Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"maailmameri" - 190 õppematerjali

maailmameri e. ookean *soojusmahtuvus 1000 x suurem kui atmosfääril Ookean talletab rohkem en., sest: *soojusmahtuvus on suur*ookeanil soojeneb ~100 m pinnakihti, vesi on pidevas liikumises*toim. pidev aurustumine Soojus paikneb maailmas ümber: *jää sulamisel-neeldub en. *vee aurustumisel- neeldub en. *veeauru kondens.
Maailmameri

Kasutaja: Maailmameri

Faile: 0
2
rtf

Hüdrosfäär

23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põ...

Geograafia - Keskkool
36 allalaadimist
8
doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia ­ üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine i...

Ajalugu - Keskkool
119 allalaadimist
5
doc

Geograafia mõisted

Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algust Maailmaa...

Geograafia - Keskkool
56 allalaadimist
23
doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA...

Ajalugu - Keskkool
80 allalaadimist
4
doc

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

astronoomiline ühik ­ Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta ­ Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus ­ a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid ­ 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesid 4. Päikesesüsteemi pla...

Keskkonnafüüsika - Eesti Maaülikool
199 allalaadimist
16
ppt

Ökoloogia ettekanne

Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailmameri Vee...

Ökoloogia ja... - Tallinna Tehnikaülikool
22 allalaadimist
8
doc

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine

Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. Joonis 1. To...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
20 allalaadimist
20
odp

Loodusvööndid

12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvö...

Geograafia - Põhikool
75 allalaadimist
4
docx

Geograafia mõisted 1. periood

Astenosfäär ­ ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum ­ Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö ­ kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor ­ (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus ­ kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang ­ geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma ­ Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest k...

Geograafia - Keskkool
19 allalaadimist
29
doc

Geograafia materialid

Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuule...

Geograafia - Keskkool
62 allalaadimist
4
docx

Hüdrosfäär, konspekt

HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast mida rohkem saja...

Geograafia - Keskkool
65 allalaadimist
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne,...

Ühiskonnaõpetus - Keskkool
83 allalaadimist
2
odt

Hüdrosfääri konspekt

Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss...

Geograafia - Keskkool
30 allalaadimist
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas...

Geograafia - Keskkool
68 allalaadimist
5
docx

Geograafia põhimõisted

On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud...

Geograafia - Keskkool
29 allalaadimist
4
docx

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI : SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon ­ sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale juurdetuleva ja äram...

Geograafia - Keskkool
86 allalaadimist
12
rtf

Geograafia - üldmaateadus

Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). 2) MILLINE? -...

Geograafia - Keskkool
36 allalaadimist
9
doc

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem ­taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest erinevad ,,Maa tüüpi...

Maateadus - Tallinna Ülikool
168 allalaadimist
12
docx

Keskkonnafüüsika eksami konspekt

Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon: ·Elliptilised ·Spi...

Keskkonnafüüsika - Eesti Maaülikool
182 allalaadimist
9
sxw

Geograafia mõisted.

Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke ­ laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär ­ kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks j...

Geograafia - Keskkool
39 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun