need Lääne-Euroopa riigid, aga oli ka Jaapan. Antantil oli Euroopas umbes 30 000 meest, aga need väed ei osalenud lahingutegevuses väga aktiivselt. Antanti juhid sutusid nimelt Venemaale sekkumisel ettevaatlikult, sest mehed olid pärit lihtrahva hulgast ja töölisele ei saanud selgeks teha, et rünnata tuleb riiki, kus võim on tööliste käes. Kuna Suurbritannias puudus varanduslik tsensus oli oht, et poliitikuid ei valita enam tagasi. Enamlastel oli idee, et peaks olema maailmarevolutsioon. Igal pool peaks puhkema revolutsioon ja kui ei puhke, siis tuleb kaasa aidata. Lisaks oli terve hult riike, mis olid Tsaari-Venemaa osa, olid iseseisvunud. Seega toimus punaarmee sõjakäik Läände. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola pidid kõik Nõukogude Venemaaga sõdima. Eesti vabadussõda ei olnud midagi ainulaadset. Soomes ei olnud mitte vaid sõda Venemaaga, vaid ka omamoodi kodusõda, sest oli palju punaste toetajaid, nii oli ühiskond lõhenenud
kodumaale. Vene enamlased ei tohtinud Sm-le minna, nende rongil oli dipl puutumatus. 3.apr 1917 jõudis rongitäis juhtivaid enamlasi Petr-i. 3.loeng- 19.veebruar Petrogradi Soome vaksalis võeti neid väga pidulikult vastu, olid Petr Täitevkomitee juhid kohal, ka Tšheidze, tervitati suure vaimustusega, kui revolutsiooni jätkajaid. Sooviti ka, et aidataks kaasa revolutsiooni jätkamisega. Lenin lõpetas lausega „Elagu sotsialistlik maailmarevolutsioon!“. See lõi kõik tummaks, seni oli asja käsitletud kui kodanlik-sotsialistlikku reformatsiooni. Sooviti järele jõuda ülejäänud Euroopale ja siis peaks minema edasi maailmarevolutsiooniga. Lenini sõnum mõjus plahvatuslikult. Paljud kohalviibijad ei omistanud sellele ka liialt suurt tähtsust, leides, et tegemist on oraatori kõnenipiga. 4.apr tõid Petr enamlikud ajalehed ära Lenini tegevusprogrammi, enamlaste tegevusprogrammi
ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevoluts. maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks. Tagamõte - saavutatakse talupoegade toetus, hiljem tekivad kolhoosid ja kommuunid. 1917 november - 1918 suvi - bolsevike võimu kindlustamine 1) võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2) Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3) Maailmarevolutsioon. Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine. Asutav Kogu aeti jõuga laiali. Jaanuar 1918 - lõppes Venemaa demokraatlik areng. Kuulutatakse välja Venemaa rahvaste, võrdsuse, suveräänsuse enesemääramise õigus. Soome iseseisvub - 06.12.1917. Armeenia, Poola - toetatakse bolsevikke, aidatakse kaasa riigipööretele. Petrogradist viiakse pealinn Moskvasse. Agressiivne poliitiline propaganda, tsensuur. Kodusõda. Oktrevoluts tulemus
Peideti toiduaineid, loodi põrandaalune Omakaitse ja välisdelegatsioonid saavutasid EVR iseseisvuse de facto (faktiliselt, samas mitteametlikult) tunnustamise GB ja Pr valitsuste poolt Sõjategevuse algus I MS lõpp andis vene enamlastele võimaluse tühistada senised kokkulepped Saksamaaga ja alustada ettevalmistusi endise impeeriumi taastamiseks + loodeti valla päästa maailmarevolutsioon. November 1918 koondati Eesti idapiirile u 12 000 meest (Eesti Rahvaväes & Kaitseliidus kokku oli sel ajal u 3000 vabatahtlikku) + a)Narva alt Tallinna peale + b)Pihkva alt Valga-Võru suunas. + Sõda püüti näidata kodusõjana, seetõttu otsiti Venemaalt üles võimalikult palju kommunistlikke eestlasi + Petrogradis moodustasid Viktor Kingisepp, Jaan Anvelt jt Eestimaa Ajutise
Selleks riigiks pidi Lenini arvates olema Saksamaa, kust Lenin sai ka materiaalseid vahendeid. Lõpp-kokkuvõttes 1917. aasta revolutsioon ei realiseerunud Lenini idee järgi. Üks Vene tolleaegsest poliitikast tuntud nimi Trotski pakkus välja nn. permanentse revolutsiooni idee, mis tähendas seda, et revolutsioon peaks toimuma ühes tugevalt arenenud riigis ja siis kui revolutsioon on seal võitnud, tuleb see eksportida ka teistesse vähemarenenud riikidesse ja nõnda viia läbi maailmarevolutsioon eesmärgiga kapitalistlik ühiskond hävitada. Tegelikult revolutsioon leidis aset Venemaal, kus poliitilised tingimused olid selleks kohaseimad. Majanduslikud tingimused mitte, sest majanduslikult oli Venemaa väga madalal tasemel. Lenin sotsialistlikul revolutsioonil on nõrgim lüli, kus pööre läbi viiakse. Venemaa kui nõrgalt arenenud lüli võiks selle funktsiooni täita. Kui Venemaal on revolutsioon läbi viidud,
Lingvistiline taust - iga ajastu jätab oma jälje kaasaegsete kõnekeelde, selle ajastu tundmisel on vaja seda lingvistilist tausta paremini tunda. Nõukogude aeg sünnitas uue keele, mis peegeldas nõukogulikke keelendaid, toalitaarse ühiskonna ülepolitiseeritud keel, see oli vajalik vaimsuse, individuaalsuse vähendamiseks. Neutraalse sõnavara politiseerimine, ideologiseerimine, see ajastu jättis väga jõulise jälje kasvõi isikunimedesse, nt Traktorina, Rem, Rema - maailmarevolutsioon lühendatult jne. Nõukogude ajastu lingvistilin tähendab ka tohut hulka lühendite kasutamist asjaajamise asjades. Igas valdkonnas (majanduses, julgeoleku valdkonnas jne) kasutati väga palju lühendeid ja nendest lühenditest, teadmata nende tähendust, pole võimalik aru saada, millest juttu on. Eriti palju kasutati kõikvõimalikke lühendeid just julgeolekustruktuurides. Tolle aja materjalide kasutamise on vajalikud abimaterjalid. Venemaal on viimasel
Peideti toiduaineid, loodi põrandaalune Omakaitse ja välisdelegatsioonid saavutasid EVR iseseisvuse de facto tunnustamise GB ja Pr valitsuste poolt (de facto - faktiliselt, samas mitteametlikult) VABADUSSÕJA PÕHJUSED JA ALGUS I MS lõpp andis vene enamlastele võimaluse tühistada senised kokkulepped Saksamaaga ja alustada ettevalmistusi endise impeeriumi taastamiseks. Ühtlasi loodeti valla päästa maailmarevolutsioon. Nov. 1918 koondati Eesti idapiirile u 12 000 meest (Eesti Rahvaväes & Kaitseliidus kokku oli sel ajal u 3000 vabatahtlikku). Rünnakut plaaniti kahes suunas: a)Narva alt Tallinna peale ja b)Pihkva alt Valga- Võru suunas. Sõda püüti näidata kodusõjana, seetõttu otsiti Venemaalt üles võimalikult palju kommunistlikke eestlasi (nt eesti punased kütipolgud). Petrogradis moodustasid Viktor Kingisepp,
sihiks mõlema vallutamine. Punaarmee valmistuspealetungiks lääne suunas tervikuna. Kaotatud alad tulidtaasühendada Ve aladega. Punaarmee kasutas ettekäändeks ja propagandaks väidet, et Eesti ja Läti aladel on suured toidutagavarad ja nende vallutamine aitaks lahendada toiduprobleemi. Balti riike oli vaja vallutada ka seetõttu, et taheti taastada Ve impeeriumi kunagisi piire. Sellest siiski avalikult ei räägitud. Kõige olulisem põhjus sõja alustamiseks oli tegelikult maailmarevolutsioon. Septembirs 1918 loodi põhjarinne, millele allusid kõik relvastatud jõud. Dmitri Parski, kelle juhtimisel algasid ettevalmistused läände tungimiseks. 7. armee oli see väekoondis, mis tegutses otseselt Eesti piiridel. Selle juhatajaks määrati Nikolai Hendrikson, kes pidi väga hästi tundma Eesti olusid. 7. armee osad Eesti piiridel jagati 2 löögigrupeeringuks (üks neist koondus põhja poole Jamburgi grupp, mille põhiliseks löögijõuks oli 6
) kiirendamaks seeläbi maailmarevolutsiooni. Vacietis andis 16.11 oma alluvatele direktiivi, milles muuhulgas rõhutas, et poliitiline olukord nõuab Pihkva ja Narva kiiret vallutamist Punaarmee poolt. 18.11.1918 Vacietis andis otsese lahingukäsu. Punaarmee kasutas ettekäändeks ja propagandaks väidet, et Eesti ja Läti aladel on suured toidutagavarad ja nende vallutamine aitaks lahendada toiduprobleemi. Kõige olulisem põhjus sõja alustamiseks oli tegelikult maailmarevolutsioon. Eesti kütiväeosad. ehk Eesti Punased Kütid olid Punaarmees Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud väeosad. Riigikaitse korraldamine: Kaitseliit, vabatahtlike värbamine, sundmobilisatsioon. Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. 16
"Juridica" nr 3, 1994 41. Maruste, R., Truuväli, E.-J. Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr 7, 1995 42. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. "Juridica" nr 3, 1996 43. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. "Juridica" nr 3, 1996 108 44. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolsevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia" nr 7, 1993 45. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr 2, 1994 46. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr 3, 1993 47. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne) 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras
3, 1994 40. Maruste, R., Truuväli, E.-J. . Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr.7, 1995 41. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. “Juridica” nr 3, 1996 111 42. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. “Juridica” nr 3, 1996 43. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolshevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia". Nr.7, 1993 44. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr.2, 1994 45. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr.3, 1993 46. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne). 47. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr.4, 1994 48
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
