Sateliitide abil määratakse samuti geograafilisi kordinaate maapinnal. Selleks on kasutusel nn. Automaatne asukoha määramise süsteem, inglise keeles GPS. Laevadele, autodele, lennukitele paigutatud aparatuur annab sateliidi kutsungi korral nende täpse asukoha. Õnnetuse või häda korral eraldab sateliit selle üle terve maa, mis võimaldab kiiret abi. Marco Polo Veneetsia linnriigis 1254. aastal sündinud kaupmees ja maadeuurija Marco Polo saabus umbes 1275. aastal oma kahe onu Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti
Konrad Mäe elukäik ja kunstnik inimesena Konrad Mägi sündis 1878. aastal Hellenurme koolitares, mõisa abivalitseja perekonnas, maadeuurija A. Th. von Middendorffi mõisamaadel. Mäe sünni ajaks oli tema isa Andres loobunud külakooliõpetaja ametist tulusama mõisavalitseja oma kasuks mitmel pool Tartu kandis. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustele, kust ta sai kunstialased algteadmised.
Raja lõppedes avaneb vapustav vaade Petrale : punaselt kumav Nabatea tempel. Petra oli strateegiliselt iidsete kaubateede ristumiskohas kihades kaupmeestest, kes tõid kaupu Vahemeremaadest, Egiptusest, Damaskusest ja Araabiast. Nabatealased kontrollisid kaubandustegevust ja kogusid rikkusi Petra jäi paljude sajandite vältel läänemaailma jaoks tundmatuks, seda külastasid ainult beduiinid. Kuid 1812.a. jõudis linna noor inglise-sveitsi maadeuurija Ludwig Burckhardt maskeerudes beduiiniks. Hoolimata 100 aastat väldanud väljakaevamistest on arheoloogide hinnangul seni linnast ainult 1 % uuritud. TADZ MAHAL AGRAS INDIAS Tadz Mahal asub Delhist 190 km kaugusel Agras Yamuna jõe kaldal. 16. sajandil, mil Põhja-India oli mogulite riigi koosseisus, laskis sahh Dzahan püstitada oma lemmiknaise Mumtaz Mahali hauale mausoleumi. Naine suri 1631.a. oma neljateistkümnenda lapse sünnitamisel
SISSEJUHATUS Sven Hedin (19.02.1865 26.11.1952) oli rootsi maadeuurija, geograaf, topograaf ja geopoliitik. Ta kirjutas rohkesti reisikirjeldusi, oli oma tööde illustraator ning avastusi täiendas kvaliteetsete fotodega. [3] Sven Hedini elutööks oli Läänemaailmale kõrvalise ja vähetuntud Kesk-Aasia uurimine ja kaardistamine. Tema saavutused on tähelepandavad ning ta kuulub koosNanseni, Amundseni ja R. Scott'iga kahtlemata XX sajandi kõige kuulsamate maadeuurijate hulka. [1]
Kaskaadide mäestikus asub ~40 000 aasta vanune 2550 m kõrgune tegev stratovulkaan Mount Saint Helens. Tumerohelise metsamüüri taustal kõrguv majesteetlik lumine mäetipp paistis kaugele ja peegeldus Spirit lake'i voogudel. Järve kaldale olid ehitatud puhkekodud, lastelaagrid, suvilad, majad. Metskitsed ja pardid olid harjunud lastelt saia nuruma, õhk oli lindude siristamist täis. Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Parun, Briti suursaadik ei näinud omanimelist mäge kunagi. Koordinadid: 46.20° pôhjalaiust ja 122.18° läänepikkust St. Helens oli enne 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda vulkaani suitsevaks mäeks. Peale 1921 saabus Kaskaadidesse vaikusperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel
toodi Sevillasse 1585. aastal. Kolumbus tõi tubaka ja kartuli Ameerika avastusretkelt vanasse heasse Euroopasse 15.-16. sajandi vahetusel, seega ligi 500 aastat tagasi. Ühest sai õnnistus - kartuli kasutuselevõtuga kadusid sagedased näljahädad, teisest tubakast, on kujunenud inimkonnale nuhtlus ja surmade põhjustaja. 8 Marco Polo Marco Polo oli itaalia rändur ja maadeuurija. Oma esimesele (ja ühtlasi ka viimasele) suurele avastusretkele suundus ta juba 16-aastasena. Euroopasse naastes oli paljunäinud mees aga juba üle 40. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas, kes toona elas Korcula saarel Dalmaatsia rannikul, mis siis veel Veneetsia riigile ei kuulunud. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Matteo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis kokku 17 aastat. Selle aja vältel külastas ja uuris ta paljusid Sise-Aasia ja Hiina
Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis või kindlakskujunenud ühendeis. nt. Lasteaed, naisterõivad, meestesärk, maadeuurija, meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek,
Ameerikasse kui loodetavale lõputute võimaluste maale. 7 3. ALASKA OSTMINE Ühendriikide avalikkus pidas Alaska ostmist suurimaks lolluseks, kuni poolsaarelt avastati kulda ja suured naftavarud. Alaska kuulumist Venemaale tunnustati rahvusvaheliselt alles 18. sajandi keskpaiku. Pärast seda, kui tsaar Peeter I ülesandel Vaikse ookeani põhjaosa uurides sattus 1741. aastal Alaskale Taani maadeuurija Vitus Bering. Bering ja suur osa tema kaaskonnast surid sel hädaohtlikul reisil skorbuuti. Ellujäänute jutustused meresaarmatest, kelle nahk oli tol ajal kõrges hinnas, muutsid poolsaare Venemaale huvipakkuvaks. 18. sajandi lõpuks asustas Venemaa osa maa-alast ja karusnahaäri õitses. Sellel territooriumil elanud etniliste rühmade, eskimote, aleuutide, tlingitite ja athabaskade, käsi ei käinud Venemaa alluvuses just hästi. Osa neist suri välja taudide tõttu. Mõned
hõimud põhjaaladel ja Tupi-Guarani hõimud idas ja Amazonase jõe orus, Ge ja Pano hõimud muude aladel. Need hõimud olid enamuses rändrahvad, kes elatusid jahipidamisest, korilusest ja lihtsast põllumajandusest. Hõimud, kes elasid eraldatud aladel suutsid säilitada oma elutraditsioonid kuni 20. sajandi lõõpuni, kui nende eksistentsi ähvardasid lähenevad piirid. Euroopa uurimisretked ja varajane asustumine Hispaanlasest maadeuurija Vicente Yáñez Pinzón oli esimene teadaolev eurooplane selles piirkonnas, kus praegu asub Brasiilia. Kui ta maabus lõunarannikul 26. jaanuaril 1500, triivis ta järgnevalt põhjapoole kuni Orinoco jõe suudmeni. Avastatud territoorium langes piiridesse, mis olid Tordesillase lepinguga 1494 aastal, Hispaania ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud Hispaania seoses Pinzóni avastusega mingeid territoriaalseid nõudmisi. Aprillis 1500
männid, jne. Kõige suursugusemad alleed on Maramaa puiesteel ja Lembitu puiesteel. Võõrliikidest on istutatud ameerika lehise (Köleri allee) ning ebatsuuga allee (Uuel tn). Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. 1.3 Sümbolid LIPP koosneb kahest võrdsest laiust helesinine (üleval) ja valge. VAPP on helesinine kilp, mille keskel valge roosi õis. 3 2. AJALUGU Esmakordselt mainiti Viljandit 1154. aastal araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt, kui Viljandi muinaslinnust. Linnuse rajamise aega pole aga täpselt teada, arvatavasti oli see V-IX sajandil. Vabadusvõitluse päevil oli Viljandi (tollase nimega Sakala maakond) üks kandvamaid. Just Sakala ja tema keskus Viljandi oli peamiseks takistuseks Eesti alade vallutamisel. Pärast Viljandi langemist sakslaste võimu alla alustati linnuse kivikindluseks ümberehitamist. Sellest sai üks Baltimaade
kauplus, uudiste agentuur. Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused, lastekeel, lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja
1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tsehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tsehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.
tulevane kuulus arhitekt Johannes Fuks. Silda ehitati 1925. aasta 31. augustist kuni sama aasta 9. novembrini, mil komisjon selle vastu võttis. Sillale korraldati nimepanemise konkurss, ja kuigi poolehoiu võitis Lossi sild, hakati seda tollase linnapea Jaan Varese tõttu Varese sillaks kutsuma. Viljandi kohta üldiselt. · Tõenäoliselt mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb aga 1211. aasta kevadtalvest, kui saksa rüütlivägi koos liivlastest ja lätlastest abiväega esimest korda Viljandi alla jõudis siinseid paganaid ristiusku pöörama. · Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. · 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma õuedaamile Maria Tsogolkovale
1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tšehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.
Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. · 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. · Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia"). · Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. b) 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. · Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. 4. Meretee avastamine Indiasse (1498) a) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama · 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. · Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). · Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa.
Marco Polo Sissejuhatus Veneetsia linnriigis 1254. aastal sündinud kaupmees ja maadeuurija Marco Polo saabus umbes 1275 aastal oma kahe onu Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilisele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph
Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija Merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner Ameerika. ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS
kokteilid. Restoran on tuntud oma elava teeninduse ja lõbusate pidude poolest. Suvisel ajal on avatud ka väliterrass. CAFE AMIGO Öise meelelahutuse otsijatele on Amigo üks lemmikpaiku Tallinnas! Amigo on ööhulkurite lemmikpaik, kus pidu on püha ja püha on iga päev. Amigo on videodisko ja tantsutaevas, pöörlevad plaadid ja elavad esinejad. Amigo on casual atmosfäär, kus uutest tuttavatest saavad vanad sõbrad. BAAR MARCO POLO Bar Marco Polo on oma nime saanud kuulsa maadeuurija järgi. Tänu oma suurepärase ligipääsuga asukohale Sokos Hotel Viru I korrusel, laiale tootevalikule ning tähelepanelikule teenindusele, on ta kujunenud populaarseks kokkusaamiskohaks. BAAR BOGART Baar Bogart hotelli teisel korrusel on päevasel ajal rahulik koht aja mahavõtmiseks, õhtutel kolmapäevast laupäevani aga meeleolukas tantsu- ja karaokepaik. Karaoke algab kell 21.00. Sõltuvalt külaliste karaokeinnustusest lõpeb esinejateks registreerumine hiljemalt kell 01.00.
Ligikaudu 2600 aastat tagasi rajasid maiad esimese teadaoleva kakaoistanduse Lõuna- Ameerikasse. Pidades kakaod väärtuslikuks kaubaks, kasutasid nad seda ka maksevahendina. Nikaraaguas näiteks maksis küülik 10 ja üks korralik ori 100 kakaouba. Kakaopuudelt saadud ubade pulbrist tegid Mehhiko indiaanlased jahedat vahutavat jooki. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud ka maisijahu, mett ja vürtse. Euroopas hakkas kakao levima pärast seda, kui hispaanlasest maadeuurija Hernan Cortes oma rännakult Mehhikosse kakaoube kaasa tõi. Aasta siis oli 1519. Kuna maitstud jook oli eurooplastele liiga mõru, lisati sellele suhkrut. Kakaoistikuid viisid hispaanlased ka Aasiasse ja Aafrikasse. Ligi sada aastat oli joogi retsept salajane, kuni see imbus edasi Prantsusmaale Päikesekuningas Louis XIV kätte. Ka Inglismaale levis sokolaadi valmistamine ja joomine 17. sajandi alguses. Inglased lisasid
Heyerdahl uskus, et kunagi purjetasid egiptlased oma laevadel üle Atlandi ookeani. Vaaraode hauakambrite seintelt leitud laevajooniste järgi valmistas ta papüürusest laeva, mille nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja jõuda Kariibi mere saartele. Selle reisiga tõestas meresõitja, et sellised reisid võisid olla võimalikud ka kauges minevikus. Millised olid laevad Vahemerel (foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)?
küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
avaldades näidendeid. Teine avalikkuse ette tulemine sama petlik: avaldas oma nime all lôuna-slaavi laulude "tôlked" tegelikult môtles need välja. Merimee parimad teosed on pikemad novellid. Tuntum teos on "Carmen" Teoses on sündmuste ajaline järjestus segi . Lugeja saab algul tuttavaks ühe geograafi- maadeuurijaga, kes ööbib juhuslikus kôrtsis ja kohtab seal arvatavat môrtsukat don Joze'd. Môrtsukas pôgeneb. Sellele järgneb maadeuurija juhuslik kohtumine vôluva mustlasnaisega(Carmen), kes on osav varas ja maadeuurija(minategelane) jääb ilma oma kuldkellast. Järgneb pikk lugu don Joze ja Carmeni armastusloost: 23 Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Carmen töötab vabrikus ja heidab kavalaid pilke noore mehe suunas. Ûhel päeval lähevad naised tülli,
(Saar 2002) Maris Saare uurimustööst lähtudes on kellegi teise järgi pandud nimedest kõige enam levinud just vanavanemate järgi panud nimed. 18 2.2.2.1.2. Kuulsuse järgi ,,Kuulsus" tähendab põhiliselt enda tegevuse tõttu tunnustatuks saanud inimesi, aga ka kuulsuste lähisugulasi. Nende seas oli enim nimetuks jäänud inimesi, kelle kohta mäletatakse vaid tegevusala - sportlane, maadeuurija, moekunstnik, näitleja jms. Märgitud oli Ringo Starri, Evelyn Ashfordi, Paula Abduli, samuti Harri Kirvesniemi naist Marja-Liisat ja Tiit Soku poega Steni. (Saar 2002) 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
prantslasel Vidal de la Blache'il. Ühtne geograafia, sest nii loodus-kui inimgeograafiline komponent olid koondatud ühise peateema ümber: erinevate loodusnähtuste ning inimtegevuste vastastikune mõju nende ruumilise läheduse alusel (kõik need nähtused paiknesid ja tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis). See oli filtriks teemade valikul. Tekkis geog kirjelduse tüüpkava. A. von Humboldt (1769-1859). Oli maadeuurija. Loodusgeaograaf - arvas, et kuigi geograafiad on ühtsed, inimgeograafia ainult täiendab ja lõpetab loodusgeograafiat. Oma reisdelt tõi tagasi ualatuslikult materjali, mille põhjal kirjutas 30-käitelise "Reise Uue Maailma võrdpäevsusaladele" jpm. Koges ise raskusi süstematiseerimisel. Oskas raskused peaaegu ületada. Kogemuste põhjal kirjutas 5-köitelise peateose "Kosmos". Geograafilise kirjelduse tuumaks on ruumilise läheduse alusel esinev vastastikune mõju
» küsis seikleja. Chemnitzist pärit endise õpetaja veesõiduk põhineb 6000 aasta vanusel kaljujoonisel. Gorlitzi meresõiduvahend Abora III valmib USAs New Jersey osariigis ja selle ehitamisele aitab kaasa 25 vabatahtlikku. Osa sellest ehitavad Boliivia amyra hõimu indiaanlased ja nende ehitatu transporditakse USAsse. Seikleja enda sõnul kavatseb ta koos oma 12 liikmest koosneva meeskonnaga Atlandi ületada selle aasta juulis. Gorlitz ütles, et tema ekspeditsioon on sarnane kuulsa Norra maadeuurija Thor Heyerdahli 1947. aastal balsapuust parvel Kon-Tiki tehtud retkega üle Vaikse ookeani. Heyerdahl püüdis tõestada, et polüneeslased pärinevad Lõuna-Ameerika mandrilt. Peruust teekonda alustanud Heyerdahl ja tema meeskond sõitsid pärast 101 päeva merel Tuamotu saare lähedal karidele, samas tõendades, et Lõuna-Ameerika mandrilt pärinenud inimesed võisid jõuda Polüneesiasse. Gorlitzi sõiduvahendil on kõik tänapäevased navigatsioonisüsteemid olemas, kuid võrreldes Kon-
järginud. Kolmanda impeeriumi kujunemise aluseks olid kullavarud ja soodsad looduslikud tingimused, elatuti peamiselt kaubandusest. Mali valitsejad võtsid vastu islami usu ja 11. saj üritasid korraldada palverännakuid. Malist pärit kuld jõudis Euroopasse, täpsemalt Inglismaale. Seega oli tegu impeeriumiga, mida tunti ka keskaegses Euroopas. Mali sattus lõpuks aga Songhai vallutuste objektiks. Timbuktu linn avastati kõrbeliivade alt 1827. a Rene Calier, Prantsusmaa maadeuurija, poolt. Arvati, et tegu on äärmiselt rikka kohaga. Tegu oli kultuuri ja teaduse linnaga. Selles asus silmapaistev Sankore mošee. Kongo riik Kongol tekkisid 16. saj tihedad sidemed Portugaliga. 1482. a jõudis sinna esimene portugallane, 1494. a võeti ette ka ekspeditsioone. Eurooplaste kohtumine Kongo valitsejaga oli heatahtlik ja küllaltki sõbraliku vastuvõtmisega. Põhjuseks võib olla, et suulise pärimus, sest enamik aafriklasi polnud näinud valget inimest ja
- Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damaskuses - Skulptuur ja tahvelmaal puudusid->loomi ja inimesi ei tohtinud kujutada TEADUS 10.sajandil al-Horezini entsuklüpeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Masud- ,,kullaväljad ja kalliskivimaardlad" 8 Teadus oli seotud Koraaniga ning selle uurijad oli austatud 13.saj. araabia keele entsüklopeedia Ibn Mansur Ibn Sina meedik, maadeuurija, geograaf 1152.aastal koostati maailma kaart, millel oli ka Eesti KOOLID JA HARIDUS - Krijaoskud oli vähe levinud, kooliõpetaja polnud aus - Muslimite haridus piirnes keskmiselt tav. Koraanikooli omandamisega Kes soovisid end harida: - Keskõppeasutus ja ülikoolid-MEDRESED - Õpiti loogikat, araabia kirjandust, islami õigust(sariaat), pärimusi - Islami õiguse tõlgendamiseks oli 6koolkonda - Tuntumad medresed: Bagdadis, Kairos, Damaskuses, tunises - 10
avastas Uue Maa. Teema valik osutus juba enne uurimistöö alustamist põnevaks. Ühes olin ma juba alguses kindel, nimelt peaks see olema seotud ajalooga, kuna ajalugu on alati olnud põnev, sündmusterohke ja kirju. Enne oma praeguse teema juurde jõudmist olin ma peast läbi lasknud mitmed huvitavad sündmused, mis oleksid olnud kindlasti väärilised Ameerika avastamisele, Näiteks olin ma mõelnud võtta: "Kes ja miks ehitas Stonehenge'i?", "Kas Marco Polo oli suur maadeuurija või suur valetaja?", "Kas Eldorado on üksnes müüt?", "Miks "Hindenburg" plahvatas?", "Kas Lee Harvey Oswald tulistas president Kennedyt?" ja valikus oli ka midagi seonduvat James Bondiga. Põhjus, miks valisin praeguse teema, seisnes selles, et ma olin vahetult enne teema väljaütlemist lugenud raamatust "Ajaloo saladused" peatükki "Kas hiinlased jõudsid Uude Maailma enne Christoph Kolumbust?". See peatükk tundus väga huvitav, kuna ma polnudki kuulnud siis hiinlaste kui
Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
põhjaranniku ja Haiti. Kokku korraldas Kolumbus neli reisi. Paavsti vahendusel sõlmiti 1494a. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist läänepool avastavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed portugaallastele. Indiasse viiva meretee avastamine 1497a. asus Vasco da Gama juhtimisel Portugalist teele neli laeva. Ümber Aafrika sõites jõuti 1498a. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali monopol. Uue Maailma nime saamine Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci jõudis Brasiilia rannikule ja oli veendunud, et tegemist on seni tundmatu mandriga, mille ta nimetas uueks maailmaks. Hiljem hakati seda eesnime järgi kutsuma Ameerikaks. Esimene ümbermaailma reis Septembris 1519a. sõitis Hispaaniast välja viis laeva, mida juhtis Portugali aadlik Fernäo cle Magalhäes. Septembris 1522a. jõudis tagasi üks laev (18 meest). 17nda saj. alguses avastasid hollandlased Austraalia. Maadeavastuste tulemused:
Richard Francis Burton, kes on tuntud nii tänu oma reisidele ning Aasia ja Aafrika uurimisele kui ka erakordse keelteoskuse ja kultuuriteadmiste tõttu. Ta oskas 29 Euroopa, Aasia ja Aafrika keelt. Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis Tanganjika järve äärde. David Livingstone- Ta tegi Aafrikasse kolm uurimismatka. Uuris Aafrika lõuna- ja keskosa. 1855. aastal nägi ta esimese eurooplasena Victoria jugasid. Henry Stanley. Stanley on tuntud Aafrika-uurijana ning Aafrikas kaduma läinud maadeuurija David Livingstone'i leidjana. Aastad 1881-1882 kui "Aafrika jagamise" algus (Tuneesia ja Egiptuse okupeeriumine, Suessi kanal). 1869 Suessi kanal 1881 Tuneesia Prm-le 1882 Egiptus Inglismaale. Berliini konverents ja Bismarcki koloniaalpoliitika (Carl Peters). 19. sajandi viimase 16 aasta jooksul oli vallutatud suured koloniaalvaldused Aafrikas. Võrreldes teiste riikidega oli Saksamaa koloniaalpoliitika julmem. Edela-AafrikasSaksa Koloniaalühingu loomine, mis propageeris vallutuspoliitikat
(Marcel on täiesti uuelaadne karakter ooperis kolmandast seisusest tegelane, kes kannab ühiskondlik-poliitilist ideed.) Ajastu värvi annab soolopillina viola da amore,samas kasutab Meyerbeer ka bassklarnetit ja inglissarve. 1849 "Prohvet". (Seda ma lähemalt ei iseloomusta.) Viimane ooper on pärast autori surma esietendunud "Aafriklanna" (1865): Tegevus toimub 15. sajandi lõpul Lissabonis ja ühel India ookeani saarel, meespeategelane on maadeuurija ja meresõitja Vasco da Gama. Peategelased: Vasco da Gama, kuulus Portugali maadeavastaja, armastab Inést tenor Inés, ooperi alguses Vasco kihlatu sopran Sélika, India kuninganna, kelle Vasco toob orjana kaasa oma Aafrika-retkelt, Vascosse armunud metsosopran Nélusko, Sélika meesteenija, temasse armunud bariton Don Pédro, Portugali kõrge riigiametnik, kellest saab Inése abikaasa bass Tegevus: Portugal, Lissabon
vajadus toidu järele koos võimega seda hankida, ja kuna metsik eluviis hoiab neist eemal napsitamise ja reumatismi, ja kuna vanadus on häda, mida inimlikud abinõud saavad kõige vähem leevendada -- hääbuvad nad lõpuks, ilma et nende kadumist õieti märgataks ja ilma et nad seda peaaegu isegi märkaksid. 14 Mis puutub haigustesse, siis ma ei korda siin neid tühiseid ja võltse deklaratsioone, mida võib 13 Francisco Corr´eal (16481708) -- Hispaania maadeuurija, kelle raamatut Rännakud Lääne-Indias Rousseau korduvalt tsiteerib. Tlk. 8 Jean-Jacques Rousseau meditsiini vastu kuulda enamiku tervete inimeste suust, küll aga küsin, kas leidub kindlaid vaatlusandmeid, millest võiks järeldada, et maades, kus ravikunst on kõige rohkem unarusse jäetud, oleks inimese keskmine eluiga lühem kui teistes maades, kus seda kunsti suurima hoolega edendatakse
Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused, lastekeel, lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari loengusari, lihaste põletik lihasepõletik, pisikute kandja pisikukandja,
4.8 VENEMAA PEALE KODUSÕDA JA I MAAILMASÕDA. Inimeste psüühika oli laostunud. Kokku oli hukkunud 20 miljonit inimest. Raudtee ja tööstus ei töödanud. Majandus täielikult laostunud. Külvipind ja kariloomade arv oli vähenenud. Raha väärtus oli lengenud, elu kallidus aga tõusnud. Süvenesid ikkaldus ja nälg. Nälja piirkonnad 1921-1922: Volgamma, Uural, Kaukaasia, Grimm, Ukraina. Välismaalt saadeti näljahädalistele toitu. Häda abi organiseerimise eesotsas oli maadeuurija Nansen. Majanduses oli orjenteeritud sõjakommunismile. NEP - uus majanduslik poliitika (Novaja Ekonomiseskaja Pol¡tika). See kinnitati Venemaa bolsevike partei X kongressil uue majanduspoliitika suunana. 4.8.1 SÕJAKOMMUNISM. Üldine natsionaliseerimine. Riigi kontroll kogu tootmises ja jaotamises. Töölistele palga maksmine toiduainetes (a la 200 grammi leiba päevas). Kommunaal teenusesd tasuta. Raha suure inflatsiooni tõttu väärtusetu. Talupoegadel toiduainete andmise kohustus
Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia"). Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks.
Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia"). Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks.
Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga – Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela – “Uus Veneetsia”). Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks.
paljud teised. MÕNED MAASTIKULISES STIILIS MÕISAPARGID JA NENDE KUJUNDUSE MÕJUTAJAD Parkide kujundajateks Eestis olid mõisate valdajad ise, kes ka pargi rajamis- ja kujundamistöid juhendasid, ka teistelt eeskuju võttes. Paremal juhul usaldasid nad selleks palgatud spetsialiste. Keila-Joa maastikupargi rajajaks oli selle omanik krahv Alexander von Benckendorff (1781- 1844). Eesti parkide dendrofloora rikastajaks oli tuntud loodusteadlane ja maadeuurija, akadeemik ja TÜ audoktor ning Hellenurme mõisa omanik Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894). Ta juhendas mitmeid pargirajajaid oma nõuannetega ning abistas parkide taimmaterjaliga rikastamisel, tuues kaugetelt reisidelt kaasa mitmesuguste taimede seemneid. Sangaste pargi rajas selle mõisa omanik krahv Friedrich Berg (1845-1938). 19. saj lõpukümnenditel ja 20. saj algusaastatel aga on tolleaegsed pargikujunduse spetsialistid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
