Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maailmameri" - 191 õppematerjali

maailmameri e. ookean *soojusmahtuvus 1000 x suurem kui atmosfääril Ookean talletab rohkem en., sest: *soojusmahtuvus on suur*ookeanil soojeneb ~100 m pinnakihti, vesi on pidevas liikumises*toim. pidev aurustumine Soojus paikneb maailmas ümber: *jää sulamisel-neeldub en. *vee aurustumisel- neeldub en. *veeauru kondens.
Maailmameri

Kasutaja: Maailmameri

Faile: 0
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Hüdrosfäär Maailmameri - hõlmab 71% Maailmamerd iseloomustavad: 1. Sisemeri - veevahetus väinade kaudu 1. Keskmine soolsus - 35 pr. Nt. Punane meri, Vahemeri, Läänemeri, Must Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 pr. (suur Meri aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 pr....

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

Päikese laigud on ümbritsevatest piirkondadest 1000 kelvini võrra madalama temperatuuriga piirkonnad P fotosfääris. P laikude rohkus ja suurus iseloomustab P aktiivsust. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. Maakera veevarud ­ Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe toimub P´lt saadud energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe....

Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaeg

Nende arvates oli maailm täidetud mitmesuguste müütiliste olenditega nagu näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valkrüüd (kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu ning toimetasid nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse). Skandinaavlased nägid maailma kolmeosalise puuna; ülemised oksad ulatusid taevasse, juured aga põrgusse. Seda peeti universumit toetavaks raamistikuks. Inimesed elasid keskel, mida ümbritses maailmameri , kus elutses hiiglaslik madu Jörmungandr. Inimeste kohal asetses jumalate elupaik, kus vikerkaaresild viis otse allmaailma. Üle mere elasid härmahiiud (inimeste ja jumalate vaenulikud gigandid). Pärimuse järgi pidi maailm hukkuma hea ja kurja viimases võitluses. See tähendas kõige hukku (ka jumalate) ning maailma vajumist keevasse ookeani. Skandinaavia uskumustes kerkisid esile 3 tähtsamat jumalat ­ Odin...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nüüdismaailma mitmepalgelisus

aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavasti 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine Inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastail 1950 ­ 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimeste arvu kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi ­ alanev põhjaveetase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine ­ viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima 50 aasta jooksul üha...

Ühiskond
97 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vesi

Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri , 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude...

Keskkonnakaitse ja säästev...
127 allalaadimist
thumbnail
3
txt

7.klass VEESTIK KT KORDAMINE

veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri , selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4%...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär

· Veeringe Suur veeringe:esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe:esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Vä Veeaur Sademed Maailmameri ike veeringe Su Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri ur veeringe...

Geograafia
95 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ühiskonna valitsemine, rahvusvahelised suhted ja kaasaegse maailma mitmepalgelisus

Globaalprobleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. - Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas - Keskkonna saastumine ­ süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine - Happevihmad - Veekaitse ­ joogi- ja niisutusvesi, maailmameri . - Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu, mullastiku väljakurnamine - Linnastumine - Toitluskriis ­ näljahäda- ÜRO ekspertide hinnangul moodustab inimese päevane energiavajadus 2500-2600 kcal, kriitiline punkt on 1600 kcal. Ligi 22% arengumaade elanikest toitub allpool kriitilist punkti ­ Lõuna- ja Kagu-...

Ühiskonnaõpetus
211 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõpueksami kokkuvõte

· Ekvatoriaalses kliimavöötmes puuduvad aastaajad, sajab palju, aasta ringi püsib kõrge õhutemperatuur. · Praegusaja kliimale terves maailmas on iseloomulik üldine soojenemine, mille põhjuseks on inimtegevus ja selle tagajärjel kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. · Maailmameri on ühtne veekogu, mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks, rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari, poolsaari, lahtesid, väinasid. · Maailmamere vesi on soolane aurumise tõttu, mis on suurem troopilise kliimavöötme aladel. · Vesi maailmameres liigub lainetuse, hoovuste, loodete mõjul. Vee liikumine on välja kujunenud pika aja jooksul ning sõltub valitsevatest tuultest, loodetest ja maakera...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Õhu koostis

Kuidas mõjutab Eesti ilma tsüklon ja Antitsüklon? · Antitsüklon- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. · Tsüklon- talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 8. Nimeta hüdrosfääri osad! · Siseveed ehk magedad veed: järved, jõed, liustikud, sood, allikad · Maailmameri ehk soolased veed 9. Milles seisneb maailmamere tähtsus? Salvestab soojust ja kannab seda edasi maismaale 10. Merevee omadused ja millest see sõltub? · Temperatuur sõltub sellest, kui kaugel on ekvaator maailmamerest · Soolsus, sõltub sellest kui suur on aurumine 11. Millest sõltub aurumine hüdrosfääris! · Õhuniiskusest · Temperatuurist · Tuulest 12. Iseloomusta globaalset õhuringlust! 13....

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kalandus. Metsandus

Väga palju kasvatatakse kala Aasia riikides. kasvatatakse : karpkala, forelle Suured kalakasvatused : Hiina, India, USA Suured kalapüügiriigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, (Norra) Eksport: (arenenud riigid) Norra, Taani, Hiina, Kanada Import: Jaapan, Taani, Norra, Hispaania, USA Kalavarude vähenemine Maailmameri kannatab ülepüügi all. Eeelkõige on vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja väheväärtuslikumat kala. See põhjustab ka nende varude vähenemist - lõpuks väheneb üleüldine väljapüük, mis mõjutab mitmeid majandussektoreid (nt toiduainetööstus) Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud . (radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud,...

Geograafia
79 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Läänemeri

Püsivate ning tugevate läänetuultega tõuseb meretase peamiselt Baltimaade rannikul, Rootsi idarannikul aga veetase alaneb ja tormide purustav mõju jääb tagasihoidlikuks. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni. IPCC ennustab, et saja aasta pärast võib maailmameri tõusta 20- 60 cm. HELCOM See on lühend sõnast Helsinki Commission ehk Helsingi komsjon. Selle eesmärk on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõikide reostusallikate eest, tehes koostööd Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsiga. HELCOMI tulevikunägemus oleks terve Läänemere...

Geograafia
177 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Loodus ei andesta vigu

Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Õhu kaits...

Eesti keel
381 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geo küsimused

Raudteid on 140 riigis kogupikkusega 1,2- 1,3 mln km ja enamasti on need riigi omandis. Kuna raudtee- ehitus on kallis, siis on see tulus ainult suurte veosevoolude ja pikkade vahemaade korral. Raudteetransport saab tulemuslikult toimida ainult koostöös auto või meretranspordiga, nafta korral torutranspordiga. C)Veetransport ehk laevandus on vanimaid transpordi liike, mis jaguneb mere ja jõetranspordiks. Tänu merelaevanduse kiirele arengule maailmameri enam ei lahuta riike ja rahvaid, vaid hoopis ühendab neid. Meralaevanduse eelised on meredeede peaaegu piiramatu läbilaskevõime, laevade suur mahtuvus ja kandevõime, suur tööviljakus ning suhteliselt väike kütuse ja muu energia kulu. See tagab vedude madala omahinna, mistõttu üle 2/3 maailma kaubandusest käib meri kaudu. D)Õhutransport ehk lennundus on noorim ja kõige dünaamilisem transpordiliik, mis on ilmselt kõige rohkem kaasa aidanud globaliseerimisele...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vesi

Langev lumi ja vihm toidavad aga jällegi ojasid, millega on pandud alus väga tähtsale ökoloogilisele aineringele- veeringe. Veeringe annab meile siiani lõpmatuna näiva voolavast veest tuleneva potentsiaalse energia varu (Sõstra). Miks me peame vett kaitsma? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini (Sõstra). Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna- Eestis...

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri ­ 97,2% Mandrijää ja jääliustikud ­ 2,15% Põhjavesi ­ 0,62% (sh aktiivse vee...

Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metaan ja kliima soojenemine

Teatud aja jookusl saavutatakse piir, millest edasi on lahustumine ning seega looduse võime omastada süsinikdioksiidi, väheenud või hoopis peatunud. Kui süsinikdioksiidi on liiga palju, ei suuda loodus seda enam omastada. Merevee temperatuuri tõustes süsinikdioksiidi lahustusvus vees halveneb. Praeguse heitkoguste kasvutempo juures ei suuda maailmameri enam endiste efektiivsusega süsinikdioksiidi (mis on mõju poolest peamine kasvuhoonegaas) omastada, mistõttu viimase kontsentratsioon atmosfääris kasvab tulevikus veelgi kiiremini. Seetõttu on oodata ka temperatuuri kasvutempo kiirenemist. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Peamised muutused on sellised: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel...

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Atmosfäär

· Merehoovused · Reljeef konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: · geograafiline laius; · kaugus ookeanidest ja meredest; · soojade, külmade hoovuste mõju · pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); · valitsevad tuuled Kliima on Maa või mõne selle piirkonna temperatuuri, sademete jm. statistiline iseloomustus. Kliimasüsteemi moodustavad aga kõik need tegurid, mis Maa kliimat kujundavad: Päike energiaallikana, atmosfäär, maailmameri , maismaa, õhus olevad gaasid jne 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekti süvenemise tekkepõhjuseks: On nn. kasvuhoonegaasid: · susihappegaas e. CO" · metaan CH4 · lämmastikoksiidid NOx...

Geograafia
138 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun