept 1944 aastal nimetas Eesti viimane peaminister J. Uluots ametisse O. Tiefi, kelle eestvedamisel üritati saada Eesti iseseisvuse tunnustamist rahvusvahelisel tasandil. Kahjuks uus valitus ei suutnud Tallinna enda alla võtta, kuna sakslasi oli veel linnas, kuid heisati sini-must-valge lipp. 22.sept tungisid Nõukogude väed linna, mis sundis valitsust taganema ja põgenema, mille tulemusena ei saavutatudki iseseisvust. Eesti jaoks oli teine maailmasõda keeruline aeg, sest tuli teha rakseid valikuid, mis mõjutasid rahva elu. Mehed pidid valima, millise armee all sõdida. Valitsus pidi tegema baaside lepingu, sest üksinda poleks riik hakkama saanud ning samuti ei suudetud taastada iseseisvust. Väga palju inimesi lahkus, sest kardeti hirmuvalitsust, millega piirati ka teisi inimesi ja kogu elu üldse. Eesti kaotas iseseisvuse ning oli aastaid võõra võimu all. Kaotati ka palju inimesi u 80000 lahkus ning palju sai sõjas surma.
ese muutub. Suhtes siis kui subjektid muutuvad. 13. Mida tähendavad sõnad soovitav ja soovitatav? Vastus: Soovitav tähendab soovimisväärset ja soovitatav tähendab soovitamisväärset 14. Kas õige on Google otsimootor või Google'i otsimootor? Vastus: Google'i otsimootor 15. Milline on õige variant: Marseille sadam, Marseille' sadam, Marseille'i sadam? Vastus: Marseille' sadam 16. Leia loetelust kolm ajaloosündmust, mis tuleb kirjutada esisuurtähega: põhjasõda, vabadussõda, teine maailmasõda, stalingradi lahing, laulev revolutsioon, tartu rahu, liivi sõda, märtsipommitamine, külm sõda. Vastus: Stalingradi lahing, Teine maailmasõda, Tartu rahu 17. Vali õige variant: talgud Teeme Ära, talgud ,,Teeme Ära", talgud ,,Teeme ära". Kirjuta reegel. Vastus: talgud ,, Teeme ära". Pealkirjalaadsed üritustenimed kirjutatakse jutumärkides esi- suurtähega. 18. Paranda ametniku soovitussõnastiku abil lause Maavanemad teostavad järelevalvet
Demokraatlik maailm Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda Demokraatia laienemine • Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. • Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. • Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja
väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fašistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fašistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fašistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid.
mõisast. · Hoone ehitamist alustati 1893-96 vanema baroki stiilis mõisa asemele. · Projektil osalesid P.Subanejev, E. Schwarts jt. ehitustöid juhatas Saaremaalt pärit A.Saar. · Alates 1620. aastatest kuni võõrandamiseni 1919.a oli mõis von Ungern- Sternbergide omanduses. · Tänapäeval kuulub mõis eravaldusesse · Loss on varemetes alates 1940ndatest, kui Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. · Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960teks aastateks varemeiks · 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul õnnestus tutvusi ja keerulisi teid kasutades lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga siiski lammutada · Pärast Teist maailmasõda nägi nõukogude armee lossi kui head
Kalandus Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud külmutusseadmetega, eeldab korralikku kalasadamat (laoruumid jne), kalatöötlemis ettevõtteid,) · Ookeanipüük Langusregioon langev majandus. Autotööstus, keemiatööstus, kodumasinad jne. Masstoodang, kooperatsioon e. rahvusvaheline koostöö. OULU'st kasvas välja NOKIA. Kõrgtehnoloogilised harud e. uusimad harud tekkisid pärast II Maailmasõda
Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria Perioodilisustabel element 107-Bohrium Teoreetilise Füüsika Instituut
juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast mõjupiirkondade ja asumaade pärast
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7
aladel 1935-45.a. Jaapani tuumapommitamine sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva tuumapommi. 6.aug.1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9.aug. Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. Jaapani kapituleerumine 10.aug.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.sept. allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 7. Miks/kuidas oli II maailmasõda totaalne sõda ? Selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud said sõjategevuse osaks, kandes mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi. Totaalse sõja osaks oli ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi. Ent sõja mõjudest ei jäänud puutumata ka neutraalsed riigid.
1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Antifasism on fasismi (sealhulgas natsionaalsotsialismi) vastane ühiskondlik liikumine, mis tekkis vastukaaluks fasismile. Pärast II maailmasõda on antifasistide sooviks fasismi (natsionaalsotsialismi) ning antisemitismi taassünni vältimine, mis pole aga siiski õnnestunud. Rahvusvaheline antifasistlik liikumine ühendab paljusid teistsuguse maailmavaatega inimesi. Antifasistlik liikumine jaguneb traditsiooniliselt liberaalseks antifasismiks ja võitlevaks antifasismiks, mis aktsepteerib võitluse meetodina ka vägivalda ning teisi ebaseaduslikke meetodeid. Liberaalne antifasism kasutab võitluses ainult
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt
oli andnud selleks loa. Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati. SUURBRITANNIA. Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule
kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast, Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku elulaadi, olles ise äge kommunist. Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on ,,Guernica", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. Peale Teist maailmasõda astus Pablo Prantsuse Kommunistlikku Parteisse
Nimi kuningas Louis Üheksas, Arnod, paavst Kesiganes Kolmas, Vanapagan Usk luteri usk, budist, islami maad Väljaanded ,,Minu Kodu" ,,Mina ja Kodu" Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud Muu Saalomoni tarkus, saalomonlik tarkus, Eesti Meeste Korvpalliliiga, Tamula järv, ,,Valge klaar", Kiigemetsa põhikool
60ndad aastad pagulaskirjanduses "Sula" algus Stalini surm Tsensuur taandus Väliseestluse ideoloogia Ajaleht "Välis Eesti" Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson Bernard Kangro Bernard Kangro Võrumaa Rootsi Sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleolud luules Teosed: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983)
Referaadis räägin ma lähemalt Rahvasteliidust üldiselt, selle tekkimisest, osalenud riikidest, tähtsusest Eestis ja ka Rahvasteliidu lõppemisest. 3 Rahvasteliidust üldiselt Rahvasteliit oli 1919-1946 aastatel eksisteerinud rahvusvaheline organisatsoon, mille peamiseks ülesandeks oli tagada maailmarahu. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon ning see loodi pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid selle peamisteks eesmärkideks sõja ennetamine ja rahvusvaheliste tülide lahendamine läbirääkimiste teel. Põhikirjas käsitleti ka töötingimusi, põliselanike õiglast kohtlemist, inim- ja narkokaubandust, relvakaubandust, sõjavange ja ülemaailmset tervisehoidu. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ning see jõustus 10. jaanuaril 1920. Organisatsiooni maksimaalne saavutatud suurus oli 58 liiget
Tunnus Demokraatia Diktatuur tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
