üheks vormiks. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Keskajal universalistlik maailmapilt, uusajal partikularistlik 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon. Aristotelese arvates polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogum inimesi, kes ühinenud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks.
ja aasiapoolseid mõjutusi kreeka mõtteviisi arengule. Peamised kahtlusalused, just nimelt taassündide teooria tõttu, on Pythagoras ja Platon.Platoni puhul tuleb mõjutusena kindlasti kõne alla Pythagoras ise, kelle mõtteid ta selgelt väljendanud ja edasi arendanud on. Mõningase lihtsustamise tulemusel võib ehk lausa öelda, et pütaagorlaste liikumine 4. saj. eKr mitte ei hävinud, vaid hajus platonismi Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaa-armastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga
Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias. 1965. aasta suvel asus Ehin tagasiteele, tutvudes möödaminnes ka neenetsite, hantide ja komi elu-oludega. 1965-1966 töötas Ehin ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetajana, 1966-1969 ajalehe "Sirp ja Vasar" peatoimetajana, 1969-1972 ajakirja Kultuur ja Elu" osakonnajuhatajana ja ENE toimetajana
sajandil toimus, aga otsustav muutus ja eriti maailma võimu suhetes. Euroopa tõusis juhtima majanduses, poliitikas ja teaduses. Selle põhjuseks peetakse muutusi inimeste maailmapildis ja vaimupildis. Need toimusid renessansi perioodil. Traditsiooniliselt on maadeavastuse põhjuseks peetud tulukat vürtsikaubandus. Osaliselt on see ka õige, aga motiivid olid siiski laiemad. Selle tagajärjel õppisid euroopalased tundma eelkõige teiste maade teadussaavutusi, leiutisi ja ka avardus nende maailmapilt. Seda kõike toetas Euroopa linnades tõusev kodanlus. Maadeavastuste tagajärjena arenes Euroopa tsivilisatsioon hüppeliselt. Majanduslikud ja usulised põhjused 1453 vallutati Konstantinoopoli ja see tähistab Bütsantsi lõppu. Lisaks sellele lõppes ka 100- aastane sõda. Need sündmused mõjutasid euroopaste elu. Türklaste vallutuste tulemusena läksid vanad kaubateed nende võimusesse. Suessi kanal! Selle tulemusena kehtestati kõrged tollid ja vahenduskaubandus läks kallimaks
Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten (1714-1762). 1 2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon) ja teoreetiliste (filosoofia, teoloogia, teadus) maailmavaadete vahel. Müüdi mõiste, kreeka mütoloogia puudujäägid maailma seletamises, mis soosisid filosoofia tekkimist. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Maailmamõistmise vorm. Käsitus
Islam · Kaliifid (Kalifaat 632-1258 (1922)): Abu Bakr (632-634) `Umar ibn al-Hattabi (634-644) o Damaskus 635; Jeruusalemm 638 `Uthman ibn Affan (644-656) o Umaijaadid/Omaijaadid o u 650 Koraani tekst o pealinn Mediinast Damaskusesse `Ali ibn Abu Talib (656-661) o Siiidid · · Islam tuleviku maailmapilt? · Tariq Ramadan Islami vagaduskoolkond · Sufid, dervis dhirk / zikr koraan · al-Qur'n 114 suurat 610-632 ilmutused Ususeadused · Sunna - "tava" · Hadith traditsioon? · ulama - ususeaduse tundjad, teoloogid · Fiqh ususeadus
2. Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. On maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad asjad võivad olla erinevad ja vastupidi kuu ja päike nt). Suur hulk võimalikke seletusi; erinevad põhjused. Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile imeväikeseid erinevusi. 3. Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; Paljudes kohtades viidatud Teaduslikkus teaduses: füüsika> keemia> bioloogia> psühholoogia, sotsioloogia> humanitaarteadus. Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad
eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine
HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist
kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7....
Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev,
mõisakoormistele seati kindlad piirid, talunikud said õiguse mõisnikku kohtusse kaevata. Eestimaa kubermangu talurahvale need kaitsemäärused ei laienenud. Pärast Põhjasõda olid paljud kirikuhooned rüüstatud või hävinud. Noored pastorid püüdsid usuküsimust rahvale selgitada ja ausaadavamaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine. 1739 ilmus esimene eestikeelne piibel. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM (lk 38-44, 48-49) Mida kujutas endast keskaja lõpul kujunenud uus maailmapilt, mis on valgustus, nimeta 3 tuntumat prantsuse valgustajat, mis on valgustatud absolutism, millistes Euroopa riikides see esines, mis sajandil, iseloomusta valgustatud valitseja tegevust kas Friedrich II (Preisimaal; lk 43-44) või Katariina II (Venemaal; lk 48-49) näitel. Uues maailmapildis hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enamvaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest.
1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tahtsustatakse selles ka vastastikmoju vahen dajat, milleks on vali. Relativistlik
Laps kõneleb endast ja tunneb huvi täiskasvanu elu vastu. Laps otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Laps arvestab enam märkustega ja on valmis oma töid parandama. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. Sellele suhtlemisvormile jõudnud lapsed kasutavad pikemaid lauseid ja nende kõnes on rohkem inimest ja tema tegevust iseloomustavaid sõnu. Seda suhtlemisvormi peetakse oluliseks kooliküpsuse tunnuseks. Lapse maailmapilt on avardunud. Tahetakse täiskasvanuga suhelda, sest ta teab palju ja ta teadmised on huvitavad. Lapsele meeldib vestelda ja arutleda. Lapse suhtlemine eakaaslastega Suhtlemisvorm laps-laps on algul küllaltki tagasihoidlik, kuid selle osatähtsus kasvab pidevalt. Sellel arenguliinil on tähtsad ülesanded, mida laps täiskasvanuga suheldes täita ei saa: - õppida suhtlema võrdse partneriga - sooritada tegevusi, mida üksi teha ei saa või saab ainult piiratult (mäng)
kõikide oma vaimsete läbielamistega. Samuti kasutab ta rohkelt metafoore ja kõnekujundeid, et anda lugejale "hingamisruumi" ning võimalus lugeda ridade vahelt. Ei saa mainimata jätta Villoni kalduvust maksimalismi, kuna oma loomingus teeb ta kannatusest - katastroofi, väikese melanhoolia puhub suureks depressiooniks ning lühiaegsa iha muudab armastuseks, täis sõltuvust ja piina. Klerikaalne Kirjandus Keskaegne maailmapilt pole inimesekeskne, vaid inimene pidi kohanema sotsiaalse rolliga. Maailmakord ja seisus olid igipüsivad. Individuaalsust ja originaalsust ei hinnatud. Ka pühakute puhul kaotati nende eripära (nt. St. Franciskus), nad olid kristliku ideaali näited. Keskaja üks tunnuseid on sügav religioossus. Alguses oli kirjandus ladinakeelne, hiljem muutus rahvuskeelseks. Klerikaalne kirjandus tõi juurde uued zanrid: · pühakulegendid - St. Franciskus ja teised, askeedid, missionäärid
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
ühiskonnaellu. Kui inimesed hakkkavad oma elu korraldama seesuguste uskumuste järgi, muutub nende usk ebafunktsionaalseks. 2. kriteerium. Kas esineb eksklusiivseid inimesekäsitlusi? See tähendab, et kas usutakse mõne inimrühma olemasolu, kellele jumala arm ei laiene või kellel puudub põhimõtteliselt ligipääs jumalale. Seesugune mõtteviis võib inimesi välja lülitada nende rassi, soo, perekonnaseisu või sotsiaalse kuuluvuse järgi. 3. kriteerium. Kas ja kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust? Täielikult vastutusevaba maailmapilti võib pidada ebafunktsionaalseks, kuna inimesel endal pole võimalik midagi teha. See võib väljenduda näiteks uskumustes, et kõik haigused on tingimusteta saatanast või et inimese saatus on täielikult määratud taevakehade poolt. 4. kriteerium. Missugune on nõustatava jumalapilt? Jumalapilti peetakse religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle
massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmneb tõiku, mis ei ühti valitseva maailmapildiga- neid ignoreeritakse kui vääraid. Siiski tekib pikapeale piiride hägustumine, mis toob kaasa paradigmavahetuse. Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism. Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F.Hegel ja K.Marx. Näiteid progressist Nõuk.kunstis: Tatlin III Internatsionaal 1920
Põhjused: 1) Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusi 2) Suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed: 1) Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse 2) Süvenes läänemaailma ja, islami maailma ja Bütsantsi vaheline vaen 3) Avardus eurooplaste maailmapilt 4) Itaalia kaupmeeste positsioonid Vahemere ääres tugevnesid 5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid, n.paberi valmistamine; araabia numbrid, tuuleveskid, klaaspeeglid, moodi läksid habemed ja vanniskäimine 9. Miks kujunesid keskajal linnad? Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas
See on masendav paik: peaaegu igas majas leidub räpane kõrts õi lõbumaja, kitsastes pugerikes elavad puruvaesed perekonnad. Seega näitab kirjanik Peterburi ühelt poolt piinatud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linnana, teiselt poolt rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. ,,Idioot"- on lugu uuest inimesest ja tema kokkupõrkest tegeliku Vene eluga XIX sajandi keskel. Teose maailmapilt on kaos, pimedus, kuritegude võimutsemine ning uute inimeste ja uute suhete sünd selle oma ajale vastava kurjuse keskel. ,,Sortsid"- see on tema üks keerulisemaid teoseid, mis on suunatud 1860.-1870. aastate vene revolutsioonilise liikumise vastu. ,,Nooruk"- See romaan on kirjutatud Venemaa tulevikule mõeldes. ,,Vennad Karamazovid"- romaan on ühtlasi kirjaniku viimane teos (lõpetatud on ainult esimene osa). Lev Tolstoi elulugu Tolstoi sündis 28. augustil 1828
,,Sina palveta!", ,,Sina kaitse!", ,,Sina tööta!" Lisa 2 Talupoeg maksab renti. gravüür (XV saj) Lisa 3 Keskaegne maaelu. Lisa 4 Pidustused maal. gravüür (XVI saj) KASUTATUD KIRJANDUS Aleksejev, T. , Hiiemaa, K. , Kala, T. , Klaassen, O.-M. , Kulmar, T. , Mäesalu, A. , Piirimäe, H. , Piirimäe, K. , Piirimäe, P. , Teder, O. (2000). Inimene, ühiskond, kultuur II. Keskaeg ja varauusaeg. Koolibri Gurevits, A. (1992). Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst http://historic.ru/books/item/f00/s00/z0000033/st007.shtml http://www.medieval-spell.com/Medieval-Peasants.html Keskaja inimene. (2002) Koost. Le Goff, J. Tallinn: Avita Kõiv, M. , Laur, M. (2007). Inimene, ühiskond, kultuur II osa. Keskaeg. Tallinn: Avita Le Goff, J. (2000). Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn: Kupar Põltsam, I. (2002). Söömine- joomine keskaegses Tallinnas. Tallinn: Argo
Indigolaste jaoks ei ole selline nõudmine mõistetav. Õpetajate hulgas on Inge Taela kinnitusel õnneks palju ka neid, kes taipavad indigopõlvkonna vajadusi, see on laste jaoks väga suur toetus. Praeguses koolisüsteemis on täpselt ette kirjutatud mida, kuidas ja kui palju õpetama peab, see seob ka uuendusvalmis õpetajate käed. Indigolaste teemaga kokku puutunute kinnitusel tuleks koolisüsteemi sobivaks muutmiseks muuta kogu pedagoogika aluseid. Praeguste muudatuste puhul jääb maailmapilt täpselt samaks, ent indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Sellest tulenevad praegu palju kõneainet andvad õpiraskused ja koolist väljalangevus. Õppimisraskusete taga pole Inge Taela sõnul mitte intellektuaalsed, vaid emotsionaalsed probleemid. Tulekul suhete revolutsioon Et indigopõlvkond maailmas toimuvat muudab ja mõjutab, on kindel. Mismoodi täpselt, ei tea veel keegi. Üks valdkond, millega kasvavad indigod rahul pole, on suhted. Mida rohkem
neile meelde seoses Vargamäega, siis neil tuli meelde ainult halbu mälestusi. Raamatu lõppus lahkusidki kõik lapsed kuhugi linna või uude kohta, et leida omale parem koht. Vargamäega meenus kõigile ainult üks meeletu töötamine ja kurbus. a) Võrdle Andrest ja Pearut kui peremehi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Kas nad on enam sarnased või erinevad? Miks? Kirjuta 100-sõnaline järeldus: Minu arvates on Andres ja Pearu suhtelised sarnased peremehed, kuna nende maailmapilt oli mõlemal ühesugune. Nii Pearu kui ka Andres olid egoistid, nad alati mõtlesid oma heaolule ning seetõttu ei pannud nad tähele teiste tundeid. Mõlemate jaoks oli nende talukoht number üks ning selle nimel nad ka elasid. Kui üks kiusas teist, siis teine pidi midagi vastu tegema, sest ta ei saanud olla ju kehvem. Mõlemad arvasid, et Vargamäe on parim koht ning nende lapsed jäävad kindlasti sinna elama, sest nad on nii palju vaeva näinud selle nimel.
ning kuna ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, tekitas see juba iseenesest sisemise elukorralduste, tõekspidamiste ja väärtushinnangute muutuste. Eriti tugevalt muutsid Eesti palet tõrke uute tõdede vastu. Nähes pühade hiidede ja jumalakujude rüvetamist, eestlaste maailmapilt usupuhastusele järgnenud aastakümned oma mõisameeste, tatarlaste, talupoegadest röövsalkade murenes. Siiski sulas ristiusk ajapikku varasemate paganlike veendumustega ja tekkis omamoodi ja kahuripaukudega. Selle aja elasid läbi mitu põlvkonda. rahvausk. Rahvale tõi ristiusk kaasa kirjaosukse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku.
Carlo Ginzburg ☼ üks esimesi, kes võttis kasutusele ”mikroajalugu”, teoreetik ☼ mikro - viitab meetodile, analüütilise detailsele lähenemisviisile “Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm”(1976) ☼ 20. saj bestseller: juhtumuuring, 16. saj möldrist, kohtuprotokollide allikad ☼ püüdis konstrueerida möldri maailmapilti ☼ üks hästi dokumenteeritud juhtumi uurimus, teiselt rahvakultuuri ajalugu, küla elanik, mölder, tema maailmapilt. raamatu ja lugemise ajalugu, mölder - suur lugeja. eliidi kultuur ja rahvakultuuride element (kus ta oli üles kasvanud) - mölder arvan, et kosmos sarnaneb juustule, kuidas ühelt poolt põimitud teaduslik vaade, teadmine kosmosest, ja teiselt poolt kosmost mõtestatakse argi, metafooridega “Ajaloo ööpoolel. Nõiasabati lahtimõtestamine” ☼ 1 pool:nõia uskumuste sünd, analüüsib nõiauskumuste ja nõidade tagakiusamise esiletõusu 14. sajandi Prantsusmaal ja selle levikut
identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus ,,üleassimileerib" tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine maailmapilt tundub olevat kuidagi steriilne ja lame. Jutustused, sümbolid, müüdid ja paradoksid ei mahu senisesse elupilti. Tõdemus, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm suunab edasi dialektilisema ja mitmekihilisema elutõe tunnetamisele. 5. Konjunktiivne (siduv) usk (eluaastad 35...). Esineb harva enne keskiga. Erinevalt neljandast astmest seondatakse siin oma identiteedi ja maailmavaatega palju sellest, mis
Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust. Nt kui toimub muudatus Ptolemaiose süsteemilt Kopernikusele. Kopernikuse teooria oli revolutsiooniline, ta näitas, et vana teooria ei toimi. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on kui usuvahetus. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, muutub ka tema maailmapilt. Teaduse arengu jagab viide staadiumi: paradigmaeelne (mingisuguse nähtuse kohta on palju vastukäivaid seletusi); normaalne periood (kinnistunud on kindlad seisukohad); kriisi periood (tekib ebakindlus, senine enam ei toimi), mida saab ületada kolmel viisil: vana paradigma raames, lükates lahendused uutele põlvkondadele või asendades vana paradigma uuega; revolutsiooniline periood (ühest maailmapildist üleminek teise); revolutsioonijärgne periood (algab taas normaalse teaduse areng). 6
Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise e jõulise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest - kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega - tarkus on inimlik omadus. See sündmus, filosoofia sünd, leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu.
kuningas andis normannidele valitseda põhja ala, vastu tasuks pidid nad vastu võtma ristiusu ning väepealik andis frankide kuningale vasallivande. Nii tekkis Normania hertsogkond) ja Inglismaale (hävitasid kloostrikultuuri ning enamus osa saarest langes nende võimu alla), samuti röövretki Vahemerele (peamiselt lääne osadesse). Nad kujutasid Euroopale suurt ohtu, kuna nad põletasid linnu, röövisid ning tapsid inimesi. 14)Skandinaavlaste maailmapilt ja uskumused. Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Nende arvates oli maailm täidetud mitmesuguste müütiliste olenditega nagu näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valkrüüd (kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu ning toimetasid nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse). Skandinaavlased nägid maailma kolmeosalise
Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3. Iseloomusta Werterit (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Milline on Wertheri maailmapilt? Arutle, miks on Werther vastuolus aadliühiskonnaga? Werther on tundeline noormees, keda paelus lihtsus ja looduse ilu. Ka tema armumine Lottesse oli silmapilkne. Minu arvates on ta üsna enesesisene inimene, sest ta ei taha kellelegi haiget teha ja selle pärast ka ei võitle Lotte südame pärast vaid sai Charlotte mehe sõbraks. Talle ei meeldinud aadlike südametus ja kiibitsemine kuna ta ise oli heasüdmalik. 4
Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine.*See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole. Naised tahtsid näida lahked ja õiglased, seega nad jagasid palju toitu. Parim variant oli anda toitu kerjusmunkadele, kust dominiiklased saidki oma põhitoidu kätte. b)Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest.loodusobjekte(puid,jõgesid,allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid.Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olendidtega ( ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid).Skandinaavlased jaotasid oma jumalad kaheks AASIDEKS ja VAANIDEKS- kes omavahel võitlesid kuid nüüdseks leppinud.Tähtsamateks jumalateks olid sõja-japäikesejumal Odin, piksejumalThor ja viljakusjumal Frej.Jumalaid austati
Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev,
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Suur osa lastest hukkusid, osa müüdi orjaturule. Vaid väike osa lastest jõudsid lõpuks koju tagasi. Ristisõdade tagajärjed: · Vahemere kaubanduses hakkasid domineerima Itaalia kaupmehed · Antiikteadlaste teosed jõudsid Euroopasse tagasi · Tutvuti uute kaupadega (paber, siid) · Muudeti toitumisharjumusi, tuli kahvel · Euroopa muudeti kristlikuks maailmajaoks · Lõhe islami ja kristliku maailma vahel 18) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed 19) Keskaja inimese maailmapilt Kõige tähtsam oli, et oleks jumalale meelepärane elu. Tähtis oli elada oma seisusele kohaselt. Kõige kõrgem vaimulik oli Rooma paavst. Kõrgeima ilmaliku võimu kandja oli keiser. Usuti, et inimese seob pärispatt. See oli inimestel kaasas sünnist saati. See oli kaasas pärast Aadama ja Eeva pattu. Purgatoorium ehk puhastustuli seal põlesid inimese patud ära. Usk, lootus, armastus, õiglus, meelekindlus, mõistlikkus, mõõdukus
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavu...
Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes usulise kirjanduse väljaandmine : ilmus esimest korda eesti keele piibli täielik tõlge. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid rahva hulgas kalendrid .Need sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduse, küll arstimise valdkonnast. 5.VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Mida kujutas endast keskaja lõpul kujunenud uus maailmapilt, mis on valgustus, nimeta 3 tuntumat prantsuse valgustajat, mis on valgustatud absolutism, millistes Euroopa riikides see esines, mis sajandil, iseloomusta valgustatud valitseja tegevust kas Friedrich II (Preisimaal) või Katariina II (Venemaal) näitel. Uus maailma pilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni inimsilmale kättesaamatud .See tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väidetele
andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline õpetus ilust. Noorim filosoofia haru, Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. 2. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu, maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Vahetud: (Müüdiline, kristlik-religioosne) Teoreetilised: (filosoofia, teoloogia,teadus) MÜÜT: hõimu või sugukonna algkogum, etumoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega
etteaste kestus; domineerivad tegelased, alternatiivsed tegelased, paaristegelased. Varjatud tegevus - sündmused, millest jutustatakse, toimuvad vahetu lavategevusega samal ajal Tegevusühtsus - lugu peab olema terviklik, tervik on see, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Tegevusühtses näidendis on kõik episoodid omavahel seotud ja möödapääsmatult vajalikud. Lokaalsed konfliktid - harmooniliselt korrastatud maailmapilt, kus reegleid rikkuvad juhused ei suuda lõppkokkuvõttes kõigutada maailmakorra põhialuseid. Korra tagab mingi kõrgem, üleisikuline jõud. Lokaalsed konfliktid tekivad, teravnevad ja leiavad lahenduse näidendis kujutatud sündmuste raamides. Püsikonfliktid - Inimene seisab silmitsi alusteni vastuolulise reaalsusega, mis ei jäta kuigivõrd ruumi tahte ja juhuse vabale mängule. Konfliktsus on elu püsiv, inimese tahtest sõltumatu omadus
sisse tooma Aafrikast neegerorje. Orje hangiti peamiselt Aafrika suguharupealikelt ja kuningatelt, kes vahetasid sõjavange euroopalike kaupade, alkoholi ja tulirelvade vastu. Arvatavasti veeti kuni 19.saj keskpaigani kestnud orjakaubanduse käigus Aafrikast Ameerikasse 15 – 20 miljonit neegerorja. 2.4. Maadeavastuste mõju Euroopale: Maadeavastuste tulemusena avardus eurooplaste maailmapilt. Seni ainult Euroopa ja Vahemere põhja- ja idaranniku alade tundmisega piirdunud teadmised suurenesid varauusaja lõpuks ⅘ maakera pindalast. Euroopa kaubanduse raskuspunkt kandus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Uuteks kaubanduskeskusteks kujunesid ookeanile rohkem avatud Sevilla (Hispaania), Lissabon (Portugal), Amsterdam ja Antverpen (Holland). Hispaania ja Portugali kõrval tõusid 17.saj uuteks koloniaalriikideks Holland,
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmidek...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalse...
valud. 1939. aastal palus ta valuvaigistiga üledoseerida. Ta püüdis elu lõpuni patsiente vastu võtta, kuigi ise enam kõnevõimeline polnud. Freud oli juut. See, mis Euroopas enne II maailmasõda toimus, oli holokaust. Teda kaitses tema rahvusvaheline kuulsus. Elu lõpus emigreerus Inglismaale. Emigreerumisega seoses ei lastud teda ära, enne kui ta GESTAPOle allkirja andis. 20. sajand on psühhoanalüütiline sajand. Inimkonda on mõjutanud 3 maailmapildimuudatust: Kopernikuse maailmapilt (maa on üks paljudest planeetidest ja tiirleb ümber päikese) ja darvinism (inimene on üks paljudest liikidest, pole jumala valitud) ja Freud (inimene pole iseenda peremees teda juhivad mitteteadlikud jõud). CARL GUSTAV JUNG 1. ,,Tänapäevamüüt" 2. ,,mina ja alateadvus" 3. ,,Inimene ja tema sümbolid" 4. * ,,Psühholoogilised tüübid" 5. * ,,Naised, kes jooksevad huntidega" 6
- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga
Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja Shakespeare’i tragöödiad, ajastule omased enesekahtlused. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, vältas seal 3 sajandit. 7. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumaliku komöödia „Põrgu“, „Puhastustuli“; Vita nuova. Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist käsitust. Armastus Beatrice vastu. Autobiograafiline luuleraamat. Armastuses hakati põlastama tavalist meelelist kirge. Armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus. Esimese eurooplasena julges filosoofilis-religioosset teemat käsitledes kasutada ladina keele asemel rahvuskeelt. „Jumalikku komöödiat“ hakkas kirjutama paguluses, ise pani pealkirjaks „Komöödia“
erapooletus. Konstruktivistlik õpiteooria: Õppimine pole passiivne info vastuvõtmine või “lattu” panek, vaid õppides loob õppija uut teadmist ise, aktiivselt. Õppija varasemad kogemused ja teadmised mõjutavad seda, kuidas ta töötleb uusi teadmisi. Õppija ei reageeri kunagi välisele stiimulile kui sellisele, vaid oma tõlgendusele antud stiimulist. Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses, mille tulemusena maailmapilt pidevalt muutub ja omandab uue struktuuri – õppides loob õppija ka iseennast. ÕPETAJA & ÕPILANE: Õpetaja aktsepteerib ja püüab arvestada õpilase kordumatut isikupära. Õpetaja austab õpilase õigusi ning suhtub temasse inimlikult ja õiglaselt. Õpetaja püüab mõista õpilase tegutsemismotiive, mõtteviisi ja tõekspidamisi ning käsitleb taktitundeliselt õpilase isiku ja eraeluga seotud küsimusi. Õpetaja omab empaatiavõimet, tunneb õpilaste tundeid ja mõistab neid
Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi Müüt esteetilise väljendusvahendina, jutustusena, kirjaliku vormina; Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; Müüdi ülesanne on algupära seletamine; Müüdid on valesti mõistetud või „primitiivne“ teadus; Müüdid muudavad universaalse konkreetseks või arusaadavaks; Müüdid väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi;
jõgedevahe haruderohkes suurte ja väikeste jõgede süsteemis. Maad, kus elavad mordvalased, on väga viljakad. Ka tänapäeval on mitmed suured külad täielikult peitunud uhtorgudesse. Pärimuse järgi olid külad varem ümbritsetud metsaga. Metsa kadumise järel uhtorg kuivenes ja allikad lakkasid tegutsemast. See asjaolu sundis küla ümber paiknema esialgsest asupaigast madalamale. Mordvalaste maailmapilt: Leidub erinevusi ka lokaalselt rahvariietes, kommetes Jumalate rohkus - maailma valitsevad ülem- ja alamjumalused, kes iidsetel aegadel kehastasid päikest, soojust, tuld ja teisi universumi objekte. Iga jumalus soosis ja valitses teatava objekti, territooriumi, loodusnähtuse üle. Naisjumaluste domineerimine - Mordva keeltes puudub ka sooeristamise kategooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
