osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest kasvasid välja kaks erinevad zanrit: tragöödia ja komöödia. Tragöödiad oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi. Kreeklase hindasid väga füüsilist võimekust ning suutlikkust
rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid .
algriim-kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus alliteratsioon- algriim, sarnaste häälikute kordus sõnade algul värsis. Epiteet- lisandsõna, mis iseloomustab põhisõna. Isikustamine- eluta olendile elus olendi tunnuste ülekandmine Kõnekujund- troop; sõna või väljendi kasutmaine ülekantud töhenduses. Lüürika- üks kirjanduse põhiliiik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus. Regivärsiline rahvalaul- laululiik, mida iseloomustab algriim ja parrallelism. Riim- häälikute kooskõla salm- stroof sonett- luulezanr, mis koosneb 14 värsireast jaguneb 4+4+3+3. sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Uuem rahvalaul- rahvalaulu liik mida iseloomustab lõpp riim ja värssid...
Sündis 30. Aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil kandimehepojana, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Töötas aastail 1885 – 1892 ajakirjanikuna Tallinnas (Virulane). Viljandis (Sakala) ja Tartus (Olevik). 1893 aastal haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures. Suri 1 . detsembril 1913. J.Liiv hakkas ajakirjanduses luuletusi avaldama 1855 aastal. Os neist võeti 1904 aastal väljaantud (Kirjatööde kogusse). J.Liivi lüürika paremik on kirjutatud aastail 1894-1910, millest esimene kogu luuletused ilmus 1909 9 ja 1910. Posthuumsetes trükkides on seda luuletusekogu käsikirjade põhjal tunduvalt täiendatud . Nõukogude korra ajal ilmunud (Teostes) leidub veelgi hulk esmakordselt trükitud luuletusi. J.Liiv on eesti suurim lüürik , kelle poolehoid kuulub vaesele tööinimesele ja kelle hukkamõistu osaliseks saab kullaorjus , silmakirjatsemine, julmus , rahvusvaheline imperialism. Liiv on kirjutanud hulga
Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Dramaatika ehk näitekirjandus - üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. Epigramm - värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal. Karakter - iseloom, tegelaskuju. Süzee - sündmustik. Remark - draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv ääremärkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale.
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi
Demokraatlik riigikorraldus oli kujunenud pärast Aoloni reforme,kes keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.Lõplikult kinnitus Ateena demokraatia Periklese ajal. Kihid- Kodanikud-vabad meessoost täisealised ning nende naised ja lapsed.Metoigid-vabad ( ei omanud kodanikuõigusi) ja Orjad. Valimiskorraldus: Rahvakoosolekud võisid toimuda kui kohal oli vähemalt 6000 meest. Tähtsamad mehed olid strateegid. 7.OM,teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros-OM peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna_kreekas. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid.Naistele oli keelatud.OM oli palju alasi.Võitjad kirjutati üles,mille nimekirja kasutati ajaarvamises.Kanti ette pillimängu ja luulet.OM olid suured pidustused.Teater-Draamakunst sai alguse veinijumala Dionysosele pühendatud koorilauludest.. Ja hakati neid Ateenas lavastama. Käiku tulid zanrid nagu Tragöödiad,ja Komöödiad
Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud valikkogu Bellmani luulet kannab pealkirja „Fredmani epistlid ja laulud” (Kunst 1993). TUNDELUULE Kõrvuti satiirilise ja rokokooliku luulega algas ka tundeluule levik, see oli kooskõlas 18. iseloomuliku sentimentaalse proosa populaarsusega. Kujutati tundeelu, hingelisi, sageli ka religioosseid elamusi. Tundeluule valmistas ette lüürika võidukäiku romantismiajal. Šotlane James Thomson (1700–1748) tõi oma loominguga luule vaatevälja looduse (poeem „Aastaajad”). Thomsoni luuletusest „Valitse, Britannia” (1740) sai hiljem Suurbritannia riigihümn. Sentimentaalset suunda laiendas nn kalmistuluule, mille peateema oli mõtisklemine elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord, inimese hingelis-religioosne kogemus (nt Edward Young, filosoofiline poeem „Öömõtteid”, Thomas Gray luuletus
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni vallutusõjad, mis tõid rahvale kannatusi. · Oli algselt suunatud õiglusele, vabale ühiskonnale, ideaalsele inimesele. · Tekkis aga hoopis maailmavalu, pessimism, skepsis(usupuudumine) · Kultuseks sai loodus, lihtne maaelu, vastu oldi kõigele võltsile. · Tunded pidid olema puhtad ja vabad. Romantiline tundeline kirjandus. · Lüürika esiletõus · Hõlgas valgusajastu mõistuslikkuse · Tõsteti esile erandlikkus, geniaalsus · Kangelased Märtrod, kes ohverdavad ennast õilsate eesmärkide nimel. · Nad on saladuslikud, teistsugused. · Romantism tõi esile ka rahuvuse. · Romantismi autorite iidoliteks olid Hamlet, Napoleon, keskagsete kangelaseeposte kangelased.
Sellest liikumisest sai alguse rahvaloomingu austamine. · Esindajad : Diderot, Rousseau, Daniel Difoe, Isaac Newton, Jonathan Swift jt. Romantism · 18. saj. lõpp 19. saj. I pool · Loomingut läbib kirglik vabaduse ja õigluse ihalus. · Sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, levis Venemaale, Hispaaniasse jt. · Romantismi perioodil hakkasid rahvad hindama oma minevikulugu. · Märksõnad: demonkratism, mineviku idealiseerimine, tundeline periood, valdab lüürika, oluline on erandlikkus, tegelased individuaalsed. · Esindajaid: Goethe, Schiller, Heinrich Heine, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov, Percy Bysshe Byron jt.
tekke lugu) ja Uueks Testamendiks(Jeesuse lugu). Tänapäevaks on piibel tõlgitud tervikuna kuni 300 keelde, aga osaliselt kuni 2500 keelde. Tegu on maailma kõige enam müüdud ja tõlgitud raamatuga. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. Dante Aligherie oli itaalia kirjanik,poeet ja poliitika tegelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tipp teos on ,,Jumalikk komöödia". Esimene eurooplane, kes keskaja järel söandas filosoofilisreligioosset teemat käsitledes kasutada ainuvalitseva ladina keele asemel rahuvskeelt. Peamine sônum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Giovanni Boccaccio oli Itaalia kirjanik
kurjust, vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud. Regivärsivormilised luuletused: Vana aeg oli vaene aega 1850 peeti kaua aega ehtsaks rahvalauluks. Sõda Krimmi sõja sündmustest. Kreutzwald kasutas esimesena mitmesuguseid keerukaid värsisüsteeme ja stroofistruktuure; tõestas, et need on rakendatavad ka eesti keeles. Algatas rahvusliku liikumise peamised luuleteemad. Tema kogudega algab eesti lüürika pidev arenguprotsess. Sõnavara rikas ja poeetiline.
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J
Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud Sõnastuselt vormirange Kirjeldab palju loodust, ilma ning aastaaegu Tehniliselt virtuoosne Luule on mõjutanud eesti lüürika arengut Luule tõlked Tähtsaim Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin„ 1964 "Eestin runotar", Helsingi 1940 "Estonian poetry". London 1950 „Hrom je můj bratr", Praha 1980 Tänan!
[epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks Lugulaul - jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. Lõik - tekstiosa taandreast taandreani. Lüroeepika - kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule [ kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan] Lüürika - üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete , tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust : riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles
3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3. Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. 4. Tema luuletuse põhieesmärk on muuta maailma paremkas. Tal ei ole kindlat teemat millest kirjutab, aga paljud tema luuletused sisaldavad armastust ja samas ka kurbust.
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine:
Renessansikirjanduse liigid ja zanrid LÜÜRIKA EEPIKA ESSEE vabas vormis NOVELL tiheda arutlus mingil kindlal teemal, sündmustiku ja DIALOOGID ilma rangete SONETT - FILOSOOFILINE EEPILINE LUULE - väheste tegelastega filosoofiline mah...
sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi Oraaklid Ended; manetion (koht kus jumal õpetusi jagab) rohkem aga teatakse terminit oraakel; Delfi oraakel; Surmajärgsus Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma; karistused pidid inimest taba eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged. 6.Avalikud Pidustused. Spordivõistlused, lüürika ja teater Spordivõistlused Sport kuulus paljude usupidustuste programmi; gymnasion(kr k alastioleku koht) , kuna poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega siis hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks; võistlused; Olümpiamängud Lüürika Kanti ette kangelaslaule; luule ehk lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ettekandvat luuler; enamus lüürilisi
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Heliloojad. Niccolo Paganini Franz Shubert Hector Berlioz Robert Shumann Felix Mendelssohn-Bartholdy Fryderyk Chopin Ferenz Liszt Giuseppe Verdi Richard Wagner Johannes Brahms Georges Bizet Modest Mussorgski Pjotr Tšaikovski Bedrich Smetana antonin dvorak
,,Siuru" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1917- 1919 aastal. Siurulaste motoks oli: ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud". Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeid ja elamusi. Siurulased pöördusid oma loominguga inimeste tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole, välditi ühiskondlike teemasi. Rühmituse eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni. ,,Siuru" oli tähtis, kuna siis elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu, lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk armastus- ja loodusluules. Kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. Tundub, et ühiskonnale meeldis see rühmitus, kuna keskenduti rohkem inimestele. ,,Tarapita" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1921-1922 aastal. Oma loomingus nad jätsid tahaplaan...
tegudest, saatuslikest võistlustest, müütidest või reaalsetest ajaloosündmustest. Aoid- kutseline laulik, kes laulis ,,jumaliku sisenduse sunnil" ja oli ka laulu looja. Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides Jamb- kasvas üles pilkelaulust Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Sõja-, armastuse-, veini- ja poliitiline luule. Archilochos (7 saj), Tyrtaios (7 saj), Solon (7-6 saj), Alkaios (7-6 saj), Sappho (6 saj)- lesbisism
kannatusrikkas võitluses vähktõvega.[3 lk.211] 11.08.1886 Lydia Koidula suri.Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale.Alles 60 aastat hiljem,1946.aastal,sängitati Koidula põrm kodumaa mulda,Tallinna Metsakalmistule. [2 lk.287-288] 3 LYDIA KOIDULA LOOMING Koidula loomingu kõige tähtsam ning mõjukam osa on tema luule, eeskätt patriootiline lüürika. Luuletajana esinemist alustas Koidula ,,Eesti Postimehes" 1865, oma anonüümses esikkogus ,,Waino-Lilled" (Kuressaare 1866) järgis ta mõneti veel saksa biidermeierliku luule tundlev-idüllilist laadi (osa värsse tugineb võõrastele eeskujudele). Üksikuis luuletustes aga hakkas juba kõlama isamaa-teema, osutades Koidula tõelisele kutsumusele. Anonüümses kogus ,,Emmajõe Öpik" (Tartu 1867; kaanel 1866) esinebki ta eelkõige just rahvusliku laulikuna, kelle romantiliselt ülevais
SIMONIDES Elas 6.-5. sajandil eKr. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Poeet Teine tase Keoselt pärit Kolmas tase Epigrammizanri looja Neljas tase Viies tase TEOSED Treenid Epigrammid Pidulik lüürika PINDAROS Elas 6.-5. sajandil eKr. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Aristrokaat Teine tase Kolmas tase Lüürik Neljas tase 12 raamatut Viies tase TEOSED
märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi , fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid Sümfoonilists javokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi
eelduseks romantismi loob ise, et maailma tekkele (eelkõige paremaks muuta. Kunstnik muudatused luules, kuhu ehk geenius ehk eriline, tuli ka sentiment sisse) Jumala sarnane, ei allu 19.saj algust valitseb luule reeglitele kirj palju kurbi Rom peamine zanr- armastusluuletusi lüürika. Rohkem !- looduse teema; looduse- metafoore, tähenduste ja talupojanostalgia, sest mõtestamisi. Ka proosa on ühiskond aina allutatud lüürika reeglitele industrialiseerub: Samm-sammult hakkavad . James Thomsoni poeem kunst, muusika ja kirj ,,Aastaajad" (tõlgiti palju),
09.1917 Estonias ,,Siuru" õhtu. väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Kavas: * kirjanduslikud ettekanded Teene: * muutsid kirjanduse populaarseks, tõmbasid sellele * ligitõmbavate auhindadega loteriid üldsuse tähelepanu * ball * rikastasid Eesti luulet armastus- ja Loomingus eelistatud lüürika ja novellid. looduslüürikaga Lüüriline eneseväljendus: * muretult aval Jätkas Noor-Eesti traditsioone (liikudes sümbolismi suunas) * paiguti tahtlikult õrritav * vormilt mõnevõrra lõdvem Tähtsustasid armastusluulet, viisid selle uuele stiilitasandile. Luule: * joovastunult indiviidikeskne * vallandus elurõõm
klassikalise üle domineerib retooriline vabavärss. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri". Oma aktiivset hoiakut eelistas Sütiste väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valiku kaudu.. Detailirikkad värssportreed kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijaist ja teisitimõtlejatest on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. 1930. aastate keskel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luulet maaelu ja looduse vaatluserksa värvika kujutusega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Kogus "Valgus ja varjud" ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Luulekogu
- aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia
*Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis * Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis *Tartu Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alver-loeb-katariina-un "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966)
Haridust jätkas Enno 1886 aastal Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlakujundusega lastelaulud kuuluvad eesti lasteluule paremikku. ,,Uued luuletused" 1909. a. Esimene luulekogu, sealt jättis ta varased värsikesed välja. ,,Hallid laulud" 1910. a
Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos
sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonna ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. Realistlik kirjandusvool jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaigaks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonda ka käsitöölised ja haritlased. Varasemat
Kujutavas kunstis kestis romantist 19.sajandi algusest kuni keskpaigani. Ainestikku hakati leidma keskajast, legendidest ja erinevatest kirjanduslikest teostest. Kunst muutus emotsionaalsemaks. Romantismi aegsele kirjandusele oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades lõi romantism eeldused realismi tekkeks, kuid olenemata sellest polnud selle zanri mõju lüürika tekkes väga suur. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitlejate püüdes tõepärasem näida. Lavakõne muutus elulisemak ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunktiks võib lugeda 1830. aastat, mil lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest.
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule
1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937), ,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat" (1964), ,,Rändaja õhtulaul" (1998) ja ,,Laps ja tuul" (2000). Luuletust ,,Need ei vaata tagasi" võib pidada üheks tema tuntumaks luuletuseks.
Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud ka Kodavere murrakus raamatut ,,Peipsi peal" ja ,,Pahased naabrid" , ,,Igapäevane lugu". · Kõige esimene raamat oli ,,Kümme lugu" (1893) · Tal on üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Luule temaatika ja zanrid · Zanriteks on lüürika ja proosa. · Kirjutab palju isamaalisi, loodus, armastusluulet. · Lemmikud on loodusluuled, käsitleb kõiki aastaaegu. · Luuletused on väga sügavamõttelisedja masendunud. Nt. Sügis Ei valust me enam ei räägi Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Ei valust me enam räägi, ei räägi ma, ei sa.
etc) ning ootused. f. Autorikeskne analüüs uurib i. Mida on autor tahtnud oma teosega öelda ii. Millised olid teose loomistingimused iii. Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus g. Lugeja i. Isiklik elukogemus ii. Tõlgenduskogukond, kuhu ta kuulub iii. Oma põlvkonna ootushorisont 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. a. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused i. Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid ii. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b
Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia- kaebelaul, algselt kaksikvärssides sisust olenemata luuletus, esit flöödi saatel söömingutel 2)Jamb- algselt pilkelaul 3)Meelika a)monoodiline- arenes välja Lespose saarel, teemad sõda, armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega
Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kõnekäänd- rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal. Lugulaul- jutsutav luuleteos. Lõik- tekstiosa taandreast taandereani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. Lüroeepika- kirjanduse põhiliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Lüürika- kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja emeeleolude esitamisel. Kolm peamist vormitunnust on riim värss ja stroof. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Miljöö- teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks et iseloomustada tegelasi, põhejndada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid.
Eugen Berthold Friedrich Brecht 1898 1956 MONIKA SEPP 12A Elukäik Sündis 10. veebruaril 1898. aastal Augsburgis. Brechti isa oli usutunnistuselt katoliiklane, ema protestant. Lõpetas Augsburgi reaalgümnaasiumi. 16aastaselt kirjutas ta ka oma esimese näidendi. Meeldis tegeleda kahe asjaga: kirjutada ja teatrit teha. Ja kirg naiste järele. I MS lõpuaastail käis meditsiiniõpinguil. Alustas kirjanduslikku tegevust. Sündis poeg Frank 1929 abiellus ta näitleja Helene Weigeliga. Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Brecht oli kogu elu võimeline hommikul vara tõusma ja silmapilk kirjutama hakkama. Ta suri 1956. aastal südamerabandusse. Brecht oma venna ja emaga Teosed DRAAMA "Baal" (1918) "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (1...
Toodangu määrab turg, hinda määrab turg, hinda määrab turg, valik on lai. Rohkem kui üks pakkuja. 5. Alternatiivkulu ja asenduskaup. Üht ja sama ei saa kasutada kahe erineva toote tootmiseks. Tuleb valida üks. 6. Mis mõjutab nõudlust ja pakkumist? Hind, kvaliteet, tuleviku ootused, ostujõud, teiste kaupade hinnad 7. Eraomandi kolm vormi? Kinnisvara (maa, majad); vallasvara(liigutatav auto); vaimne omand(retseptid, lüürika, kirjandus) 8. Hinna kujunemine? Materjalidest, tootmiskuludest ja kasumist(5-20%)
ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. Rotterdami Erasmus: Vihkas skolastikat, Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. ladinakeelsed luuletused.
sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanridesegunemin grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von
1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
