Kuidas keskaeg mõjutab minu elu? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaja nimetus võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja. Kuidas on keskaeg mõjutanud minu elu? Kõige enam on keskaeg mõjutanud toidulauda. Keskaja lõpus õpiti tundma kartulit, mis on meie põhiline toit laual. Võrrelda tänapäeva ja keskaja toidulauda siis võin öelda, et see ei erine sugugi
Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal 15. Ristisõdade põhjused ja kestus, tulemused ja tagajärjed, kultuuriline tähtsus. Põhjused: Rooma paavst taastada vaimulik võim, levitada ristiusku, 1096-1270(91). Tagajärjed: Lääne-Euroopa ebaõnnestus, paavsti autoriteet langeb, vastuolude teravnemine, juutide tagakiusamine, templiordud ja templirüütlid. Kultuur: diivanid, klaaspeegel, tuuleveskid, hügieen ja saunad, araabia numbrid, pügatud habemed 16. Kolmekordne maailmapilt taevas-ülim eesmärk, maa-kannatus, põrgu-hirmuvalitseja kirjelda keskajainimest-kesksel kohal Jumal ja usk milline oli tema maailmavaade-naine oli pahe, abielu oli pigem paika pandud äritehing, tülide lepitamiseks. süütu, abielus, lesk. kindle teadmine paremast elust , humanism,-inimlikus, tänapäeva mõttemaailma alus renessanss-antiikkultuuri taasssünd Da Vinci-itaalia teadlane ja renessansi ajastu geenius Shakespeare-renesansi näitleja ja dramaturg 17
näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid see võib ka valesti välja kukkuda. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse
Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid see võib ka valesti välja kukkuda. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse
Pürenee poolsaarel leidus palju sõjakaid rüütleid; Türklaste vallutused takistasid Vahemerel kauplemist. P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt hobune, gripp, varblane. Reformatsioon, selle eeldused, põhjused ja tagajärjed
Teiseks, ühiskonnas elavad inimesed on juba harjunud sellega, mida nad on kogu elu pidanud nägema, antud juhul varjudega. Kui nüüd neile öeldaks, et seni nähtu oli vaid killuke tegelikkusest, siis ajaks see inimesed vaid segadusse ja ei veenaks neid, et näidatav valgus on tõelisem, kui neile tuttavad varjud. Koopast välja pääsemine idee maailma põhjustab inimeses esialgu pimedust, uute asjadega harjumine võtab aega. See protsess toimub sammhaaval, mille käigus inimese maailmapilt endise elu suhtes muutub. Viimaks mõistab inimene koopas veedetud aja negatiivset mõju ja hakkab oma endistele kaasvangidele kaasa tundma ning jõuab järeldusele, et ükskõik kui kehval elujärjel on maapealne elu parem koopas valitsevatest arvamustest. Selle põhjuseks on koopa ja maapealse elu erinevus teineteisest. Koopas on vabadus piiratud, inimene on ahelais ning ei näe muud, kui varje, millega ta peab leppima kui tegelikkusega. Maapealne elu
Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. 5. Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut?
Dante Alighier (1265-1321) · üleminekuaja luuletaja keskaja viimane ja uusaja esimene. · esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks · loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt · sünnilinn on Firenze. · esimene, kes pihtis oma armastusest autobiograafilises luuleraamatus · esimene eurooplane, kes julges keskaja järel filosoofilis-religioosset teemat käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles. ,,Uus elu" · ilmus 1292. või 1292. aastal · autobiograafiline teos · koondab proosat ja luulet · pühendatud poeedi muusale Beatricele, kes oli suremas · kirjutatud ,,uues mahedas stiilis" (ehk uus filosoofiline suhtumine armastusse
moraali, tehnika ja teaduse. Teadus hakkas kiiresti arenema ja hakati leiutama erinevaid asju. Tähtsamad leiutised on telefon, elekter, grammofon, röntgen, kino, raadio jne. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Levis arusaam, et haridus ei ole mõeldud ainult kitsale väljavalitule ringile, vaid kõigile inimestele. Peale seda hakati rajama erinevaid koole, näiteks kutsekoolid ja vaeste laste said ka kooli. Lisaks kõigele sellele hakkas inimeste maailmapilt avarduma, mida soodustasid maadeavastused, tehnika areng ja uus mõtteviis. Hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet ning kaheldi vanades tõdedes. Toimus ka vaimne vabanemine ja loodus kujunes uue maailmapildi eeskujuks. See soodustas seda, et hakati nüüd tegelema loodusteadustega. Palju muutusi toimus ka Prantsuse revolutsiooni pärast, mis oli 1789-1799. Näiteks eurooplased mõistsid, et valitsema ei pea ainult kõige rikkamad ja tähtsamad.
liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutkiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on vaid ainelise vaatleja mõttekonstruktsioonid. Mida kujutab endast relativistlik maailmapilt? kujunes välja aastail 1905-1919 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutkiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Milline on energia ja massi vaheline seos? = kmc2
meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektika. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 6 a bakalaureus Spetsialiseerumine arsti-, teoloogia-, õigusteaduskonnas. 6+6a magister, doktor Juhid (rektor, kantsler), õppejõud (doktor, professor, magister), üliõpilased (studiosus) noormehed al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartser, õllepruulimise õigus 11. Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Kiriku ettekirjutused ja dogmad pidurdasid teaduse arengut. Ketseriks kuulutamise oht. Geotsentriline maailmapilt Ptolemaios maa on universumi keskpunkt Heliotsentriline maaimapilt Kopernik maa tiirleb koos teiste planeetidega ümber päikese + ümber oma telje. Peateos "Taevasfääride pöörlemisest" avaldati pärast surma.
Kuidas mõjutas I maailmasõda inimeste väärtushinnaguid Esimene maailmasõda oli esimene sõda, mis hõlmas nii paljusid riike. Sõda algas 28.juulil 1914 aastal, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja ning lõppes 11.novembril 1918. aastal, kui sõlmiti Compiegne'i vaherahu. Pärast sõda oli drastiliselt muutunud terve maailmapilt- nii riikide piirid kui inimeste elu. Esimese maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 10 mijonit inimest, lisaks sai haavata ligi 20 miljonit meest, kellest ligi 3,5 miljonit jäid vigasteks. Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa impeeriumid. Tekkis 9 uut riiki, nende hulgas ka Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Inimeste elu muutus eelnenust oluliselt. Inimesed muutusid külmemaks, arvates, et inimelu ei maksa enam midagi. Riigid sekkusid järjest enam kodanike ellu ning inimeste vanad väärtused ja moraalikoodeks varisesid kokku. Enne Esimest maailmasõda oli maailm veel täiesti Euroopakeskne, kuigi immigreeruti mass...
Valgustatud absolutism Keskajal hakkas avarduma maailmapilt ning see arenes jõudsalt uusajal edasi. Tehnika areng on uusaega iseloomustav tegur, sest täna tehnikale saadi uusi tedmisi aladel millest polnud aimu kellelgil. Hakati hindama inimmõistust, juurdlemis võimet ja teaduslike katsetega saadud tulemusi isegi siis kui need olid vastu senistele tõekspidamistele. Valgustus ajastul on olnud palju neid kes on läinud ajalukku oma ütlustega näiteks Rene Descartes kelle juhtmõte oli : ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas
· Puudused (esma-) tarbekaupades ja toiduainetes · Üldine masendus, hirm, epideemiad, näljahädad · Vähenes religiooni mõju Saksa kaotused sõjas Uued relvaliigid, mis töötati välja I MS-s · Tank · Gaas · Allveelaevad · Lennuvägi Saksa sõjalennuk Saksa rünnaku alla jäänud Inglise allveelaev Kokkuvõte · Esimene maailmasõda pani kahtlemata aluse ka II maailmasõjale. · Terve maailmapilt ning ellusuhtumine muutus hakati tajuma sõja õudust ning kadusid traditsioonilised väärtused. · Tehnika, eeskätte sõjatehnika, arenes. Loodi palju uusi tehnikaalaseid uuendusi. · Arenes keemiatööstus. · Esimene maailmasõda oli sokk, mis raputas ning muserdas tervet maailma. Kasutatud materjalid · Lähiajalugu I · Ajaloo vihikud 9. klass, 12. klass · http://www.lap.ttu.ee/mart1n/anc/warstuff/i ndex.php3?id=60#1914 · http://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_maail
Keskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jum...
RENESSANSS. Ilmalik muusika 14 16 saj. kunstiajastu Üldajaloos loetakse keskaja juurde kuuluvaks 14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma-katoliku kirik, millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inim...
On sõlmitud rahulepinguid ja siis neid rikutud, uuesti sõlmitud ja nii läbi aegade. Osa inimesi püüdleb vaid oma unistuste poole, tallates kõik ettejääva. Ilmselt on peaaegu iga inimene kuulnud ema, isa, vanavanemate või kellegi teise endast vanema inimese jutte nooruspõlvest, et tema tegi nii vanalt seda ja teist. Kui noored seda juttu kuulevad, ei meeldi neile see õiendamine, kuid ise vanemaks saades ajalugu pahatihti kordub. Vanemate inimeste maailmapilt on sageli palju erinevam, kui noortel. Noor inimene on täis ootusi ja unistusi oma silmapiiri vallutamiseks, kuid vanem inimene on juba oma silmapiiril või alles kaugel sellest ja pahatihti surutakse noortele peale oma unistusi. Sageli on kuulda, et lapsed ei suhtle oma vanematega täiskasvanuks saades või et laps põgeneb kodust, kuid sageli on vanemate ja lapse tüli põhjus olematu, kuna vanem soovib oma lapsele alati parimat, kuid noor inimene, kes alles õpib elama, ei mõista seda.
etnilise ühtekuuluvuse alusel enesest teadlikuks saamise käigus. Äratajate osa Eesti rahvuse tekkes on olnud asendamatu. Tõsi, vaja läks ka soodsaid sotsiaal-majanduslikke ning kultuurilisi tingimusi, kuid rahvuslik agitatsioon jääb siiski määravaks teguriks. Rahvuslik ärkamisaeg leidis aset 19. sajandi keskpaigas. Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ja maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt, isamaad ja kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Ärkamisajale üheks eelduseks oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kirjutati ja lavastati esimesed näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli
kaotajaks. Saksamaa Shlieffeni plaan oli töötatud välja juba tunnilise täpsusega ning väga jäigalt. Kui Saksamaa ei oleks Prantsusmaad rünnanud läbi Belgia, oleks Inglismaa piirdunud tõenäoliselt abivägede saatmisega. Tagantjärele on võimalik hästi näha, mis staadiumini oli võimalik sõda ära hoida. Paljudes aspektides oleks õnnestunud valitsustel kas või aeglustada sõja ettevalmistust ja ühtlasi ka sõja puhkemist. Siiski tõenäoliselt pidi ebaühtlane imperialistlik maailmapilt leidma mingi väljundi. Seega arvan, et Esimese maailmasõja puhkemine oli paratamatu, kuid sõda oleks võinud olla palju väiksema ulatusega, kui valitsused oleks osanud arvestada reaalset ohtu ja suunata majanduse arengut. Mariette Vilgo XII A
ja informatsioonist Internetis. Kui aga isegi aeg on juba raha, siis miks imestatakse, et laps ei taha mitte raha, et osta endale kommi, vaid et asutada panka oma isiklik hoius? Niimoodi tekib iga järgnev seos selle sama inimese pähe ühildudes kuidagi rahaga. Armastus võrdub taskuraha suurusega, austus võrdub majandusliku seisusega, hoolivus võrdub kingituste suuruse või hinnaga. Selliseid seoseid luues, tekib inimesel kitsas maailmapilt, käsitlus, kus kõike hõlmab vaid raha. Kuid kui nüüd selline inimene panna vaidlema midagi muud väärtustava inimesega, siis millest tekivad peamised probleemid? Rahast. Igaüks esindab ju oma. Selleks on vajalik silmaringi arendamine, mis on suuresti seotud maailmavaate kujunemisega. ,,Kõik tõed on relatiivsed. Me peame neid kõiki teadma ja mitte ühtegi eelistama" (Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng") Teadmine võrdub aktsepteerimine, see on üldine
vallutustele. Aleksander suure eluiga ei olnud pikk aga ta on ikkagist selle väikse eluajaga teinud endale märkimisväärse nime mida peaks iga inimene teadma. Aleksander suure vallutused on märkimisväärsed arvestades seda et mis edu tal oli ja kui kiiresti ta suutis vallutada. Aleksander suur vallutas koos kreeklastega pärsia impeeriumi mille alla kuulusid alad Egiptusest Iraani ja Kesk-aasiani. Aleksander suure maailmapilt lagunes- Selleks põhjuseks olid paljud mõjutajad aga peamine oli minu arust see et vallutatud alade juhid et saanud üksteisega läbi ja tülitsesid, tülide tagajärjel tekkisid mingil määral konfliktid ja eralduti teistest. Kui aga vaadata seda rahvaste segunemist siis loogiliselt mõeldes juhtus nii nagu eestiski on juhtunud et mindi mujale paremat elu otsima ehk kreeklased rändasid oma kodumaalt välja ja hakkasid elama muudel aladel
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid
suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad) Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm on nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seast paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Viimased kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu, et
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude ...
Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18
saadeti Euroopasse. 2 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik (rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Tagajärjed suurte maadeavastustega Euroopale olid järgmised: Eurooplaste maailmapilt avardus. Uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani. Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.). Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu.
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
võim Euroopas vähenes ning erinevates piirkondades kerkisid esile kalvinism, luteri usk. Prantsusmaa jäi katoliku usku. Hugenotid- Prantsusmaa kalvinistid-protestandid-reformatsiooni pooldajad. Absolutism- piiramatu ainuvalitsus 17-18saj. Absolutistlik monarhia- piiramatu kuningavõimuga riik.// EU riigid-Absolutistlikud (Prantsusmaa 1614 a. generaalstaadid laiali) ja Parlamentaarsed (võim kuninga käis, kuid jagas parlamendiga,inglismaa). Põhjused: keskaegne kristlik maailmapilt oli lõhenenud, hakati eitavalt suhtuma teistesse rahvustesse. Riigi tunnused: piiramatu ainuvalitsus, eesmärk saavutada riigis ühtsus, sõjaväe kohustus, tugeva ametnikkonna olemasolu// 1614-saadeti laiali Prantsusmaa generaalstaadid; kardinal Rochellei - Prantsusmaa peaminister; Louis 13- Prm kuningas,hävitas suurfeodaali võimu riigis, surus maha hugenottide võimu; Louis 14- päikesekuningas; Louis15- Pärast mind tulgu vee uputus; Louis16-ta raha riigile sisse ei toonud kui laristad.
3. Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Regilaule lauldi ühetaolise rütmiga, aga kiigelaule kiikumise rütmiga. 4. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas tekkima 18.sajandil. põhjuseid selleks oli mitmeid. Regilaul ei vastanud enam uue ajastu tundelaadile, eestlaste maailmapilt avardus. Algas linnastumine ja suheldi kaugemate maadega, mis tõi kaasa teiste kultuuride pealetungi. Kaotati pärisorjus, levis haridus, toimus rahvuslik ärkamine. 6. Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? o meeste teemad o naiste teemad uuemates lauludes valitses eepiline sisu ja meeste temaatika. Meeste osatähtsus laulude loomisel kasvab. Meeste laulud jutustavad aktuaalsetest sündmustest, nii kohalikest kui ka
sisse saada kõik oleneb ikkagi enda motiveeritusest ning valmidusest pingutada oma soovide ja unistuste nimel. Pigem vastupidi tänu kutsekoolis õppimisele olen saanud juba eelteadmisi eriala kohta, mida tahan edasi õppida ning olen paremini valmistunud sisseastumiskatseteks. Juba oma 18. aastase elu jooksul olen pidanud tegema palju valikuid, mis on mõjutanud seda, kes ma praegu olen ning kogu mu tulevast elu. Mu maailmapilt ja põhimõtted on mitu korda kardinaalselt muutunud ja kui juba 18. aasta jooksul on mu mõtted nii palju muutunud, siis võin vaid ette kujutada, kui palju need muutuvad keskmise, umbes 74-aastase, eluea jooksul. Seega mõjutavad inimese kujunemist nii teiste inimeste, näiteks vanemate ja sõprade arvamus, valikud, mis inimene elu jooksul teeb kellega suhelda, kuhu elama asuda, kus koolis õppida jne
juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel. Siit ka nimetus keskaeg. Hiljem on seda aega tihti kutsutud ka pikaks ja pimedaks, ning seda osalt ülekohtuselt. Võib-olla oli see nimetus õigustatud ajajärgu kohta, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11.
Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla – tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika – 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus – M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 – vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas – esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18
Enda harimist aga mugavdas kõige enam teaduse areng. Kuna just sel ajal leiutati trükikunst, siis hakkasid kiirelt levima ka erinevad õppe eesmärkidel loodud trükised ning materjalid, kust inimesed said enda maailmapilti avardada ja õppida lugema. Teaduse areng toimus aga ka kõrgemal tasemel, nimelt leiutati teleskoop ja mikroskoop, mis lubasid edaspidi uurida väga detailselt inimelu seda poolt,millele varem puudus igasugune ligipääs. Inimeste maailmapilt muutus üha võrreldavamaks tänapäeva inimeste omaga, mida tõestab ka siis levima hakanud tõdemus heliotsentrilisse maailmasüsteemist. Kuna inimeste ellusuhtumine ja vaated muutusid varauusaja jooksul väga tugevasti, siis tõi see endaga kaasa ka suuri muutusi, mis olid väga kasulikud ja on mõjutanud ja mõjutavad siiani ka elu 21.sajandil. Kiriku piiratusest vabanemine ja humanismi areng andsid inimestele võimaluse edasi
Rikkuseks võib pidada ka tarkust või laia silmaringi. Tänapäeval on õppimine väga tähtis. Noortel, kes on õpingud pooleli jätnud võib väga raskeks minna, sest elus peetakse oluliseks rikkust, mida on koolis kogutud. Siiski ei ole kõige tähtsam ainult koolitarkus, vaid ka see, mida oleme elult saanud. Inimestel, kes on reisinud ja maailma näinud on palju teadmisi. Nad oskavad mõista erinevaid kultuure, aru saada ka teiste seisukohtadest, mis on üks oluline omadus, neil on avaram maailmapilt, oskavad hinnata olulisi väärtusi. Kuna nad näevad maailma laiemalt ei ole nad eneskesksed ning neil on elus kergem hakkama saada. Nad on kogenud elu ka teistes riikides ja seega oskavad vaadata endast kaugemale. Kõikidel on rikkast ja vaesest elust erinev arusaam. Ühele on oluline raha, teisele aga vaimsed väärtused. Sellepärast ei saa ka öelda, kes on rikas, kes mitte.
Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest. 7 vaba kunsti- grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum. Aristotelese loogika. Humanism- inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Renessanss- periood Euroopa kultuuris 14-16 saj, inimese kesksem maailmapilt kui varem. Reformatsioon-usupuhastus on ristiusu õpetuse puhastamine täendustest ja tõlgendustest. Vastureformatsioon- Rooma katoliku kirik hakkas oma positsioone tagasi võitma. Jesuiidid- katoliikliku kiriku mungaordu liikmed.Õpetasid inimesi, rajasid koole, olid pihiisad. Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- ideoloogia, 18.sajandil, kus parim valitseja on haritud ja piiramatu võimuga monarh.
räägivad mulle, ma kuulan, annan nõuandeid ja räägin teemadel, millised on olulised just nendele. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele. Endast mulle rääkida ei meeldi, aga kui inimene midagi küsib, siis vastan. Vahel võib rääkida
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
Euroopas baltirahvad. nad ristiusustati 13 sajandil. Kõige viimasena ristiusustati leedukad 13 saj lõpul. Pärast ristisõdu hakkab arenema kaubandus, hakatae väärtustama ülikooli haridust. Ainuke haritud seisus enne seda olid vaimulikud, hakkavad tekkima keskaegsed linnad ja üldiselt areneb kultuur. 13 sajandit kutsutakse kõrgkeskaja tippsajandiks. Kujunes välja gooti arhitektuuri (12-14 sajand). Katoliiklik maailmapilt läbi katoliku kiriku saad sa taevariiki, maine elu on väikene osa. Tähtis on teha kõik, et pääseda taevariiki, saama palju jumalaarmu ja seeläbi saad sa taevariiki. · Hisliskeskaeg - 15-16 saj. 16 sajandit nim vara uusajaks Renessans saab alguse, rahvusriikide tekkimine, katolik kirik kaotab oma tähtsuse. Väga sündmusterohke aeg. Hakkavad tekkima tsentraliseeritud riigid. Feodaalsuhted Inglismaal üldse ei kehtigi. Feodaalsuhted nõrgenevad
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal...
Miljonid inimesed nende kõrvalt langenud, tühjad ühiskonnad ootasid pärast sõda ees. Terved noored mehed saadeti võidukasse sõtta ning tulemus raputas inimkonna mõistuse alustalasid. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane pidi läbi elama, kui tema kõrval langesid kõik tema klassivendadest vabatahtlikud ning tuttavad. Viimse kui üheni. Masendavalt ükskõikse ning väärtusetuna tundus tema maailmapilt järsku olevat. Ta mõistis, et sõda võtabki inimeselt selle, mis teeb temast üleüldse elava olendi, kes suudaks hoolida. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Samas toonis on ka järgnev tsitaat: ,,Me istume justkui omaenda hauas ja ootame, et meile mulda peale visataks." Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, mis ei vii kumbagi poolt võidule lähemale,
Toodang kasvas jõudsalt, kui sulatusahjudesse hakati käsilõõtsa asemel õhku puhuma vesiratta abil töötavate lõõtsadega. Sellegi poolest tootmist pidurdas energiavähesus ja sellepärast pandigi need tööle loomade, voolava vee või tuule jõul. Keskaja peamised jõumasinad olid veskid. Algul kasutati veskeid vilja jahvatamiseks aga hiljem juba jõumasinana. Samuti oli veskeid erinevaid : altvoolu ja pealtvoolu vesiveskid. 2.Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik Keskajal arvati, et inimese elu jaguneb kaheks : lühikeseks maapealseks ja sellel järgnevaks eluks, mis viib inimese kas taeva õndsusesse, puhastusteele mööduvatesse kannatustesse või hoopiski lõpututesse põrgupiinadesse. Tolleaegse maailmapildi aluseks oli usk jumala kõikvõimsusesse. Keskaegse maailmakäsitluse järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Nii on olemas jumalik taevas ja patune maa. Ka inimene koosneb kahest
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest
On niivõrd kaunis siis on ka tema armastus piiritu. Olles teada saanud et g. On elus satud c. Eufooriasse, ta on õnnelikuim inimene maailmas, et saada kokku om aarmastatuga on ta valmis kõigeks , isegi tapma. Kuid ldes g. Kes on oma kannatuste ja läbielamiste pärast kaotanud oma ilu ei soovgi c.temaga abielluda, kuid teeb seda siiski- kohusetundest, mis on muidugi väga õilis, kuid siit selgub et ta ei armastanudki oma kallistg. Südmaest . ta oli hoopis pimestatud tema säravast ilust. Maailmapilt muutub seoses muutustega maailmas, ja enne nõnda täiuslik maailm võib ühtäkki muututuda vaid talutatavaks. On olemas ka nn true loove ,kus armastataksegi teieneteist jäägitult, välimusle tähelepanu pööramata, kui on tõeline armastus siis ei märgata seda et keegi on kole, rmasatu on sinu jaoks ilusaim olend maa peal, koledust pole temas grammi vrrra ka. Ilu muutub ajaga, nõnda ka armastus ja ka täiuslikkuse mailam põhimõte. Ennne nõnda hea ei
Võideldi väikekodanluse vastu. Loomingusse suhtuti hoolimatult (loe läbi ja rebi puruks). Vladimir Majakovski 1893-1930 ,,Teile!" 1915 Ekspressionism sai alguse 1910ndate alguses Saksamaal ja läheb välja 1920ndate keskpaika. Maailma keskpunkt ,,mina" sellest lähtub kõik. Ekspressionist ei näe vaid vaatab, ei kirjelda, vaid elab läbi. Luulekeel paatoslik. Palju hüüatusi ja omadussõnu. Traagiline maailmapilt, katastroofi eelaimdus. Kirjeldatakse masendavat suurlinna. Kujutatakse lahinguvälja, vigaseid, sõda, kerjused, nälgivaid lapsi jne. Seda kõike mõjutas I ms. Henrik Visnapuu Marie Under Impressionism tekkis 19. sajandi lõpus. Oluline on hetkemeeleolude edasiandmine. Kuna on vahelduvad muljed, siis need vahelduvad ja antakse edasi detaile, värvi ja valgusevarjundeid.
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funkts...
Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Ø indiaanlaste massiline hävitamine Ø nakkushaiguste levik (rõuged) Ø Ameerika koloniseerimine Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Ø uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Ø rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Ø uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Ø kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
Anaximandros Anaximandros (u 610-546 eKr) Ta kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“, milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesena koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene. “Eesi nõukogude entsüklopeedia.” Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratlevad omadused. Et täies ulatuses hinnata Mileetose koolkonna poo...
Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor · Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada 3. Empirism katseline (teen katseid, uurin) ; ei tuletata loogiliselt · Trükimasina leiutas 1440 Johann Gutenberg · Keskaja maailmapilt: 1. Astronoomia, astroloogia ja geograafia 2. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemomaiose teostel (Maa kerakujulisus, Maa asub universumi keskpunktis; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle) 3. Usuti seda, mida silmaga nähti Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants · Bütsants on kunagi lagunenud Rooma (ida osa) · Põhjused, miks ida osa alles jäi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
