külastajate vajadusi rahuldada iseloomustab pakkumist. Mida on turismiks vaja? Puhkus Kultuur Loodus Haridus Tervis Äri Religioon Üritused Sõbrad & Sugulased Turism Eestis · Vaadates 2004.aasta turisminäitajaid maailmas, kasvas ööbimistega reiside arv 69 miljoni reisi võrra 760 miljonini ehk 10% võrra. · Sarnaselt muu maailmaga kasvas ka Eestit külastanud ööbimisega turistide arv jõudes 1,75 miljonini · Väliskülastajate kulutused Eestis kasvasid 21% · Kasvasid majutusettevõtete tulud: välisturistidelt 24% ja siseturistidelt 27% Turism Eestis Eestit külastavad: · Soomlased · Rootslased · Inglased · Sakslased · Itaallased · Lätlased · Prantslased Ülekaalus on puhkusereisijad, ärireisijate arv on mõnevõrra vähenenud. Turism Eestis Kuhu turistid lähevad:
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus - tunne, mis laseb pisikesel südamel oodata hellitavat tuksumist, loota magusatel huultel peatset naeratuse vormimist ning soovida väsinud meelel näha midagi kaunist, kirgastavat, suurt ja erakordset. Armastus - kütkestav hetk, kus valuline reaalsus kaob, asendudes ereroosa imede maailmaga. Willa Catheri sõnu toetab Mihhail Bulgakov oma romaanis "Meister ja Margarita". Ereroosa imede maailm leiab aset keset halli Moskvat, hallil päeval, halli rutiini keskel. Armastus, mis on sündinud salaja, kogu ümbruse eest peidus, hakkab looma eredat päikesepaistet, mis lubab kiirata ka maailmal endal. See armastus, mille tipp saavutatakse Kuradiga kätlemisel, on liiga suur selleks, et puruneda Kurjuse puudutusel. Meister ja Margarita saavutavad
veel mitmeid aastaid enne, kui paranema hakkab. Eesti majanduse tulevikku on aga väga raske ennustada. Kindel on see, et nii inimesed kui ka riik teeb kõik selleks, et kriisist pääseda. Ainus võimalus ülemaailmne kriis järgmisel kahel aastal võimalikult valutult üle elada on olla tark ja paindlik ning vältida poliitikat põhimõttel "mida halvem Eestil, seda parem meie parteil". Seega on parim võimalus paremale majandusele kui töötame maailmaga koos. Eestil on kindlasti veel ees ootamas mitmeid raskusi millega võidelda. Ning kõige paremad kogemused tulevadki just neid raskusi läbi elades. Tugevale tahtele ja heale tööle järgneb lõpuks Eestile taas hea majanduslik areng, ning võibolla kunagi isegi Lääne-Euroopa riikidega võrreldav seis. 2
Kui teadlikud me oleme maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamises. Eksistensialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis lähtub inimese mõistmisel tema eksistensist. Eksistensialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus. Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu: elu, surm ja armastus. Näiteks: Miks enne surmamõistetule surmava süsti tegemist see süstal steliseeritakse. See on selline küsimus millele õiget ega vastust ei ole olemas. Samamoodi on näide tuua Bulgakovi teosest "Meister ja Margaritast", kui teose alguses arutavad Mihhail Berlioz ja Ivan Nikolajevits jumala olemasolu pärast. Nemad on arvamusel, et pigem ei kui kui nende vestlusesse sekkub tundmatu, kes räägib kõik võimalikud teooriad ja võimalused ja üldse räägib maailmaelust palju asju, siis Ber...
Uue sajandi väljakutsed ,,Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma.", sellised sõnad on öelnud Ronald Reagan. Eesti oli kaua aega kiire tõusuga riik, mille käigus arenes meie majandus jõudsasti, sellega käis kaasas ka inflatsiooni kiire tõus. Nüüdseks kui ka meile on jõudnud ülemaailmne majanduslangus, siis naeratavate rikaste kapitalistide suud on longus. Majanduslangus on viimasel ajal aktuaalne teema. Sirvides ajalehte või uudiseid vaadates, näeme ikka üht ja seda sama - tuhat töötut Eestis juures, Läti laenud, USA börsi langus või tuntute autotootjate pankrotistumine. Kahe aastatagune utoopia on osutunud reaalsuseks. Inimsed süüdistavad alati üksteist kui on midagi halba juhtunud. Nii ka majanduslanguse puhul. Järjekordselt jääb kõigile ette USA, keda süüdistatakse laristamises ja liigsete laenude andmises. Tõetera on siin küll sees, algas see kriis...
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni
Üksikisiku tulumaks, sotsiaalkindlustusmaks, ettevõtte tulumaks, korporatsioonide tulumaks, käibemaks, lisandväärtuse maks, müügimaks, aktsiisimaks, omandi ehk kinnisvaramaks, saastemaksud, pärandi- ja kinkemaksud, tollimaksud, riigilõivud Millised tegurid määravad väliskaubanduse? Looduslikud ressursid, geograafiline asend, töötajate kvalifikatsioon, tollipoliitika, vahetuskurss Mis on maksbilanss? Statistiline aruanne, mis summeerib riigi majandustehingud maailmaga teatud perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II Riigi põhilised sissetuleku allikad: maksud; laenud (sise- ja välis-); riigiettevõtete kasum; välisabi; riigivara müük Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas: fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse ehitatud, nt. tulumaks, töötu abiraha Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mida kujutab endast kitsendav fiskaalpoliitika
on need põhikomponendid, mis hoiavad väikest rahvast koos. Kahtlemata on iga eestlane õnnelik, et oskab keelt, mida nii vähesed inimesed maailmas räägivad ja tunneb uhkust vanarahva tavade üle, mis hoiavad meis eestimeelsust. Mida enamat saaksin teha mina, kui persoon, et minu riik erinevates valdkondades püsiks kaua, säilitaks oma tavad ja kombed, hoiaks hea ja auväärse riigi mainet ning areneks koos Euroopa ja kogu maailmaga. Alustama peaksin igapäevaste toimingute jälgimisest. Eesti koosneb eelkõige inimestest, rahvast, kes hoiavad kokku ja aitavad teineteist hädas olles. Tänaval kõndides saan anda oma panuse aidates vanureid ja liikumispuudega inimesi nende igapäeva toimetustes nagu näiteks tee ületamisel või poekottide kandmisel. Levinud on ka naabrivalve süsteem, millega kaitstakse üksteist vastastikku ning ennetatakse kuritegevust. Ise saan suunata oma liikumisi
Kuid ükski koer ei suuda elada ilma isandata, ilma peremeheta. Vaevaliselt hakkavad kahe looma suhted paranema, kuni Popi ahvi vastu austust tundma hakkab ahv on ta ära dresseerinud. Koos veedavad nad alkoholist joobununa päevi, mõlemad mandunud. Lootust ega väljapääsu sellest pole, Popi ei mäletagi enam Isandat. Lootus aga tuleb, sest lugu lõppeb puändiga. Käib suur plahvatus ja maja lendab õhku, üheskoos kahe tegelase maailmaga. Võib arvata, et teispoolsuses on kindlasti uued peremeeste ja alluvate suhted. ,,Suveöö armastus" Novell ,,Suveöö armastus" keskendub kahe noore, Kustase ja Maali suhtele. Novelli alguses on suhe kassi-hiire faasis. Kustas tahab öösel insinktide kutsel Maali juurde minna, et neidisega koos olla. Maali aga näeb Kustase läbi noormees olevat vaid ühe asja peal väljas, arvab ta. Konflikt ongi selles, et Kustas ei jäta jonni Maalit paludes ja anudes, Maali aga lunimisele järgi
arengule kaasa, vastasel juhul tekitavad nad lihtsalt palju konflikte. Isamaatunne peitub suuremal või vähemal määral igaühes meis. Sõltuvalt ajast muutuvad ka kodumaa- armastuse väljendamise vahendid. Eestlaste puhul on muidugi võiks öelda et lausa väljajuurimatuks traditsiooniks kujunenud laulu- ja tantsupidu. Üks probleem mis meid rahvusena ohustab on üleilmastumine ja kogu maailmaga kaasa minemine, oma eripära hajutamine. Ajaloos on näiteid ka sellest, et liigne rahvustunne võib mõjuda hävitavalt, seega ongi kõige parem variant jääda eestlaseks, kuid saada ka eurooplaseks.
Kaks fasi 1) 1911-1914 oluline luule, keskne allakäigu ja surma teema 2)1914-1920(25) põhirõhk draamal, keskne upotistlik sotsiaal-poliitiline meelestatus. Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis., sünge meelestatus.Isiklik vaatepunkt enamasti millestk. Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda: *tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet,katastroofi ennustaja*usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset.*oluline alateadvus, intuitsioon. E. p sõda: *kaastunne ja süütunne toimuba pärast*üleskutse aktiivsusele,vastupanule,eneseohverdusele*sisult enamasti sõjavastane-mure inimese saatuse pärast. Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid üldised kujud *massid peategelasena, Poeg, Hulkur,Nimetu*väga jõuline kõne,karjatused*meeleolult õndsust taotlev. Põhiteemad: sissepoolepööratus, kaotus, surm, perekond(ahist. Mõju) uuestisünni teemad
teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab aga ahastus ja väljapääsmatustunne. Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuse ja stereotüüpide vastu. " Tark ei järgi mitte riigi, vaid vooruse seadusi. ,,( Diogenes Laertios) ,,Voorus ei vaja sõnu, neid vajab kurjus." Küünikud eitasid moraali, mille varjus tehakse alatusi. Küünikute arvates võib
ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga:Santa Maria ,Pinta ja Ninaga. Laevad-kolm galeassi ;üks karavell ja üks raske kogi tüüpi kaubapurjekas-moodustasid ühtekokku väheldase flortilli.Need olid relvastatud bombaride ja falkonettidega ,sest ikka leidus kusagil mõni vägev valitseja , kes sõdis mõne omasugusega.Pealegi polnud päris selge, kelle pooltgenualased parasjagu olid.Ka võis juhtuda , et merel tuleb tegemist teha piraatidega
On ju meedia kätes arvamuse kujundamine poliitikust inimese jaoks. Meedia eesmärk on tekitada konflikt, isegi kui seda ei ole, võttes originaalsest infost välja mõned laused, mis on "üleliigsed". Põhiline on näidata inimesele kui kergeusklikule tarbijale asju nii, nagu on see kasulik isiksusele, kes soovib selle pealt tulu saada. Tihti puhub meedia mõne väga väikse asja suureks, ja rahvale, teadmata tõde, see ka meeldib. Meedia on inimeste peamine vahend maailmaga suhtlemisel. Mismoodi oleks veel lihtsam mõjutada inimeste arusaama maailmaasjadest. Näiteks on USA võim maailmas niivõrd suur, et siia maani võime kuulda ajalehti ja telesaateid rääkivat: "... süütud ameeriklased langesid jälle halbade iraaklaste ohvriteks ja inimestel ongi selge, et Ameerika on ainuõige ja hea ja Iraak paha. Kedagi ei huvita miks rünnati ja kas ameeriklased on ainukesed, kes pole milleski süüdi?
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 MIS ON PASSIIVMAJA? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parem...
armastas ta neid ka tingimusteta vastu. Ka pidas ta iseloomu inimestel v�ga oluliseks. Mulle j�i mulje, et talle meeldisid nooremad ja vanemad inimesed, aga talle et meeldinud endavanused teismelised. Holden k�itus natuke veidralt. Ta aktsepteeris vaid ennast ehk kui keegi teine talle midagi soovitas v�i n�u andis, v�ljendas ta v�ga selgelt, et talle see ei meeldinud. Holden oli ka v�ga m�ssaja t��pi. Ta polnud maailmaga rahul nagu enamus teismelised, aga teisel moel. Ta arvas, et maailm piirab tema tulevikku ega lase tal elada nii, nagu tema tahaks. Mis mulle muljet avaldas oli see, et Holdenile ei olnud oluline nii�elda ''tase'' seltskonnas ega populaarsus, ta elas vaikselt oma elu ning j�rgis oma v��rtushinnanguid. Ma sain Holdeni ''elukutse'' valikust aru nii, et ta tahab kaitsta neid lapsi suureks kasvamise eest, sest tema tunneb sellel hetkel, et lapsep�lv on palju toredam
Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi Inimese semioosialast annet ei saa mitte kuidagi nimetada imeks, sest see pidi välja kujunema evolutsiooni teel, seega, see anne peab olema ka teistel eluvormidel. Jesper Hoffmeyer mainib John Deely terminoloogiat ja kuidas see võib tunduda võõrik, sest looma omailm võrdub paratamatult tema objektiivse (teadaolevana eksisteerivat) maailmaga. Hoffmeyer kirjutab, et Deely jaoks inimest loomast eristavast markeriks on see, et loomad tunnevad ainult objekte; asju nad ei taju. Autori arvates üks suur samm, mis kinnitab olulist arusaama, et loomad saavad oma omailma kaudu osa subjektiivsest maailmast, kuid neil pole aimu, et väljaspool on veel üks maailm subjektiivne maailm. Keele omandamine on võti, mis inimeste eluilma ukse avab. (Hoffmeyer 2014:381-386) 2 Primaatide osutamine
❏ Turvaline kiindumus- hoolitsev ja kaitsev vanem, reageerib lapse vajadustele adekvaatselt. ❏ Tõrjuv kiindumus- vanem ignoreerib lapse füüsilise kontakti soovi ja lähedusepüüdeid. ❏ Ärev e. ambivalentne kiindumus- vanem otsib lapsega lähedust, kuid muutlikult. Lapse vajaduste suhtes ebajärjekindel. TURVALINE KIINDUMUS ❖ positiivne minapilt, adekvaatne enesehinnang ❖ rahul enda ja maailmaga ❖ lähisuhetesse suhtuvad optimistlikult ❖ usuvad inimestest head ❖ partneri suhtes positiivne, õrn ❖ ei karda maha jätmist ❖ suhtlemisel avatud ❖ kontrollib tundeid, väljendab neid julgelt ❖ julgeb abi otsida, seda anda ❖ truu ja suhtesse panustav TÕRJUV KIINDUMUS ❖ idealiseeritud minapilt, ei võta vastu kriitikat ❖ eitab oma ebakindlust ❖ huvitatud oma vajaduste rahuldamisest
et mitmed neist on tõepoolest tervisele kasulikud. Seejuures ei tohi muidugi unustada seda, et kasulik on eelkõige tume ehk suure kakaosisaldusega sokolaad. Oluline on ka mõõdukus sokolaadi tarbimisel nii, nagu ka iga muu toiduaine puhul. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et sokolaad peidab endas aineid, mis muuhulgas aitavad ennetada mitmeid haiguseid ning teisalt tekitavad need mõnusa heaolutunde ja rahulolu iseenda ning maailmaga, tõstavad tuju ja maandavad stressi. Seda eriti naisterahvastel, mistõttu on nemad sokolaadi võludele eriti vastuvõtlikud. Sokolaadi puhul on täheldatud ka virgutavat ja ergutavat mõju, samuti on tegemist tõelise energiapommiga, mis sobib hästi kõigile, kelle elu on seotud vaimsete või füüsiliste pingutustega. Sokolaadi kasulikest omadustest tõsisemalt ja põhjalikumalt annab ülevaate järgmine loetelu: 1. Sokolaadi ühes peamises koostisosas kakaovõis sisaldub rohkelt
. . - 8 . 21 , , . , , , , . , , , . Uurimistöö teemaks on "Eksperiment - (üks) tähtsaim etapp ümbritseva maailma tundmaõppimises". Antud teema oli ja jääb aktuaalseks ka tänapäeval, kuna ümbritseva maailma arusaamise vajadus jääb väga suureks. Inimkond on alati arenenud ümbritseva maailmaga harmoonias, on alati seda tundmaõppinud ning alati oli tarvis ühest või teisest sündmusest aru saada. Enne töö algust oli püstitatud hüpotees sellest, et kogemus annab võimalust sügavamalt materjalist aru saada ning samuti tekitab aine vastu huvi. See sai kinnitatud uurimise käigus. Uurimistöö eesmärgiks on näidata eksperimendi rolli loodusnähtuste tundmaõppimises ja nendest arusaamises. Uurimistöö käigus olid püstitatud järgmised ülesanded:
ideoloogiate hulgast, mille järelduseks toob ta ühisturustumise ja tõenäoliste konfliktide suurt vähenemist. Sellest tuleneb ka autori järgmine väide, et kui puuduvad konfliktid ja erimeelsused asjade osas, siis ei ole enam ka ajalugu ning nimetab seda kurvaks ajaks. Leian, et sõltumata nendest sündmustest, ei jää maailma ja ajaloo areng seisma, tekivad uued probleemid ja lahkhelid, mida kunagi tulevikus saame ajaloona käsitleda. Maailm areneb pidevalt ning maailmaga paralleelselt areneb ka ajalugu. Ajaloo lõppu ega algust ei saa määrata kindlate kriteeriumite järgi. Ühe daatumi kohaselt (peale teist maailmasõda, orienteeruvalt 1945.a), peab autor ajaloo lõppemise kuupäevaks, mis on ajaloolisest aspektist vaadatuna küsitav. Kas viimased 72 aastat on nii sündmustevaesed olnud, et seda ei tasugi ajaloona määratleda? Leian, et tasub ikka, sest kui ühel hetkel lõppeks ajalugu, lõppeks sellega ka maailma areng, sest areng peab
korrapäraselt. 7. sajandil kinnitas paavst Bonifacius IV ametlikult pühakutepäeva, et austada korraga kõiki pühakuid. Sellist päeva oli varemgi peetud, kuid see polnud kuigi laialt levinud. Pühakutepäeva pühitseti alguses 13. mail, kuid 8. sajandil nihutas paavst Gregorius III selle 1. novembrile. Paljude ajaloolaste arvates toimiti nii, et tõrjuda Samhaini ja muid paganlikke tähtpäevi. Samhaini kui hingede ja üleloomuliku maailmaga kohtumise kombestik jäi pühakutepäeva ametlikust tähistamisest kõrvale, kuid jäi püsima rahvapärastesse tavadesse. Katoliiklus hakkas seostama rändavaid hingi kurjade jõudude, deemonite, kuradi ja nõidadega. Katoliku kirikul on olnud pikaaegne poliitika mittekristlike pühade integreerimiseks ja inimeste oma usku pööramiseks. Muu hulgas nihutati näiteks kristlikke pühi mittekristlike pühadega samale ajale
peamisteks väärtusteks peetakse materiaalseid hüvesid. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitlused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt (maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus), aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavääristavad (soov osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud). Kuid eetika on siiski oma olemuselt maailmajaatav ja tahab headuse nimel toimida ja tegutseda. Erinevates kultuuriruumides on erinevad eetilised normid, kuid eetika põhiprintsiip "aukartus elu ees "on igaühes säilinud. Inimese maailma tunnetus ning headuse ja kurjuse (headus on elu säilitamine, hoidmine ja selle täiuslikkuse poole arendamine ning kurjus elu hävitamine ja selle arengu takistamine) olemuse lahtimõtestamine sõltub suuremal määral
tingimused satuvad loodud olema. Tuld on kummardatud ja selle maagiasse usutakse siiani nii mõnedeski kultuurides. Selle fenomenaalse nähtuse tähenduslikkus inimkonna jaoks ulatub juba kõike iidsematesse kultuuride algetesse. Loomulikult on see tingitud sellest, kui tähtis tuli tegelikult meie jaoks on ja on olnud. Tulele on erinevates usundites omistatud erinevaid omadusi ja võimeid, nagu puhastamine , seos hingede maailmaga jne. See on andnud ainest mütoloogias ja folklooris. Artiklis kirjeldab autor Hendrik Relve ka oma erakordset kogemust ekstreemsetes ilmastikutingimustes Põhja- Siberis, kus tulel ka oma eriline tähtsus oli. Võib ju ette kujutada, ning on lihtne järeldada, et sealsetes ilmatikutingimustes, kus 30 lähedane külmapügalate arv ,,erakordset lämbust" tähendab, on soojaandja erilise tähtsusega, sest sisuliselt oleks ju ilma tuleta seal elu absoluutselt mõeldamatu
ja ootused tuleviku suhtes. Poliitikuid huvitavad vaid numbrid - käputäis mehi on nende jaoks vaid loomulik kadu, kuid nii mõnegi pere jaoks on see kohutav tragöödia. · Võimetus kohaneda tsiviileluga. Sõtta viidi väga noored mehed, kes polnud jõudnud tihti oma eluga veel algustki teha. Kõik, mida nad tundma õppisid ja millega harjusid, oli sõda. Neil puudus pidepunkt millele toetuda, et hoida kontakti maailmaga väljaspool rinnet ja sõjaväebaase. Kokkuvõte: Tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. Peategelane, Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Rünnaku ajal ajendab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda
1. Impressionism Kunstivool arenes Prantsusmaal 1870-ndate paiku. Alguse saab maalikunstis. Sõna impressioon tähendab muljet Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus" Ülesandeks: momendi meeleolude kajastamine kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest ei otsitud mingeid erilisi süzeesid maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt · Claude Monet · Eduard Manet · Pierre-Auguste Renior Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt, kujunes 19. saj. 90-ndail aastail: Esiplaanile tõusis kõla ilu värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus puuduvad tugevad elamused, või...
Teadus on süstemaatiline inimtegevus mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul väidetavalt teaduslikku meetodit reeglite süsteemi, mis peab tagama teadustöö võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse. Kuigi teaduse piirid ei ole üheselt määratletud, uurib ta tavaliselt meid ümbritsevat maailma ja otsib selgitust argistele asjadele, nagu äikese tekkimine ja vee voolamine jõgedes. Kuna teadus tegeleb füüsikalise maailmaga, siis üheks kriteeriumiks uue nähtuse uurimisel, on see et seda nähtust oleks võimalik mõõta mõne juba leiutatud füüsikalise instrumendiga. Kui selline vahend puudub on arvatavasti tegemist müstikaga või hoopis millegi muuga. Ma arvan et teadus on pigem reaalsus kui müstika ja selle kirjutisega üritan teile seletada, miks ma nii arvan. Kõigepealt räägin, mida reaalsus ja müstika minu arvates kujutavad. Reaalseks nimetatakse seda, mis tegelikult (päriselt) on olemas
araablaste käest Miks tegid maadeavastustega algust Hispaanlased ja Portugalased Nad olid harjunud purjetama rannikust kaugemal avamerel. Neil oli ka selleks eriline laevatüüp karavell. Kuidas ja millal asustati Ameerika Esmalt läksid sinna konkistadoorid et leida kulda. Hiljem ka näiteks paljud iirlased kuna Iirimaal oli põud ning siis loodeti saada parema elu peale. Maadeavastuste tagajärjed eurooplastele Uute rikkustega kauplemine oli väga tasukas, seetõttu rajati Uue Maailmaga kaubeldes teenitud rahaga euroopasse palju manufaktuure. Tagajärjed ameerika põliselanikele Ameerika põlisrahvas aga tapeti või aeti välja. Paljud indiaanlased haigestusid euroopast pärit haigustesse ning surid. Taimed mis toodi ameerikast euroopasse Kartul, mais, tomat, kakao, tubakas Miks nimetetakse ameerika põliselanikke indiaanlasteks Kui Kolumbus Ameerikasse jõudis arvas ta et on jõudnud Indiasse ja seetõttu nimetaski kohalikud elanikud indiaanlasteks (india elanikeks)
A. Kivirähk „Rehepapp“ Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda
Nad on suutnud eirata ühiskonna poolt pealesurutavaid reegleid, norme ja tavasid nad on loovad inimesed. LAPSED JA LOOVUS Väikelastel on piisavalt uudishumu, julgust ja pealehakkamist, et kõike uudset omal nahal järele proovida. Neil puudub hirm eksida ja naerualuseks sattuda. Laps, kelle vanemad või kasvatajad on teadlikud kuidas lapse loovust arendada, saavutavad selle, et tõenäoliselt jääbki laps loovaks ning suudab edukalt muutuva maailmaga kohaneda. Saracho leidis uuringus 3-5 aastaste lastega, et loovus on protsess või isikuomadus. Väikelastele on väga vajalik, et neid julgustatakse oma loovust kasutama, arendama ja mõtlema originaalseid ideid. Laste uudsete mõtete toetamine ja aksepteerimine motiveerib neid üha rohkem oma ideid arendama. Näiteks kiitmine klotsidega mängimisel, kui nad on millegi uuega hakkama saanud, annab neile aina hoogu ja indu juurde. Suure loovusega lapsed on impulsiivsed, individualistlikud,
Ravici kohta kehtib see küll kõige rohkem. Ravic on abivalmis, aus ja kannatlik, ta on veendunud, et ,,saatus ei saa kunagi olla tugevam rahulikust mehisusest". Lausa imetlusväärne on tema abivalmidus ka elu kõige raskematel aastatel. Ravici kaastundliku pilgi läbi näeb lugeja suurel hulgal väikeseid ja suuri tragöödiaid, millega ta haiglas kokku puutub. Üha enam ja enam veendub Ravic, et kodanlikus maailmas on kõik hea ja kurja kriteeriumid segi paisatud. Ravic ei suuda kodanliku maailmaga leppida, ta on üks nendest ,,kadunud põlvkonna esindajatest", kellel puudub usk ellu. Ta ei usu isegi oma sõpru ja seltsimehi. Ravici jaoks on tähtis vaid ,,väike maailmake, mis kaitseb inimest hiiglasuure, kaosega sarnaneva maailma eest". Ravic tunneb ennast õnnelikuna vaid nende väheste minutite jooksul, millal ta samastab end loodusega. Loodus on tema jaoks majesteetlik ja ülev oma surematuses. Teose põhiprobleemiks on peategelase toimetulek tolle aja ühiskonnas
,,Alkeemik" oli 2003. aastal läbimüügilt 6. kohal. Teda loetakse üheks tähtsamaks 20. sajandi kirjanduse fenomeniks. Müüdud on üle 30 miljoni eksemplari. Tema loomingut on tõlgitud 62 keelde ja avaldatud rohkem kui 150 riigis. Sissejuhatus Tegemist on põneva, kummalise, aga siiski loogilise maailmaga. See on kujunenud reisides silmad lahti mööda maailma ringi, vahetades mõtteid erinevate inimestega ning võttes rõõmuga vastu kõike seda mida maailma pakub. Coelho oskab aru saada märkidest. Need märgid, on tegelikult elutarkus, mis koguneb aastatega, aga ilmutavad end igamoodi isekujul. Tuleb näha kaugemale, et mõista Maailma ilu. Nagu suur ja sinine meri, mis näib tuttav ja kindel. Sinna sukeldudes võib leida ka seda, mille olemasolust pole varem aimugi olnud. ,,Alkeemik"
null. Underi ajaluule raskuspunkt on siiski mujal. Inimsoo varingus tunneb poetess end osasüülisena ja küsib luuletuses ,, Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest. Under jõuab oma ajaloos sotsiaalsetesse probleemidesse. Lühipoeemis"Inimene"- visandab Under inimkonna arenguloo."Surelik", ,,kahesus" ja ,,Elu" . See periood luuletaja elus oli tähtis, sest see juhtis ta avarasse ühendusse väljaspool mina toimiva maailmaga. Luulekogude pealkirjad "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928), "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Inimene on underi lüürikas väsimatu otsija. ,, Õnn on olla teel" , ,,Päevalaule"
Loomulikult on loodusel oma rütm ja paljud skeptikud väidavad, et praegune situatsioon on rütmile omane. Nagu elu käib ikka üles-alla. Siiani on silme ees pilt, kus filmi peategelane Al Gore, pidi redelit kasutama edastamaks praegust rütmimuutust. Olukord on rohkem rütmist väljas kui kuulmispuudega trummar. Kui loodusel on oma rütm siis ainus faktor, mis saab teda rütmist välja lüüa, on inimtegevus. Inimesed peavad oma käitumist muutma enne, kui kogu maailmaga juhtub, mis juhtus Ameerikaga pärast `valgete` invasiooni ja maa varastamist selle põliselanike käest. Pooletuhande aastaga suutsid ameeriklased selle ilusa looduslapi muuta räpaseks kaubanduskeskuseks. Faktid räägivad justkui ühest suust, et inimene kujutab endast loodusele suurt ohtu. Ometi võib seda aspekti lahata mitmeti. Maa on eksisteerinud ju kordades kauem, kui inimkond. Inimtegevuse tagajärjel põhjustatud looduskatastroofid ei pruugi olla pooltki nii laastavad,
KATI MURUTAR ,,ABITU" Kati Murutar. Abitu. Kirjastus Faatum. Tallinn 1995. ühte ja sedasama kirjandusteost võib tõlgendada vägagi erinevalt. See pole üllatav, sest kirjandusele (ja üldse kunstile) ongi omane mitmekihilisus, interpreteerimisvõimaluste rohkus, mis sõltub eelkõige teosest enesest, aga ka tema lugejast. Mida arvukamalt erinevaid nägemusi, seda enam teos avaneb. Sellepärast siis veel kord Kati Murutari "Abitust". On tõenäoline, et üks osa publikust hindab Kati Murutari kui pikantse mainega seksikirjanikku. "Naisena sündinud", aga kindlasti ka "Abitu" shokeerivad teist osa lugejaskonnast avameelse seksuaalsusega. Kui mõelda vanemate põlvkondade kasvatusele, siis pole selle üle midagi imestada. Seksrevolutsioon Eestis on aga pikkade sammudega edasi läinud ning seksi pealt osatakse hästi teenida. "Abitu" seksuaalse tahu mängib rõhutatult välja Eesti Ekspressi arvustus, mille suuni...
nende üle mõisteti koht poliitilistel protsessidel ning saadeti vangilaagritesse . SIDE LÄÄNEMAAILMAGA Peamisteks infoallikaks olid sõjajärgsetel aastatel välisraadiojaamad : Ameerika Hääl , Vaba Euroopa ning Vabadusraadio . Välisraadiojaamad edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning ning vahendasid uudiseid , komment. sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s . 1950. aastatel alanud sulaajal hakkasid taastuma kontaktid muu maailmaga . Oluliseks aknaks läände oli eestlastel Soome . Põhja -eestis oli võimalik vaadata Soome telekanaleid . 1965. aastal avati Tallin- Helsingi laevaliin, mis võimaldas turismi arengut . Turistide kaudu jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskaubad ja tarbeesemed . KÄSUMAJANDUSE JUURUTAMINE Lõplikult purustati talumajandusele tuginev põllumajandus sõjajärgsetel aastatel .Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustab tööstuse jõuline eelisarendamine , põllumajanduse
propaganda. Vähemalt saab kütte materjali, kuigi need ka eriti põleda ei taha. Peamine infojagamine käib minuarust foorumites. Pole paremat kohta eneseväljendamiseks, ning teistega probleemi üle arutamiseks. Isiklikult kasutan ma aktiivsemalt Hinnavaatluse, Toru ja Tranter Music Planet'i foorumeid, kuid on ka kasutaja olemas igasugustes noorte portaalides. Tihti saab just sealt oma vastused. Minu arust on foorumite kaudu hea olla ühenduses ülejäänud maailmaga, sest sa saad alati oma mõtete avaldamise järel jääda anonüümseks. Internetis suhtlevad inimesed ikkagi ju hüüdnime all. Ajalehtede interneti väljaanded omavad ka positiivset teenust, nimelt koheselt pärast artikli lugemist on sul võimalik näha mida kaasrahvas arvab, lisaks on sul ju võimalik edastada sinna ka oma kommentaar. Tihti küll minnakse kommentaaridega liiale, kuid enamjaolt on ned ikkagi loetavad. Meedia üheks kõige negatiivsemaks pooleks on propaganda
kopeering, vaid paljud teosed on lausa Etruurias elanud kreeka käsitööliste poolt tehtud. Siiski esinevad etruskidele omased iseärasused. Kõige enam paistab see silma metallist ning savist valmistatud teostes ning ka hauakambreid kaunistanud freskodel ehk seinamaalidel. Etruski kunstile on omane uskumatu realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses. Veel on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga. Kujutati deemoneid, jumalaid ja müütilisi kangelasi. Teiseks tähtsaks teemaks olid igapäevaelu ja pidusöömingud. Esimeseks perioodiks ehk etruski kunsti algusajaks peetakse 8. sajandit eKr ning sellele perioodil on tuntav vanemate Itaalia ja vahemeremaade rauaaja mõju etruski kunstile. Egiptuse ja Foiniikia mõjul ilmnevad Oriendid, mida loetakse teiseks perioodiks ehk orientaalseks perioodiks. Tunti huvi deemonite vastu ning väljendub veel elevandluust ja metallist esemetes.
eluvormide tekkeks täpselt samasugused tingimused. See näitab, et ilmselt ei ole olemad teist Maale sarnast planeeti. Paljud inimesed ei taha uskuda elusse väljapool Maad. Me lihtsalt kardame kõike, mida me ei tunne ja millele me ei oska ise selgitust anda. Kord ütles Albert Einstein: "Elu on nagu jalgratas -- selleks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda." Täpselt nii on ka teadusega ja maavälise elu uurimisega. See peab arenema koos ülejäänud maailmaga. Lihtsalt, meie planeedil on veel väga palju lahendamata küsimusi ja kui me ei oska maalgi kõike lahti seletada, siis kuidas me saame seda teha väljaspool maad? Meil on enne maaväliste küsimusteni jõudmist lihtsalt vaja leida vastused veel paljudele küsimustele meie enda planeedil. Samas on leitud väga vanu kajujoonisid, kus on kujutatud ebamaiseid olendeid. Kust teadsid kiviaja inimesed joonistada olevusi, kellel oleks pea ümber nagu mingi kaitsekera
Miks Nõukogude Liidu mõjuvõim nõrgenes 70.-80. aastatel? 1970. aastate alguses hakkas Lääneriikides levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja neil tuleb õppida sellega koos eksisteerima. NSVL Liit näis aina tugevamana ning Lääs vajas hingetõmbehetke, et normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga, mis tähendas, et suhteid tuli hakata soojendama. Sellele pandi algus Nixoni võimuletulekuga USA-s. Ühendriigid kinnitasid NSVL-le, et toetavad pingete alandamist Euroopas, kuid hoopis olulisemateks teemadeks muutusid strateegilise relvastuse piiramine ja omavaheliste suhete küsimused. Pingelõdvenduse algusele vaatamata jätkus kahe üliriigi vaheline vastasseis: konkureerivad oldi teaduses tehnikas, spordis, muusikas kõiges, kus võimalik. 60.-70. vahetusel jõudis
Balletil kaks suurt osa : ,,Maa kummardamine" ,,Ohver" EKSPRESSIONISM (espressio ld k väljendus) *Tegemist 20. sajandi alguse uue vooluga. *Tekkis kõigepealt kujutavas kunstis Saksmamaal ja Austrias. *Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine *Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud huvi inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu *Probleemid, mida ekspr. kunst kajastab : inimese konflikti ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid, deemonlikud jõud (E.Munch ,,Karje"), sõjahirm *Muusikas pääses ekspr täielikult mõjule Arnold Schönbergi loomingus Arnold Schönberg (1874-1951) *Oli muusikas iseõppinu *tema loomingus saab alguse, see mida saame nim, kaasaegseks helikeeleks *atonaalsus helistikuta teos Dodekafoonia sellise teose aluseks 12 heliline seeira e rida, mis sisaldab valikulises
mehest, kes oli kogu oma elu olnud väga edukas. 1995. aastal langes ta ägeda insuldi tõttu koomasse. Taas ärgates oli ta üle keha halvatud ja ainus, mida ta teha sai, oli pilgutada oma vasakut silma. Sellest silmast sai tema ainuke side maailma, teiste ja eluga. Alguses oli mees täiesti endast väljas ja kõik, millele ta mõtles oli surm. Ta ei tahtnud kedagi näha ega isegi proovinud mingil viisil maailmaga suhelda. Kuid lõpuks leidis ta endas tahtejõudu ja vasaku silma abil dikteeris ta oma abilisele raamatu, millest sai hiljem Prantsusmaal tõeline bestseller. Ka kõige raskematel hetkedel elus suudab inimene oma mõtte-ja tahtejõuga halvast olukorrast välja tulla, kui ta seda vaid tahab. Olen kuulnud ütlust, et mõnikord on elu nagu sõit jalgrattal, millel on kett maha tulnud. Me aina sõtkume pedaale, kuid kiirus ikka kahaneb. Igaüks meist on midagi sellist läbi elanud
Missugune on Holden Caulfield? Pihtimusliku loo minategelaseks on 16- aastane Holden Caulfield. Holden on saamas täiskasvanuks. Ta ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel , näiteks alkoholi tellimisel vanemaks. Ta tahab proovida asju, mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise päris kindel kas ta ikka on täiskasvanu. Täiskasvanuks saamine tekitab Holdenis hirmu ja masendab teda. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Täiskasvanud inimsesed on Holdeni arvates tihedalt seotud võltslikkuse ja silmakirjalikkusega. Holdeni arvates on täiskasvanute maailmas kehtivate reeglite jälgimine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud täiskasvanud ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. ,,Elu on tõesti mäng mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Suutmat...
Holden Caulfieldi kujunemine Jerome David Salingeri romaani ,,Kuristik rukkis" peategelaseks on 16-aastane poiss Holden, kes pole mitte millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki - ta on välja visatud mitmest koolist halva õppeedukuse pärast. Viiestst eksamist sooritas ta ainult ingilse keele ning kuna ta ei julge vanematele sellest rääkida, hulgub ta mööda New Yorki. Holden visatakse välja kallist Pencey erakoolist. Rusutuna läheb ta abi otsima oma vana ajalooõpetaja Mr. Spenceri juurde. Nad vestlesid poisi hinnetest ning lõpuks luges õpetaja Holdeni ebaõnnestunud kirjatöö talle valjusti ette. Holden tundis end ebamugavalt ning läks esimesel võimalusel minema. Koolist saadeti Holdeni vanematele kiri. See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega...
Raha on mänginud inimeste eludes suurt rolli ja teeb seda ka edaspidi. Ilma sissetulekuta on nüüdisajal võimatu elada. Eluase, toit ning riided- need asjad, mida võiks pidada meie esmasteks vajadusteks, nõuavad kõik mõningast finantsi. Kui sadakond aastat tagasi oli võimalik ära elatuda näiteks puu- ja juurviljade kasvatamisest, siis täna on seda tunduvalt raskem teha. Tolleaegne naturaalmajanduslik ühiskond on asendunud materiaalsetele väärtustele orienteeritud maailmaga. Raha on ületähtsustatud. Inimesed on keskendunud rikkuse tagaajamisele ning arvavad, et edu võti peitub jõukuses. Nüüdisajal on tavaline vaatepilt see, et naine on pühendunud karjääriredelil ülesronimisele ning jätab oma pearolli, emaks olemise, tagaplaanile. Selle tulemusena on näiteks Eesti iive viimasel aastakümnel vähenenud. Kasvav trend on ka välismaale tööleminemine. Inimesed on nõus vahetama oma kalli kodumaa ning ustavad lähedased kõrgema palga ning paremate
-Emad hoolitsevad rohkem sel perioodil -Tähtis, et oleks üks või kaks võtmeisikut, kes armastaksid ning tähelepanu keskpunktis olek mõne aasta(sisemise turvatune arenemiseks, suhtlemiseks, armastamises ja dialoogi pidamiseks) 6-13 eluaastat -Emotsionaalselt isa kõige tähtsam -Loevad pisiasjad(jalutuskäigud, grillimine jne) -Naudi, kui poeg tahab sinuga koos olla) -Ära heitu, kui poeg mängib vintsket selli 14 ja edaspidi -Poisid vajavad täiskasvanud mentorit-inimest, kes aitaks laia maailmaga kohaneda Testosteroon -Tagab nooruki kiire kasvu, tekitab tahte midagi saavutada, õhutab teistega konkureerima, tekitab vajadust kindlakäelise suunamise ja turvalise, hästi korraldatud keskkonna järele Vallandab märkimisvääresed muutused: -nelja-aastaselt õhutab aktiivsele tegevusele ja poisilikkusele -kolmeteistkümneselt kiirendab kasvamist ja tekitab segadust -neljateistaastaselt paneb piire katsuma ja meeste maailma välja murdma
seda nii Eestis kui ka üle Euroopa. Me asume nüüdseks teiste riikidega ühel pulgal ja meil on täita ühiskondlikus mõttes samad ülesanded nagu teistel Euroopa riikidel. Aga samas on Eesti noor ja vaene riik. Meie probleemid erinevad vanast Euroopast meie väiksuse ja vähese kogemuste pagasi tõttu, aga on ikkagi väga sarnased teiste väikeriikidega. Oleme alles sobitumas ülejäänud globaliseeruva maailmaga. Meie kultuuriruum on pikalt Nõukogude mõjusfääris olnud ja me pole saanud nii vabalt ülejäänud Euroopa riikidega suhelda, kui oleksime tahtnud. Ka majanduslikust aspektist vaadates pole meil pakkuda maailmale muud kui oma turgu, et oleks võimalik rahvuvahelise suurettevõtluse arenemine. Parimal juhul lõikab Eesti sealt kasu ja parandab selle läbi majandusliku üleilmastumise protsessi, läbi tiheda rahvusvahelise koostöö.
See võimaldas ehitada hooneid kiiresti ja tõhusalt ning samas tegi see ka hoone maksumuse väiksemaks. Kolmandaks aitasid raudteed palgata arhitekte, tuues neid näiteks hooletusse jäänud linnadesse, kus nad aitasid neid arendada ja kaasajastada. • Negatiivseks mõjuks arhitektuurile oli see, et hooned võisid kippuma korduma ning need muutusid liiga ühetaoliseks. Seda mõjutas eelkõige üha suurenev ühendatus maailmaga, kus arhitektid jagasid oma ideid teiste arhitektidega. Teiseks kaasnes probleeme industrialiseerimisega, mille tõttu kannatasid eelkõige lihttöölised tehastes. Esile tulid uut tüüpi haigused ja vigastused, mida veel ei tuntud ning kaasnes suur saastatus, mis oli nii pinnapeale kui ka õhus ringlev. Kokkuvõttes oli siiski tööstusrevolutsioon arhitektuurile pigem kahjulik, kuna see ähvardas mehhaniseerida nende igivana kunsti ja selle võtteid
Karl marx konfliktiparadigma Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule Religioon on oopium rahvale- religioon uinutab rahva Religioon soodustab alamklasside kuulekust Teodiike- jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine Max Weber Tegeleb pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise olemusega Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (ismlam, judaism) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine- kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse Religioossed uskumused- kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk- islam , katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väine religioossus. Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
