ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 EELLUGU Võrreldes II MS on Esimese Maailmasõja eellugu palju segasem. Ei olnud nii selgepiirilisi taotlusi, kui 1939 aastal. Kuid ka siin tuleb esitada küsimus miks? Miks alustas Saksamaa ja Austria-Ungari sõda regiooni vastu, mille maha surumine oleks olnud suhteliselt kerge. Kas sellepärast, et sakslastel oli sõjaplaan ammu valmis ning seda oli juba 20 aastat uuendatud. Selliseid väiteid sõja puhkemise kohta saab tuua palju, kuid mis olid selgepiirilisemad põhjused. Juba 19 sajandi lõpul alustasid mõlemad leerid ettevalmistusi millekski suureks. 19 sajandi lõpuga moodustub kaks liitu 1. Antandi liit, kuhu kuuluvad eelkõige Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Neile sekundeerivad sõja algul ja ajal USA, Jaapan, Belgia, Balkan ning Itaalia ja Rumeenia. 2. Keskliit, mis koosneb Saksamaast ja Austriast ning Türgist ja Bulgaariast. PÕHJUSED 1. Jõupoliitilised vastuolud...
lõppes Moskva rahulepinguga Lepituspoliitika - siis kui saksamaa nõudis tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist kus elasid sakslased siis talle anti järele ja sunniti tsehh. andma talle sudeedimaa Kordamisküsimused 1. Millised olid suurriikide (Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Jaapan) sõjalised eesmärgid 1930. aastatel? Saksamaal eesmärgiks Suur-Saksamaa loomine (eluruumi aaria rassile). Itaalia Vahemeri sisemereks. Venemaa - Maailmarevolutsioon. Jaapan Ida-Aasia ühtne majanduspiirkond. 2. Nimeta alad, mille Saksamaa enne II maailmasõja algust vägivaldselt või lepingu järgi allutas. Austria hõivamine, Sudeedimaa, Tsehhoslovakkia, Klaipeda piirkond Poolas. Slovakkia. 3. Tead, mis on Müncheni kokkulepe, millal ja kelle poolt see sõlmiti, mis oli selle tagajärg ning kas see oli õige tegu. 29.09.1938 USA, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa
Algas rahvaülestõus nõukogude võimu vastu. Sõtta sekkusid inglased, ameeriklased, jaapanlased, prantslased- otseses lahingutegvuses osaleti harva. Antant püüdis varustada ja toetada vene valgekaartlasi: Admiral Koltsak, kindral Kornilov, kindral Anton Denikin, kindral Pjotr Wrangel, Nikolai Judenits. I maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahu ja valmistus Kesk- Europpasse tungima, et saksa revolutsioonääre toetada. Plaan oli viia sõjast kurnatud Euroopassse maailmarevolutsioon. Takistuseks sai piiririikide (sealhulgas ka Eesti ) vastupanu. 1919. aastal tegid valgekaartlased Antanti toel mitu katset sõda võita. Vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Kodusõda oli julm, möllasid punane ja valge terror.1918. aastal tapeti Lenini korraldusel Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perega.Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Hakati läbi viima sõjakommunismi poliitikat:
omapärana ei nähtud ette eraldi riigipea institutsiooni, vaid tema esindusülesanded pandi peaministrile, kes samuti vastatus parlamendi ees ja keda nimetati ameti järgi riigivanemaks. Tulemuseks olid sagedased valitsuse vahetused, nt 1921-31 vahetus 11 valitsust. Ebastabiilsuse mõõdupuuks EV-s kujunes 01.12.1924- kommunistliku riigipöörde katse. III Kommunistlik Internatsionaal e Komitern- idee oli viia läbi kommunistlik maailmarevolutsioon alustades nendest riikidest, kus olid majanduslikud raskused ja võim oli kaugenenud rahvast ja Moskvas leiti, et selliseks riigiks oli hetkel EV. Riigipööret pandi juhtima eestlasest kommunist Jaan Anvelt. Tallinnas valmistati ette löögirühmi. Skeem oli selline, et ületõusu pidid läbi viima kohapeal ettevalmistatud löögirühmad ja alustada tuli varahommikul enne tööpäeva algust.
Sundkollektiviseerimine. 21. Mis põhjustas inimeste massilist hukkumist 1920.-1930.ndate NSVLis? Nälg, raskused vilja varumisega, talupoegadelt konfiskeeriti toit sundkollektiviseerimine. 22. Mõisted: ·sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika sõja ajal (1918- 1920) ·punased Enamlased, kommunistid · valged Bolsevike vastased ·NEP Uus majanduspoliitika · maailmarevolutsioon Marksismi teooria eesmärk · NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ·viisaastak Plaanid viie aasta kaupa, mis nägid ette NSVL möödumist kapitalistlikest riikidest. ·industrialiseerimine Suurtööstuse eelisarendamine · plaanimajandus - Toodet toodetakse vastavalt riigi plaanile, mitte vastavalt nõudlusele. · kolhoos NSVLis põllunduse või kalandusega tegelev majand.
märtsil, põhjustades Tln-is ülelinnalise streigi, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinike. Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits. 4) Oktoobripööre Eestis 1917? 1917 tekkis Eestis hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks(maailma ümberkujundamine) ja rahvuslikeks(rahvuslikud huvid). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased, kelle sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua uut tüüpi ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavax tegurix. VSDTP tõusis järjest tähtsamaks. Oktoobris alustasid enamlased relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Moodustati sõjarevolutsioonikomiteed ning relvastatud salku. Peamine löök taheti Ajutisele Valitsusele anda. 26.okt-il saadi teada AV kukutamisest. Kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Järgnevalt
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond ...
· Inimeste vaesumine · Reparatsiooni maksete tasumise ülejõu käimine Saksamaa saab sellest üle 1920-date teisel poolel. ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE: · Pettumine Versailles rahulepingus · Majandusraskused · Demokraatias pettumine DEMOKRAATIA NÕRKUS- rasketel aegadel ei toimu kiireid muutusi raskuste parandamiseks. KOMINTERN- 1919 a moodustatud kommunistlike parteidsid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk komintern · Eesmärk: maailmarevolutsioon. 1922 tuli võimule Stalin. USA MAJANDUSELU POSITIIVNE KÜLG: majanduselu õitseng NEGATIIVNE KÜLG : (sõltus liiga plaju Euroopa majandusest ) ; anti liiga kergekäeliselt laene ning õitseng ei jää püsima. LOCANO KONVERENTS 1925: kindlustas Saksamaa piiri ning see piir jäi nii nagu Versailles rahulepinguga lepitud. BRIAND'I KELLOGGI PAKT 1928: üritati konflikte edaspidi lahendada rahumeelselt. 1920-dad on patsifistlikud. MAJANDUSKRIIS SAI ALGUSE USA-ST 29
Venemaa/ NSV Liit 1917 1935 Sissejuhatus Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 1. aug 1914. aastal. Saksa-foobia. Pealinn nimetati 1914. a. St Peterburgist ümber Petrogradiks. Algas sakslaste kaupluste rüüstamine. Mobilisatsioon kulges edukalt, desertööre oli minimaalselt. Kõik tahtsid minna sakslastele "ära tegema". Kehtestati kuiv seadus. Kuid sõjas ei saavutatud kiiret ega kerget võitu. Pikaaegseks sõjaks polnud Venemaa valmis. Ebaedu püüti parandada ministrite vahetamisega. Saatuslikku rolli ministrite vahetamises hakkas mängima Rasputin (1868-1916). Veebruarirevolutsioon Raskusi tekkis linnade toiduainetega varustamises. Veebruari keskel 1917 kehtestati Petrogradis kaardisüsteem. 20. veebruaril vallandas Putilovi tehase administratsioon tuhandeid töölisi, sest toorainepuudusel polnud tehast võimalik käigus hoida. 23. veebr (8 märtsil) 1917 toimus Peterburis demonstratsioon. Oli rahumeelne. Järgnevatel päev...
(nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka sõjalised jõud 6. Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks ALGUS 1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises) 3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja (,,kummaline sõda") 17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL POOLA VALLUTAMINE (september 1939) 1
miilitsaülemate kätte, eesti keel määrati ametlikuks kohalikuks asjaajamiskeeleks, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Pikemaid sihte ei loodud eriti. Kardeti aga Venemaal vallanduda võivat anarhiat ja kodusõda ning Saksa vägede sissetungi. Jaan Poska leidis et muud ei jää üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Põhjenda enamlaste ja vene valgete vaadete ja toetajate erinevusi. Enamlased - nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsioonaalne ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavateks teguriteks. Eesmärgiks oli kõigi varade riigistamine ning kõigi elanike vaheline võrdus. Vene valged Eraomandi pooldajad. Enamasti rikkad elanikud, kellel oleks varade jaotamisega midagi kaotada. Päästekomitee See moodustati 1918.a 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otusega, oli mõeldud tegutsemiseks
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse ...
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujune...
EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
Koondas lühikese ajaga võimu enda kätte. Korraldas maareformi ja likvideeris suurmaavalduse. Teravnesid tema suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta. 1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilise vahekorra. Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon (mis tõestas, et sotsialistlik maailmarevolutsioon jätkub. Hrutov lubas mais 1960 Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja. 1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus. 1962 22. oktoobril tegi Kennedy avalduse, milles informeeris USA avalikust ja kehtestas Kuuba ümber karantiini, et takistada NL relvade edasist vedu Kuubale
koondasid kõik ressursid kodusõja võitmiseks Sõjakommunism Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu suurte teenuste eest Toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritult, kokkuostu asemel hakati toiduaineid konfiskeerima - sellega tegelesid relvastatud toitlussalgad Novembris tühistati Bresti rahu ja algas kaotatud alade tagasivallutamine Arvati, et puhkeb maailmarevolutsioon Brest rahuleping kuulutati kehtetuks ja Punaarmee marssis läände Vabadussõda 28. nov 1918 ründas Punaarmee Narvat 1919 algul eestlaste vastupealetung 1919 juunis Landeswehri sõda - Eesti aitas Lätis võimule rahvusliku valitsuse 5. dets algasid rahuläbirääkimised - selle ajal proovis Venemaa korduvalt Narva rinnet läbi murda 3. jaan 1920 lõppes sõjategevus - alles rünnakute läbikukkumise järel nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetama Tartu rahu 2
24.Veebruar 1918. a. Tehakse seda ametlikult Tallinnas 25.Veebruar 1918. a. Vallutasid saksa väed Talinna (3. märts Narva) ja algas Saksa okupatsioon Veebruar-November 1918 Kõik materjaalsed väärtused veetakse välja. Balti Hertsogiriik Saksalaste kava rajada Eestisse ja Lätisse oma riik. Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõja põhjused: 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise impeeriumi alad 2. Lenini poolt organiseeritud maailmarevolutsioon 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas 4. Juba väljakuulutatud Eesti Vabariik, mille tagajärjel olid paljud eestlased valmis isamaa eest võitlema Maailmarevolutsioon oli kommunistide maailmavallutuste kava. 28.nov. algas vabadussõda punaarmee rünnakuga Narvale Sõja alguses oli olukord Eestile ebasoodne: 1. Maa oli laostunud 2. Polnud relvi, et ennast kaitsata 3. Polnud oma sõjaväge
Tekkis aga vastasseis töörahva nõukogudega, mis üritasid laiendada oma võimupiire. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe. Oktoobri algul hõivas Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku. Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi. Sotsialistid kogu maailma sotsiaalne ümberkujundamine. Rahvuslikud seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Enamlaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon. Nad püüdsid luua kogu maailma hõlmav internatsionaalne ühiskond. Enamlased kuulusid ülevenemaalisse parteisse. VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. aasta jooksul tähtsamaks, kasvas liikmete arv. Oktoobris saavutasid enamlased juhtpositsiooni Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees. ,,Maha sõda!", lubadused maa osas. Enamlased moodustasid sõjarevolutsioonikomiteed ja organiseerisid Punakaardi salku. 27. oktoobril võttis enamlane Vikto Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle.
üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Venelased süüdistasid eestlasi separatismis. Oktoobri algul hõivas Saaremaale maabunud Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku, ilma et Vene väed oleksid osutanud vastupanu. Oktoobrirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eestile 1917 a tekkis Eestis terve hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased. Nende eesmärk oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Taunisid rahuvslikke ilminguid, nii nad ei pidanud nad vajalikuks luua rahvuslikke erakondi, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) kasvatas liikmete ja pooldajate ridu. Märtsis oli enamlasi 120, oktoobris juba üle 8000. Enamlaste edu põhines demogoogial, loosungiga ,,Maha Sõda!". Oktoobris alustasid nad ettevalmistusi võimuhaaramisesks Venemaal. 23
15. II ms põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolaste seas ühest seisukohta. On pakutud välja, et sõda puhkes sellepärast, et: · pärast ebaõiglast Versailles'i rahulepingut ei saanudki minna teisiti · Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks · Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida oma lepituspoliitikaga, hoopis põhjustasid selle · sõja provotseeris NSVL, et seejärel valla päästa maailmarevolutsioon Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939, kui Saksamaa alustas sõda Poola vastu. 17.septembril alustas idast Poolale kallaletungi NSVL. Poola vallutamise järel nõudis NSVL Eestilt, Lätilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide sõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid. Nõukogude Liit alustas Soome vastu Talvesõda. 16. II ms sõdivad pooled (tabel + kaart) 21. juunil 1941 kuulutas Saksamaa NSVL sõja. Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan.
sotsialistlikud ning rahvuslikud. Sotsialistid - eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist. Järk-järgult hakkas enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi. Rahvuslikud - eitamata sotsiaalsete reformide vajalikkust, seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased (e. bolsevikud, Venemaa pooldajad, tsaarivastased). Nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Seega nad ei pidanud vajalikuks luua rahvuslikku erakonda, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. VSDP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei) enamlik tiib tõusis järjest tähtsamaks, kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Septembris võitsid nad linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. Loosung "Maha sõda
1 AT8 Eesti maa ja rahvas II maailmasõjas (1939-1944(5) (lühikonsp.) Eellugu – maailm uue sõja lävel II maailmasõja põhjused ulatuvad I maailmasõja tulemustesse. Versaille’s rahulepingu 1919.a. kohaselt tehti I maailmasõjas süüdi eranditult kaotajad (Saksa riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides. Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu. Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (...
Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljasp...
võimu, milliseid muutusi korraldas NSV Liidus? Sai võimule, sest tappis kõik teised võimule tahtjad peale Lenini surma ning saigi 1929 võimu täielikult enda kätte. Valitses üheinimese diktatuur. Keelustati vaba ettevõtlus Riik võttis majanduse täielikult enda kontrolli alla Arendati eelkõige rasketööstus, toimus intensiivne industrialiseerimine Riigi plaane tehti 5 aasta kaupa. Eesmärk: maailmarevolutsioon 23. Stalini isikukultus Stalini kui isiku lõputu ülistamine. Stalin kuulutatui maailma tööliste "juhiks ja õpetajaks". Loodi Stalinit ülistavad plakatid ja skulptuurid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber partei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. Eesmärk: TÄIELIK KONTROLL ÜHISKONNA ÜLE 24. Industrialiseerimine, viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine, kolhoos Arendati eelkõige ainult rasketööstust
Jaan Poska (1866-1920) · Eesti (endine allakirjutamise ajaks) välisminister, kes oli Eesti-Vene rahuläbirääkimistel eestit esindanud 5-liikmelise delgatsiooni esimees Ptk 9B Eesti välispoliitika 1920.-1930. Aastail Ohuallikad · Riigi asukohta Läänemere idaosas loeti poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks piirkonnaks, mida mitmed riigid võiksid tahta oma kontrolli alla haarata · Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad maailmarevolutsioon, aken Euroopasse · Saksamaa võis samuti pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Oht kasvas pärast natside võimuletulekut Suhete normaliseerimine · Sama aegselt Balti Liidu loomisega üritati normaliseerida suhteid võimalike vaenlastega · Saksamaa puhul andis selline poliitika häid tulemusi nind 1920.aastate alguse Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus- ja kultuurisidemetega
· Soomelähenes Skandinaavia riikidele Eesti Läti Leedu, Poola Vilnius ja selle piirkond ei kuulunud Leedule, Poola oli selle hõivanud 1923 tegid Eesti ja Läti omavahel kaitseliidu lepingu sõjalis-poliitiline koostöö · Ohuallikateks oli Eestile Saksamaa ja NSVL Saksamaa ei olnud 1920 otsene ohuallikas, aga 1930 tuli agresiivne välispoliitika. Natside eluruumi laiendamise idee. NSVL tahtis olla impeerium maailmarevolutsioon 1.detsember 1924 kommunistide ülestõus, mis ei läinud läbi (film ,,Detsembrikuumus") üritas Eestit enda mõju alla saada, et n-ö kaitsta teda saksamaa eest 1930 tegi mittekallaletungi lepingu 1938 kuulutas Eesti ennast erapooletuks, sest 1) keegi ei toetanud Eestit 2) ta oli autoritaarne riik ja demokraatlikud riigid ei tahtnud ennast siduda autoritaarsega. 20. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ...
, mille varemetele seni ikestatud rahvad asutasid oma riigid. Nende hulgas oli ka 24.veebruaril 1918. a väljakuulutatud Eesti Vabariik. Kui Saksamaa oli 11. novembril 1918. a lääneliitlastele alistunud, tekkis seni Saksa mõjusfääris olnud Ida-Euroopas strateegiline vaakum. Venemaa uued valitsejad bolshsevikud otsustasid seda kasutada kaotatud alade tagasivallutamiseks. Kaugemaks eesmärgiks oli kommunistlik maailmarevolutsioon. Selleks tuli esmalt läbi murda segaduste keerisesse sattunud Saksamaale. 13. novembril 1918. a tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. NSV Liit rõõmustas kommunism levib nii kaugele, lausa USA külje alla, toimubki juba lausa maailmarevolutsioon! USA oli sellest väga häiritud. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Kadunud põlvkond Sõda oli katalüsaatoriks revolutsioonile. Sõjalisest lüüasaamisest ja laosest alguse saanud kolme impeeriumi kokkuvarisemine muutis Euroopa riikide süsteemi põhjalikult teiseks 2. Maailmasõja järgsete kriiside aluseks on demokraatia ja diktatuuri vastandlikkus Vene revolutsioon ja enamlik diktatuur lasevad näha tühisena ohtudel, mis tulevad fasistlikest riikidest. 1919.a. moodustati Moskvas Komintern, milles eesmärk oli maailmarevolutsioon, kommunistlike riigipöörete teostamine teistes Euroopa riikides. Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine Pettumine rahulepingutes Uued konfliktid ülemaailmne majanduskriis
TALURAHVASÕDA ● Toiduainete andmise kohustus põhjustas talurahva võitluse punaste vastu. ● Tekkis jõud, kes võitlesid nii punaste kui valgete vastu. Nestor Mahno - Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht. Osalemise eest terroristlikus aktis mõisteti 1910. aastal surmanuhtlus, mis asendati tähtajatu asumisele saatmisega, vabanes 1917. aastal Butõrka vanglast Veebruarirevolutsiooni tulemusel antud amnestiaga. MAAILMAREVOLUTISOON ● Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas. ● Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas.(Ungaris) SÕDA POOLAGA ● 1909-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega. ● Poola vägesid juhtis J.Pilsudski. KODUSÕJAS JÄID PEALE PUNASED ● 1920.aastaks oli suurenm osa Venemaast punaste kontrolli all ● Kodusõda lõppes 1922 TULEMUSED ● Inimelul polnud enam tähtsust ● Venemaa oli sõjast laostunud.
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
>järgnevad üsnagi edukad aastad: *mark vahetati krooni vastu *majandus tõusuteel >1930. aastad majanduskriis, millele järgnes autoritaarne periood *krooni devalveerimine *valitsuse kiire vahetumine *vapside liikumine *nn põhiseaduse kriis =>1934. a Pätsi riigipööre, autoritaarne reziim *teise diktatuuridega võrreldes leebe ja vabameelne ning küllaltki edukas 10. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel NL ülimaks eesmärgiks endiselt maailmarevolutsioon >1920. aastatel lootis saavutada Komiterni abil; 1930. aastatel tulevase sõjaga 9 >1934 sai Rahvasteliidu liikmeks Saksamaa eesmärk: taastada Saksamaa endine positsioon, mis temalt Versailles' lepinguga oli võetud >võitjariigid keeldusid Weimari Vabariigile tegemast järeleandmisi =>Hitler ise nõudma >1933 astus välja Rahvasteliidust >1935 üldine sõjaväekohustus
reparatsioone Pt 10 1. Valged ja Bolshevikud. 2. Kehtestati karm kord ja kõik ressursid pandi kodusõjale, seetõttu jäädi võimule Venemaal. 3. Erinevused: Soomes oli see pigem kodusõda(omad punased ja omad valged), Eestis pigem vabadussõda. Sarnasused: Venemaa tunnustas esimestena nii Soome kui Eesti iseseisvust. 4. Punasted: maailmarevolutsioon, Valged: venemaa eest. 5. Tõkestamiseks, ei tahetud võõrast võimu oma riiki. PT 11 1. Saksamaal ei meeldinud maksta reparatsioone, ei suutnud. Saksamaale tundusid Versailles' rahulepingu tingimused. Itaalia jäi ilma suurtest aladest ja kolooniatest. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. 2. I Saksamaa reparatsioonid olind nii kõrged , et riigil polnud enam raha et majanudust taastada
Põhissuks neil ikka luua eeldused maailmarevolutsiooniks, parteide kõrvale salajase keskuse loomine revolutsioonide läbiviimseks, distsipliin, venemaa kaitsmine, kommunistide võitlus fašismi vastu liidus sotsiaaldemokraatiaga (Rahvarinne). Rahvarindepoliitika kukub läbi muidugi, sest natsionaalsotsialistlikku välispoliitikat saadab edu. 43' komiterni laialisaatmine: näiliselt loobutakse maailmarevolutsiooni kavatsustest, üritatakse jätta ohutumat muljet. Stalin leidis, et maailmarevolutsioon areneb võitluses kapitalistlike riikide ja NL-i vahel. Lenin ja Trotski leidsid, et maailmarevolutsioon on erinevates maades toimuvate revolutsiooniliste liikumiste summa. NL-i moodustamine (1918-24) . Brest-Litovski tagajärgi veel – Iseseisvusmanifestid (Valgevenes, Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis) ja sotsial-rev mässukatsed linnades. Juuli 1918 Vene Nõukogude Föderatiivse Sots Vab asutamine. Ajutine põhiseadus, mis baseerub nõukogudel ja proletariaadi diktatuuril
lõuna kauaasia riikidest kõige väärtuslikum nafta pärast aserbaidjan. 1801 võeti gruusia ja 1920 võeti esimesena tagasi aserbaidjan. Armeenias on venemaa sõjabaasid, mis osaliselt viidi gruusiast välja, viidi sinna. Alul mindi euroopasse läbi poola ja leedu see ebaõnnestus siis mindi läbi rootsi. NSVL oli omamoodi liitriik. Khiva 1920-25 ja Buhara ei olnud nõukogude liidu koosseisus, vaid astusid sinna 25.ndal aastal. tsaarivenema piiride taastamine ja maailmarevolutsioon, mille raames liiduvad riigid nsvl-iga 1936 stalini PS, kus oli ettenähtud uute riikide liikmeks vastuvõtmine ja kord. 1939-40 Eesti, Läti, leedu 17.09.1939 lääne valgevene ja lääneukraina moldova ja bessaraabia 1812 sõlmis venemaa türgi valitsusega salajase kokkuleppe, milles oli punkt, et kui venemaa kunagi ei soovi enam endale bessaraabiat, siis saab selle tagasi türgi. moldova suhtes tegi eile venemaa välisminister avaliku avalduse, et mingit transnistria
Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Esimesed eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist, teised seevastu, eitamata sotsiaalsete reformide vajalikkust, seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Järk-järgult hakkas ka enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi. Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Kuna enamlaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond, siis pidasid nad rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikkuse ilminguid. Nii ei pidanud enamlased isegi vajalikuks luua rahvuslikku erakonda, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. aasta jooksul järjest tähtsamaks, kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Eestis, kus oli märtsis olnud
teenuste eest, toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel konfiskeeriti neid, tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda: · Sm kokkuvarisemine andis võimaluse loobuda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ja tungida läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon · 1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud · Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse.
jõudmist kommunismi. Marx pidi oma viimastel eluaastatel läbi elama ränki psühholoogilisi katsumusi ning taluma materiaalset kitsikust. Kahjuks või õnneks ei näe me läbi tema põrmu, mistõttu jääb ka Marxi usu vankumatus kommunismi võitu igaveseks saladuseks. On selge, et ta andis töölisliikumise arengusse määramatu panuse, sidudes läbini materialistliku maailmakäsitluse ühiskonna kõrgemate arenguprotsessidega. Kuid võib piltlikult väita, et 20. sajandi kommunistlik maailmarevolutsioon, mis tipnes Stalinliku terroriga, poos tema lennuka idealismi sellesama Gordioni sõlmega oma totalitaristliku ideoloogiavankri teenistusse. Polaarselt erinev mõtleja, kellele ometigi sai osaks analoogne ideoloogiline ärakasutamine, Hitleri fasistliku totalitarismi poolt, on Friedrich Nietzsche. Kui Marx on Hegeli antitees, siis Nietzsche Schopenhaueri reinkarnatsioon ning omakorda vastanduvad nad teineteisele.
Kolhoos- riiklik majand Sovhoos- Suur nälg RIIK JA ÜHISKOND 1920-DNATEL AASTATEL. Administratiiv-bürokraatlik käsusüsteem Tekkis juurde rohkelt komiteesid Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus Kogu ühiskonna poliitilise struktuuri teljeks oli Stalini isik 1934- massiterror Nõukogude tegelik välispoliitika lõppeesmärk maailmarevolutsioon, mille süütamiseks vajati uut maailmasõda Hakati osalema mitmes sõjalises konfliktis. Suveräänsusdeklaratsioon- eesti nsv seadused kuulutatakse ülemiseks nsv sadustest, maavarad Eesti omadeks. 16. okt 1988. NSV liit oli välispoliitilises isolatsioonis Suleti piirid. Venemaa valitsemine: Üks partei, üks ideoloogia (NLKP- nõukogude liidu kommunistlik partei
teenuste eest, toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel konfiskeeriti neid, tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda: Sm kokkuvarisemine andis võimaluse loobuda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ja tungida läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon 1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse.
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
üleliidulisel nõukogude kongressil Majanduse konkurentsivõime tõstmiseks NEP (uus majanduspoliitika) 1921-1927 o Toiduainete andmise kohustus asendatakse toitlusmaksuga o Rahareform raha väärtus tõusis o Paljusektorilisus majanduses: trustid, segaettevõtted, ühistud o Osaliselt väliskapitali kaasamiine Stalin sai võimule peale Lenini surma, kuigi Lenin polnud sellega nõus Stalini eesmärgid: maailmarevolutsioon, Punaarmee relvastamine, raskerelvastuse loomine viisaastakuplaanide abil Põllumajanduse kollektiviseerimine, kulakute likvideerimine o Talupojad pidid astuma kolhoosidesse o Riik pidi saama käima suurtootmise põllumajanduses (teravili) Viisaastakuplaan riikliku plaanikomitee plaan, mis määras majanduse ja ühiskonna arengu viieks aastaks
Põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: 1. Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3. Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle 4. Sõja provotseeris NSV liit, et seejärel päästa valla maailmarevolutsioon. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa alustas sõda Poola vastu. 17. septembril alustas idast Poolale pealetungi NSV liit. Poola vallutamise järel nõudis NSV liit Eestilt, Lätilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide sõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid, NSV liit alustas Soome vastu talvesõda. Teise maailmasõja sõdivad pooled 21. juunil kuulutas Saksamaa NSV liidule sõja. Kuidas jagunes Euroopa Nõukogude-Saksa sõja puhkemise eelõhtul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
