Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maailmameri" - 191 õppematerjali

maailmameri e. ookean *soojusmahtuvus 1000 x suurem kui atmosfääril Ookean talletab rohkem en., sest: *soojusmahtuvus on suur*ookeanil soojeneb ~100 m pinnakihti, vesi on pidevas liikumises*toim. pidev aurustumine Soojus paikneb maailmas ümber: *jää sulamisel-neeldub en. *vee aurustumisel- neeldub en. *veeauru kondens.
Maailmameri

Kasutaja: Maailmameri

Faile: 0
thumbnail
6
docx

Planeet " maa "

Mäe tipus on seega õhurõhk väiksem kui mäe jalamil. Õhk on pidevas liikumises. Tuul on õhu liikumine . Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. 5. Vesi Maal Vaadates gloobust, märkad kohe, et vesi katab suuremat osa Maa pinnast. Seda to-hutut veevälja nimetatakse maailmamereks. Kui palju Maal üldse vett on? Tundub, et meie planeedi veevarud on tohutud; hõlmab ju maailmameri 360 miljonit km 2 ehk 70 % Maa üldpindalast. Maailmameri jagatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri. Ookeanid on üksteisest mandritega eraldatud, kuid ainult osaliselt. Vaatamata eraldavatele mandritele on ookeanid kõik omavahel ühenduses ning vesi võib takistamatult ühest veekogust teise voolata. Maailmamerest avaneb inimpilgule üksnes tema pinnakiht. Maailmamere keskmine...

Loodus õpetus
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat-Maa

Austraalia regioon on ürgseim. Pärisimetajate alamklassi esindajad peaaegu puuduvad, kui jätta arvetamata mõned hiirlased, käsitiivalisedja liigid, mis inimene on aklimatisserinud. Seevastu elutseb seal rohkesti kukkurloomi. Endeemsed on ürgimetajad, kaasuarilised ja kärsspealised. Rohkem kui kuskil mujal on papagoisid. Maailmameri jaguneb loomastiku alusel 7 regiooniks. Arktilise regiooni loomastik on liigivaene, kuid isendirohke. Kaladest on valdavad lõhelased, tursklased ja lestalised. Imetajaist on iseloomulikud 3 vaalalist. Boreoatlantilise regiooni loomasik on samuti suhteliselt vaene. Kalade hulgas puuduvad endeemsed sugukonnad. Rohkesti elutseb seal tursklasi, heeringlasi ja lestalasi. Lindudest on endeemne alk, palju on suulat. Imetajaist on iseloomulikud hallhüljes, pringel ja laiksilmdelfiin...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg

Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega (trollid, ohtlikud hiiud, valküürid). Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri , kus elas hiiglaslik madu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Hiljemalt 3...

Ajalugu
492 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri , õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel....

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Spikker

Maailmamere suurus. Ookeanid. Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean....

Merefüüsika
39 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Pinnamood,pinnavormid ja nende kujunemine

Kordamine kontrolltööks 7 kl. geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri ? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

Suurem on see kohtades kus on liiva,kruusa või lõhelisi kivimeid, väiksem kohtades kus pindmise kihi moodustavad savid,turvas ning põhjavee tase ulatub maapinnale - Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äravoolava veehulga vahekord kindlalt ajavahemikul.Kulupooleks auramine ja äravool ning tulupooleks sademed ja juurdevool. - Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab suure osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Suurim soojushulk auramisele kulub passaatide piirkonnas,vähem poolustel ning ekvatoriaalvööndis.Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem.Maailmamere vee omadusi mõjutavad lisaks päikesekiirguse hulgale veel sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine....

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Maailmamere reostus

klass Üldiselt  Maailmameri - katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.  Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus  Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre  Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre  Prügi maailmameres.  Maailmamere hapestumine  Sureb palju loomi, linde Põhjused  Heitveed  Prügi sattumine merre  Kemikaalid  Väetisreostused  Naftatankrite lekked  Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed  Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks.  Veeõitsengud  Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi.  Maailmamere hapestumine  Õlireostus Probleemide lahendused  Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine.  Prügi mitte vette viskamine  Piirata CO2 sattumist õhku  Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped  ÜRO mereõigu...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Ilmselt on siin taaskord tegemist tagasiside mehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine. Miks peame kaitsma vett Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis- Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on...

Keskkonnaõpetus
131 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
9
doc

VETEVÕRK

33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus ) (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Mõisted: veereziim, maailmameri , rannaprotsessid, rannavall, järsk- ja laugrannik, jõgede...

Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid.

aastaks ületab rahvaarv, kes on sunnitud teravilja sisse vedama, arvatavasti 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine - Inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. 1950-1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine ainult poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliike säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaa ressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi - alanev põhjavee tase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine - viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta...

Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pedosfäär

valglad jaotatakse perifeerseteks ja sise-äravoolualadeks. -Infiltratsioon on protsess, kui osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ja moodustab põhjavee. Infiltratsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas või kui põhjavee tase ulatub maapinnale. -Veebilanss ­ mingi koha veevaru, P(sademed)=E(auramine)+Q(äravool) *Maailmameri katab 71%maakera pinnast ja on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ja selle kogujaks. Maailmameri neelab 92% päikesekiirgusest. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Kõrgem soolsus on lähistroopilistel, madalam ekvatoriaalaladel. Elustik on suurim suure soolsuse juures. Produktiivsus on tingitud peamiselt jõgede vee väljavoolust ja soojast mereveest. *Rannamoodustis on lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm....

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär

Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. * Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks: 1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks 2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli...

Geograafia
355 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vesi

Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...

Loodusõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Geodeesia roll tänapäeval

ca Geodeesia on üks vanimaid teadusharusid. Meieni jõudnud Samuti ei saa inimliku uudishimu rolli alahinnata. Pole tõendite kohaselt paelus Maa kuju ja mõõtmete määramine sugugi imekspandav, et arutlused ilmaruumi ehitusest ja inimest juba vähemalt kolme tuhande aasta eest. Arvata Maa kujust olid muuhulgas paljude tuntud Vana-Kreeka võib, et see huvi kasvas välja vajadusest mõista teatavate filosoofide lemmikteemadeks. Kuna veel polnud kuigi loodusnähtuste toimumist. Nii näiteks olid kuuvarjutused täpseid mõõtevahendeid ja samas puudus ka praktiline toona üsna hirmutekitavad sündmused, andes ainest vajadus Maa kuju/mõõtmete täpseks teadmiseks, siis lasti mitmesugusteks spekulatsioonideks. Samas aga vihjas see aga fantaasial lennata. Nagu filosoofide puhul ikka, oli väite loodusnähtus Maa tegelikule kuj...

Geodeesia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun