Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kõrgushüpe............................................................................................................. 3 Kaugushüpe............................................................................................................ 5 Kettaheide.............................................................................................................. 6 Kuulitõuge.............................................................................................................. 7 Kiir-, pika- ja keskmaajooks.................................................................................... 9 LISAD.................................................................................................................... 12 Kokkuvõte....................................................................................
ps) · Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. · Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. · Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. b. Võistlusalad: · Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). · Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt). · Maadlus · Rusikavõitlus · Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus) c. Võitlejate austamine: · Oliivipuu lehtedest pärg · Luuletused, kingitused, ausambad · Eluaegne pension · Võitjate nimekiri esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. d. Mängude saatus: · Korraldati üle 1000 aasta.
(N.Jakovlevi järgi) Kg SPORDI- ALAD Suusa- Sõudmine 100m 10000m Maraton tamine 10kg 2000m 150g 1,5kg 4 kg 1 kg 0,8 kg Vehklemine 1,0kg Korvpall Jalgpall Maadlus Poks Jäähoki 1,8kg 1,7kg 3,0kg 1,8 kg 1,8kg Tugeva higistamisega kaotame palju mineraale · Keedusool (NaCl) 1 liiter higi sisaldab 1,6 3,5g 10 l higiga kaotame 16-35g, 20l higiga 32 70g · Magneesium 1liiter higi sisaldab 0,8 2,5g 10 l higiga kaotame 8 25g, 20 l higiga 16-50g · Kaalium 1l higi sisaldab 0,1-0,3g 10l higiga kaotame 1-3g, 20 l higiga 2-6g
olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater:
olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater:
inimese haavamatuks. Punaseid kive on peetud uskumuste kohaselt vereringet stimuleerivaks. Karneooli on läänemaailmas peetud enesekindluse, julguse ja tervise tagajaks, idas aga arvati, et karneool kaitseb teiste inimeste kadeduse eest. Punase mõju inimpsühholoogiale Punast värvi ruumis kipub inimene ajataju kaotama. Sellel põhjusel kasutatakse punast värvi tihti kasiinodes. Teadlased on ka kindlaks teinud, et võitlusspordialadel nagu poks, maadlus, taekwondo on punast värvi univormi kandjatel eelis, kuna kohtunikud annavad neile rohkem punkte. Tartu Waldorfgümnaasium Punane Referaat Paul Krela 20.aprill.2009
Spordiala kui selline on jäänud, vaid vahemaad on muutunud; neid on ka juurde tulnud, samuti n-ö -"huvitavamaks" muudetud (teate-, tõkke- ja takistusjooks) ning maratoni jookstakse hoopiski pigem ühele olulisele ajaloosündmusele austuse avaladamiseks (Maratoni lahing), ehkki tänapäeval me seda vahest nõnda ei taju tavainimeste jaoks on tegemist kõigest ühe spordialaga paljudest, mis alati on olümpiamängude kavas olnud. 708. aastal e.m.a. võeti olümpiamängude kavva veel maadlus, mille võitmiseks tuli vastane seljatada kolm korda ning viievõistlus, mis koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest ka need alad on ajakohasemal kujul meie päevilgi säilinud. 688 e.m.a. lisandus rusikavõitlus väga verine ja eluohtlik ala, sest rusika ümber mähiti metallist ogadega nahkrihm, mis tekitas tõsiseid haavu. Kaotaja oli suure tõenäosusega peale võistluse kaotanud ka elu. Tänapäeval pannakse kätte ohutumad poksikindad. 680 e.m
Võisteldi nii tantsudes ja koorilaulus, kuid tähtsamaks peeti võistlusi Zeusi pühapaigas Olümpias. Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli
inimeste maske ja tehti lolle nalju poliitikute üle. Võis naerda ka jumalate üle, kartmata nende pahameelt. Olümpiamängud - religioossed pidustused Olümpias alates 776. aastast eKr. Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Osalesid ainult kohalikud, mehed ja poisid. Varajaseim võistlusala kiirjooks. Spordivõistlused, ohvritalitused, pillimäng, kanti ette luulet, mõttemehed. Olümpiaalad esimene ala oli staadionijooks (~200m). Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus, hobukaarikute võidusõidud. Templid linnriigi silmapaistvam ehitis. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale, aga seal sees võis olla ka teistele jumalatele pühendatud altareid. Enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga, sammastega ümbritsetud ja madala viilkatusega. Dooria sammas vanim. Raskepärane, jõuline, lihtne
● Pühame keskpunkt altar ● Templisse sisenesid vaid preestrid ● Vereohver ● Usupidustused ● Delfi oraakel ● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki ● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus ○ Naistele pääs keelatud ○ Kiirjooks, maadlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit ○ Ka luule ettekandmine ja võistulaulmine ● Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemine = filosoofia ● Thales - kõige aluseks vesi ● Demokritos - maailm koosneb aatomitest ● Sofistid hakkasid juurdlema inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle ● Filosoofiast hakkas eralduma teadus
..terve vaim Appollonius terves kehas) autor, kas : Myron v) Seneca Pheidias õ) Juvenalis v) Cicero 53.antiikse viievõistluse programmi ei kuulunud 19.vanaaja ajalised piirid on: Kettaheide v) 4000 a. Ekr aasta 0 Ujumine v) 4000 a. Ekr 476 a. Ekr Maadlus õ) 4000 a.ekr- 476 a.m.a.j. Aphrodite-armastuse ja ilu jumal- Venus Pallas Athena -tsivilisatsiooni(ka tarkuse) 20.antiik-kreeka ajaloo vanimaks jumal- Minerva ajajärguks on: Hephaistos- käsitöö(sepatöö) jumal)- Vulcanus v) homerose ajajärk Ares-sõjajumal-Mars õ) Kreeka-Mükeene ajajärk
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
tegevusala. Kreeklased sportisid alasti. Seetöttu nimetati spordiväljakut ning pesemis- ja riietusruume gümnaasioniks (alastioleku koht). Enamati lülitati vöistlused ühe vöi teise usupidustuse programmi. Aja jooksul kerkisid möned rohkem esile ning muutusid ülekreekaliseks. Tähtsaim neist on olümpiamängud iga nelaj aasta tagant Zeusi auks peetud pidustused. Osalesid hellenid, barbaritel ja naistel oli see keelatud. Vöistlusprogrammis oli: jooksudistantse, maadlus, rusikavöitlus, kahe viimase kombineeritud vöistlus, viievöistlus (jooks, odvise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning nelja hobusekaarikute vöidusöit. Sela loeti osalejaks kaarikuomanikke, mitte juhte. Köige prestiizsemaks peeti lühimat jooksudistantsi staadionijooksu, 192 meetrit. Olümpiamängudel ohverdati ka jumalatele (tule süütas staadionijooksu vöitja), vöistlesid trompetiouhujad, teadete kuulutajad. Et midagi
summutama - vaigistama tuuker - allveetöötaja suureformaadiline - suuremõõtmeline tosin - arv 12 sümbol - tinglik tähistaja, märk U sümpaatia - poolehoid, poolehoiuobjekt ulme - fantastika, väljamõeldis stseen - etteaste; olupilt; äge sõnavahetus, tüli ulgumeri avameri stsenaarium - (filmi, balleti, pantomiimi) ultramoodne ülimoodne sündmustiku kirjeldus, tekst suhtluses sumo - jaapani maadlus V sünoptik ilmaennustaja vaagima - kaaluma vaktsiin - immuunsuse (nakkus-, tõvekindlu- vantsima - aeglaselt, raskelt kõndima S vegetaarlane - taimetoitlane saslõkk - vardas küpsetatud liha velvet - pesusamet
Klassikalisel kujul: ratsasõidu kõrgem kool (koolisõit), kolmevõistlus ja takistussõit. Juhtumised Maratonirada muudeti viimasel minutil. Võistlust juhtinud ameeriklane sai autolt löögi. Üks ragbi mats Prantsusmaa ja Saksamaa vahel läks nii ägedaks, et politsei pidi sekkuma. Esimest korda olid olümpiamängude kavas kriket, kroket, elusate tuvide laskmine, takistusujumine (need võeti hiljem kavast välja), golf, ragbi ja jalgpall. Kavast olid välja jäetud maadlus ja tõstmine ning võimlemises oli ainult üldvõistlus ilma eraldi aladeta. 1900. aasta Pariisi mängud tõid ränga pettumuse. Mängudest osavõtt Pariisi olümpiast võttis (ROK-i andmetel (andmeid on mitu korda korrigeeritud) osa 26 rahvuskoondist ja 1225 (1206 meest ja 22 naist) sportlast. Toimus 95 võistlust 20 spordialal. Võrreldes esimeste, (1896. aasta suveolümpiamängudega oli osalevaid riike poole rohkem ja sportlasi neli korda rohkem ning ka tulemused olid paremad.
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e fin...
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasa...
Gümnaasium ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Referaat Nimi ... 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT...................................................................4 SÜNNILOOD............................................................................................................ 4 PEAJUMAL ZEUS...................................................................................................... 4 OSALEJAD............................................................................................................... 5 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE.................................................................................. 5 VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD...................................................6 GÜMNAASIUM.........................................
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõust...
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone...
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti...
Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ..................................
Prometheuse lugu-Inimsteaitaja, kes varastas Zeusilt tule ja andis selle inimestele, Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäeahelikku, kus kotkas ta maksa nokkis, lõpuks päästis Herakles ta ära. Oraakel-tulevikuennustaja, kuulsaim Delfi oraakel. Müsteerium-salajane jumalateenistus. Tempel-Kreeka pühamu üks osa. Pühendatud jumalale ja näitab ka ta asukohta. Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium
Peale mõningast mängude allakäiku hakkasid need Aleksandri ajal uuesti ausse tõusma. Uus ja lõplik allakäik toimus Rooma ajal, kui Ristiusk muutus riiklikuks usuks. Selle tulemusena muutusid mängud paganlikeks üritusteks. Mängude esimesel päeval toodi Zeusile ohvreid. Toimus ronkkäik Zeusi templisse, mille ees tapeti ovriloomad. Ohvrialtaril küsiti loomadelt nõu. Tapetud loomade veri jäi altarile, liha keedeti kolmjalgadel ja söödi. Mängude kavas oli 1 staadioni jooks, maadlus, viievõistlus (jooks, oda vise, ketta heide, maadlus ja kaugushüpe), rusikavõitlus, bankraation (julmem rusikavõitlus, mis võis lõppeda ka surmaga). Hiljem tuli võistluste kavva ka kilbi jooks, pika maa jooks ja hobuste võidu ajamine. Võitjale anti oliivipuu oks, hiljem pärg. 393 pKr - Olümpiamängud keelustati, sest see oli muutunud paganlikuks ürituseks. 1.7 FILSOOFIA. Mileetose koolkond, esimene kreeka filosoofide koolkond, materjalistid. Nad arvasid, et maailm
Minu ema Ljudmila Pankov sündis 14.veebruaril 1950 aastal Tallinnas. Ema pikkus 160 cm ja kaal 67 kg. Elukutselt on ta õpitaja, kuid hetkel on ta pensionär. Tema huvialadeks olid võrkpall ja suusatamine ning hetke huvialaks on käsitöö ja tervisesport. Minu isa Aleksander Pankov sündis 1.oktoobril 1948 aastal Tallinnas. Isa pikkus oli 175 cm ja kaal oli 78 kg. Elukutselt oli ta autojuht. Tema huvialadeks olid maadlus,jäähoki ja kalandus. Kus te kasvasite ? Milline oli teie koduümbruskond ? Kellega te koos kasvasite ? Millega te lapsepõlves tegeliste? Lapsepõlve aastad möödusid Tallinnas, kõik suved ma veetsin Viljandimaal, Kuninga külas, vanaema ja vanaisa juures. Kasvasin koos teiste lastega, kes elasid lähikonnas. Lapsepõlv möödus mängides, ujudes, metsas maasikal ja vaarikal käies. Tegime ka
Mainimata ei saa jätta olümpiavõitjat Erki Noolt, temagi on pärit Võrust. Suuremad traditsioonilised spordivõistlused on olümpiavõitja Eduard Pütsepa mälestusturniir kreeka rooma maadluses noortele, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, Ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir jatalvised ja suvised autorallid jne. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli ning spordiklubidesse. Spordikoolis on seitse spordiala kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, orienteerumine ja võrkpall. Spordiklubides saab tegeleda judoga, jalgpalliga, ratsutamisega, korvpalliga, karatega, võimlemise ja aeroobikaga. Linnas olevad spordirajatised spordihoone (võimla, maadlussaal, tõstesaal, jõusaal), Kreutzwaldi pargi mänguväljakud, linna spordiväljak, Võru Spordikooli Kubja suusabaas oma valgustatud suusa- rolleri- ja terviseradadega. Lisaks nimetatutele on
Nemad proovisid oma jõudu kiirjooksus, maadluses,pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Viimane on siis segu rusikavõistlusest ja maadlusest. Kolmandal päeval võtsid mehed mõõtu jooksualadel. Alustati pikamaajooksuga, see oli umbes 7-24 staadionit. Sellele järgnes staadionijooks ja siis ka kahe staadioni jooks. Neljandal päeval toimusid hobuste võiduajamised, pentatlon ja relvisjooks. Pentatloni spordialad olid staadionijooks, kettaheide,kaugushüpe, odavise ja maadlus. Viiendal päeval toimus siis lõputseremoonia, kus oli ka autasustamised ja pidusöök. Mängudeks valmistumine Sportlased saabusid 30 päeva enne olümpiamängude algust, et ühiselt treenida. Treeninguid said pealtvaatajad ka näha. Siis otsustasid ka kohtunikud, et milline sportlane on võistlemiseks kõlbulik. See aga omakorda piiras võistlejate arvu, niiet võistlejaid polnud kuigi palju. Jooksuvõistlustel olid ka veel eeljooksud. Võistlejad
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrg...
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kerge...
Ehk siis Ateena ja liitlased vs Sparta ja liitlased.) Selle sõja võidab Sparta, kuid polised ei ühine Sparta nime all, vaid kerkib esile hoopis Makedoonia. OLÜMPIAMÄNGUD. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid kogu Kreekast ja ka selle kolooniatest. Osalesid ainult Hellenid. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid ka teised alad, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus jne. Kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad. Olümpiavõitjate nimed märgiti üles. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks. Tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Olümpiarahu- relvade kandmine keelatud. Olümpiavõitu hinnati kõrgelt. Hinnalised autasud ja mälestusmärgid. Kuulsus aitas ka edaspidi riigielus läbi lüüa. TEATER. Draamakunst sai alguse veinijumal Dinonysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid Dionysose pidustustel
Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 13) OM- miks, kus, tegevused 776 eKr Olmpiamngud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare lneosas Elise maakonnas asunud pha paigas. Iga nelja aasta jrel. Zeusi phamus Olmpias Luna-Kreekas. Esimestel olmpiamngudel oli kavas ks spordiala staadionijooks. Kestsid viis peva. Pealtvaatajateks ainult mehed(naistele surmanuhtluse hvardusel keelatud) Alad: Staadionijooks(192,3m), Pikamaajooks(4,7km), Viievistlus, Maadlus, Rusikavitlus, Pankration, Kaarikute viduajamine. 14)Filosoofia- milliseid vastuseid otsisid I filosoofid nt Thales, milliseid filosoofid alates Sokratesest Thales- (esimene filosoof) Maailm sai alguse veest. Thales Mileetosest (624-547 eKr) arvas, et olemise lte on loodusesendas. Kige aluseks on vesi, lpmatu mateeria. Maa oli veepinnal ujuvketas. Vesi oli igaveses liikumises. Algelemendi mte oli selles, etkik tekib ja hvib, kuid
KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. ...
olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 3.1.1 Suveolümpiamängud Suveoümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude suvespordialade üritus ning need toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908. aasta olümpiamängudel Londonis ja 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis.
a) osaleti Olümpiamängudel. (Eestlased said sealt 6 kulda, 6 hõbedat ja 8 pronksi) Leedu o Leedu sportlased olid edukad lauatennises ja males ning saavutasid eriti väljapaistvaid tulemusi korvpallis. Leedu korvpallimeeskond tuli 1937. ja 1939. a Euroopa meistriks, korvpallinaiskond aga pälvis Euroopa esivõistlustel hõbemedali. Läti o Kõige massilisem spordiala oli jalgratta sõit. Samuti veel sportlik käimine, maadlus, kiiruisutamine, korvpall ja male. 1935.a tuli Euroopa meistriks Läti korvpallikoondis. Eesti o Eestis jõudsid maailma tippude hulka eelkõige maadlejad ja tõstjad. 1936.a. Berliini olümpiamängudel võitis K.Palusalu kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Ülemaailmselt kuulsaks said maletaja P. Keres ning Eesti laskesportlased. Esikoht MM-il 1937 ja 1939.a. 4. Välispoliitika o 1920. aastate algus Balti liit
1937 toimus uus reform. Esimene tase oli kas 4- või 6-klassiline algkool. 4-klassilise algkooli lõpetanu sai minna 5- klassilisse progümnaasiumisse. 6-klassilise lõpetanu läks 3-klassilisse reaalkooli, mis ei olnud aga suunatud reaalainetele. Viimane aste oli mõlemale 3 klassi gümnaasiumi. Lisaks hakati tähelepanu pöörama kutseõppele. Ainete eesti keeles õpetamiseks pidi tehtama eestikeelne terminoloogia. Õp: Oot-oot, miks maadlus ei ole. Minumeelest me just saime maadluses mingi medali. Sander: Ta ei ole päris eestlane. (Grete kägistab mõttes Sandrit) Õp: Et.. nagu Hiiuma päritolu siis.
Punased inimesed on uuendajad ja võitlejad ning oma parimal kujul osutavad nad suurepäraseks juhiks. Nad võivad rajada vähesest midagi suurt ja võimast. Nad on maadeavastajad ja uurijad, täis elujõu energiat. Teerajajad nii sõjanduses kui etteõtluses on mõjutatud punasest.[4] Punast värvi ruumis kipub inimene ajataju kaotama. Sellel põhjusel kasutatakse punast värvi tihti kasiinodes. Teadlased on ka kindlaks teinud, et võitlusspordialadel nagu poks, maadlus, taekwondo on punast värvi univormi kandjatel eelis, kuna kohtunikud annavad neile rohkem punkte.[5] Kuuluta oma südamesoovi punaste rooside abil. [9] 6 Oranz Oranz tähendab enesekindlust ja praktilisi oskusi. Oranzi ühtlustav või sulandav osa avaldub
aprillil sai Eesti ametliku kutse osaleda Antverpeni spordipidustustel. Ühtlasi kohustati Eestit asutama sporditegevust juhtivat keskorganisatsiooni. 14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati teekonda Belgiasse koos Soome koondisega. Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine, tõstmine ja poks, kokku 152 alal. Esimest korda lehvis Antverpeni staadionil ka viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp, mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5
Kodukolde jumalanna. Olümpiamängud Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Olümpiamängude kavas oli jooks, maadlus, rusikavõistlus, ratsutamine ja kaarikuvõidusõit. Enne olümpiamänge ohverdati Zeusile metssiga ning atleedid vandusid, et nad on vabad kreeklased ja võistlevad ausalt. Naiste võistlused olid pühendatud Zeusi abikaasale Herale ning toimusid iga nelja aasta järel. Võitjale kingiti villased lindid, oliiviõli anumad, palmioksad ja pärjad. Kuulsate sportlaste kujud seisid templis kõrvuti jumalate kujudega.
o Suur lihasmass, vähese rasvamassi juures o Proteiinirikas toit, proteiini ja aminohapete liigtarbimine lihashüpertroofia nimel Riskirühmad saavutusspordis (järg) · JALGRATTASPORT, JOOKSMINE, UJUMINE, AERUTAMINE, TRIATLON jt o Lihaste jõuvastupidavuse arendamine, taastumine o Suurendatud energiakogus (4500-6000kcal/p), toiduproteiini suur osakaal, süsivesikute tarbimine, toidulisandite tarbimine taastumiseks. · MAADLUS, JUDO, POKS o Kehakaalu kiire alandamine o Korduv ja drastiline vedelikukadu kaalu langetamiseks, seejärel kiire valgu, sv, vedeliku tarbimine Spordiga tegeleja toit peab olema · Süsivesikurikas · Rasvavaene · Sisaldama täisväärtuslikke valke. · Individuaalselt vastuvõetav. · Kõrge toitainetihedusega. · Sisaldama küllaldaselt vedelikku. Spordiga tegeleja toit peaks olema süsivesikurikas · PEAKS SISALDAMA
kadunud. Jaapanis süüakse tänapäeval kana, sea-ja veiseliha, kuid serveeringud on väikesed. Enamik Lääne-toite on Jaapanis kättesaadavad. Hamburgerid ja pizza on populaarsed ning paljud USA restoraniketid on hästi esindatud. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID Jaapani võitluskunstid arenesid samuraide sõjakunstist ning on arenenud rangeteks treeningdistsipliinideks, mille eesmärk on vaimne areng. Sumo Sumo on Jaapani traditsiooniline maadlus. Praegu on sumo rohkem professionaalne sport kui võitluskunst. Elukutseliste maadlejate puhul kasutatakse nimetust zum ehk suur sumo, eristamaks seda harrastajate amazumst. zum kasutamine tänapäeval on suhteliselt uus, kuigi ala ise on igivana ja selle alged ulatuvad kuni 2000 aastat tagasi. Esimesed kindlad teated Jaapanis korraldatud sumovõistlusest on pärit 642. aastast. Sellest ajast alates on pidevalt korraldatud sumoturniire keisri õukonnas. Turniir toimus sügiseste
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Danel Vaik ORGANISATSIOONI STRUKTUUR: PÄÄSTEAMET, HÄIREKESKUS, SISEKAITSEAKADEEMIA. Organisatsiooni kultuuri referaat Juhendaja: Ott Kalaus Väike- Maarja 2014 Contents 1.Päästeameti olemus:............................................................................................................3 1.1 Juhtkond...................................................................................................................3 1.2Päästeameti missioon ja visioon................................................................................3 1.3Pääste tegevuse tutvustus:.........................................................................................6 ...
Poolkaare kujulise põhiplaaniga ning lahtise taeva all. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale, näitlejateks olid vaid mehed. Draama, tragöödia, komöödia. 2) sport- esimesed olümpiamängud. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid võistelda ainult mehed, paljalt. Pealtvaatajad võisid olla ainult mehed. Kiirjooks, rusikavõitlus, pikamaajooks hobuste võiduajamine, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus 3) filosoofia- untumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles 4) matemaatika -Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus. 5) ajalookirjutus - Ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust Herodotos. Kõik need kirjutised on tänapäeva ajaloolastele hindamatud ajalooallikad
Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle. Sport aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise eest. Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion. Kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele tarkust jagama => hariduskeskus. Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus (jooks, maadlus, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi kuulsuse kogu linnale, mida ta esindas. Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele. Orjandus klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid, kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud
tundeid Vilmale avaldada või midagi ilusat öelda. Ta tahaks armastusest rääkida, aga ei oska. Tunnevad äkki rõõmsalt, et on inimesed ja elavad elu jaoks, et seisavad hiirest mõõtmatult kõrgemal, et on noored ja karta pole esialgu midagi. Jaanus sosistab tüdrukule, et ta teda armastab. .Armastuseavaldus on tema meelest korraga nagu iseenese haledaks, jõetuks ja abituks tunnistamine, millegi niisuguse äraandmine, mida enam tagasi ei saa. ..:Armastuski on lõppematu maadlus, kus üleni prügiseks saadakse, kuid räägitakse hoopis muust. Käisid koos ühes klassis. Vilma süda on kurb, lahkumise vari tumestab ta tundeid, sunnib mõtlema nkraid mõtteid. Ta süda võpatab, kui mõtleb Jaanuse sõjaväkke minekule; hellusepuhangus viskub ta poisile kaela. lk 94 Mustlaselugu lk 97 erutab Vilmat -> meenutus aastast 1941 (lk 98) Edgar, Taaveti ainus poeg. tõsine ja juurdlev, temas on läbi löönud vanaisa Matsi kaine ja karske meel.
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ..........................................
Antiikolümpiamängud Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede
Olümpias. Vana-Kreeka tähtsaimad spordi- ja kultuuripidustused, tugevdasid hellenite ühtsust. Alates 4.saj. ekr hakkasid hellenid esimestest olümpiamängudest aega arvama. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Võistlusalad: kiirjooks, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud. Lisaks spordile, võisteldi ka pillimängus ja kanti ette luulet. Filosoofiaks nimetasid kreeklased maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemiseks ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb, arutleti jumalate põlvnemise üle ja
kaugematest kolooniatest. Mängudele lubati ainult Helleneid ja barbareid ei lubatud. Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kokkuvõte Vana-Egiptus ja Vana-Kreeka olid kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid. Nende usk ja religioon olid suuresti tõukajad kultuuri, kunsti, ahitektuuri ja elu arenemises. Tolleaegsest
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ...
tagumise jalaga ning viib esimese jala edasi. Relv on suunatud vastase poole. Söösttorge on kiire ja vaatemänguline ründetehnika. Tagumine käsi on tõstetud. Ründaja teeb esimese jalaga äkilise hüppe edasi. Mõõgatera peab puudutama vastast enne, kui II jalg maad puudutab . Sööst vajab tavaliselt vähem ruumi kui väljaaste. Relvastatud võitlus Relvastatud võitlus on väga vana kunst. Mitte nii vana kui poks ja maadlus, aga siiski sadu tuhandeid või isegi miljoneid aastaid vana. See sai alguse hetkest, mil esimene inimene haaras maast kaika, et teist sellega lüüa. Meie ajal võib surm saabuda põhjusel, et mees üle mere vajutab punast nuppu. Muistsel ajal, enne mootoreid, arvuteid ja tuumapomme, sõltus ellujäämine rohkem igaühe võitlusoskusest. Vaenlase tapmiseks tuli talle võrdlemisi lähedale minna, see aga pole kunagi väga meeldiv, eriti kui vastane on suur ja kole. Mees pidi olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
