dusi ja kordusi. Rõhutas arendamisel. e illustreeritud didaktilisiPiltvärsslood: "Pambu peedu", "Seene-Mikk ood on mängulised, fan-"Piripilli-Liisu" 1906 a. oni- ja sõnakoomikaga Valimik: "Lõhkiläinud Kolumats" 1979 a. ppetlikkus epõhimõte "Kalevipoeg", "Suur Tõll" 1928 a. iialdustega (nt. Piripilli- Värsid: "Lapsed tuppa", "Eidekese unenägu e märgatav areng nii kvalitatiivses, kui kvantitatiivses mõttes. diga neljkordseks. Kättesaadavaks muutus maailmakirjanduse eesti- ujunes välja ulatuslik ja sisukas lasteajakirjandus, ealine ja sooline useks ja rahvuskirjanduse hinnatavaks osaks. Looming keel, põnev sündmustik"Inderlin" reisikiri 1920 (2001 Tartu) muinasjutulise elemen-""Nukitsamees" 1920 ("Laste jutud" 1987 ajakirjanduses lühilugu-"Lauka poiste ootamatu teekond" 1925 "Pett ja Parbu" 1928 ("Laste jutud"1987) ga tungida lapse maa- Esimene lastevärss "Andi unenägu" 1902
Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast renessanslikku elujanu, nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus. Tragöödia-17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Igaühes neist tõuseb esile võimsa individuaalsusega tegelaskuju, mis sarnaneb müüdile. Tragöödiates seob Shakespeare üksikinimese saatuse tihedalt ühiskonnaga, peegeldas sügavalt uusaja esimest suurt kriisi, näitas nii selle põhjusi kui tagajärgi. Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" -- tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süzee on laenatud
moodi. Otto Weiningeri minatud naised Tammsaare loomingus", Vikerkaar 1-2/2005). Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja tõelisuse subjektiivsuse nig küsimuse: mis on tõde ja kas on tõde. Kindlasti võib siin leida ka Dostojevski mõjusid (eriti novell "Uurimisel"), vabaduse ja "piiride" proovilepanekut. Üliõpilasaastatel tutvus Tammsaare rohkem ka "Noor-Eesti" põhimõtete ja loomelaadiga ning luges ohtralt maailmakirjanduse klassikat (O. Wilde, Galsworthy, Maeterlinck, Nietzsche, Sologub), mille muljed avalduvad eelkõige tema tol perioodil kirjutatud perioodikas, kuid ka ilukirjanduslikus loomingus. Omaaegne kriitika ei võtnud linnaharitlaste temaatikaga lugusid kuigi hästi vastu, kritiseeriti vormi ja stiili, kuid ei märgatud tegelaste psühholoogilist sügavust, millegi ületamist ning uusi tasandeid, mida nad saavutavad. Väga mitmekihilised
peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab." Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui parasitaarsel moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja tundeid. Undi stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted (Brecht, Remarque, Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid "kokku pandud", teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja, kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust
" "Inimesed, nagu raamatudki, leiavad vahel tunnustust liiga hilja." Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast
..........................lk9 Tõstamaa Keskkool 2 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Belgia kirjandus XIX sajandi lõpp ning XX algus tähistasid erakordset ja tormilist arengut ka belgia kirjanduses. Ainuüksi paari aastakümne vältel kerkis Belgias esile hulk autoreid, kelle looming kuulub maailmakirjanduse paremikku. Nende kirjanike hulgas on silmapaistvamad Charles De Coster, Emile Verhaeren ja maurice Maeterlinck. Et Belgias sai põhiliseks põllumajanduslik arengusuund, siis säilisid siin patriarhaalsed suhted, mis Inglismaalt, Prantsusmaalt ja isegi Saksamaalt selleks ajaks juba ammu kadunud olid. 1880-ndate aastate algul toimusid kogu maal murrangulised muudatused. Tööstuse ja ka metallitööstuse tormiline areng nõudis massilist tööjõudu. Selle tõttu laostusid ja
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik,...
kahest osisest. Selle sprinteri võimed on lihtsalt erakordsed. Egiptuse raidkunst on väga omapärane. Ma arvan, et üritus lõpeb nurjumisega. Õpilane ei osanud oma seisukohti täpselt sõnastada. Sellest teosest leiab lugeja huvitavaid andmeid nii meie loomastiku kui taimestiku kohta. Nõupidamisel juhiti tähelepanu meie filmide eriomastele puudujääkidele. Ostsime kingituse mälestusesemete kauplusest. Luuletus on neljasalmiline. M. Cervantese ,,Don Quijote" kuulub maailmakirjanduse meistriteoste hulka. Pole enam kaugel aeg, kus inimese reis Marsile muutub teostumatust unistusest tegelikkuseks. Tänapäeval suudab inimene edukalt võidelda looduse taltsutamatute jõududega. Koguteos tutvustab lugejat õpilaste omaloominguga. Kõik keeleõpetuse reeglid on üldistatud konkreetsest keelelisest materjalist. Kõrge külalise auks korraldati pidulik lõunasöök. Täna õhtul on meie kontserdikülastajatel võimalus tutvuda noore andeka prantsuse klaverikunstnikuga.
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab S...
Tammsaare ise avaldas arvamust ,et tõlkimine ei valmista talle erilist raskusi ega pingutust. See olevat lausa omaloomingu kirjutamise kõrval omalaadseks puhkuseks, sest keeli, millest ta tõlgib, valdab ta piisavalt, pealegi on tal pikaajalise kogemuse käigus välja kujunenud oma rutiin. Oma tõlgetest tõi Tammsaare eriti südamelähedasena välja Dostojevski ,,Kuritöö ja karistu" tõlke, mille eest Eesti Kirjanikkuse Liidu juhatus talle 1924. aastal maailmakirjanduse tõlgete võistlusel auhinnaks 125 krooni määras. Tõlge ilmus alles 1929. aastal (Tammsaare...2007). 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna Anton Hansen Tammsaare publistika, mis hõlmab umbes 300 artiklit, moodustab omaette peatüki kirjaniku pärandis. See sündis ilukirjandusliku loomingu kõrval enam kui kolme aastakümne jooksul. Kirjanikust kujunes laia probleemihaardega publist, kes ütles sõna sekka paljudel elualadel.
see, mis sinu sees on. Kuningapoeg tundus küll väljanägemiselt kuri ja väga tugev, kuid tal oli hea süda ja ta kasutas oma tugevust ära selleks, et kedagi aidata mitte kellegile halba teha. Ja ka see on loo sõnumiks, et alati saab heategu tasutud. Kuningapoeg oli hea ja aitas kuningat, tema naist ja tütart ning tänutäheks sai kuningatütre endale naiseks. Katherine pähklilemb Maailmakirjanduse muinasjutt Sisukokkuvõte: See lugu jutustab väikesest printsessist Sametpõsest ja tema kurjast kasuemast ning lahkest kasuõest Katherinest. Ühel päeval sai kasuema aru, et Sametpõsest sirgub kaunim tüdruk, kui tema enda tütar. Nii otsustas ta siis abi paluda vanaeidelt, kes oskavat igasuguseid imesid korda saata. Vanaeit võlus nagu soovitud Sametpõsele lamba pea. Sametpõse kasuõde oli, aga väga abivamis ja otsustas koos oma õega kodunt põgeneda
· 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind 2010. aastal määras Valitsus Wiedemanni keeleauhinna Ain Kaalepile ,,kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest". Ta on panustanud eesti kultuuriajakirjanduse arendamisse ja maailmakirjanduse tõlkimisse eesti keelde. Kaalep rõhutab, et raamatut tuleb tõlkida originaalkeelest. Keeleauhind anti Ain Kaalepile üle Vabariigiaastapäeval 24. veebruaril 2010. Auhinnaks oli 500 000 eesti krooni. Ain Kaalep keeleuuendajana Ain Kaalep ise soovib, et teda ei nähtaks ainult kui sõnavara uuendajat vaid pigem stilistilist uuendajat. Kuna õigekeelsuse mõiste on Eestis väga laialivalgunud, siis tuleks Kaalepi arvates teha vahet õige- ja heakeelsusel
Lisa 5: Malta Ordu vapp ja lipp Eliisa Sarv 18 Malta Ordu lipp Malta Ordu vapp Lisa 6: UNESCO Eliisa Sarv 19 Unesco (United Nations Edudational, Scientiftic and Cultural Organization), mis täpsemalt tähendab rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon mis on loodud üle- maailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultturi, kommunikatsioonide, keskkonnakatse ja inimõiguste vallas. .UNESCO tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ning paljude eri rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab traditsiooniliste käsitööoskuste säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise. Eliisa Sarv 20
aastal ja Gorki-nimelise kirjandusinstituudi 1969. aastal Moskvas. Samuti käis ta ka veel Vana-Otepää algkoolis, kus alustas õpinguid 1945. aastal ja lõpetas need 1947. aastal. Samuti ka Arula koolis aastatel 1945-1946. On läbinud ka kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. On töötanud kolhoositöölisena, on olnud ka filmitoimetaja Tallinnas aastatel 1965-1968. Aastast 1970 sai temast kutseline kirjanik. Samuti on ta Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Tunnustused Rahvusmõtte auhind (2010) Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Eesti NSV teeneline kirjanik (1977) Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia suuruses 40000 krooni (2007) Tema elukaaslaseks ja abikaasaks on tõlkija Victoria Traat, kellega tal on 2 tütart. Victoria Traat on ka Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1996. On tõlkinud raamatuid paljudest keeltest.
Uushistorism lammutab ka varem välja kujunenud kaanoni ja hakatakse huvi tundma alternatiivsete tekstide ja autorite vastu, mille abil püütakse luua uus kaanon. Ärkamisaja kirjandust uuriks uushistorism ilmselt samuti sellisel viisil, et selle aegsete teoste kõrval uuritakse ka muid allikaid, dokumente ja autoreid ja püüaks aimu saada, millised diskursued ja huvid siis omavahel põrkusid ja kuidas valitsev ideoloogia või võim neid mõjutas. 17. Kuidas suhestada rahvuskirjanduse ja maailmakirjanduse uurimist (Franco Moretti järgi)? Rahvuskirjanduse ja maailmakirjanduse suhet sobib iseloomustama puu metafoor. Puu iseloomustab siirdumist ühtsuselt mitmekesisusele. Maailmakirjandust peaks seega vaatama puuna, mille mitmekesisuse loovad hargnevad oksad rahvuskirjanduse tähenduses. Kuna paljudest rahvuslikest ja kohalikest kirjandustest kujuneb üks maailmakirjandus, siis ei saa ka süsteemi uurimisel kõrvale
nimekiri või kataloog. Kirjanduses -kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiem kasutus - maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed . Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip - kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega; maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu, Euroopa päritolu - rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne; Eurotsentristlik vs avatud kaanon - multikultuurne, arutelud nn uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid; AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures ...
7. Novellikogu ,,Dekameron" kes on autor, millest teos räägib? Boccaccio novellide kogumik, kus kokku 100 novelli. Tegelasteks on 7 neidu ja 3 noormeest, kes 10 päeva jooksul jutustavad iga päev kaaslastele ühe loo. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. 8. Romaan ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" kes on autor, millest teos räägib? Cervantese peateos, mis on maailmakirjanduse üks humoristlikumaid romaane ja on kirjutatud rüütliromaanide paroodiana. Tegelased on don Quijote ja Sancho Panza. Peategelane on rüütlivoorustega, kuid samas lõpevad kõik tema ettevõtmised halenaljakate läbikukkumistega. Sancho on tema kannupoisiks, hobune on Rocinante ja oma südamedaami nimetab ta Dulcineaks. Üks naljakas seiklus järgneb teisele, teda mõnitatakse ja tehakse ta kulul nalja. Sancho kutsun teda Kuirva Kuju rüütliks. 9
maade tõlkekirjandusse. Jules Verne'i teoste üldiseloomustus Miks on Jules Verne tänaseni jäänud üheks maailma kõige avaldatavamaks kirjanikuks? Miks tema teoseid ikka ja jälle, mitmeid kordi loetakse? Ammendavat vastust on nendele küsimustele peaaegu võimatu. Me võime küll öelda, et ta oli väga hea kirjanik, aga see pole vastus. Seda enam, et ta ei olnud väga hea kirjanik samas mõttes nagu mõni teine kuulus prantslane, kes kuulub maailmakirjanduse klassikute hulka. Jules Verne'i kirjutamisviis, tema stiil ei ole päris laitmatu, tal esineb üsna palju kordusi, ühtede ja samade situatsioonide mitmekordset läbimängimist, tegelaste ühekülgset iseloomustamist ja võib-olla muidki puudusi, kui hinnata teda klassikalise kirjandusteaduse mõõdupuu järgi. Juhid ja eestvedajad on tal ülimalt vaprad, ülimalt haritud ja enamasti ka suured patrioodid (või demokraadid). Nende lähimad abilised,
kõik täituks. Oidipuse kompleks- liigselt emasse kiindunud poja nähtus. Romaan „Daphnis ja Chloe“, autor,teema, mõju. Longos- ( 2-3 saj pkr.) – on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose „Daphnis ja Chloe“ , mida hinnatakse täinini kõrgelt. Longose «Daphnis ja Chloe» on üks hiliskreeka kirjanduse kõige täiuslikumaid kunstiteoseid, mis maailmakirjanduse varasalves püsib omapärase aardena. Rooma linna rajamine ja nimi. Pärimuse järgi olid Romulus ja tema kaksikvend Remus kohaliku kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad. Nende kuri onu oli õige kuninga minema kihutanud ja ise valitsejaks hakanud. Kartes, et poisid suureks sirgudes ta võimult kukutavad, käskis julm valitseja vastsündinud kaksikud Tiberi jõkke heita. Kuid korv, millesse nad pandi, kandus jõevooluga kaldale
Tallinn: Valgus 6. Maupassant. Üksildus (“Solitude”) : http://www.hermitary.com/literature/maupassant.html 7. Nahkur, A., 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kolibri 8. Nahkur, A., 2006. Kirjandus barokist romantismini. Tallinn: Kolibri 9. Nahkur, A., 2007. Kirjandus realismist postmodernismini. Tallinn: Kolibri 10. Sang, A., 1961. Molière. Misantroop. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 11. Talvet, J.,1995. Maailmakirjanduse õpik keskkoolile 1. osa: keskajast valgustuseni. Tallinn: Koolibri 12. Villon, F., 1997. Testament. Tallinn: Vagabund 13. Толстой, Л.Н.,1983. Предисловие к сочинениям Гюи де Мопассана. Москва: Художественная литература
Kooliõpetajad andsid alguses ainult tublimatele mahukamaid teoseid koju lugeda. Hiljem laienes see kohustus kõigile. (Wikipedia 2013) Kirjanduse tundides tutvuvad õpilased Eesti ajaloo erinevate järkudega. Näiteks kui läbitakse romantismiajastu perioodi, siis loetakse ka selle ajastu raamatuid (näiteks Mérimée ,,Carmen"). 1.3. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumis Gümnaasiumi kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteosed, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga; 2) väärtustab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning kirjanikku kui loojat; 3) väärtustab kirjandust kui tunde- kogemusmaailma rikastajat ning kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; 4) loeb nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -zanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suu...
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.................................................................4 BALZAC'I LOOMING.............................................................................................................. 5 KIRJANIKU LÕPUAASTAD....................................................................................................7 REALISM..................................................................................
kaheosalises näidendis ,,Henry IV". Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli kaval ja vempe täis ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Samas iseloomustas teda renessanslik elujanu, nooruslik rõõmsameelsus, vaimukus ja elutarkus. Tragöödiad 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on saatuslik eksitus. ,,Romeost ja Juliast" on saanud tänu tegelaskujude kirglikkusele ja siirusele armastuse müüt. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare kujutab näidendis tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses
Sündimisest lihtsam veel on surm. 6.Kasutatud kirjandus 1.Veebilehekülg: http://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Jessenin 2.Ajakiri Looming 1975 / 10, lk 1735-1743 3.Ajakiri Keel ja Kirjandus 1977/ 7, lk 392-405 4.Ajaleheartikkel: Postimees 6.oktoober 1995 lk 14 Artikkel: Selles elus surra pole raske 5."Sergei Jessenin luulet " Tallinn "Eesti raamat" 1981 lk: 11,113, 6."Anna Snegina" Tallin "Eesti raamat" 1987 7. XX sajandi vene kirjandus Luule lk:133-15 8. Väike maailmakirjanduse leksikon lk:101 Kes ma olen? Ainult unistaja. Öödes kulub silmist sinileek. Siin ma veetsin lühikese aja. Teiste hulgas käisin tüki teed. Suudlen sind, sest harjumuse ikke teisi suudeldes ma kaela sain. Armusõnu süttib nagu tikke. Kahju küll, et need on sõnad vaid. Minu "armas", "lemmik", "igavesti", aga tühjus võtab hinges maad. Kui sa heidad kirgedega mesti, vaevalt, et siis tõde kätte saad. Kirg ja kiivus hukutavad vere, põletavad hinge segaseks. Oled, minu inimkasekene,
Mõjukaimaks tööks kirjamehena kujunesid 1976. aastal trükivalgust näinud "Hõbevalge" ja kaheksa aastat hiljem ilmunud "Hõbevalgem". Nendes teostes ühendas Meri oma oskused ajaloolase, literaadi ja ideoloogina ning sõnastas rahvuslikku identiteeti tugevdavad arusaamad, millele toetus hiljem ka tema poliitiline tegevus. Erk poliitiline närv ilmnes samuti aktiivses tegevuses hõimusilla ehitamisel Soomega ja emakeelde tõlgitud maailmakirjanduse teoste valikus. Laulva revolutsiooni aastatel lülitus Lennart Meri aktiivse kultuuritegelasena poliitilisse tegevusse, andes kaaluka panuse vabanemisperioodi mõttetihedatesse aruteludesse loomingulistes liitudes ja mujal. Tema tolleaegne kõne eestlaste lootusest ja rahva eksistentsiprobleemidest pole oma aktuaalsust kaotanud tänaseni. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri oli abielus kaks korda
Psühholoogilise ja satiirilise portree kujutamisel on Turgenev Puskini ja Gogoli järglane. Turgnevi poolt loodud kunstiline süsteem avaldas tuntavat mõju mitte ainult Vene poeesiale, vaid ka Lääne-Euroopa romaanile 19. sajandi teisel poolel. Tema teosed moodustavad lahutamatu osa teatrite repertuaarist. Paljud Turgenevi teosed on ka ekraniseeritud. "Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus. "Sõja ja rahu" venekeelne (Vina i mir) pealkiri on filosoofiliselt kahemõtteline, kuna ilmudes viitas selle kirjapilt võimalusele tõlkida romaani pealkirja teistesse keeltesse ka hoopis "Sõja ja maailmana". Erinevalt praegusest lubas vene ortograafia sellal nimelt teha vahet sõnal mir (rahu) ja mi´r (maailm).
koolisüsteemi,uued õpikud,moodsad koolimajad,kuueklassiline koolikohustus kehtestati,gümnaasium oli 5-klassiline,1934 ja 1937 tehti haridusreform,vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid,eriti Tartu ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks.1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia.1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia. Elulaad Haridus-Haridustaseme tõusuga kasvad lugemishuvi.1918-1940 anti välja 30000erinevat raamatut.Ilmus üha enam eesi kui ka maailmakirjanduse teoseid. Meelelahutus-Linnakultuuri osaks kujunesid teatrid,kontserdid ja kunstinäitused.Vaesemal rahval tsirkus ja kino.Inimesi huvitas filmikunst.1924a. Sündis Eesti mängufilm Mineviku varjud. 1930 arenes jõudsalt kohviku-ja restoranikultuur(kus mängisid tantsuorkestrid populaarset dzässmuusikat) Sport-1930 peeti lugu sportlikust eluviisist ja reisimisest.Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine. Välisreisid- regulars laevaliin viisi soovijad Soome,rootsi Lätti Saksam;
Nii väljendub selles ladinakeelses sentensis kokkuvõetud kujul Tobiase muusika peaeesmärk, tema credo. R. Tobias oli võitlejatüüp, kes püüdis oma loomingulise energia ja selgete kunstiliste tõekspidamistega mõjutada nii kaasaegseid kui ka toonast Eesti muusikaelu, seda kirjasõnaski. R. Tobiase kirjanduslikud huvid olid väga mitmekülgsed. Juba varases nooruses oli ta isakodus piiblilugude kõrval tutvunud maailmakirjanduse suurkujude Homerose, Shakespeare´i ja Goethe teostega. Hiljemgi armastas Tobias palju lugeda. Kahtlemata mõjutas see kõik tema kirjanduslikku eneseväljendusoskust ning aitas kaasa isikupärase stiili väljakujunemisele. Suulistes mõtteavaldustes oli Tobias sageli terav ja kaitses ägedalt oma seisukohti. Peterburis elades kogunes ta tihti sõpradega "Kühne" restorani, kus vesteldi ja vaieldi muusika üle, analüüsiti ja kritiseeriti uusi helitöid jne
" (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab." (Krull, 1993). Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui parasitaarsel moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja tundeid. Undi stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted (Brecht, Remarque, Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid "kokku pandud", teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja, kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust
arvestades võimalikult kõiki seoseid ja vastuolusid. Realistid taotlesid objektiivsust, kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens (18121870), prantslane Honoré de Balzac (17991850), venelased Lev Tolstoi (1828 1910), Anton Tsehhov (18601904) jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde (18651933), küpsusele jõudis meetod Anton Hansen Tammsaare (18781940) loomingus. Enne 19. sajandit saab maailmakirjanduse kontekstis rääkida antiik-, renessansi- ja valgustusrealismist. Realismil on mitmeid erikujusid: kriitiline realism, külarealism, psühholoogiline realism, sotsialistlik realism. romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane.
valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. · Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus
Manninen, F.Linnus, G. Ränk), Eesti ajaloos(A.Cederberg, H.Kruus, H.Sepp, O.Liiv, P.Tarvel, P.Johansen, J.Vasar), arheoloogias(H.Moora, M.Tallgren, M.Schmiedehelm, R.Indreko), kunstiajaloos(S.Karlong, V.Vaga, A.Tuulse, V. Raam). Hüppeliselt arenes eestikeelne trükisõna. 1918-1940 ilmus umbes 30 000 nimetust trükiseid, eesti keelde tõlgiti maailmakirjanduse tippteoseid, hulgaliselt ilmus ajalehti ja ajakirju. Väljapaistev saavutus oli 8-kõiteline Eesti Entsüklopeedia(1932-1937), maakondlike koguteoste ning Eesti ajaloo üldkäsitluste väljaandmine. Eesti kirjanikest olid silmapaistvad A.H.Tammsaare, E.Vilde, F. Tuglas, M.Metsanurk, A.Gailit, A.Kivikas, A.Mälk,K.Ristikivi, A.Jakobson, H.Raudsepp, luuletajad M.Under, H.Visnapuu, G.Sutis, H.Talvik ja B.Alver. Eesti helikunsti arendasid M.Saar, H. Eller, E.Aav, E.Tubin,C.Kreek
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eest...
päriselt koos olla. Ei olnud tal ka perekonda ja palju lähedasi, seega paistab tema autobiograafilises luules tugevalt silma üksinduse ja igatsuse teema. Nüüd oigad haledalt üksi all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus! Eesti ja maailmakirjanduse üheks suureks teemaks on rännak, mõneti julgen öelda, et meil ongi selle maaletoojaks Juhan Liiv. Järgnevalt keskendume pikemalt Liivi luuletusele ,,Rändaja", mis juba üksiku luuletusena omab tüviteksti staatust. Maailmakirjandusest teame, et rännaku motiiv leidis kasutust juba väga varastes teostes, seda motiivi on kasutanud nii W. Shakespeare oma ,,Hamletis", Sophokles ,,Kunigas Oidipuses", J. W. Goethe ,,Noore Wertheri kannatustes"
Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja žanrid, see protsess ajas muutuv Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip > kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega Maailmakirjanduse kaanon > valge rass, meessugu, Euroopa päritolu > rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne Eurotsentristlik vs. Avatud kaanon > multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn
augustil 1884. aastal oli isa alles rätsepate tsunfti sell. Peagi sai temast Tallinna täieõiguslik rätsepmeister. Kirikule ja selle ilma vägevate tahtele kuulekalt alistuv meelsus ning isa karmus ei teinud Triigi lapsepõlvekodu just eriti rõõmurohkeks. Vastavalt isa nõudele ja linna käsitööliste keskkonna tavale räägiti Triigi kodus tihti saksa keelt ja püüti orienteeruda vastavalt kohalikule saksa vaimule. Võõrkeele oskus avas Triigile varakult tee maailmakirjanduse juurde ja aitas õhutada vaimseid huvisid. Koolis õppis Nikolaid hästi ja tal oli hea pea. Kuid üle kõige tahtis ta joonistada kui aga kusagil sai, siis kriipseldas ta ikka midagi paberile. Rohkem kui kodunt leidis Triik oma huvidele toetust koolist. See oli endise kreisikooli asemele tekkinud neljaklassiline linnakool Vene tänavas, kus Triik põhiliselt õppis. Enne seda oli ta õppimist alustanud Nikolai gümnaasiumis. Kuid ,,vembumehena" tuli tal sealt ära tulla
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajää...
Õigus võib olla mõlemal, kuid piiratud ulatuses. PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA - Kanti 57 eluaastal ilmub tema "Puhta mõistuse kriitika". - Iseloom, ülesehitus ja põhimõtted - "Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist ülesannet pole, mida siin ei lahendata või mille lahenduseks vähemalt võtit ei anta." - Teose teise väljaande maht on 884 lk. - See on maailmakirjanduse raskemaid ja sisukamaid teoseid. Jaotus - Transtsendentaalne elementaarõpetus - Transtsendentaalne aisteetika meelelisuse võimalused. - Transtsendentaalne loogika mõtlemise võimalused. - Loogika - Transtsendentaalne analüütika käsitleb mõistmist (Verstand) - Transtsendentaalne dialektika käsitleb mõistust (Vernunft) Mõisteid
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
" W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Ja ehkki W. Scotti romaanide järgi ei saa õppida ajalugu, hindavad ja armastavad inimesed tema ajaloolisi romaane, millel on õigusega aukoht maailmakirjanduse klassikas. James Fenimore Cooper sündis 1789. aastal Atlandi ookeani lähedal kveekerist mõisniku perekonnas. Ta isa oli terve linnakese omanik, mida tema järgi nimetatigi Coopertowniks, ja võis uhkustada, et 40000 hinge elab tema maa peal. Lapsepõlve ja noorusaastad veetis tulevane kirjanik ses põlismetsade piiril asuvas «piiriasunduses». Juba lapsepõlves õppis Cooper armastama metsikut loodust, selgeid, pakaseid, rohke lumega talvi, kiiresti saabuvat kevadet ja purpurpunast sügist
ühel maal suurelväiksel ühes linnas suuresväikses ühel aknal elab lill *** (,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing") Paul-Eerik Rummo looming sidestub väga mitmekülgselt ning sügavalt pikaajalise eesti luuletraditsiooniga ja XX sajandi maailmakirjanduse peamiste suundumusteni. Samas on ta neid võib-olla väheseid poeete, kes on erakordse nõudlikkusega püüdnud vältida enesekordamist. Sellekohase poeetilise tõekspidamisena sobib tsiteerida ridu kogu "Lumevalgus... lumepimedus" tsüklist "Läbi talve". (Süvalep) *** ,,Keelelt kõik sõnad sülitan ja jälle õpin kõnelema
Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud. Jutustus ,,Ratta all" ja romaan ,,Rosshalde" mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti. Esimese maailmasõja aegsed läbielamised muutsid ka Hesse loomingut. Ta on kirjutanud: ,,Mulle anti veel kord õpetust, ma pidin uuesti unustama rahulolu enda ja maailmaga, ja alles selle elamusega astusin ma üle sissepühitsetud eluväe." ,,Demian. Ühe nooruse lugu"- Emil Sinclairi pesudonüümi all avaldatud romaan, mis sai Hesse loominguliseks pöördepunktiks ning kinnistas edaspidiseks põhiteemaks inimese iseendaks saamise
ning jutustus ,,Rahaauk" kajastab revolutsiooni mahasurumise julmust. 1907. aasta sügisel alustas A.H.Tammsaare õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ta arvas , et juuratudeng olles saab ta kõige põhjalikuma ja parema ülevaate ühiskonna struktuurist , selle seaduslikest ja õiguslikest alustest. Tammsaare õppis ülikoolis palju keeli, kuulas loodusteaduse ja psühholoogia loenguid ning kulutas palju aega maailmakirjanduse klasssikute lugemiseks. Ülikoolipäevil oli Tammsaare üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Tammsaare arendas ka koostööd ,,Noor-Eesti" kirjandusliku rühmitusega. Ülikooli aastatel kirjutas ta jutustused ,,Pikad sammud" , ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri ,, . Juristidiplom jäi Tammsaarel kahjuks halveneva tervise tõttu saamata. Tema tervis ei pidanud lihtsalt suurele töökoormusele vastu. 1911. aastal täpselt lõpueksamite ajal haigestus Anton
Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 57. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Maailmakirjanduse tuntumad valmimeistrid on Aisopos (6. saj e.Kr), Jean de la Fontaine (1621 -1695), Ivan Krõlov (1769 -1844); eesti kirjanduses Jakob Tamm (1861 -1907), Mart Raud (1903 -1980). Näiteks: Rebane ja viinamarjad Kord näljast aetud rebane püüdis viinamäel Haarata marju kõrgelt, hüppas kõigest jõust.
Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 57. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Maailmakirjanduse tuntumad valmimeistrid on Aisopos (6. saj e.Kr), Jean de la Fontaine (1621 -1695), Ivan Krõlov (1769 -1844); eesti kirjanduses Jakob Tamm (1861 -1907), Mart Raud (1903 -1980). Näiteks: Rebane ja viinamarjad Kord näljast aetud rebane püüdis viinamäel Haarata marju kõrgelt, hüppas kõigest jõust.
Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. • Kaanon – kreeka keeles mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, mis kiriklikult on tunnistatud pühakirjaks. Kirjanduses: kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. • Kaanoni kriitika – kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon: valge rass, meessugu – rassislik, pariarhaalne. Intertekstuaalsuse mõiste. Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne). Paroodia ja pastišš. • Intertekstuaalsus – teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. • Teoreetikuid: Julia Kristeva, R. Bartheus, Ferdinand de Saussure, M. Bahtin
küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Omakorda rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud ka hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks ladina keel. 6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid.
19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood. 33. Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod? - Historistliku lähenemisega (arusaam kultuurinähtuste ajaloolisusest) liitub võrdlemine mitmel tasandil, erinevuste ja sarnasuste otsimine. 34. Mida uurib võrdlev kirjandusteadus? - Uurimisküsimusi: rändmotiivid; mõjud ja laenud; kultuurikontaktid, sh kirjanike retseptsioon teises kultuuris, tõlked jne. 35. Millised on maailmakirjanduse mõiste erinevad tähendused? Milline neist on Teie arvates kõige sobivam? a) kõigi rahvuskirjanduste summa, b) rahvusülene kirjandus, c) parim osa rahvuskirjandustest 36. Milles avaldub uuskriitika tekstikesksus? - On tekstikeskne suund, mis vastandub positivismile. Kirjandustekst kui välistest teguritest sõltumatu, eneseküllane objekt, mida uurides tuleb kõrvale jätta autori biograafia, sotsiaalne kontekst jms. 37
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
