1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks
Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine..Maa tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Merkuur on Päikesele lähim ja Maa-tüüpi planeetitest väikseim.Maalt on Merkuuri halb vaadelda,kuna ta asub päikesele lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Atmösfäär Merkuuril puudub ja ta meenutab Kuud.Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane.Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Marss-kaks kaaslast,1/10 Maa massist.Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi
ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär - Maa sfäär, mis sisaldab elusloodust 10. Bioota - ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof – e parasiit 12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15
Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi 3. Raudteevõrgu olemasolu · Poliitilised : 1. poliitiliste erakondade olemasolu ja eestlastest poliitikud (pärast 1905. aasta
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö:
Kas maakera rahvastiku kasv on Eestile ohtlik? Aastal 1900 elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praeguseks on maailma rahvaarv ületanud 6 miljardi piiri . Kõige äärmuslikum rahvastikuprognoos ütleb, et 2300.aastaks võib maakeral elada 36 miljardit inimest ligi viis korda enam kui praegu . Arengumaade rahvaarv suureneb, kuna seal on haridust omandada raske ning teatakse vähe rasedusvastastest vahenditest. Seal puuduvad elamiskõlbulikud majad, valitseb vaesus, levib palju haigusi ning on vähe joomiskõlbulikku vett. Üheks rahvaarvu suurenemise põhjuseks on inimesed, kes mõtlevad tulevikule ning loovad omale suure pere, et vanaduses oleks neil keegi abis, kuid nende järeltulijad tegutsevad samamoodi ning rahvaarv aina kasvab. Rahvaarv euroopas kahaneb iibe põhjal, kuid suureneb sisserännete põhjal. Rahvaarvu kasvades suureneb ka immigratsioon ehk inimeste ränne ühest riigi...
Kui võtta aluseks päris tänapäeva igapäevaelu, siis eks ole meil enamusel juba ühe prügikasti asemel kaks või enamgi prügikasti, et sortida ära erinevasse valdkonda kuuluv prügi. Ka kohtame mitmeid ja mitmeid taara automaate ja ka vanapaberi kogumispunkte tänava pildis. Oleme ka hakanud üle minema näiteks tavalistelt pirnidelt säästupirnidele ja elektrienergialt tuuleenergiale. See viitab sellele, et oleme juba palju rohkem teadlikud maa üldisest atmosfäärist ja selle süsteemi kulgemisest ja protsessidest mis siin aset leiavad. Me järkjärgult õpime veel sellega kohanduma, et mitte seda süsteemi rikkuda, sest siiamaani pole me sellele palju tähelepanu pööranud, vaid pigem omakasupüüdlikult teinud masinaid ja vabrikuid, mis on ainult meile tulu toonud. Tänapäeva avastused ja tehnika läbimurded on aidanud meil märgatavalt rohkem aru saada maast selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Kuigi 21. saj
Maa magnetvälja induktsiooni määramine 2s 2 *U * m 1. Valem: Bh= L2 e L- Toru pikkus (0,26m) U- Voolutugevus (1120v) m- Mass (9,1*10-31kg) e- Laeng (-1,6*10-19C) Katse nr. 1= 5mm Katse nr. 2= 5mm Katse nr. 3= 5mm 1. Arvutamine Katse 1. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 2. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 3. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Rainer Vestel ...
docstxt/126254679234538.txt
Praktikum 5 Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 ...
Maa atmosfääri teke Mis asi on Maa atmosfäär? Atmosfääriks nimetatakse küllalt tihedat gaasilist õhkkonda ümber planeedi Maa. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust
Raamatuanalüüs "Ahoi, maa lõunas!" Enn Kreem Ilmunud 1977. a Kirjastus "Valgus" Tegevus toimub u. 1960-1980nendatel aastatel Antarktises. Koolilapsed rajavad Mäemännikule oma polaarjaama. Mäemännik oli pisike männitukk vanast sadamast edelas. Näiteks mängivad lapsed, et "külastavad" populaarset polaarjaama Vostok. Vostok Lapsed jagasid oma ülesanded ja ametid ära: Kristjanist sai laeva kapten ja
docstxt/1422268694043.txt
võimalusi. Linnaelaniku valik vabaajaveetmise võimaluste suhtes on tunduvamalt suurem ja seetõttu saab ta kasutada pakutavaid teenuseid ja suhelda teiste inimestega. Kolmandaks puudub maainimesel soov ja vajadus kujundada oma minapilti läbi kallite riiete ja uhkete autode, sest maal tunnevad kõik inimesed üksteist juba sünnist saati ja seetõttu puudub nii- öelda uhke esmamulje avaldamise vajadus, mis linnainimesele läheb palju rohkem korda. Võib öelda, et maa inimese ostud võrreldes linnainimesega on kordades ratsionaalsemad, mis tähendab seda, et ta alati mõtleb ja kaalutleb enne ostu tegemist, kas soovitav kaup on talle eluks vajalik või saab ta hakkama ka ilma selleta. Linnainimene kulutab aga raha ka niinimetatud emotsiooniostude peale, näiteks, luksuskaubad, mida tal tegelikult eluks vaja ei ole, kuid mis pakuvad talle hetkelist rahulolutunnet. Maa ja linnainimese tarbimiserinevusi mõjutab suurel määral ka turgude erinevus. On selge,
haiguste- ja talvekindlad, kõrgemakvaliteedilised; nagu ta siit veel edasi jõuab nende ristlemisega ka võõra õietolmuga, pookides pärismaisele jõulisele taimele pärandatavaid omadusi kõrgarendeilt, — nõnda peaks käima ka rahvusliku ideoloogia — ja rahvusliku kultuuri — loomine. Kui rahvuslik ideoloogia tahab olla tõesti rahvuslik, mitte kunstlik ja peale sunnitud, siis on tema alusteks: rahva sotsiaalne struktuur, rahva iseloom, maa ajalugu ja asend. Ainult neil loomulikel alustel püsiv ideoloogia saab haarata rahva hulki, nagu defensiivne rahvuslik ideoloogia C. R. Jakobsoni ajal. Või nagu marksistlik ideoloogia on haaranud tööliskonda linnades. Kas saab aga väikerahvast kanda muu ideoloogia kui just laiemaid kihte innustav ideoloogia! Ideoloogia aluseid lähemalt vaadeldes märgime esiteks väikerahva hüvesid ja pahesid. Suurrahvaste haiguste suhtes — militarismi, imperialismi, messianismi
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained.
1.Kus toimub "Maa nnistuse" tegevus? Kaugemaal (talus) 2. Kes on Maa nnistuse peategelased? Iisak aga ka Inger. 3. Kes oli Oliine? Ingeri kauge sugulane 4.Kes oli Geissler? Ta oli lassman 5. Mitu last oli Iisakul ja Ingeril ? Neil oli 5 last ( koos sellega kelle Inger ra tappis) 6. Miks Inger oma lapse tappis? Sest lapsel oli jnesemokk ja ta vihkas seda ,sest tal endal oli ka jnesemokk. 7.Kuhu lks Ingeri ja Iisaku vanem poeg Eleseus? Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9
docstxt/15358820958882.txt
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust:
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
Lk 124 -1)2)3)4) 1) Millised taevakehad kuuluvad Päikesesüsteemi? Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid, ja planeetide vaheline tolm ja gaas. 2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui
Merkuur · Päikesele lähim planeet · Päikesesüsteemi väikseim planeet. o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016. · Nimi: o Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 8 TO: Töö eesmärk: Maa magnetvälja Töövahendid: Tangensgalvanomeeter, magnetilise induktsiooni ampermeeter, ümberlüliti, reguleeritava horisontaalkomponendi määramine. väljundpingega alalispingeallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Maa magnetväli on oma kujult ligilähedane magnetiseerunud kera magnetväljale. Praegusajal asetsevad Maa magnetpoolused, mille asendid pikkamisi muutuvad, suhteliselt lähedal
Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus Albeedo aluspinna peegeldumisvõime näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes peale langenud kiirgusega selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides Kliimategurid | Tuuled maailmas Astronoomilised tegurid - Maa asend Päikesesüsteemis, kaugus Päikesest, pöörlemistelje kaldenurk, orbiidi kuju.
KORDAMISEKS (Õ lk 90 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustab maailma,ehk unversumi ehk kosmose astronoomia(91)-Teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi ehk täheteadus astronoom(91) täheteadlane fenoloogia (100)-mis uurib regulaarselt looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- Kuu faas on Kuu Päikesest valgustatud osa väljanägemine väljaspool Kuud, tavaliselt Maal asuva vaatleja jaoks asteroid(128)-ehk väikeplaneedid komeet(128)-on väga hõredad taevakehad.
.........................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .........................................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID...............................................................................................................8 JUPITER ......................................................................................................
Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Tulnukad sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Nad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu, mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet, kus oli väga igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud, võlusid nad hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli nüüdseks liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri ning lendasid jälle minema. Päike sulatas jääd kõvasti. Jää hakkas liikuma ning tekkisid suured mäed ja suured augud maa sisse. Lõpuks oli jää sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aukudesse. Nendest tekkisid
Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured. Me teame, et tähtede kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis aga et kaugused tähtede vahel on suurusjärgus 1014 km, kulub lähimate tähtedeni jõudmiseks ka selliste kiiruste korral miljoneid aastatid. 4. Kirjeldage Maa liikumist. Maa ei liigu ruumis vabalt, vaid läbi meteoorse ainepilve, mis pidurdab Maa liikumist. Planeet kaotab energiat ja peaks lõpuks langema Päikesele. Lisaks pidurdusele kosmilises tolmus mõjutab planeetide liikumist teiste planeetide ja ka oma kaaslaste gravitstsiooniväli. Seega võib planeedi orbiit ja tiirlemisperiood küll pisut muutuda, kuid orbiidi põhiparameetrid – kaugus Päikesst ja ekstentrilisus on aga väga püsivad suurused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Kaarel Grünberg Ämari alevikus asuva maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Õppeaines Plaanimine ja teed Ehitiste restaureerimise eriala III-kursus Üliõpilane: ,, ,, 2012. a .......................Kaarel Grünberg Juhendaja: ,, ,, 2012. a ..................................Ülo Amor Tartu 2012 PROJEKTI KOOSSEIS I LÄHTEÜLESANNE II SELETUSKIRI III JOONISED Nimetus Mõõtkava 1. Asukoha skeem 1:5000 2. Detailplaneering 1:1000 3. Tänava ristlõige 1 1:150 4. Tänava ristlõige 2 1:150 5. Tänava ristlõige 3 1:100 ...
uustulnukaid enda kodukoha ümbruses ja võivad jällegi tekkida tülid ja lahkhelid. Mina arvan, et inimesed, kes armastavad rahu ja vaikust ning saavad suurepäraselt igasuguste töödega hakkama, sobivad ideaalselt maale elama. Muidugi peaks neil olema ka hea närvisüsteem külarahva välja kannatamiseks. Üksikuid inimesi näeb samas maal vähe, tavaliselt kolivad inimesed ikkagi vanaduses maale, et oma vanaduspõlve rahulikult nautida, ümberkaudset loodust imetleda ja vanuaegu meenutada. Maa inimesed tegelevad aga teistsuguste asjadega kui linna inimesed ning sisustavad oma vabaaega sammuti teistiti. Mõni käib kalal, hoolitseb loomade eest, harib põldu või kasvatab midagi, teine aga hoolitseb loomade eest, kas siis lüpsab lehmi, ajab lammastelt villa, korjab kanadelt mune või teeb mõnest loomast liha. Samas, eks meil enamustel ole keegi ikka, kelle juures saab maaelule silma peale visata. Vahel on tõesti hea käia maal
Nad läksid ja sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Tulnukad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu. Nad mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet ja seal oli igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud(nende arust oli piisavalt sadamine üleujutus), siis nad võlusid hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri. Ja lendasid jälle minema. Päike sulatas jääd kõvasti. Jää hakkas liikuma ning tekkisid suured mäed ja veel ka suured augud maa sisse. Lõpuks oli jää sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aga aukudesse. Nendest
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Planeedid ja Taevakehad referaat õpilane: Andri Suga 4b juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam
docstxt/135012015381.txt
Me tarbime palju ja pakendame liigselt. Kõik see praht, mis meil üle jääb, visatakse prügimäele. Plastik ei hävine, nätsukummid kestavad aastaid. Tihtipeale valatakse ülejäägid merre, saastades nii vett ja seal elavaid organisme. Kriitilisi punkte on palju, aga siiski ei tohiks ma olla üdini negatiivne, sest tänu teadmistele oleme suutnud ka paljut päästa. Ülaltoodud näited puudutasid meie igapäevaelu, aga suuremas plaanis asi paraneb. Inimesed on hakanud Maa tuleviku pärast muretsema: otsitakse viise, kuidas peamisi keskkonnaprobleeme parandada. Vaikselt, aga sihikindlalt liigume selles suunas, et pikendada meie planeedi eluiga. Üks olulisemaid tegureid, mis võiks säästa Maa kahanevaid ressursse, on rahvaarvu piiramine. Seda saab teha pereplaneerimisega. Näiteks Indias vähenes pereplaneerimisega aastatel 19831993 sündimus 66% võrra. Järjest rohkem võetakse kogu maailmas kaitse alla liike ja nende asualasid.
Tippsportlane iseenda, oma maa või sponsori esindaja Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport alles Vana-Kreekas, kus see oli üks osa kasvatusest. Sellest arenesid välja mitmed spordivõistlused, kaasa arvatud ka olümpiamängud. Nende võitjaid autasustati ning edu ja kuulsus oli tippsportlastele alati garanteeritud. Kuidas on aga olukord nüüdisajal? Kas tänapäeva professionaalsportlane on seesama isik, kes ta oli antiikajal ? Tippatleediks saamine on väga raske katsumus. Selleks tuleb läbida aastaid treeninguid ning oskuste ja kogemuste pagas peab olema hiiglaslik. Kuid isegi see ei taga alati edu, sest mõni inimene pole lihtsalt loodud tippsportlaseks. Jõudnud kord teiste talendikate ning edukate kõrgklassisportlaste hulka, peab atleet mõistma, et ei tasu saavutatud kuulsusest uhkeks minna ja rumalaid tegusid tegema hakata. Tuleb jääda iseen...
Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihendusega ja vesi on liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiremini. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Sügavaim koht u. 11km. Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige
Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g 2 T Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Katse nr l, m n ...
docstxt/135610852176.txt
Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208, kui ristisõdijad jõudisid Eesti pinnale. Suur võitlus rahva ja vabaduse eest kestis 19 aastat ehk siis lõppes 1227.aastal. See võitlus lõppes eestlaste jaoks väga suure kaotusega. Miks see aga nii juhtus ja kas eestlased oleksid suutnud kaitsta oma vabadust ? Üks suurimaid eestlaste alla jäämise põhjuseid oli see, et vastaste sõjaline ülekaal käis tugevasti üle
algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra.Meetodit kastutakse peamiselt arheoloogias,bioloogias ja geoloogias. GALAKTIKA DEFINITSIOON Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme.Galaktikad võivad koosneda mitmetest tähesüsteemidest.Galaktikaid võib leida igas suuruses.Galaktika on süsteem,mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. PÄIKESESÜSTEEMI KAHEKSA PLANEETI Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. MAA SFÄÄRID Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. LITOSFÄÄR Litosfääri on kahte liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50-100km paks, mandriline aga 40-200km. TARDKIVIMID Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Tardkivimi struktuuri
levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine. Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog ta avastas 1909. aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb
· Vabadikud ehk popsod olid maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad. · Träälid ehk orjad olid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud. 15.saj träälid kadusid. · Mõis oli mõisniku majapidamine ja seal käisid tööl talupojad kes tegid oma teokohust. Kui mõisa põllud laienesid, laienes ja teopäevade hulk. · 15.saj teisel poolel tehti isandate poolt kindlaks, et talupojad ei ole vabad, vaid nad kuuluvad maa juurde, mida nad harivad sunnismaisus. Maapäevadel lepiti kokku, et põgenenud talupoeg tuleb tagastada tema endisele omanikule(sellele tõrkusid vastu linnade esindajad). Põgenikke otsisid taga arda ja haagi kohtunikud. Liikumisvabadus säilis vabadel talupoegadel. Kujunes välja ka pärisorjus talupoeg oli mõisniku iskiklik omand. · Kasutati 3 väljasüsteemi. Tähtsaim tehniline uuendus vesiveski. Vilja kasvatamine suurenes(oder, rukis)
N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 ...
MEHHIKO PÕLLUMAJANDUS 1. 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Mehhikos Muud maad; 10% Põllumaa; 37% Metsamaa; 27% Rohumaa; 27% 2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood. Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes.
Maa teke ja areng l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks?
Islam (araabia keeles alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus...
Kamberkaevandam ine Kamberkaevandamine Kamberkaevandamine ehk kambertervikkaevandamine on allm aakaevandamisel kasutatav tehnoloogia , mille oluliseks tunnuseks on katendi (ja nii ka maa) vajumise vältimine. Katendi hoidmiseks jäetakse osa maavarast väljamata, moodustatakse (tugi)tervikud, mis jäävad maad hoidma. Eesti põlevkivikaevandustes jääb tugitervikutesse kuni 25% kaevandamisväärset maavara. Kambrite laius on 6...10 m, nende pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse. Tugitervikute mõõtmed on tavaliselt 6×6 m. Kamberkaevandamine Kamberkaevandamise mudel Veostrekk-transpordi tee Tuulutusstrekk-ventilatsioon Tervik- osa,mis jääb kaevandamata ja toestab lage( tulptervik ja kaitsetervik) Kamber- tervikute vaheline kaevandatud ala( põikkamber ja pikikamber)
· Ringvoolu korral tekib juhi keskele homogeenne magnetväli(st, et magnetvälja jõujooned on omavahel paralleelsed) · Magnetvälja konsentreerumise reegel- Lähendades samanimelisi poolusi, nõrgendavad magnetväljad üksteist, sest nad on erisuunaga. Magnetilised tõukejõud aga takistavad seda nõrgenemist · Erinimeliste laengute korral tugevnevad väljad ja poolused tõmbuvad Maa magnetväli · Geograafilises mõttes on Maa magnetvälja jõujooned suunatud lõunast põhja · Magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega ja nad ei ole püsivalt paigal vaid on liikumises · Kompassi kasutades tuleb arvestada, et magnetilised ja geograafilised poolused ei ühti · Mida rohkem pooluste poole sattuda, seda suurem see erinevus on · Kompassi kasutades tuleb arvestada, et magnetilised ja geograafilised poolused ei ühti. · Mida lähedamal poolusele, seda suurem on erinevus