Arhitektur, skulptuur, dramaturgia. Segunevad ideaalne ja realism. Ideaaliks saavad tasakaalukus ja eneseväärikus. 2 o Katsetavad mitmesuguseid valitsemisvorme. Levivad erinevad ideed, nt hääleõigus igale inimesele. · Hellenismi periood (3-1 saj) Kreeka areng seotud Aleksander Suurega, kes vallutab Kreeka ja Vahemereäärsed maad. Levib maailmariigi idee, mille pealinnaks Babülon. Kreeka ja idamaade segunemisel tekkis hübriidkultuur ehk hellenistlik kultuur (kreeka kultuur ja vallutatud alade kultuur). Keskuseks Aleksandria, kuhu koondusid kõik tähtsamad teosed ja teadlased. Pärast Aleksander Suurt impeerium lagunes ja tekkis palju väikesi riike. Hellenismi perioodil toimus teadusharude eraldumine filosoofiast, kuulsad leiutajad Archimedes jt. 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros legendaarne pime luuletaja
Kui Lääne-Rooma riik lagunes, nähti ristiusu kirikus ühendavat jõudu. Ristiusk võis levida mitmel teel: · misjon Misjonärid levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. · pealesurumine Ristiusku sunniti vägivaldselt vallutuste teel peale. Katoliku kiriku ehk Lääne-Rooma kiriku hierarhia lähtub piiskopidest. Nende seast kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks 4-5.saj. Miks just Rooma piiskop? Sest Rooma oli olnud maailmariigi keskus. Rooma piiskop oli Rooma endise võimu sümbol. Kristus oli Peetruse määranud Rooma piiskopiks. Ta oli kui Kristuse asemik maa peal. Paavsti ja piiskopi vahele tekkis peapiiskopi ametikoht. Kui paavst on kogu katoliku kiriku pea, siis peapiiskop on laiema piirkonna pea, siis piiskop on väiksema piiskopkonna pea, madalaim aste on preester ehk koguduse juht. Peapiiskopi resideerumise kohas paiknes peapiiskopi kirik ehk kas toomkirik või katedraal. Preestril oli koguduse kirik.
Kui kauaaegne Iisraeli vaenlane Assa oli surnud, siis tema järeltuija Jostafatiga sai lõpuks sõlmida rahu (1 Ku 22.45). Omri lapselaps Atalja(naine) sai koguni Juuda trronipärija Joorami Jostafati poja naiseks. Iisraeli riik oli tugevate juhtkätes ja oli mitmeid liitlasi. Kui Omri valitsema oli saanud, oli jälle sõda vilistidega. Ohtlik sellepärast, et Galileas olid ikka agressiivsemaks muutuvad aramid. Ja veel suurem oht hakkas joonistuma maailmapiiril: Assuri maailmariigi välispoliitika. Sõjad aramitega kulgesid vahelduva eduga. Need keskendusid Ida-Jordaaniamaale, kus mõningate linnriikide pärast võideldi. Kord võidab üks ja siis teine, iga sõja lõpus sõlmitakse rahu, kuid need ei taganud stabiilset tasakaalu ja peagi puhkes sõda uuesti. Välispoliitiliselt paistsid iisraellased omriidide ajal esmaskordselt silma oma sõjalise ja diplomaatilise koalitsioonipoliitikaga. Sisepoliitiliselt soosisid omriidid mitmete jumauste kõrvuti eksisteerimist
Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj pKr Ida- Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) a. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee Kuni 16. saj. mõisteti ajalugu 4 maailmariigi idee läbi. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendus: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium maailmalõpu kulminatsioonimoment. Rooma riik hukkus 476. Mis nüüd? 1 Maailmalõppu pole -> Rooma kestab. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
- Probleem: kes saab endale Hispaania trooni? - Nõudmised esitavad: 1. Saksamaa Habsburg-Keiser ja Austria valitseja (kelle abikaasa oli Carlose õde) 2. Prantsusmaa bourbon Louis XIV (Kelle I abikaasa oli C poolõde) 3. Mõlemad alternatiivid Hollandi julgeoleku seiskohalt ohtlikud! 4. Inglismaa seisukoht: Hispaania-Saksamaa (Austria) või Hispaania-Prantsusmaa suurriigi tekkimine tähendab Hegemooniat mandri-Euroopas ja hävitab tasakaalu Uue maailmariigi oht. - Enne oma surma tegi Carlos II testamendi: Ta pärnadas Hispaania trooni Louis XIV pojapojale Anjou Philippele. ehk Bourbonide dünastiale. P saab endale Hispaania trooni 1700. - Hispaaniast on kujunemas päikesekuninga nukuriik: nt. Prantsusmaa nõuab: enda käsutusse Hispaania sadamaid - Kindlustusi Hispaania madalmaade aladelt (Belgia flandriast) - Hispaania orjakaubanduse monopoli - Lisaks Louis XIV nõuab, et Inglismaa troon peab kuuluma kat. Stuartite suguvõsale
Hilsemate vene kommete järgi välismaalased võisid Vm-le tulla, aga enam ei lastud ära. Maksim Grek (kreeklane) sattus Vmle juhuslikult/segaselt. Palju ka mõju avaldanud. Oma aja haritumaid mehi. Oskas palju keeli. Õppis ka vene keele. Veendunud õigeusklik. Filofei- elas Pihkvamaal, kloostris (peaaegu Pihkva järve kaldal). Spasp-Elizarovskiy nunnaklooster. Ta läkitusest, fikseertitud esimesed mõtted Kolmandast Roomast (V riik Rooma pärandi hoidja kõigega). V riigi eriline maailmariigi idee. See idee olemas, riigiusk õigeusk tänap Vm-l. Filofei kaasajal pole 16.saj Rooma idee aktuaalne. See pole pol idee, et Moskva valitseja peaks maailma juhi rolli üle võtma." Et 2 Roomat oma pattude ja vigade pärast lagenud, meie ül olla parem, sest 4ndat Roomat ei tule." Või ss maailmalõpp. Ilmaliku poliitika mõttes veel rolli ei võta. Suureks ideeks kirj 19.-20.saj. Monomahhi müts (13.-14.saj)- Vene suurvürstide ja tsaaride am kroon. Üks tähtsamaid regaale ka uusajal.
Sõdimise eesmärgiks ning ideoloogia alustaladeks olid: pax romana (Rooma rahu tagamine), tsivilisatsiooni, seaduste ja hea elu transportimine ning laiendamine üle maailma. Samas õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus, kõik pidi olema reguleeritud õigusega, sealhulgas ka sõda. 57. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee Kuni 16. saj mõisteti ajalugu 'nelja maailmariigi idee' läbi. See oli maailmaajaloo tõlgendus, mille järgi pidi pärast nelja maailmariiki tulema maailmalõpp. Jõuti arusaamale, et Rooma riik oli 4. impeerium selle hukkudes, 476. aastal, pidi saabuma maailmalõpp. Aga kuna maailmalõppu ei tulnud, siis tuli sellest järgmine tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab kuskil edasi. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants). Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama
................................... 37 Sparta hegemoonia algus, Korintose sõda ja Kuningarahu .................................. 36 Sparta langus, Teeba hegemoonia ja Ateena teine mereliit .................................. 38 1 Makedoonia hegemoonia algus ..................................................................................... 41 Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine ................................................. 44 Aleksander Suure sõjaretk ........................................................................ 44 Kreeka riigid Aleksander Suure ajal ............................................................. 47 Diadohhide sõjad .................................................................................. 49 Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia klassikalisel ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad Kartaagoga .......................
peab olema aus tasakaalustatus, ei tohiks olla võimalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ülekaalu realiseerib. Universaalse kommunitarismi jaoks nii lähihorisont (nt hoolitsus oma lähedaste eest) kui kaughorisont (nt Euroopa solidaarsus) pigem aimatavad. Kirjeldatud horisondid võivad formeeruda ümber hoopis etnotsentrismiks, sallimatuseks mitteomade suhtes. Esitatud universaalse kommunitarismi seisukohad räägivad lausa ühise maailmariigi kasuks ning on vastukaaluks konservatiivsele kommunitarismile, mis, panustades lähihorisondile, eirab tõsiasja, et riik ja tema loodud kord on midagi suuremat kui perekond ja klann. Kuid samas on täheldatav tendents, kus tuleks hoiduda kõigest sellest, mis võimaldab eristada indiviide gruppidest, tähtsustades üle kaughorisonti. Tähelepanu alt jääb välja see, et just riik on tähtis vahendaja lähi- ja kaughorisondi vahel, hõlmates nii elukeskkonna kui ka poliitilised otsustajad
põhimõte teostus peale sõda Ida-Euroopas. - USA propageeritud õiglus ja mõõdukus võidavad lõpuks Ida-Euroopas (kui jagatakse Austria-Ungari ja Venemaa impeeriume ja paljud rahvad iseseisvuvad), aga mitte Lääne-Euroopas (Saksamaa karistamine Prantsusmaa nõudmisel). Sõja eesmärgid 1914: Saksamaa Luua majanduslikult sõltumatu nn Kesk-Euroopa süsteem, mis garanteeriks Saksamaale maailmariigi staatuse. Teatud regioonide liitmine otse Saksa koosseisu Läänes: Belgia lõunaosa, Prantsusmaa kaevanduspiirkonnad; Idas: Poola, Baltikum (kuni Narva jõeni või Daugavani). Suur-Saksamaa visioon. Sõltlasriigid: Belgia flaamid. Tolliliidud: Austria-Ungari, Itaalia, Skandinaavia ja Holland. Nn Nurgakivi-riigid idas: Soome, Ukraina ja Kaukaasia. Saksa plaan hakkab teostuma Ida-Euroopas 1917-18 kui Saksamaa okupeerib / saab oma mõjusfääri EM alad (Kordub II MS ajal). Prantsusmaa
del Pozzo ). Hilisbaroki meistritest ( 18. saj. ) võiks ehk nimetada N. Salvit ja tema loodud Trevi purskkaevu ( 1732-62 ) ja 1725. aastal A. Specci ja Ph. de Sanctise ehitatud kuulsat Hispaania treppi. Itaalia arhitektid panid aluse maalilis - dünaamilisele suunale barokis, mis levis eriti feodaalkatoliiklikes maades, omandades samal ajal igal maal pisut erinevaid, ainult sellele maale omaseid jooni. BAROKK HISPAANIAS Hispaania, kes kogu 16. sajandi oli elanud katoliku maailmariigi loomise idee vaimus, sai 17. sajandi alguseks ägedate kaotuste osaliseks ( Madalmaad, ülemvõim merel jne. ). Vaatamata sellele säilitas katoliku kirik oma juhtpositsiooni, suunates oma mõjuvõimuga ka kunsti. 17. saj algul Hispaaniasse jõudnud varabarokk säilitas küll esialgu sellele eelneva perioodi nn. herreriano stiili kainuse ja asjalikkuse, siis aga hakkas taanduma märksa temperamentsema suuna ees
Iibis on sügavmusta värvi, sookure jalgadega lind; tal on tugevasti konksus nokk kui rukkiräägul. Säärane ongi madudega võitleva musta iibise kirjeldus". Teeba teoloogiline s ü s t e e m. (Keskmine Riik: 21-18 ss., XI-XIII dünastiad; Teine vaheperiood: 18-16 ss., XV- VI dünastiad; Uus Riik: 16-11 ss., XVIII-XX dünastiad. Peamised allikad: Nooremad sargatekstid, Surnuteraamat jt.). Keskmise Riigi ajal sai valitseva dünastia peajumalaks Amon-Ra, kes Uue Riigi ajal tõusis Egiptuse maailmariigi jumalate kuningaks. Atoni kultus, mida Amenhotep IV (Ehnaton, 14 s.) püüdis tema asemele vägivaldselt kehtestada, oli küll otsustav samm range monoteistliku jumalamõiste suunas, jäi aga oma äärmise ühekülgsuse tõttu egiptlastele vastuvõetamatuks. Amon loomis-ja viljakusjumal, sõnasõnalt "nähtamatu", "varjatud". Ehkki paistab, et jumal Amonit mainiti teiste egiptuse jumaluste seas juba viienda dünastia ajal (25-24 ss
voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad mõista seda, mis on õige ja mis vale, kui nad kasutavad oma mõistust. Inimesed on kui maailmariigi kodanikud, mlle põhiseaduseks on selline õige mõtlemine, mis ütleb, mida teha ja mida vältida. Ükski inimene pole oma loomuselt ori. Kõik sõltub vaid mõistusest. Samas olid stoikud suhteliselt pettunud selles, et reaalsuses lolle nii palju on. Stoikud rääkisid kahest riigist maailmariigist ja linna riigist, mis vastandusid üksteiselt kui mõistus ja tava. Tavasid on mitmeid, kuid mõistus on üks. Universaalses süsteemis on kohalikul
aus tasakaalustatus, ei tohiks olla võimalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ülekaalu realiseerib. Universaalse kommunitarismi jaoks nii lähihorisont (nt hoolitsus oma lähedaste eest) kui kaughorisont (nt Euroopa solidaarsus) pigem aimatavad. Kirjeldatud horisondid võivad formeeruda ümber hoopis etnotsentrismiks, sallimatuseks mitteomade suhtes. Esitatud universaalse kommunitarismi seisukohad räägivad lausa ühise maailmariigi kasuks ning on vastukaaluks konservatiivsele kommunitarismile, mis, panustades lähihorisondile, eirab tõsiasja, et riik ja tema loodud kord on midagi suuremat kui perekond ja klann. Kuid samas on täheldatav tendents, kus tuleks hoiduda kõigest sellest, mis võimaldab eristada indiviide gruppidest, tähtsustades üle kaughorisonti. Tähelepanu alt jääb välja see, et just riik on
tegevuse üle selles, et inimeste juhtimine toimuks monarhi poolt tõepoolest kooskõlas jumala seadustega (kanooniline funktsioon). Taevariigi valitseja on jumal, maapealses riigipea (monarh st kuningas, vürst jne). Võimutäiuse on riigipea algselt saanud jumalalt, on tema volinik ning asemik maa peal. Siit ka nõue vastuvaidlematult kuuletuda monarhile, muidu nö tõstetakse käsi jumala enda vastu. Selle kontseptuaalse lähtealuse põhjal on tekkinud enamus omaaegseid nn maailmariigi (suurimpeeriumi) ning konkreetsete impeeriumide laiendamist põhjendanud kosmopoliitilisi teooriaid - aluseks "ainuõige taevaliku tahte" vägivaldne pealesundimine naaberriikidele ja -rahvastele. Riigi tekke teoloogilisi teooriaid ei tohi samastada teokraatlike teooriatega: viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu. Teokraatlike teooriate kohaselt on kõrgeima riigivõimu allikaks Jumal, tegelik valitseja kas jumalustatakse või käsitatakse teda Jumala asemikuna maisuses
voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad mõista seda, mis on õige ja mis vale, kui nad kasutavad oma mõistust. Inimesed on kui maailmariigi kodanikud, mille "põhiseaduseks" on selline õige mõtlemine, mis ütleb, mida teha ja mida vältida. Ükski inimene pole oma loomuselt ori. Kõik sõltub vaid mõistusest. Samas olid stoikud suhteliselt pettunud selles, et reaalsuses lolle nii palju on. Stoikud rääkisid kahest riigist maailmariigist ja linna riigist, mis vastandusid üksteiselt kui mõistus ja tava. Tavasid on mitmeid, kuid mõistus on üks. Universaalses süsteemis on kohalikul
Tulemusena tekkis hiiglaslik Inglismaa alahindamine, mis lõpuks enda eest väga tugevalt kätte maksis. See võltsing oli niivõrd sügav, et peaaegu kogu Saksamaa kujutas endale inglast ette kui inimest, kes on võimeline igasugusteks pettusteks ja samal ajal uskumatult arg kaupmees. Meie professoritele ja teadlas-tele, kes levitasid sellist ettekujutust Inglismaast, isegi ei tulnud pähe küsimus sellest, milliste vahenditega siis selline rahvas võis luua suure maailmariigi. Neid, kes hoiatasid sellise karikatuuri eest, ei tahetud kuulata, nende hoiatused vaikiti maha. Ma mäletan elavalt, kuidas venisid pikaks mu kolleegide näod rügemendist, kui me osutusime Flandria väljadel olevat nägu näo vastu inglise Tomidega. Juba peale mõningaid lahingupäevi hakkasid kõik meie poisid suure-päraselt aru saama, et need Soti sõdurid, kellega meil nüüd tuli kokku põrgata, pole
tagasipöördumatult kesta. -- Piibli järgi puges Saatan mao kesta ja keelitas sellisena esimese inimese naist Eevat sööma keelatud puu vilja. Lk. 176 Korintose sammas -- kreeka ehituskunstis umbes 400. aasta ümber e. m. a. kasutusele võetud sammas akantuse lehtedest ornamendiga kaunistatud kapiteeliga. Lk. 177 ...impeerium, mis Aleksandri surmaga jagunes... -- Viide Makedoonia kuninga Aleksander Suure (356-- 323 e. m. a.) rajatud maailmariigi lagunemisele pärast ta surma. Goujon, Jean -- XVI sajandi prantsuse kujur ning arhitekt. Palestrina -- õieti Pierluigi, Giovanni (1515 [?]--1594), sünnikoha järgi nimetatud Palestrinaks, itaalia helilooja. Panteon (kreeka k. kõigile jumalaile) -- kuulus tempel vanas Roomas. 125. a. ehitati ümber kirikuks. Pariisi Panteon on 1764--1790 ehitatud kirik, mis 1791. aastast alates on prantsuse kuulsate meeste matusepaik (Voltaire, Rousseau, Hugo, Zola jt.). Lk. 178 Igal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
