Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel).
ilmselt kogu Eestit või Eesti suurimat saart Saaremaad. Seega võis Taraconta osutada eestlaste kui Taara kummardajate maale. Järgmine, esimeste kirjalike allikate põhjal jälgitav eesti keele arengujärk algas 13. sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest maadest kogu Euroopas, jõudsid saksa ja skandinaavia ristisõdijad. Eestlaste vastast ristisõda kirjeldab 13. sajandi algusest pärit ladinakeelne Henriku Liivimaa kroonika mis sisaldab juba ka eestikeelseid sõnu ja lausekatkeid.
Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus
Ajaloo kontrolltöö 7 klassile. 1 pool. 1. kirjelda Araabia poolsaare looduslike tingimusi. Kuidas mõjutasid need inimeste igapäeva elu ? Araabia poolsaar oli kuiv ning liivane. Keset kõrbe olid oasid. Need olid looduslikud kohad. Meie mõistes sood. Seal kasvasid puud ning taimed olid allikad ja muud vee kogud. Araablased kasvatasid karja. See töö erines Eurooplastest vägagi. Eurooplased tegelesid põlluharimisega, seda ei saanud aga Araablased teha kuna nende maa ei võimaldanud seda. 2. Lõpeta lause. Islamiusu rajajaks peetakse Meka kaupmeest ........... Muhamedi................, kes kinnitas et on olemas vaid üks jumal nimega ........Allah...... Meka kaupmehed suhtusid Muhamedi õpetusse vaenulikult sest ....nemad olid teise usuga...... Muhamedi põgenemist mekast naaberlinna Mediinasse hakkasid islamiusulised lugema oma .....ajaarvamise (622)....... Alguseks.Muhamedi võidukat tagasitulekut Mekasse aga peetakse .....Araabia riigi...... ...
vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne- Third level Virumaal. Fourth level Pindala 518,1 km2 , elanikke Fifth level 01.01.2008 seisuga 6197. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni säilinud Pikva mõis, Anija mõis ja Kehra mõisa puust häärber. Vapp Kuldsel kilbil on sinineClick to edit Master text styles vesiveski ratas ja sinine Second level laineline päis, milles
16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel. Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks. 1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kiriku-uuenduste toetajateks ja vastasteks.
raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.konaliisatsioon 5.arenes kiire linnastumine 9)Uued ühiskonnaklassid 1.konservatism 2.liberealism 3.sotsalism 10)Üks riik arenes teistest maadest kiiremini ja hakkas riigi üle valitsema 11)Konservatism-alahoidlikus, traditsioonilisi vaateid säiltav ja ajaloolist järjepidevust tähtsutav poliitiline õpetus 12)Liberealism-vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus 13)Sotsialism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna ssotsaalset võrdust 14)Mõisted *imperialism-kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast,
küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul – Vene aeg (alates 1721) • Restitutsioon – s.t Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. • Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord • Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse,
hõrgutavast toidust, veinisõber vanast heast bordoost see kõik on olemas. Rahvuse sünd Prantslased on kolme erineva Euroopa rahva keltide, roomlaste ja frankide segu. Prantsusmaal on iga neljas elanik, kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Prantslased Prantslased elavad omas maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Prantslased ei tea teistest maadest peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta ega nende maade kohta, mis on kuulunud mõne teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma. Prantsusmaal ei võeta kedagi võrdselt. On olemas kas paremad või halvemad inimesed, aga iga inimene on teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt.
Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilpidele, mille sees pinguletõmbunud sooned selles helisema hakkasid.Sel hetkel sündis imelise häälega pill, mille mängutehnika on aga nii raske ning läbi suure töö ja vaeva omandatav. Kitarrid jaotatakse klassikalisteks, akustilisteks, elektroakustilisteks ja elektrikitarrideks. Kitarri keelte arvud on tulnud aga erinevatest maadest, näiteks Hispaaniast kuuekeeleline ning Venemaalt ja Portugalist seitsmekeeleline kitarr.On olemas ka kahteistkümne keelseid kitarre. Kitarri eellane arvatakse olevat Kesk-Aasiast pärit kitara.Kitarrile sarnanevad pillid on veel näiteks: lauto, ukulele, vihuela, tar, al'ud jne. Vanasti tehti kitarri kere puust ja keelte asemel tõmmati looma soolikad pingule.Tänapäeval on kitarridel aga mitmeid valmistusviise.Kere on enamasti puust või mingist muust materjalist ja keeled traadist.
Hõive ehk inimeste tegevusalad Tähtsaimaks tootmisalaks on nafta. Veel toodetakse maagaasi ja kaevandatakse raua- ja mangaadimaaki ja keedusoola.Tegeletakse käsitöö, põllumajandusega, eriti puuviljakasvatusega, karjapidamisega ja kalandusega. 5 Rahvuseline ja usundiline koostis 97% Liibüa elanikkonnast moodustavad araablased. Ülejäänud 3% on põhiliselt teistest aafrika ja araabia maadest sisse rännanud. 97% elanikkonnast on muhameedlased, valdavalt sunniidid Ränne ehk migratsioon 10% rahvastikust rändleb. 20%-l on poolrändeluviis. Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. 6 Kasutatud materjalid. www.google.com'i otsinguportaali ja www.neti.ee otsinguportaali ja erinevaid interneti saite . 7 8 9
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises Maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (, , ja )
Suuremad muutused rahvastikus Vabariigiloomisel tõusis venelaste osakaal rahvastikus-liidetud alade arvel. Langes sakslaste osakaal, 1939 kutsus hitler sakslased kodumaale tagasi, kuid tegelikult läksid Poola. 1920-24 tulid tagasi paljud eestlased venemaal. Eestlased hakkasid üha enam liikuma Ameerikassem Austraaliasse ning Brasiiliasse. 10.oktoobril 1919 võttis Asutav kogu vastu maaseaduse, mille alusel võõrandati kogu mõisamaa ning mõisate hooned ja inventar. Võõrandatud maadest moodustati riiklik fond ja sellest hakati välja jagama asunikukrunte. Enamasti osteti asuniketalusi pikaajalise laenuga. Eelistatud olid Vabadussõjast osavõtnud. Tasuta jagati maad Vabadussõja teenete eest (autasumaa) ja hukkunud vabadusõdalaste peredele. EV Maaseadusega jagato mõisate põllumajanduslik maa (põllu ja rohumaad). Mõisate metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade aluseks
varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust enda elanikkonnale. Näiteks paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne- Euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi
Esimene maailmasõda - juhus või paratamatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Keskriigid - Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Kas Esimene maailmasõda oli juhus või paratamatus ? 19. sajandi teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine
Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskmiseks iga 3 aasta tagant, kus lahendati olulisi ja vähemolilisi, ehk päevakohaseid küsimusi. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poolt erakättesse antud riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni, sellest hakkasid tulema ka aadlike ja Rootsi võimu vahelised vastuseisud. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest, Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%. Mõisad jäin küll endisele omanikule, kuid nüüd pidid nad hakkama selle eest renti maksma. Aadli omavalitsus kaotati maanõunike kolleegiumi laialisaatmise ning maapäeva allutamisega kindralkubernerile. Talupoegade kohustused muutusid Rootsi võimu tulekuga suuremaks. Suurenesid talupoegade teokoormised. Talupoeg pidi teatud arvu päevi mõisas tasuta tööd tegema.
päeva), rituaalne kalender (260 päeva), murrud, päikesesüsteemi tundmine, ennustasid päikese- ja kuuvarjutusi. Inkad olid arenenud kirurgias, ka neil oli kalender, milles oli 12 kuud, kuus 30 päeva ning nädala pikkus oli 10 päeva, oskasid ehitada rippsildu, glasuurisid ja lakkisid keraamikat. Hävimine: Olmeekide kultuuri hävimine on jäänund praeguseks peamiselt müsteeriumiks, ~400 aastat eKr pea pooled olmeekide maadest jäid rahvata, üheks põhjuseks peetakse keskkonna muudatusi, teiseks teooriaks on sissetungijad, kuid pole tehtud selgeks, kes ja kust need sissetungijad olla võivad. Maia linnriike tabas esialgne langus IX sajandil, mille põhjuseid pole täpselt teada, küll aga pakutakse nendeks näiteks klimaatilisi tingimusi (maavärinad), kuid see langus polnud lõplik. Saatuslikuks said hispaanlastest maadeavastajad. Inkad vallutasid hispaanlased, kes sulatasid ka üles kõik nende kuldesemed.
seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Tol ajal oli ka kombeks kasutada palju kosmeetikat. Kõige tuntum ja säilinum meigikunstis on pikk must lainerijoon mööda silmalaugu ning rohke ja särav lauvärv. Kuid lapsed riideid ei kandnudki. Rõivad õmmeldi tavaliselt linasest. Mõnikord kooti kaunistuseks kangasse valgeid niite. Et riidesse jääksid ilusad voldid, neid tärgeldati. Orjad või teenijad tõid võõrastest maadest kohalikule rahvale kaasa ka oma mustreid Kehakate sellel ajal näitas inimese ühiskondlikku positsiooni. Vaaraode riided teht kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati tugevamast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided hoopis lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul lepardinahka. Riided olid nii kerged ja lihtsad kuuma kliima tõttu.
Me peaksime olema just õnnelikud, et noored hoiavad meie emakeelt moodsa ja kaasaegsena. Erinevalt eesti keelest, on meie kultuur segunenud kõvasti nii saksa kui vene omaga. Kuid ma ei taha väita, et see on halb. Vastupidi see teebki just eesti kultuuri huvitavaks ja mitmekülgsemaks. Näiteks on meie ehitised, eelkõige just kirikud nende riikide omadega väga sarnased ning ka näiteks mõnede luuletajate loomingutes kajastub venepärasust. Ka paljud pühad on nendest maadest meile tulnud nagu näiteks jõulud, mis on pärit sakslastelt. Aga see ei tähenda, et kogu meie kultuuris kajastub vene- või saksamaad. Vastupidi meil on ka palju eestlaslikku: näiteks rahvariided, -laulud ja palju muudki. Ühesõnaga me oleme küll maailmas väga väike rahvus, kuid meie kultuur ja keel on väga ainulaadsed ja huvitavad ning me võime olla uhked, et oleme eestlased.
aprillil Estonia kontserdisaalis vaatamas kontsertettekannet Georges Bizet' ooperist ,,Pärlipüüdjad." Solistideks olid Virgina Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USA-st, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Dirigent oli Arvo Volmer. Kontsert kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique'is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest, tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett ,,Pühakoja sügavuses" (,,Au fond du temple saint"). Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse
Kordamisküsimused 30-34! 1. Millised sotsiaalsed muutused toimusid maal pärast maareformi? Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asendustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne omanike kiht. 2. Kuivõrd mõjutas Venemaa poliitiline olustik Eesti majadusarengut 1920. aastatel? Näited! Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes
· Kuna kõrbes ei saa põldu harida, pole neil süüa ning ka pole midagi, mida müüa/vahetada. 8. Milline seos on kõrbestumise ja puhta joogivee kättesaadavuse vahel? · Põud, (puhast) vett on väga vähe ning seda saab ainult väga sügavalt. 9. Kuidas mõjutab kliima soojenemine kõrbestumist? · Soodustab kõrbestumist 10. Kuidas mõjutab kõrbestumine meie elu Eestis? · Me impordime sööki maadest, mida ohustab kõrbestumine. Tõstab ka toidu hindu. 11. Kelle vastutus on kõrbestumise tõkestamine? Miks? Kuidas saame meie kõrbestumise vähendamisele kaasa aidata? Mida teised (riigid, organisatsioonid, inimesed jne) peaksid tegema? · Abimaterjalid: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ml.html- Mali fakte http://www.ap3.ee/?PublicationId=1161f426-4e29-438d-aadb-2c853f429dd9 http://www.roheline
lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega. Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt valmis reformatsiooni vastuvõtuks, siiski tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. 1523. aastal konfiskeeriti Taani läänistused Norras, kuid Taani ja Norra ühiskuningas Frederik I hakkas neid maid uuesti aristokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, kelle poolt oli kogu rahvas. Vastuhaku lõpetamiseks likvideeris Taani Norra riigi, pool maadest läks Taani kuninga kätte. Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumalateenistust peeti ainult taani keeles. Inglismaal oli poliitiliselt kõige tähtsam ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutati 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuningas oli siis Henry VIII. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks, peapiiskopiks sai Thomas Cranmer
1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidust *Kehtestas üleüldise sõjakohustuse *Hakkas looma sõjalaevastikku ja lennuväge
Üks põhilisemaid ja tähtsamaid fakte meie pärinemise kohta on see, et kuulume suurde Soome-Ugri keelkonda ning oleme kultuurilt just selle tõsiasja tõttu iseäralikud võrreldes ükskõik millise teise keelkonda kuuluvate riikidega ja sarnased omavahel. Kui vaadata tagasi kaugesse minevikku, siis märkame, et traditsiooniliselt valitsevad Euroopa riigid, kes reeglina ei kuulunud Soome-Ugri keelkonda, andsid meile siin küllalt pikalt aega omapäi olla, enne kui siinsetest maadest huvi hakkasid tundma. Siinkohal pean sõna ,,meie" all silmas eestlasi, liivlasi, soomlasi, karjalasi. See aeg oli meile, et välja kujundada ühist kultuuri. Ometi jäi sellest ajast väheseks, et oleks välja kujunenud tsentraalselt tugev riik. Ei oska ennustada, kui palju selleks oleks aega vaja olnud, ent usun siiralt, et varem või hiljem oleks tekkinud ka siin tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa
Arutlus Prantsusmaa Millised olid teie riigi argumendid sõja alustamiseks või sõtta astumiseks? Kas teie riigil oli vaja rünnata või kaitsta? Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Esimese maailmasõja puhkemist
Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsval Loodusressursid Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid
privileegid, mis andis omakorda õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolide ülesehitus Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori. Õppejõud määrasid ametisse dekaanid. Üliõpilaste ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord võis eri ülikoolides olla erinev. Üliõpilased olid enamasti pärit eri piirkondadest või eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendusse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Õppetöö ülikoolis Ülikooli studium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1. grammatika- kirjutamine 2. retoorika- kõnekunst 3. dialektika- arutluskunst Neli järgmist aga ülemastme: 4. aritmeeika- arvutamisõpetus 5. geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru 6
seisis peamiselt Araabia Liiga. Koostööle vaatamata on araabia maad tihti teistega avalikku konflikti sattunud. Vastasseis Iisraeliga seisnes peamiselt juutide vihkamises. 6. Oktoobril , juutide usupühal , alustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi Iisraelile. 23. Oktoobril aga peatati sõjategevus ÜRO poolt. See aga viis omakorda araabia maade ja lääne riikide terava vastasseisuni , kuna rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat , olid nad araabia maadest sõltuvad. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid seejärel nafta hinda 4 korda ja tulemuseks oli lääne maailmas energiakriis. See tõestas seda , et rikkad riigid ei saa sekkuda araabia maade omavahelistesse tülidesse , kuna satuvad nii ise konflikti keskele ja naftaga on läänemaailma kerge mõjutada. Vastuolud tekkisid ka Egiptuse uue presidendi Anvar Sadati vastu , kuna ta soovis alustada demokraatlike reforme ja ka Iraani
Kreeka Andrei Tehnikov 11 LJ 24.03.15 · Pealinn Ateena · Pindala - 131 940 km² · Riigi keel kreeka · Rahvaarv - 10 775 557 (1.07.2014) · SKT elaniku kohta - $24 574 (2014) · Kreeka on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. · Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta.
11a klass Riigi arengutase. Rahvaarv. Austraalia majandus on üks suuremaid majandusi süsteeme maailmas, kus SKT on 1,57 trilijon $ Austraalia rahvaarv on 23 421 078 inimest Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet: umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased 85% on Suurbritaania või Iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000) Rahvastiku paiknemine Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.Selle rannikut ümbritsevad läänest India ookean, idast Vaikne ookean ja lõunas Lõuna ookean. Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on madal (2,8 in/km2). Suur rahvastiku tihedus on linnades ida rannikus, kus on paras ja lähistroopiline kliima.
Annabel Kaldvee Ajakirjandus eesti ühiskonnas Ajakirjanduse üks olulisemaid ülesandeid on olnud ajast aega muuta ühiskond inimestele elamisväärsemaks. Kahjuks on aga tänapäeval see ajakirjanduse algne mõte ja põhiline ülesanne soiku vajunud ning nüüd täidab ajakirjandus suures osas vaid meelelahutaja osa. Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega? Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen avaldas ajal...
antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2.Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu: vt kompleksotsing 2.1 Leida viimsi mõisa maadest maaseadusega eraldatud Linde nr A89 maatüki plaan 2.2Millised tähtsamaid andmeid sisaldab antud plaan ? Piiriandmeid,piiri koordinaate,Eksplikatsiooni,1931 aasta kaart,kaart on mõõdus 1:2000. 2.3 Leida kaardikogust Tallinna 1919.a. trammi-ja raudtee kohta kirjeid: 2.3.1 Mitut trammiliini näitab kaart? 9 2.3.2 Millised olid kõige tihedama graafikuga liinid? Pole kirjas 2.3.3 Nimeta 2 kõige pikemat raudteeliini ? Nõmme-Pärnu M Turuplats Varsaallik Narva M-Turuplats 2
Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja...
Üldiselt muutus kunst elavamaks ja emotsionaalsemaks võrreldes gooti kunstiga. Nii gooti kui ka renessansi kunstis on olulisel kohal religioon. Kujutatakse pühakuid kui ka piiblistseene. Millised muutused toimusid merenduses? Merenduses tehti edusamme. Vabama mõtlemise ja oleku tõttu julgesid ning suutsid inimesed rohkem teha. Merendus arenes- tehti suuri mereavastusi. Nt: Kolumbus jõudis Ameerikasse. Nende kaudu laienes silmaring, saadi tutvuda senitundmatute kultuuridega. Teistest maadest saadi kaasa ka teistsuguseid kultuure ja hoiakuid. Kuidas mõjus renessanss inimeste meeltele? Hakati arutlema ilu üle ning selle poole püüdlema. Välimus pidi olema kindel- sirge rüht, rääkides tohtis teatud arv hambaid paista, riietus pidi olema ilus ning terviklik, riietuses olid tähtsal kohal kehavormid ja jäsemed. Härrade sukkpüksid võisid olla eri värvi ja aiste hulgas oli moes blond juuksevärv, kulme raseeriti.
Riiki iseloomustavad küsimused XI klassile Kasutage ,,Uut maailma atlast" ja teatmeteoseid. Palju andmeid saab Luure Keskagentuuri kodulehelt riikide ülevaate juurest (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on teie valitud riigis? Kui suur osa maa-alast on põllumajanduses kasutatav (joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade, milline metsade all). Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas ...
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945. Teise maailmasõja võitjariigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kaotajariigid olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes, sest neil olid erinevad vaated. Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,
Ajakirjandus maja sai enda nime selle järgi, et seal töötasid paljude ajalehtede ja ajakirjade toimetused. 28.juuni 1973 stardib esimese eestlasena kosmoselennuks Jaak Laasmaa, kes koos kahe kaaslasega töötab 59 päeva jooksul USA kosmoselabori ,,Skylab" pardal. Majanduse arengule aitas kaasa 1974. aastal täiest ulatuses käiku läinud Lelle-Viljandi laiarööpaline raudtee. 1974. aastal tabas maailma nafta kriis. Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat eksportivate maade organisatsioon - enamus liikmetest Araabiamaad, kes kehtestasid Iisraeli toetavatele riikidele naftamüügi embargo. Laienes peaaegu kõigile arenenud tööstusriikidele. Nafta hind tõusis 4 korda. Hakati ostma naftat NLiidust. Arenenud tööstusriikidest hakkas valuuta väljavool. Nende riikide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud. 6.juuli 1974 toimub Tartus Balti liiduvabariikide VI üliõpilaslaulupidu.
Samuti osteti sisse erinevaid kaupu, mida siin maal saadaval polnud, näiteks sool, metall ja tubakas. Nende traditsiooniliste talurahvakaupade kõrval osteti sisse muidugi ka veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu nagu vürtsid, suhkur kohv, tee. Kuna kaubandus oli nii laialdane nähtus 17. sajandil, olid tavapärased ka nii maal kui linnades korraldatud laadad. Eesti suurimaks laadaks oli Tartus peetav saksa laat, mis kesti iga aasta kolm nädalat ja kus osales kaupmehi ka kaugematest maadest. Teine suur osa linnaelanikest olid käsitöölised, kelle hulgas kehtis 17. sajandil tsunftikord. Tsunftid muutusid eestlaste väljatõrjumisega aina suletumaks, mis aga põhjustas nö tsunftijäneste ehk nurgataguste tööliste juurdetekke. Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose veejõudu kasutav vaseja saeveski. Hiiumaal tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur.
muud kõrgtehnoloogiat. Alexander Calder (1898- 1976)- 1934. aastal hakkas ta looma ,,mobile't"', peente varraste või traatide otsa kinnitatud eri suuruse, värvi ja kujuga liikuvad elemendid. Kinetismi aren jätkub ka tänapäeval, kasutades uusi vorme ja tehnikat. NAIVISM On harrastajate nn. pühapäeva kunstnike looming. Esimene tuntuim naivist oli Henri Rousseau (1844- 1910). Ta maalis nii igapäevaseid sündmuseid kui ka fantastilisi kujutispilte kaugetest maadest. Ta ei kujutanud perspektiivi, maalis kohmakalt ja vahel naljakalt. Kasutas maalimisel ainult objektide oma värvusi, need on kaunid ja erksad. Niko Pirosmanasvili (1862-1918)- Gruusia kunstnik. Kujutas zanri-stseene, mille hulgas on ka Gruusi pidutsevad laudkonnad, natüürmordid, loomad. Eestis on tuntumad nimed Jaan Oad ja Paul Kondas. Naivismile omaseid tunnuseid on mitmete kuulsate modernistlike kunstike loomingus. Mõned
filmikunstist, teine jälle kirjandusest, gurmaan hõrgutavast toidust, veinisõber vanast heast bordoost see kõik on olemas. Rahvuse sünd Prantslased on kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Prantslased Prantslased elavad oma maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Prantslased ei tea teistest maadest peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta ega nende maade kohta, mis on kuulunud mõne teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma. Prantsusmaal ei võeta teid kui võrdset. Te võite olla kas parem või halvem, aga igal juhul teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist,
Rahvaarv muudkui kasvab Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,5 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas ÜRO raport. 50 aasta pärast on maailma rahvastik märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu. Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele. Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule. Tõenäoliselt saab rahvaarvu kasvust üks suurimaid probleeme järgmise 50 aasta jooksul. Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt Sahaarast lõuna poole jäävas Aafrikas kasvab rahvaarv 658 miljonilt 1,8 miljardile. Samas 39...
kui ka sõdides. 1949. aastatel mais kuulutati läänepiirides välja Saksamaa Liitvabariiki. Seega külma sõja tõttu oli lõhenenud esimene maailma riikidest. Üks rahvas oli jagatud kahe riiki ja kahe erineva maailmavaate järgi.( SLV-turumajanduslik ja kapitalislik riik. SDV-käsumajanduslik ja sotsialistlik riik). Pärast teist maailmasõja USA ja Prantsusmaa kaotasid osatähtsust. Mis peale USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugemale. USA ja NSV-liidu suhted hakkasid jahunema juba teise maailmasõja lõppus.1947. aastal USA väliminister pakkus välja kava, millega nad seletasid millise abi USA pakkub sõjas kannatanud riikidele ja kuidas saaks taastada Euroopat. Sellist kava hakkati nimetama Marshalli plaaniks. USA lootis, et kui nad aitavad Euroopa riike, siis pidurdavad nendes kommunistliku levikut ja vähendada Moskva ja kommunistide mõjud. 1980
"3 x pakitud kohver" koos Ralf Parvega. Järgnevad aastad: 1961 Novellikogu "Roosa kübar" novellid, miniatuurid ja jutustused. 1962 "Meesteta küla" rääkis möödunud sõjast. "Lamav tiiger"(1964) Üks tema parimaid kogusid. Iseloomustab hea vormitaju ja isikupärane stiil. Palju kirjeldatud tegevuskohta. "7 kirja Poolast"(1965) Loodud koos Ralf Parvega. Mõtisklusi Poolast, selle rahvast ja kultuurist. "Kirjutan reisikirju, et anda inimestele aimdust maadest, kuhu neil pole võimalik minna" · "Kes levitab anekdoote?"(1967) · ,,Taputilgake"(1968) · Kuna ei saavutanud oodatud edu pöördus tagasi luuletuste juurde. · "Iibelpuu"(1970) maailma muutumiseks tuleb tegutseda. "Primavera"(1971) Lilli Promet püüab kirjutada alati läbi Click to edit Master text styles iseenda. Tihti on piirid väljamõeldu Second level Third level
1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu? Esialgu said sisserännanud ja indiaanlased omavahel rahumeelselt läbi. Sisserännanute arvu lasvades hakkas aga rahumeelne olukord muutuma. Järjest rohkem tekkis omavahelisi arusaamatusi, eriti maa küsimuses. Sisserännanud tungisid sügavamale sisemaale, hävitades indiaani kul...
· 1875 Civil Rights Act keelati rassiline diskrimineerimine riigiasutustes. · Orjuse keelustamine. U 3,5 mln orja vabaks. Millised olid USA majandusliku arengu eripärad 19. S II poolel? - Lääneranniku osariigid elanikonna kasv ning maa jagati ära. - Idaranniku osariigid tegeleti põllumajandusega. - Keskosa piisonite hävitamine, I rahvuspark Yellowstone Montanas 1872 - Immigratsioon Saksamaalt, Inglismaalt, Iirimaalt ja Lõuna-Euroopa maadest kõige vähetasuvam töö. 19.sajandi teisel poolel ja 20.sajandi algul u 22 mln immigranti. Toimusid immigratsiooniaktid ja immigrantide kirjaoskuse kontroll. - Suurettevõtted Rockefelleri Standard Oil Company, Remingtoni kirjutusmasinad, Colgate'i hambapasta, General Electric Company, Fordi autotehased Detroidis, American Tobacco jne.
1. Minu teadmised I ms'st. I ms oli esimene suurt osa maailma maadest haaranud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11 novembrini 1918. Sõjas olid kasutusel esmakordselt tankid ja lennukid. Kasutusele võeti ka esmakordselt gaas, mille kasutamine oli vaenlastele ettearvamatu ning tappis palju inimesi. 2. Otsin paar olulist fakti.(eriline) Sõda sai tuntuks kaevikusõjanas, seda eelkõige läänerindel. Sõjas hukkus 9 miljonit inimest, mis on väga suur arv ning nagu esimeses vastuses juba mainisin kasutati esimest korda keemiarelva,
Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitel...
Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 kuni veebruar 1948 kukutati kõigis
Alates 14.sajandist hakkas uue jõu tegurina Bütsantsi ründama Türgi. Bütsansti hülgeaeg 6-7sajand-> hakkas alasid kaotama. Türklased vallutasid tänapäeva Türgi sisemaa. Lääne-Türgi jäi Bütsantsi kätte. 14.saj jõudsid türklased Euroopasse ja nende pealinnaks sai Adrianoopol. Türklased vallutasid õigeuskliku Kreeka, Bulgaaria, Serbia ja suurema osa Balkani poolsaarest. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli -> Istanbul. Katoliiklikest maadest sattus Türgi mõju alla Ungari ja Horvaatia. Türklaste edasitungi panid seisma Saksa-Rooma Keiserriik ja Poola. Türgi mõjuvõim hakkas nõrgenema 18.sajandil. Ungari sai Türgi mõjuvõimu alt vabaks.Palkani pls Türgi vastane liikumine. 19.sa tekkisid iseseisvad Rumeenia, Bulgaaria, Serbia, Kreeka. 20.saj algul 2 Balkani sõda ja Türgi kaotas kõik oma valdused Euroopas. I MS kaotas Türgi oma valdused Araabias, Iraagis, Süürias, Palestiinas. Võttis I MS järel tänapäeva Türgi piirid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
