Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580- 1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. 17.sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina
Tallinna Arte Gümnaasium Klassitsism Referaat Sofia Kruusalu 8.c -1- 2012 Sisukord 1. Sisukord............................................................................................2 2. Sissejuhatus.......................................................................................3 3. Klassitsism........................................................................................4 3.2 Klassitsism arhitektuuris.............................................................5 3.3 Klassitsism maalikunstis.............................................................6 3.4 Klassitsism muusikas.................................................................7 3.5 Klassitsism teatris.................................
Sügavkülmikus säilib hea maitse 3 kuu jooksul. Porrulauk on teistest sibulaliikidest pehmema maitsega. Vanematele inimestele on ta toiduks eriti soovitatav. Ebavars sisaldab kuni 10 % süsivesikuid, 2 % valke, C-, B1-, B2- ja PP- vitamiini ning karotiini. Kasvunõuete poolest sarnaneb porrulauk hariliku sibulaga, on aga külmakindlam ja talub aiamaal kasvades 5 kuni 7 °C. Paljundatakse seemnetega. Porrulauk annab head saaki huumuserikastel, küllaldase niiskusega maadel. Paremini sobivad raskevõitu liivsavimullad. Erinevalt harilikust sibulast ja küüslaugust kasutab ta hästi ka värsket sõnnikut. Redis Redist kasutatakse toorelt võileiva katteks,salatiks ja ka kombineeritult teiste köögiviljade või toiduainetega. Redis on kultuurtaim rõika perekonnast, üks esimesi kultuuristatud juurvilju. Redises on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja foolhapet. Ostes pea silmas, et redisel poleks
Mihhail Kalašnikovi poolt. Relva töötas välja Mihhail Kalašnikov. 1947 aasta AK on eeskujuks kõikidele AK-dele. Tulirelva on valmistatud kuni 1957 aastani. Paljudes riikides toodetakse seda ka tänapäeval. AK- 47 eelkäijaks loetakse iselaaduvat karabiini SKS-45, , mis kasutas 7,62 mm padrunit, ning ka Saksamaal Teise maailma sõja ajal kasutuses olevat Sturmgewehr 44-ja.Tänu headele omadustele levis automaat peagi laialdaselt sotsialismimaades ja ka kaugematel maadel. 1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74. 1960-te lõppus ja 70-te alguses suurenes vähendatud kaliibriga relva tootmine. Eesmärgiks oli suurendada tõhusust lahingus ja operatiivseid relva omadusi. Pärast mitmeid katsetusi valiti välja kolbampulliks 5.45x39 teraskate. 1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74 (Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne.)
1 Sisukord: 1. Esileht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu 5. Sisu 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud Allikad Sissejuhatus: 2 Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast. Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud. Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse. Välimus Rukkiräägul on lühike nokk. Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm. Eluviis
lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste ,,erastamine", või vähemalt jahi ainuõiguse kinnitamine. Le Goff kirjutab, et jahipidamisel ja kalapüügil ümberkautsetel maadel polnud toidulaua ja teenimisvõimaluste seisukohalt mitte sugugi tähtsuste osa (Le Goff, 1996). Võib öelda, et tihti kardeti senjöörigi sama palju kui ikaldushäda, sest nii nagu sademed mõjutasid saagikust, võis senjöör mõjutada seda, kuidas lisaks maaharimisele söönuks saadi. Le Goff nimetab epideemiaid näljahäda kaaslasteks, mis tulenevad, nagu eespool mainitud, kõlbmatu toidu manustamisest. Halb tervis ja varajane surm oligi eelkõige vaeste klasside
Mr.Osbaldistone- Francki isa, suur ärimees Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Hallis. Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. Rashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, mitte just meeldiva välimusega, väga väikest kasvu, võrreldes oma pikakasvuliste vendadega. Rashleigh oli kehaehituselt kuidagi kõver, härjakaela ja lapsepõlves saadud vigastuse tõttu ebakorrapärase, lonkava kõnnakuga. Ebakorrapäraste näojoontega, teravate tumedate silmadega ning puhmas silmadega.
· Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi · Järved ja jõed pakkusid paremat liiklemisvõimalust · Elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmelistes kogukondades
usuelu elavdajad põhjasõja järel südamega tajumine, koged või tunnetad seda terviklik piibel 1739 A. T. Helle hernhuutlased vennaste koguduse tegevus pietiste sai piiritleda kirikuõpetajatega, kes püüdsid talupoegi utsitada vagadusele hernhuutlaste elluviijaks talupojad rajab 1720. aastatel Zinzendorf Saksamaal keskpunktiks sellel liikumisel on hernhuuti nimeline linn, mis asub zinzendorfi maadel vennastekogudusteks nimetatakse eestis 1740. algul kuni 12 000 liiget paari aastaga talupoegade seas on tegevus haaranud üle 12 000 isiku 1739 on vennastekoguduses väga plahvatuslik aasta ja asi hakkab arenema talupojad tulevad kokku, moodustavad ise kogududse, ei löö ametlikust kirikust lahku ega eraldunuks vaid moodustavad luteri kiriku kõrvale oma koguduse ja rajavad üle eesti sadu palvemaju
Liigniiske muld on äratuntav kas väliste või mullaprofiilis avalduvate mullatekkeprotsessi tunnuste järgi. Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid
Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. Keskaja jooksul oli põllumajandus tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. 17.-18. saj domineeris kolmeväljasüsteemis kesapõllundus: põlispõld oli jaotatud kolmeks väljaks, igal aastal oli üks neist kesa all. Maaparandusvõttena kasutati endiselt kivikoristust, hakati põldude ümber kivist adu ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks
kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) · Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid) senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu) · Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu osteti end senjööri võimu alt vabaks NB! Kõige kiiremini iseseisvusid Itaalia linnad 11.-13.saj. (P: seos aktiivse kaubandusega ja sellest saadavate tuludega)
cm-tes Näide: t1 20 t3 140 t240-60 10-20 (3) Ko(3) tugev t2 30-60 t330 t3 s Üle 20 (4) Ko(4) tugev Huumuslikud ja turbahorisondid ning Looduslikel maadel tähistatakse erodeeritud mullad je-ga, koos vastava kalde näitamisega Koje(3) metsakõdu Erosiooniaste ei sõltu ainuüksi kallakusest, olles 15 või 20-25 huumushorisondi tüsedus viimasega üldjuhul siiski tugevas seoses. Juhul, kui
Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. 5 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus
Rosenmarkiga. Prouale püüab kätte maksta krahv Sievers, kes kunagi on proua toapoiss olnud, sealt aga välja visatud. Selgub, et Maade ema on Sieversi õde ning Rosemark krahvi käsi Rakveres, kelle abiga Sievers püüab proua Tiesenhausenile kahju teha. Tiesenh. Võitleb Rakvere linnaõiguste vastu, sest need maad on tema mõisa all. Rosemark abiellub Maadega ärilistel põhjustel- Sieversilt tuleb raha. Maadel sünnib poeg, proua T. sureb. Senat on oma dokumendi Rakvere vabaduse kohta Sieversi eestkostel alla saatnud. Kuid linn ei saa oma õigusi kätte, sest uus võim mõisas (proua poeg) on veel võimukam. Sureb Sievers, Rosemarkile ei voola enam raha, ta tahab abielu lõpetada. Falck saab oma Maade kätte ja ka poja, kes on tema oma. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit"- romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj
võidelda. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutsid linnvabariigiks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Saksamaa riigi- ja vabalinnad allusid küll ametlikult keisrile, kuid olid tegelikult iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad ei saavutanud enamasti täielikku sõltumatust, küll kasutasid nad teatud privileege, näiteks õigust valida omavalitsust, mis tegutses koos kuninga määratud ametiisiku või senjööri esindajaga. Paljud feodaaltsivilisatsiooni linnad jäid aga keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla. Vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi. Eelisseisundis olid
,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige populaarsem on ujumine suvel, kuid siiski on võimalik seda harrastada ka muudel aasta- aegadel sisebasseinides. Eriti leviunud on ujumine sooja kliimaga maadel. Ujumisel on soovituslik, et vee temperatuur oleks üle 18oc, sisebasseinides on see tavaliselt 20-27oc (laste basseinis on temperatuur kõrgem). Ujumisstiile on erinevaid: Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Seliliujumine Rinnuliujumine e. "konn" Liblikujumine e. "delfiin" Paljud stiilid imiteerivad erinevate loomade ujumisviise (konn, koer). Kõikide stiilide puhul on väga oluline koordinatsioon ning õige tehnika. Koeraujumine
(Salvia horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse ning kui öökülmade oht on möödas, võib taimed istutada kasvukohale suvelillede peenras või mõnele teisele sobivale istutusalale. Aedsalvei [Salvia officinalis] on Vahemeremailt pärinev helelillade, siniste või valgete õitega poolpõõsas, on paljudel maadel kultiveeritav ravim-, korje- ja maitsetaim. Teda kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks (lehtedes on seda kuni 2,5%; õli peamised koostisosad on tsineool, tujoon ja borneool). Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul. Salveiteed ja tõmmist kasutatakse suu- ja kurguhaiguste, higistamise, seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Kuivatatud ja värskeid
ka ladina ja kreeka ning heebrea keeli) Majanduse edendamine · Friedrch II majanduspoliitika oli merkantilistlik · Kuningas toetas kodumaist kaubandust ja kodumaist tööstust · Riigi kulul kuivendati Oderi-äärsed sood ja sinna rajati mitu tuhat uut küla. · Nõudis, et talupoegade koormiste suurused oleksid määratud kindlaks- määrataks kindlad piirid (et ei laostusk) · Kuninga maadel vähendati teokohustust 6 päevalt 3-le · Rajati viljamagasine (talupoeg sai häda korral abi-laenu) · Arendas kartulikasvatust (lisaks kaalikas), mis oli seni vähelevinud · Vajadusel jagas ise talupoegadele õpetust JOSEPH II Austria hertsog, Saksa-Rooma keiser Joseph II ja Maria Theresia · Juba keiser Joseph II ema- Maria Theresia viis ellu reforme, mille eesmärgiks oli
metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks. KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused Toomkapiitel-- kõrgeim vaimulike kolleegium Missa-- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Suuremahulise töö maarahva harimisel ja jumalateenistustel tegid kihelkonnapreestrid. Neid aitas ülal pidada kirikukümnis, koguduseliikmete annetused ja maalapilt saadav tulu
Import toiduained, põllumajandussaadused, kütused Pinnatud teid 627 303 km Televiisoreid 1000 inimese kohta 546 Telefone 100 inimese kohta 54 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale
(Joonis 1). Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit Loodusrada on suunatud Lääne-Saaremaa iseloomulike biotoopide, bioloogilise mitmekesisuse ning ka Viidumäe ajaloo tundmaõppimiseks. Viidumäe looduskaitseala kontorisse on sisse seatud püsinäitus, kus on ära toodud erinevad looduskaitsealal kohatavad liigid ning hiljem metsas on nende märkamiseks teabetahtvlid (Joonis 2). Samuti saab lugeda Audaku leproosiumi ehk pidalitõbiste varjupaiga ajaloost, mille maadel praegune Viidumäe looduskaitseala keskus asub. Joonis 2. Viidumäe looduskaitseala keskus Raja külastajate sihtgrupiks on väga erinevas vanuses inimesed. Juba algkoolilapsed käivad seal taimi tundma õppimas, kuna Viidumäe on Saaremaal üks suurima mitmekesisusega paikasid, kust on leitud ligi 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 on Eestis liigina kaitse alla võetud haruldused. Ning samuti leiavad sinna tee mistahes vanuses vanemad taimehuvilised
Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju
Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi
feodalism kujunes välja Frangi riigis Karl Suure valitsemisajaks 8.saj. Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda). Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama: · suurfeodaalide väesalgad olid sageli sama suured, kui kuningal · suurfeodaalid muutusid oma valduste sõltumatuteks peremeesteks (said kuningalt nn. immuniteedikirju, millega said õiguse oma maadel omatahtsi makse koguda ja pidada kohut; kuninga ametnikel oli keelatud lääni territooriumile siseneda). koos läänikorralduse e. feodalismi väljakujunemisega algas ka feodaalse killustatuse periood: · kuningate võim vähenes ( nad olid "esimesed võrdsete seas") · kuningate täielik kontroll ja ülemvõim kehtis ainult nende isiklikes maavaldustes- domeenides, mis oma suuruselt olid sageli võrreldavad suurfeodaalide maavaldustega.
.. kuulub aga Vivaldi loomingu Paremiku hulka. Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa helilooja käe alla õppima saada .Ent see ei hirmutanud teda sest ta võttis vastu uue st. Angelo teatrilt uue tellimuse - 12pea- aariat ooperist Nerone fatto Cesare- kanti ette 1716.aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks Tellimuseks teatris. Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu kuulsuse toel hakkasid kuuldused Vivaldist levima ka teistes linnades ja ka mujal maadel . Oma esimeste ooperiturneede ajal jäi Vivaldi veel Veneetsiaga seotud. Ent siis olukord muutus kui 1720. aastal astus Vivaldi kolmeks aastaks tol ajal Mantuas Austria keisrlikke vägesid juhatanud Hessen- Darmsdati printsi Philippi teenistusse. Sel ajal leidis endale ooperilauljanna , prantsuse parukameistri tütre Anna Giroga . Vivaldi on õpetanud ooperiprimadonnasid veel ,seda kirjutavad ka muud allikad . Vivaldi alaliseks saatjaks jäi ka Anna õde
ema omaga. Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast. 1-aastaselt lahkuvad pesapaigast, mis asuvad metsas, ning lagendikel läheb pullide lahkumisega 2 aastat aega. Sotsiaalne käitumine Metsades: emahirved on enamasti sotsiaalse käitumise keskmes, pullid aga alamal sotsiaalsel tasemel. Mägistel maadel elutsevad sigimises osalevad emahirved madalamatel nõlvadel, nooremad emased asuvad kõrgemal. Pullid suvel kõigekõrgemal, talvel aga laskuvad kõige madalamale. Innaajal võitlevad pullid domineerimise pärast isased kaitsevad vasikatega emaste haarmeid või neid ümbritsevat ala, seda nimetatakse liikuvaks territooriumiks. Ülejäänud ajal on emased ja isased hirved eraldi, emased veedavad talve viljakatel aladel.
Osbaldistone- Francki isa, suur ärimees · Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Hallis. · Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. · Percival Osbaldistone, Thorncliff Osbaldistone, John Osbaldistone, Richard Osbaldistone, Wilfred Osbaldistone- Nad kõik on Francki onupojad. Kõik olid pikakasvulised, tugevad ja hea kehaehitusega. Neil näis puuduvat väline lihv ja elegants. Aga tundusid olevat heasüdamlikud. Ja nende elumõte tundus olevat jahipidamine, milles nad olid väga osavad.
mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee. Kiigumõisa Kilingi maastik Ala hõlmab Roosna-Alliku valla Oeti ja Kihme küla lääneosa ning Albu valla Kaalepi küla lõuna- ja kaguosa. Ala läbib Jägala jõgi, mida väärtustavad mitmed allikad. Kõige põhjapoolsemateks allikateks on Kihme ehk Sadama allikad, mis asuvad Kaalepi küla kaguosas Allikmäe talu maadel. Suure osa maastiku lääneosast võtab enda alla Kõrvemaa maastikukaitsealale jääv Kilingi raba, mida ilmestavad tuhanded laukad, raba keskosas asuv Tõugujärv ning salumetsailmeline Tõugussaar, kus kasvab Järvamaal haruldane laialehine kareputk ja leidub ohtralt kaunist kuldkinga. Rabaala on pesitsuspaigaks tuhandetele veelindudele. Prandi allikate ala Ala asub Koigi valla Prandi küla põhjaosas, kus Pandivere Veekaitseala sihtkaitse vööndisse
1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla)
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Euroopa liit. II maailmasõja ajal said aru, et kui erinevaid riike siduda, kõige targem on siduda majandusega ja selliste majandusharudega mis on strateegilised. Euroopas leiti, Saksa ja Prantsusmaa vahel seoti, söe ja terasevedu, selle kaudu oleks ka turvalisus tagatud. 1950 loodi, 51 6 riiki loovad söe ja teraseühenduse. Kõike korraga ei saa, kõik riigid on erinevad ja sõjapurustused alles andsid ennast tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. ...
Bütsants: 1) Ajaline määratlus 2) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused.3) Kuidas kutsuti keisrit, kuidas kirikupead? Millega paistis oma valitsemisajal silma Justinianus I ? 4)Iseloomustage elu Konstantinoopolis. 5) Bütsantsi kultuuri iseloomulikke jooni. 5. Suured maadeavastused: 1) põhjused Eurooplastele alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, sõja- ja vallutushimud teistel maadel, majanduslikud ja poliitilised huvid > algas maade koloniseerimine, uue eluruumi otsimine, toidu ja maavarade otsimine. 2) eeldused 3) varasemad maadeavastajad Endrique ( ), Bartalone ( ), Vasco da Gama ( ), Kolumbus ( ), Fernaro de Magalhaes ( ). 4) Tuntud maadeavastajad Maadeavastuste mõju Euroopa arengule 6
toormena kohalikku vilja, võib säästlikkuse kriteeriumi 35% nõudele isegi vastata, ehkki pole teadlikult taolise arvestusega rajatud. Teine, täismõõdus G1 tehas ,,Bioelan" Telsiai juures, toormeks tritikale, on lõpuni ehitamata. Lätis on Baltikumi esimene tootja Jaunpagastsis asuv Jaunpagasts Plus. Tema tootmismaht on aga Rakvere toidupiirituse tehase võimsusest väiksem 2 500 tonni aastas. Eestis ehitas Kadarbiku talu omanik 2009 väikesemahulise bioetanooli tehase oma maadel kasvatatava suhkrupeedi mahtu arvestades, kuid ei suutnud sellele mootorikütuste aktsiisilao luba hankida ning käivitas tootmise meditsiinilise piirituse tootjana. MTA väljastas biokütuste käitlemiseks kuni 14 luba 2011. Aastal, kuid alaliselt tööle ei hakanud ükski rajatis, v.a Biodiesel Paldiski, mis läks aga pankrotti. https://www.aripaev.ee/uudised/2008/06/02/Tselluloosist_etanooli_valmistav_tehas_alustas_tood https://www.energy
Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962), Prantsuse kuningriik: Karl II Paljaspea, Itaalia kuningriik: Lothar 4. Feodaalsuhted Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus Senjöör kaitse nii kohtus, kui ka maadel Mõlemal omad õigused ja kohustused Väljakujunemise põhjused: 1. Sõjaväeorganisatsiooni teke 2. Stabiilne võimusüsteem läänipüramiid (kuningas kuni väikevasall) "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall!" Domeen kuninga valdused Allood täisomanduses maa-ala Investituur vasallisuhete sõlmimise akt Immuniteedikirjad riigivõimu osade üleandmine vasallile
514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76 % (2003 aasta). N Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga, kuid majanduslikult kuulub ta siiski Euroopa majandusruumi. Välispoliitiliselt tähendab liikmeks mitte olemine aga seda, et Norra ei osale Euroopa Liidu sisestel välisministrite vahelistel konsultatsioonidel. Pole kahtlust, et Euroopa Liidu maadel on suur omavahelise konsulteerimise ja infovahetamise võrk. Seega võib öelda, et neil puudub mõningane informatsioon ja nad peavad selle saamiseks pisut rohkem tööd tegema. Samas võib asumine väljaspool Euroopa Liitu anda neile mõningat manööverdamisruumi, neil on rohkem sõltumatust. Pinnamood: Norra on karmi, ent kauni loodusega mägede, fjordide, jugade ja liustike maa. Rannikumere arvukatest saarestikest on suurimad Lofoodid ja Vesterälen. Enamik
Suurenes juutide tagakiusamine, kaubandus ja usuline sallimatus. Juutidele heideti ette Kristuse tapmist. Jutustamine: Tsentraliseeritud monarhia kujunemine Prantsusmaal ja Inglismaal Prantsusmaa oli 9. ja 10. sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejateks olid Karl Suure järglased ehk Karolingid, võimu neil vasallide üle polnud. 987. aastal äks võim Hugues Capet'le ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nad omasid võimu esialgu ainult oma enda maadel ehk kuninga domeenidel. See paiknes Põhja- Prantsusmaa keskosas ja hõlmas kahte linna Pariisi ja Orleans'i. Targa ja ettevaatliku poliitikaga hakkasid nad järk järgult oma domeeni suurndama. Inglismaal sai tugev kuiningavõim alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja purustas Hastingsi lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Erinevalt
- vanim õlikultuur - väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, - kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kreemide tootmisel Suhkrukultuurid suhkrupeet Suhkruroog - annab 1/3 suhkrutoodangust - üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi - võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota - suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko - u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid kohvipuu - pärit Etioopia mägimetsadest - perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi)
Maadefitsiidi tingimustes toimus see aktiivselt kuni käesoleva sajandi keskpaigani. Kasutamist heina või põllumaana on takistanud nende madal saagikus. 3.4 Kaitse Alvareid leidus veel 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 hektaril, peamiselt IdaSaaremaal, Muhumaal ja LoodeEestis. 1990ndate lõpuks on neid alles veel kuni 5000 ha kuid suur osa sellest pindalast on tugevalt kadakasse kasvanud. Kaitsealustel maadel asub hetkel umbkaudu 300 hektarit alvareid Vilsandi ja Lahemaa rahvuspargis, Matsalu looduskaitsealal, Hiiumaa laidude, Sarve poolsaare ja Kostivere kaitsealadel. 4. LAMMINIIDUD 4.1 Iseloomustus Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena niidukooslused on kujunenud jõgede ääres
kallal. Liivade liikumise takistamiseks rajatakse tuuletõkkeid. Võõrliikide sissetoomine · Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks looduskaitse probleemiks kogu maailmas. · Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandusajaloo lahutamatu osa. · Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. · Näiteks soovitasid Eesti agronoomid veel 1990ndate lõpus hakata söötis maadel kasvatama ida-kitsehernest (Galega orientalis), ehkki tolleks ajaks oli juba teada, et tegu on ohtlikult invasiivse liigiga, mis on võimeline pidurdama isegi kohalike puittaimede kasvu. Võõrliikide sissetoomine · Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. · Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade
ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas. Niidukooslused võivad püsima jääda ka puude kasvuks kõige ebasoodsamates kuivades tingimustes. Niidukooslus jaguneb kaheks: taime- ja loomakooslus. Taimekooslusesse kuuluvad õistaimede kooslus, sõnajalgtaimede kooslus ja sammaltaimede koolsus. Loomakooslus jaguneb imetajate koosluseks, putukate koosluseks ja roomajate koosluseks.
tootmise eesmärgil Õlipuu ehk oliivipuu · vanim õlikultuur · kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kliima · võib kasvada 2000 aasta vanuseks · viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja violetsed · väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel 1.14. Suhkrukultuurid · suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota · Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all 1.15. Mõnupeet · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) - libeeria kohvipuu (liberica kohvi)
pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal.
11A. klass JAAPANI MAALIKUNST JA KALLIGRAAFIA Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa 2009 Sisukord: 2.......................................................Sissejuhatus 3.......................................................Maalikunst 5.......................................................Kalligraafia 6.......................................................Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus: Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning sel...
o 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". o 2006 aasta märtsis ilmus Dagö neljas album: "Joonistatud mees" o 2006 aasta juuli kaheksa suurt kontserti üle Eesti. Dagö teevad ilusaks Evelin Pang ja Hele Kõre. o Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisa maadel ja laseb need ka salvestada. Dagö kontsert-DVD koos lisadega ilmub novembrikuus. o Kevadel 2008 ilmub Dagö viies album " Möödakarvapai". Dagö kontserdiheli keerab nüüdsest Lauri Lepik. Juulis 2008 Dagö neljas tuur koos Chalice'i ja Lenna Kuurmaaga , lisavitamiiniks Kristiina Piperal. o 2008 novembris 3 kontserti 10nda sünnipäeva, vaheajale mineku ning loomulikult oma sõprade auks! o Algab pikem mõttetegevus. Hetkel Dagö nii minu kui kõikide teiste
Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa- amet. 2001). Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade huumushorisont enamasti kogu ulatuses, looduslikel maadel allosas rähkne. Paepealsed mullad on nii põllu- kui metsamaaks ebasobivad nende õhukese huumushorisondi ja põuakartlikkuse tõttu (Maa-amet. 2001). Rähkmullad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm
Sisukord 2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE............................................................................ 3 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS..................................................................................4 4. PROJEKTI KIRJELDUS........................................................................................5 5. TURUSTAMINE....................................................................................................7 6. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...........................................................9 7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE......................................................9 8. PROJEKTI RISKIFAKTORID .............................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................... 11 ...
futuristliku disainiga. Pierre Cardin on Prantsuse moetööstuse ikoon. Tänaseks on Pierre Cardin kogenud moemaailmas seni tundmatut edu ja rajanud Pierre Cardini maailma, kus töötab kokku 200 000 inimest. Tema peakorter on endiselt majas nr. 82 Faubourg Saint-Honoré`l. Pierre Cardini kaubamärk olgu siis tegemist allkirjaga Pierre Cardin tuhandeid dollareid maksvatel ühe-eksemplari-ülikondadel või Tais toodetud plastmassvõtmehoidjatel on erinevatel maadel prestiizikuselt teisel kuni neljandal kohal Porsche, Chaneli ja Gucci järel. 1 Pierre Cardini Pariisi-maailim mahub poolekilomeetrisele tänavakolmnurgale Faubourg Saint- Honoré, Rue Royale`i ja peatänava, Avenue des Champs Elysées` vahel. Muuseas on tegemist linna kalleima kinnisvaraga. Cardini kolmnurka mahuvad Pierre Cardini poed; restoranid
Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest * asulatega liiguti ringi, sõltudes püügiaegadest ja korjeperioodist * töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puidust (tulekivi, kvarts) * kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
