MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks jäigaks "plaadiks" ehk laamaks, mis miljonite aastate vältel planeedi pinnal ringi liiguvad. Umbes 71% Maa pinnast
Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km.
1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g kus l- pendli pikkus, g - raskuskiirendus. g avaldub sellest valemist järgmiselt: 4 π2 l g= T2 Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). ...
1 RASKUSKIIRENDUS 1.1 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 1.2 Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 1.3 Töö teoreetilised alused Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 1.4 Arvutus tulemuste tabel Katse nr. I, m n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 gk-gi, m/s2 1 0,407 15 19,49 1,29...
poes ei müüda, siis pead selleks sõitma/minema kusagile suuremasse kohta kus on suurem pood ning suuremad valikud. Väga paljud kolivad tänapäeval suurematesse linnadesse/asututesse ära kuna seal on olemas kõik, mis eluks vajalik ning ei pea muretsema sellepärast, et millega ma poodi saan või kas meie poes müüakse seda jne. Samamoodi tänapäeval on väga vähestes maakohtades kooliasutusi ning juba sellepärast kolitakse ära linnadesse, sest linnas on lapsel väiksem maa koolis käia kui nt maalt linna igapäev koolis käia, ning see on kulukas ning väga väsitav. Maal elamise võlud ongi ainult see, et on värske õhk ning saad kasvatada paljusid toiduaineid mida inimene tarbib kogu oma elu jooksul. Kuidas see võiks mõjutada majandust? Väga palju mõjutab see majandust, kuna selles seoses ei osatagi eriti toota tooteid ning enamjaolt toodetakse umbes. Iga aasta muutub majandus,
Maa süsteemide vahelised seosed. 1. Iseloomusta biogeokeemilist aineringet? Ehk ainete ringkäik looduses on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Aineringe on Maa sfääride ja nende osade üks iseloomulikumaid omadusi. Põhiliseks energiaallkikas on päikesekiirgus. 2. Iseloomusta geoloogilist aineringet? Geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Iseloomusta bioloogilist aineringet? Bioloogilises aineringes sünteesivad rohelised taimed orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineiks, süsihappegaasiks ja veeks. Selline
Müüt Maa loomisest Kunagi ammu-ammu, enne Maa loomist seisis kuu suure suure tühimiku kõrval atmosfääris. Kuu peal elasid kuuelanikud, kes olid vägagi õnnetu rahvas. Nad arvasid, et on ainsad elusolendid terves universumis. Ühel väga tuulisel päeval lendas kuupeale mullatükk, millel kasvas ilus kollane lill. Kõik kuuelanikud tulid kohe uudistama. Tekkis suur vaidlus, et mida küll selle asjaga peale hakata. Keegi pakkus välja, et seda võiks kopeerida. Duplikaadid suureks palliks teha ja Kuu kõrvale hõljuma panna
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Elanikel, kes elavad maal ja elanikel kes elavad linnas on üks väga suur erinevus, see on nende tarbimine. Maapiirkonnas elavad inimesed ei saa endale soetada samu tooteid ja teenused mis linnas elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunu...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAA TEKE, LITOSFÄÄR 1. Geokronoloogiline skaala (õp lk 12): maa vanus; meelde jätta ajastute nimetused (ei pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad,
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub. Magnetvälja kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid. Iseloomustus. Maa lõuna- ja põhjapoolus muudavad magnetvälja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeselt lähtuv ioontuul, aga ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli.
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli Kristiin Zoova 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub. Magnetvälja kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid. Iseloomustus. Maa lõuna- ja põhjapoolus muudavad magnetvälja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeselt lähtuv ioontuul, aga ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli.
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3
*astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astronoomia (õigemini astrofüüsika): *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteemi objektide ehitust. *tähtede füüsika *galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme *kosmoloogia uurib Universumi, st. kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. 1.Maa ja taevas Miks maa pöörleb Maa siseehitus Maakoore all asub tahke, umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks, ka vahevööks. Mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast (sellise koostisega on kosmosest Maale langevad raud-nikkelmeteoriidid). Kõige all on jällegi tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil
Living in the countryside a pleasant experience or a never-ending hardship? People have always had a choice where they want to live. Many years ago, a most of people did not have a choice where to live. It used to be that poor people lived in the countryside and rich people in the city. Nowadays it has changed. People can choose and most of them choose to live in the city. City and countryside are both different places where to live. Both have their positive and negative sides. There are differences in the environment, in job opportunities and how expencive or cheap is to live in the countryside. Those differences are making people to think about advantages and disadvantages of living in a countryside. There are several advantages, why to live in the countryside. First, environment in the countryside is very different. There is less pollution and there is no danger because there are no´t so ma...
seened ja taimed sünteesivad ja aatomite ja molekulide vaheliste sidemete muundavad orgaanilist ainet. Mulla energia ( tuumaelektri jaamas, tähtedes ja mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses) Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest Sise- ehk soojusenergia on keha iga sentimeetrist mõnekümne meetrini. molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega summa. (maapinna soojenemine ja keemiliselt sidumata vee: maailmamere. veekogu soojenemine ja jahtumine) Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on energia, mis näiteks veekogude lainetuse litosfäärist väiksema tihedusega ja vesi puhul on saadud gravitatsioonienergiast märksa liikuvam kkui kivimid litosfääris. (tõusu-mõõnalained)
3.1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest).
Arutlus 7 miljardit inimest Aastal 2011 oktoobrikuu lõpus täitus planeedil Maa 7 miljardit inimest kuid tekib küsimus millal täitusid eelmised miljardid? Esimene miljard täitus umbes aastal 1800, teine täitus aastal 1930, kolmas 1960, neljas 1974, viies 1987 ja kuues miljard täitus aastal 1999. Peaaegu iga sekund sünnib 5 uut inimest ja sureb 2 inimest. Sammuti on kasvanud ka inimeste keskmine eluiga. Neid arve vaadates jõuame järeldusele, et kogu maailma iive on positiivne, inimesed elavad kauem ja rahvaarv kasvab aina kiiremini ja sellest võib tekkida suur
Litosfääris toimuvad muutused on aeglased, seda kutsutakse ka ,,kõva kivikeskonnana" mis on jäik ja püsiv. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus on mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Täielikult biosfääri osa. Muutused mitmeid kordi kiiremad. Dünaamilisem inimtegevuse ajaskaalas. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Litosfäärist väiksema tihedusega, vesi on märksa liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiresti. Ilma veeta poleks eeldusi eluks. Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama
Kaevandus - on maavara kaevandamisega seonduv tootmisüksus, mis koosneb maavara kaevandamiseks vajalikest rajatistest või hoonetest Karjäär - Karjääriks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale Kaevandamisjäätmed- jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena Jäätmehoidla Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum Mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna
• Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda „Hõbedaseks jõeks“ • „Linnutee“ on läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat. • Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. • Ta liigub kiirusega 552–630 km sekundis. • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. • Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. KUS ASUB PLANEET „MAA“? • Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. • Asub Orioni tähtkuju suunas ja välimise Perseuse haru vahel. VÄLIMUS • Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. • Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. • Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk
I 1) Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogiatähendabmaailmaõpetustvõi korraõpetust. Kosmoloogiaülesandekson luuaolemasolevate teadmistebaasil võimalikult terviklik pilt maailmaehitusest ja arengust. 2) Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakooreall asub2900km paksunetahkeraua-ja magneesiumi mineraalidestkiht, selleall 2200km paksuneväheseniklisisaldusegarauastvedelkiht ja kõigekeskel tahketuum,täenäliseltsamakoostisega, mis vedel,agarõhutõttutahkekspressitud. 3) Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? TiirlemineümberPäikese,pöörlemineümbertelje, telje pretsessioonorbiidi tasandil normaali umber 4)Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit?
Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus Albeedo aluspinna peegeldumisvõime näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes peale langenud kiirgusega selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides Kliimategurid | Tuuled maailmas Astronoomilised tegurid - Maa asend Päikesesüsteemis, kaugus Päikesest, pöörlemistelje kaldenurk, orbiidi kuju.
MESOPOTAAMIA Maa kahe jõe -- Eufrati ja Tigrise vahel Mesopotaamia jõgede vaheline maa (kreeka keeles) Millised olid tähtsamad sumerite linnad? VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub?
lämmastikhappes. Saadusteks on 96% uraani, mis läheb reaktorites taas kasutusele; 3% väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi. Kasutatud kütus on tuumaelekrtijaamade suurimaks tagasilöögiks. Kõrge radiatsioonitasemelise kütusega peab väga hoolikalt ümber käima - see tapab kõigest ühe minutise kokkupuute jooksul. Aja jooksul tuumakütuse radiatsioonitase väheneb, 40 aastat möödudes väheneb radiatsiooni eritus 99,9%, kuid sellegipoolest on see ohtlik. Maa sisesoojusenergia ehk geotermaalenergia Maa sisesoojusenergia ehk eotermaalenergia tuleneb maa soojusest, mis on olemas igalpool allpool maapinda, kuigi kõige ressursirikkamaimadpiirkonnad asuvad aktiivset või geoloogiliselt noorte vulkaanide läheduses. Insenrtehnilisest vaatenurgast lähtuvalt võib geotermaalenergiat defineerida kui kasulikk energiat , mida saab koguda looduslikest aurudest ja kuumast veest. Juba ammustel aegadel on inimesed kasutanud kuumaveeallikateett:
docstxt/12065328924785.txt
japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel. Avaldub: vulkaanipursked, maavärinad. Kasutus: maasoojuspumbad, kuumaveeallikad kütteks. Gravitatsioonienergia:
docstxt/15358820958882.txt
Maa siseehitus, selle uurimine. Maakoore ehitus Koostas: Krista Untera MAA SFÄÄRILINE EHITUS JA SELLE UURIMINE 1798. arvutas H. Cavendish Maa massi ( 5,976 x 12 24 3 10 kg). Teadaoleva ruumala (1,083 x 10 km ) järgi leiti, et 3 Maa keskmine tihedus on ~ 5,5 g/cm . sellest järeldati, et kivimite tihedus Maa sees peab olema tunduvalt suurem kui Maa pinnal asuvate graniitidel ning settekivimitel (mis on 2.5 - 2.8 3 g/cm ). arvestades tiheduse ühtlast suurenemist Maa tsentri suunas leiti, et sisekihtide tihedus peaks 3 olema umbkaudu 10-12 g/cm . 3 ( tegelik umbes 13 g/cm ) Kuna ühegi kivimi tihedus aga ei saa olla nii puuraugud Sügavaim puurauk Koola ps. Petsengas (1970-1992.a.) 12 262 m moodustab ainult 0.19% Maa raadiusest (6 371 km) http://en.wikipedia
TARTU KOLLEDŽ Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Kursusetöö aines „Plaanimine ja teed” Üliõpilane: Sven Liivamägi Juhendaja: Ülo Amor Tartu 2018 PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI II JOONISED Nimetus 1. Detailplaneering 2. Tänava ristlõige 1 3. Tänava ristlõige 2 4. Tänava ristlõige 3 5. Tänava ristlõige 4 2 Sisukord 1. Üldosa ..................................................................................................................................................... 4 2. Lähteolukord .......................................................................................................................................... 4 3. Planeerimislahendus ...............................................................................................................
Naised - õnnistus, mille andis meestele maa Knut Hamsuni raamat “Maa õnnistus” on 20. sajandi alguses kirjutatud raamat, mis kirjeldab tolleaegse Norra maaelu ning selle ilu ja võlu. Teose peategelasteks on talupoeg Iisak, tema naine Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus.
Retsensioon draamaseriaalist “Tuulepealne maa” Seriaali vaatamine tuli mulle justkui üllatusena, kui ETV telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima
Island Tule ja jää maa Üldandmed Asukoht: Atlandi ookean Pindala: 103 000 km² Jääliustike pindala: 12 000 km² Laavakõrbete pindala: 11 000 km² Järved: 3000 km² Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas G...
Kõne Katrin Karu 1.KU Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. 96 aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Aga mis maa see ikkagi on, millel me elame? Milline on meie, eestlaste, elu ja olu tegelikult? Kas asjad on tõesti nii halvasti nagu räägivad erinevad telesaated, ajakirjad ja enamik inimestest, või on meie pisikeses isamaas tegelikult palju rohkem head ja seda, mille üle me võiks uhked olla, pideva virisemise asemel? Ma nõustun, et Eestimaa ei ole kaugeltki täiuslik. Meie palgatase on mitu korda madalam kui mujal Euroopas. Meie parim tööjõud lahkub Eestist, otsidest välimaalt kõrgemat palka ja paremaid elutingimusi. Samuti puudub meil hea poliitika, valimiste ajal on kuulda palju lubadusi Eesti rahava elu parandamiseks, kuid need jäävadki ainult lubadusteks. Tunduks, nagu kõrgematel ametikohtadel olevad inimesed hoolitsevad ainult endi eest ja lihtt...
MAA TÜÜPI PLANEEDID Kristel Kiisler MIS ON MAA TÜÜPI PLANEEDID • Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss • Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid on Maa-sarnased planeedid. • Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. • Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. MERKUUR • Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. • Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. • Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3000 a. eKr.). • Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. • Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. • Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum.
Nimetus kosmoloogia pärineb Vana-Kreekast ja tähendab korraõpetust. See uurib universumit, mille all mõistame kõike olemasolevat. Primitiivsete kultuuride arvates oli Maa lame ja taevas kuplikujuline. Tähtkujude kohta usuti, et tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp. Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär. 1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos
Vastused. 1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ü...
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km
Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletuslikud. 2. Kliima muutuste põhjused 2.1. Inimmõju Liustike sulamise tõttu on juba mitmeid aastaid päevakorras olnud inimmõju kliimale.
XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet
Füüsika/Loodusõpetus 1. Kui suur on Maa läbimõõt? Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt
GEOGRAAFIA Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor
täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased.. Merkuur Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast ehk siis umbes pärast 3. aastatuhandet eKr.
Matemaatiline pendel NR. l, m n t, s T,s T2, s2 g , m/s (g-g)2 ,m2/s2 g, m/s2 1. 0,70 20 33,856 1,693 2,86557 9,6438 0,028893 0,00745 2. 0,75 20 34,730 1,737 3,01543 9,8191 2,865E-005 0,00713 3. 0,80 20 35,847 1,792 3,21252 9,8311 0,0003029 0,00673 4. 0,85 20 36,770 1,839 3,38008 9,9278 0,0130009 0,00643 5. 1,00 20 40,046 2,002 4,00921 9,8469 0,0011024 0,0055 l= 0,0005 Keskmised: g= 9,8137 g= 0,00665 Füüsikaline pendel a= 0,536 NR. l, m n t, s T,s g , m/s 1. 1,420 20 37,262 1,8631 9,66158 2. 1,420 20 37,150 1,8575 9,71993 3. 1,420 20 37,294 1,8647 9...
Kus lõpeb Tartust välja võites linn? · Valige 3 maanteed järgnevate seast: Tallinna, Valga, Võru, Räpina, Võru- Põlva, Jõgeva, Jõhvi, Viljandi. Valitud: Tallinna, Võru ja Jõhvi maanteed. 1. Fikseerige ,,maa" või erinevate ,,maade" alguskohad külade ja mingite objektide lõikes. 1) Tallinna maantee "maa" alguskohaks oleks Vorbuse või Rahinge küla. 2) Võru maantee "maa" alguskohaks oleks Tõrvandi alevik 3) Jõhvi maantee "maa" alguskohaks oleks Lemmatsi küla 2. Põhjendage määratlusi. Valisin just need kohad alguskohtadeks, sest kuigi need ei ole Tartu linnast väga kaugel on need siiski külad või alevikud mitte linnad ja külad või alevikud on tavaliselt kirjeldatud kui "maakohad". Kuigi Vorbuse ja Rahinge küla ei ole just maantee ääres nagu on Tõrvandi alev ja Lemmatsi küla, otsustasin siiski valida need alguskohaks kuna nad...
,,Ahoi, maa lõunas" Raamat on kirjutatud Enn Kreemi poolt ning välja antud aastal 1977 kirjastus ,,Valgus" poolt. Tegevus toimub raamatus kusagil 1960- 1980 aastate vahel, täpselt ei olnud öeldud. Raamatu tegevus toimus antarktises, kui läbi laste mängu Eestimaal. Lapsed ,,külastasid" mitmeid polaarjaamu nagu näiteks Vostok, kus viibiti kõige kauem. Kesksed tegelased olid: Kaarel : Laeva kapten ja ekspeditsiooni juht. Artur: Pootsman ning kapteni abi. Rein: Tüürimees.
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt 1 Merkuur 57 919 000 km ei ole 4880 km 2 Veenus 42 milj. km ei ole 12100 km 3 Maa 150 miljonit km 1 12 756 km 4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
