I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. Juulist 1914 11. Novembrini 1918. I maailmasõja algus - 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas Esimese MS Gavrilo Principi üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sõdivad riigid jagunesid Antaandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri. I MS põhjused: - Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast - Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Puudusid rahvsuvahelised institutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt - Vastuoled maailma suurvõimude vahel I MS osapooled ja sõjaplaanid: - Antaant: Inglisma...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti
juures ränga hoobi. Seda päeva on nim. Saksa armee jaoks "mustaks päevaks". Sep. pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et nad on sõjaliselt löödud ning tegid ettepaneku alustada rahuläbirääki. 29.sept.1918. Pariisi rahukonverents: 18.jaan 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksaga sõlmitud Versailles'i rahulepng, mis kirjutati alla 28.juunil 1918. Selle kohaselt pidi Saksa loovutama1/8 maadest. Lisaks pidi vähendama sõjaväge. Ei tohtind kehtestada sõjaväekohustus, keelati omada lennukeid ja allveelaevu. Lõpuks pidi maksma ka sõjakahjud. Sarnased lepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. I maailmasõja tagajärjed:I maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10milj. Inimest. Kokku varisesid Austria-Ungari venemaa ja saksa., mille varematele kerkis hulk väiksemaid
näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame ka isekasvatatud puu- ja köögivilju Maitseaineid imporditakse samuti välisriikidest, näiteks suhkur Taanist, sool Rootsist jne Igapäevaselt tarbitud kohv on pärit Columbiast ning tee Inglismaalt Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Kuna paljusi toidukaupu pole võimalik Eestis toota ega kasvatada, tuleb neid teistest maadest sisse osta (kohv, eksootilisemad puuviljad jne) Samuti, et oleks suurem tootevalik, kuna inimeste soovid ning maitsed on erinevad Mõningaid tooteid on odavam importida, kui ise kasvatada või toota Miks mujalt imporditud köögiviljad või puuviljad on odavamad kui Eestis kasvatatud? Välisriikides toodetakse rohkem ning on odavam tööjõud Paljud imporditud puu- ja köögiviljad on talvel
varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja seda aega on peetud üheks süngemaks ja tumedamaks Euroopa ajaloos, samal ajal tõusis Rooma piiskoppide autoriteet, kujunes feodaalkord, KÕRGKESKAEG: kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö, toimusid ristisõjad, ristiusk tõusis võidule ka Eestis ühena viimastest euroopa maadest. HILISKESKAEG: rüütlikultuur ja paavstivõim hakkasid alla käima, Euroopat tabasid mitmed nuhtlused, katk, nälg, ülestõusud. 15. Millisel perioodil hakkasid Eesti alal kujunema keskajale omased tunnused? Keskajale omased tunnused hakkasid välja kujunema järk-järgult II aastatuhande algul ja kujunesid enam-vähem lõplikult välja kõrgkeskaja lõpus 13 sajandil. 16. Millised olid germaanlaste sissetungide tagajärjed? Tsivilisatsioonide ja kultuuride
Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas? · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused 19) Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom? · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama 20) Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust? Kuidas kasutas skolastika antiigipärandit? · Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti tuleb loogika abil tõlgendada · Skolastika püüdis sobitada antiikõpetuste ja pühakirja ehk mõistuse tõdede ja usu tõdede
Suuremas osas oma loomingus kujutas ta humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas sai ta aga eriti kuulsaks oma looduspiltidega. Chunagon-yakamochi Kitagawa Utamaro oli Jaapan puulõigete kunstnik. Ta on tuntud eriti oma meisterlikult loodud ilusaid naisi kujutavate puulõigete poolest, mida nimestatakse bijingaks. 12. Läbi ajaloo on Jaapani arhitektuur saanud tugevaid mõjutusi teistest Aasia maadest, eriti Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Kesk-Ameerika silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Machu Picchu on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus
Koloniseerimine nõrgendas traditsiooniliste valitsejate võimu, kuid sotsiaalne staatus on siiski osaliselt seotud perekonna juurtega. Kõrgema sotsiaalse staatuse saab ka rikkusega ja nendesse, kes saavad rikkaks kaubandusega suhtutakse kõrge austusega. Üks olulisemaid sotsiaalseid jaotamisi on kõrgelt haritud linnaühiskonna ja maarahva vahel. Koloniseerimise ajal saadeti haritud benini inimesed teistest maadest välja. Osad leidsid töö kodumaalt mõnest ametkonnast, aga paljud kolisid Euroopa maadesse. Paljude õpilaste eesmärgiks karjääri vallas on saada riigiametnikuks, kuigi kohandamise struktuuri programmide käigus on riigiametnikkonna sektori suurust on vähendatud. Riikliku tööhõive programmi eesmärgiks on edendada erasektorit ja julgustada välismaal elavaid benini rahvusest inimesi panustama majanduslikku tegevusse Sotsiaalse kihistumise sümbolid
argumendiks loodus. Luules ja maalikunstis pöörati erilist tähelepanu ühelt poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale. 3. Otsiti ideaale minevikust. Tunti huvi keskaja vastu. Pöörati palju tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Romantiline s ealne jalutamine ja tunnete avaldamine. 4. Huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Rahvuslik liikumine. 19. sajandi elus määravaks(ühiskondlik-poliitiline) rahvuslik liikumine. 1. Eliidi liikumine- elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud kunstnikud teadlased ja teised tippharitlased. 2. Rahvusliku liikumise ideed jõudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad. 3. Ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. 4
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14
rahvahulkade usutunnet. Barokki stiil oli levinud ka isevalitsejate seas, kes proovisid seda sama, suurendada usku neisse, läbi sellise kirgliku kunsti, proovisid nad näidata inimestele oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuidas see stiil on sealkandis levinud: Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga, nendes maades tegutses agaralt katoliku kirik (kirik oli haaranud võimu riigivalitseja üle kiriklik kunst ). Sellist barokkstiili kutsuti ka pärisbarokk, ning sellise stiili alla kuulusid Itaalia, Austria, Hispaania, Madalmaade lõunaosa ehk Flandria ning Lõuna-Saksamaa. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Sellist barokki stiili
elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge prod. metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr., nõrgalt happeline reaktsioon, boniteet I,II-IV,V kl. sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad KI 97000 ha e. 2,4% Levik paralleelselt Ko-ga, lessiv+savist., harit. 68000 ha e. 6,3%
Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud.
Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt. Alumistest klassidest pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha oli neil paljas, vahel kanti ka käisteta särki. Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti kalasiriks. ( 1. , Muinas- ja vanaaeg lk.87) Orjad või teenijad, kes tulid võõrastest maadest, tõid kohalikule rahvale kaasa oma mustreid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiaga jahedama ilma jaoks. Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. ( 3. , Vana- Egiptus lk. 40) Egiptlaste jaoks oli äärmiselt tähtis, et kangas oleks lumivalge. Oli äärmiselt tähtis kanda värskelt pestud rõivaid. Lisaks pandi kangas pärast pesupesemist päikese kätte kuivama
Ta oli inimene, kes tegi ise oma elu huvitavaks, ehkki tihti küll teiste inimeste arvelt. Mõnes mõttes avas ta inimeste silmad, et nad märkaks asju, mis neid ümbritsevad ning hindaks rohkem oma nii-öelda tavalist tööinimese elu. Huvitav fenomen Nipernaadi juures on see, et tema väljavalitud naisi ühendab see, et nad on enamasti materiaalselt vähekindlustatud, vaesed ning neid iseloomustab ka mingi teatud naiivsus. Mees pakub neile põnevust, rääkides jutte kaugetest maadest ja põnevaid asju tema enda kohta. Enamus faktid, mida ta enda kohta esitab, on küllalt arusaadavalt väljamõeldised, kuid naised usuvad teda, sest mees toob nende halli argipäeva uuendust, mõnes mõttes rahuldab momendiks naiste tähelepanuvajadust ning tõstab nende enesekindlust, paneb neid tundma end ihaldusväärsetena, samas oma järjekordse lahkumisega murrab ta ka palju südameid. Mees lahkub nende elust sama äkki, kui sinna saabus.
,,Gulliveri reisid" filosoofiline, allegooriline, utopistlik teos. I osa Lilliputid, tegelikult kujutatakse tolleaegset Inglismaad. Lilliputide väiksus sümboliseerib inimeste väiklust. Kritiseeriti sõda, päritolu, pugemist. II osa Hiiglaste maa, autori arvates täiuslik ühiskond, valitseb haritud monarh, raha ja sõda puuduvad. III osa- Lendav saar teadlastega, keda kuj. Eluvõõraste, tobedatena. Tegeletakse enamjaolt ebapraktiliste leiutistega, ei hoolita vallutatud maadest, kus rahvas vireleb. Kritiseerib Inglise välispoliitikat. IV osa hinhinhmide maa, kus haritud, inimlikud hobused, kired tagaplaanil, valitseva mõistus, üldsuse huvid polnud täiuslik ühiskond, kuna piiratud isikuvabadust. 6. Göethe (Saksa) pärit Frankfurdist, õppis õigusteadust, sai doktorikraadi. Torm ja tungi juht. On kirjutanud luuletusi, ballaade, romaane, draamasid. Luule räägib armastusest, noorese rõõmudest, loodusest
Skandinaaviamaades, seda just tänu riiklikule taastuvaid energiaallikaid soosivale energiapoliitikale. Kõige suuremat kasutust on leidnud enamikel juhtudest biomassi energia, olmeprügi energiakasutus moodustab keskmisena ligikaudu ühe kümnendiku biomassi energiakasutusest, tuuleenergial on praegu arvestatav osa ainult teatud maades: Taanis, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias, Inglismaal, Rootsis. Geotermiliste taastuvenergia ressursside kasutustase on madal, Euroopa Liidu maadest võib sellel alal ära märkida Prantsusmaad, Itaaliat, Portugali. Geotermiliste energiaressursside kasutustehnoloogiad on üldreeglina kulukad, selliseid energiaressursse ei ole mitte igal pool saadaval. Geotermilisi ressursse on kindlaks tehtud 80 riigis, 50 riigis on need ka teatud ulatuses kasutust leidnud, põhilises osas soojuse tootmiseks ja vähemal määral ka elektrienergia tootmiseks (20 riigis).
Tänapäevalgi pole moositegu kuhugi kadunud. Traditsiooniliste mooside kõrval valmistatakse kodus pigem selliseid, mida kaupluseriiulitel ei leidu. Kuigi puuviljahoidiste täpne päritolu on seniajani selgitamata, on teada, et moosid, Ïeleed ja puuviljahoidised on inimkonna laual juba kaua olnud. Juba teadaolevalt maailma esimeses, 1. sajandist pärineva Rooma gastronoomi Marcus Gavius Apicuse kokaraamatus leidub puuviljahoidiste retsepte. Moosi tegemine ongi ilmselt alguse saanud Lähis-Ida maadest, kus suhkruroog looduslikult kasvab. Arvatakse, et Euroopasse tõid moosi ristiretkelt koju pöörduvad sõdalased. Hilisel keskajal olid moosid, zeleed, marmelaadid ning puuviljahoidised Euroopas juba väga populaarsed. Ettevalmistused moosi keetmiseks Purkide pesemine Enne moosi keetmist küüri köök ja purgid puhtaks. Kui purgid küüritud, aseta need külma praeahju, keera temperatuur 150 kraadi peale ning kuumutada purke 20 minutit. Ahjutemperatuur ei tohi
18. sajandi lõpul tegutses Tallinnas üle 200 käsitöömeistri. Siinsesse majandusellu tuli üha rohkem kapitalistlikke jooni. Käsitööliste kauplemispiirangud kaotati ja tuli vaba konkurents, mis soodustas käsitööliste müümise ja teenimise võimalusi. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus seega juhtima hakkasid suurettevõtted. Oluliseks kauplemiskohaks kujunesid laadad. Neist suurima oli Tartus peetav saksa laat, kus osales ka kaupmehi mujalt maadest. See andis võimaluse kaupmeestel oma toodangut väljas poole Eestit müüa ja selle pealt ka suurt raha teenida. Talurahvaseadustega kaotati ajapikku ka pärisorjus, mis vabastas talupojad. Seaduse põhiselt ei tohtinud talumaad mõisamaaks muuta vaid mõisnik või seda rentida või müüa. 1849.aastal tulnud raharent andiski talupoegadele võimaluse laenu võtta ja selle eest talu endale päriseks osta. See oli juba aluseks kinnisvara müügi elavnemisele
õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid loopealseid ja paekalda nõlvade laialehelisi pangametsi, jõeorgude salukuusikuid, pangapealseid lookuusikuid ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kiviseid rannamaid. On mitmeid poolsaari, nende hulgas Juminda, Pärispea, Käsmu ja Verge. Rannikumadalikku eraldab Lahemaal Põhja-Eesti pank. Lahemaa rannik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest
Luksemburgi stabiilset, suure sissetulekuga majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ja töötus. Kõrge elatustase jätab oma märgi loomulikult ka hindadele, mis on keskmisest Euroopa tasemest kõrgemad. Samas jälle autokütus on odavaim Euroopas. Umbes 45% riigi elanikkonnast on sisserändajad mis samuti on Euroopa ja maailma suurim näitaja. Neist 15% moodustavad portugallased, brasiillased ja teistest portugalikeelsetest maadest pärit inimesed. Natuke üle viieteistkümne protsendi on itaallasi ja hispaanlasi. 2 Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja looming) Luksemburg - Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja tehtud) Põhiline suhtluskeel on prantsuse keel. Riigi idaosas, Saksamaa piiriääres aga saksa keel. Ka inglise keelt mõistetakse pea igal pool. Odavaima öömaja linnas leiab Youth Hostel Luxembourg`ist. Ühe koha hinnad hakkavad seal 40 eurost. Hotellide hinnad algavad 5060 eurost.
Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäev...
Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA $ ja 1 USA $ 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksid 10000naelsterlingit maksev BMW ja 84000 SEK-i maksev Volvo dollarites, kas:: Vali üks: a. 1700 ja 1056 $ b. 17000 ja 8400 $ c. 17000 ja 10769 $ d. 17000 ja 1077 $ Küsimus 5 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Allpool nimetatud maadest saab tänu absoluutse eelisele ilmselt kõige rohkem kasu rahvusvahelisest kaubandusest: Vali üks: a. USA b. Kanada c. Austraalia d. Araabia Ühenemiraadid e. Saksamaa Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kullastandard on näide: Vali üks: a. Fikseeritud ehk püsivast valuutakursist b. Ujuvast valuutakursist c. Devalvatsioonist d. Revalvatsioonist e. valuutainterventsioonist Küsimus 7 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad.
sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. 2) Iseloomulikud jooned 1. Võim koondunud kommunistliku partei kätte, teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4
uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. Vastaspooled üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, teaduselus jne.
Nõnda leviski skautlus lühikese aja jooksul paljudesse maadesse, jõudes sealjuures üsna kiiresti ka Eestisse (aastatel 1911-12). Skautluse arenemine ja laienemine: 1916 skautluse noorim aste: hundud, klassikaliselt 8-12 aastased poisid. 1918 skaudieast välja kasvanud poistele: vanemskautlus, 16-20 eluaastat. 1925 händikäp-skautlus, mõeldud kehaliste puuetega poistele. 1920. aasta augustikuul kogunesid skautide esindajad paljudest maadest kokku Londonisse, kus võeti sihiks luua ülemaailmne skautide organisatsioon. Kahe aasta pärast, 1922. aastal, tuldi kokku Pariisi ning moodustatigi WOSM (World Organisation of the Scout Movement), asutajaliikmete seas oli ka värskelt iseseisvunud Eesti. B-P valiti samas maailma peaskaudiks. Skaudiliikumisest sai enimtuntud ja -tunnustatud noorteliikumine maailmas ning väga paljud inimesed on sellest osa saanud. Seda enamasti nooremas eas, kuid on ka neid, kes on
......................................................................................6 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, USA) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungati,Türgi, Bulgaaria) Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene
19. Kadi Tuul. 2011. Linnahaljastuse roll ja parendamine. http://www.botaanikaaed.ee/wp-content/uploads/2011/05/Kadi-Tuul.pdf Ettekanne toob konkreetsetele näidetele toetudes välja probleemseid kohti linnahaljastuses. 20. Kadi Tuul. 2009. Linnahaljastus. Kirjastus Atlex Käsiraamatus antakse ülevaade sellest, milline peaks olema linn kui elukeskkond, näidates haljastust atraktiivse ja tervisliku linnakeskkonna vajaliku osana. Tuuakse näiteid teistest maadest ning seostatakse neid Eesti oludega. Antakse ülevaade avalike alade põhitüüpidest, kujundusvahenditest, - võtetest ja materjalidest
ruptsioonis. “Revalise” ümber puhkes polnud piisavalt, väliskapitali aga ei mitmeid skandaale, kuid osa neist oli meelitanud poliitiliselt ja majanduslikult tingitud sellest, et kaupa tuli osta ebakindel olukord), samuti kütuse- ja valikuta - partiide kaupa, mistõttu oldi toorainevarud ning turg. 9. detsembril sunnitud hädavajalike kaupade kõrval 1918 kohustas valitsus raha- ning vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor- ...
korporatsioonide vastu vähe välja panna. Suurfirmade jaoks on sellised riigid kerge saak ja mitmetel aladel, mis nõuavad palju tööjõudu ja kergeid keskkonnanõudeid ideaalne paik, kus oma äri ajada. Tekstiilitööstused ning kosmeetikatööstused paistavad selle koha pealt eriti silma. Suured ülemaailma tuntud rõivabrändid, nagu näiteks H&M, Primark, Nike, Levis ja teisedki on liigutanud oma vabrikud kalli tööjõu ja karmide seadustega arenenud maadest kolmandatesse riikidesse, kus sellised asjad, nagu tööõigused, kindlad tööajad, töötamiseks vajalikud tingimused on nõrgad või siis üldse puuduvad. Liiga tihti on ette tulnud uudiseid, kus räägitakse Indias või Malaisias toimunud suurpõlengust mingis multinatsionaalse suurkorporatsiooni hoonetes, mille tõttu on väga palju inimesi surma saanud, kuna tingimused töö tegemiseks olid viletsad ja selline asi, nagu elementaarne turvanõuetest kinnipidamine, kontroll ning
- Teeb üldistusi ja loob seoseid - Ei katkesta esinejat - Annab õiget tagasisidet 12. Kultuuri mõiste Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Kultuurid teikivad, arenevad ja kaovad. Kultuurid mõjutavad üksteist. 13. Iseloomusta ühte riiki, too välja iseloomulikud jooned Prantsusmaa - - Tahavad olla sõltumatud - Ei tea teistest maadest midagi - Koosolekud pikad ja sõnaohtrad - Emotsionaalsed - Nemad on ainulaadsed - Jonnakad - Viisakad - Uudishimulikud
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti
ülemaailmne majanduskriis- 1929-1933, alguse sai USA-s, ületootmine, hindade langus New Deal- uus maj.pol USA-s, puudutas pangandust, põl.maj, tööstust, sots.hoolekannet Müncheni õllekeldriputs- Hitleri katse Saksaaal võimu üle võtta, see ebaõnnestus ja Hitler koos kaasosalejatega pandi vangi Versailles rahuleping- 28.juuni 1919, Saksa ja võitjad, Saksa pidi loobuma relvastusest, andma ära 1/8 maadest, maksma reparatsioonimakse Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis A-U troonipärija Franz Ferdinandi F. Ferdinand- A-U troonipärija, kes tapeti Principi poolt D.L. George- USA-st, oli üks Pariisi rahukonverentsi eestvedajatest Clemenceau- Prantsusmaa peaminister, osales Versaille' rahulepingu sõlmimises Rasputin- Venemaa tsaari nõuandja ja troonipärija arst, peeti imearstiks Nikolai II- Venemaa viimane tsaar, kukutati võimult veebruarirevolutsiooni ajal
niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. RAHVASTIK Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. AJALUGU Esimesed asukad (protoaustraallased) tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil:
nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da) (05.06.2015) 1.6. Esimene maailma sõda „Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa)
5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda? Mitusada tuhat inimest hukkus, tohutu välisvõlg ja neid solvas lubatud maadest ilma jäämine. Kes oli B. Mussolini, millal sai võimule? Ta sai Rahvusliku Fasistliku Partei etteotsa ning saades sadu tuhandeid toetajaid oli ta paljude arvates just see, kes Itaalias korra jalule seab ning majanduse madalseisust välja toob. Võimul sai ta 1922.aastal. Kes olid fasistid ja millal tulid võimule? Fasistid olid endised sõjaväelised ja töötud, kes hakkasid looma Mussolini käe all relvastatud salku ning välise tunnusena hakkasid nad kandma musti särki.
Talupoeg pidi töötama kindlaks määratud hulgi päevi aastas ning loovutama isandale mingi osa oma saagist. Varakeskajal oli valdavaks koorimiseks Teokohustus: talupoeg pidi kündma oma härjarakendiga isanda põldu, aitama külvi-, viljakoristus- ja ehitustöödel. Seda pidasid talupojad kõige raskemaks koorimiseks. 11.saj tulid naturaalandamid (vili, kariloomad, munad, juust, mesi jms.) ning rahalised maksud. Samuti tahtis saada isand osa kaupadest mida kaugetest maadest toodi . Sunnismaisus- talupoeg ei võinud ilma isanda loata oma elupaigast lahkuda ja mujale elama asuda. Pärisoriseid võis isand müüa maast lahus.. 10. Talupoegade õiguslik seisund. Vabu talupoegi oli kõige vähem, nemad olid andamistest ja teokohustustest vabastatud. Enamik külaelanikke olid sõltuvad talupojad, kes harisid isandale kuuluvat maad ja pidid selle eest koorimisi andma. Pärisoristel talupoegadel puudus mitte ainult maaomand,
Tema elu punase niidina läbivateks põhimõteteks olid : ,,Kui üks tööriist on küllakt hea, siis tuleb leida, kuidas ta veel parem oleks või kui põllul kasvas enne üks kõrs, siis peab põllumees püüdma, et tulevikus kasvaks seal kaks kõrt. 2.Sangaste Rukis Rukki sordiaretuses kuulub talle ühe esmaalgataja au kogu maailma ulatuses. *Suurema osa teaduslikuks tööks vajalikust aparatuurist pidi Berg ise konstrueerima *Tööd rukkiaretuses alustas sellega, et püüdis teistest maadest muretseda head rukkiseemet. * Kõigepealt katsetas ta 'Vassa' rukkiga ja Helsingi lähedalt muretsetud 'Nylandi' rukkiga, kuid lumeta talve tõttu need sordid hukkusid. Siis proovis ta Saksamaalt toodud 'Probstei' ning viimast hakkas ta 1882. aastast katsepõldudel kasvatama. Koos sellega külvas ta katsepõldudele ka mujalt sisse toodud sorte kui eesti karmile talvele need väga vastu ei pidanud. Pärast mõningaid ristamiskatseid otsustas Berg hakata tegelema puhta sordisisese
1. Keskaja periood? Millal algas ja lõppes keskaeg (aeg ja südmused) Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos muistse vabadusvõitluse lõppu. 2. Nimeta Vana-Liivimaa ajaloo tähtsamad allikad (autor või nimetus) ja põhjenda oma valikut (milliste sündmuste kohta sealt infot saab) Läti Henriku Liivimaa kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu...
Kui tarvitada piltlikku väljendit , siis võib öelda , et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest , samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere- äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Vanimad kõrgkultuurid Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kii...
koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955
Esimene maailmasõda 8.b Algus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit sõdurit. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi
Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongressi ja valitsuse liikmete vastu. Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus).
- Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Puudusid rahvusvahelised institutsioonid , mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt Olid ka järgmised asjaolud : - Esiteks , alahinnati ohtu - Teiseks , sõda romantiseeriti - Kolmandaks , rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Neljandaks , sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatika Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel
Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongressi ja valitsuse liikmete vastu. Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus).
Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast Põhjasõda (1700-1721) läks kogu Eesti- ja Liivimaa Vene võimu alla. Kuna Rootsi lüüasaamine polnud piisavalt ränk, et Venemaa oleks saanud end kindlalt tunda, siis kuulutati välja Balti erikord. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati mõisate restitutsiooniga. Mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Koos mõisatega said
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
