6,10,20 kV 6,10,20 kV jaam) lahklüliti Sektsio- Sektsio- neerimis neerimis lahklüliti lüliti 6,10,20 kV 6,10,20 kV Skeeme kasutatakse siis, kui tarbijad paiknevad a) b) c)
mängimisega. Küll olen tähele pannud, et telekas mängib enamus ajast lihtsalt taustaks ning võtab elektrit, selle harjumuse peaks ära lõpetama. Üleüldse kodus meil pidevalt tuled ei põle, kahes toas mängib tavaliselt telekas ning mina tegelen arvutiga. Elektri osas on meie pere kokkuhoidlik. Viimasel ajal oleme hakanud isegi ees-esikust tuld välja lülitama, sest valge aeg on käes ning kellel vaja välja minna, teab hästi, kus lüliti asub. 7. Ohtlikud jäätmed Tallinnas on ohtlike jäätmete ladustamispunktid Lukoili tanklates, statsionaarsetes vastuvõtupunktides ja jäätmejaamades, mida on kokku neli tükki. Ohtlike jäätmetega tegelevad Ragn-Sells, AS Eesti Keskonnateenused ning OÜ Kesto.
Vooluring Vooluallikas Vooluallikas on mistahes seade, mis suudab tekitada ja alal hoida elektrivoolu. Energia mõistestikus võime öelda, et vooluallikas on seade, mis muundab mingit mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Oma tööpõhimõttelt on vooluallikad väga mitmekesised. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrigeneraatorites muundub elektrienergiaks mehaaniline energia. Päikesepatareides muundatakse valgusenergiat. Ka soojusenergiat saab muundada elektrienergiaks. Vooluring Elektrivool saab püsivalt kulgeda üksnes elektrijuhtidest moodustatud kinnistes ahelates ehk vooluringides. Vooluringi põhiosad on: vooluallikas (energiaallikas); koormus ehk tarvitid: need on seadmed, mis elektrivoolu abiga midagi kasulikku teevad; takistid ja muud abivahendid vooluringi omaduste mõjutamiseks; ühendusjuhtmed; lülitid. Sageli sisaldab vooluring ka ...
manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast Operantne tingimine Õppimine kaitse/ekstius meetodil Sarrustamine (roti katse) stiimuliga Karistamine (käitumise vähendamine -positiivne -negatiivne (frustreeruv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (suurenda E.Thornike õppimisseadused Probleemkast(eksperimant kassidega: pani kassi kasti ja lüliti ning uuris kaua kassidel selle arusaamiga aega läheb) tagajärge seadus äsjasuse seadus harjutamise seadus
1.17 Võtke arvesse ka kasutatavate lisaseadmete mõju koorma raskusele. 1.18 Järgige juhiseid sõiduki tootjalt saadud juhiseid tõstekohtade osas. 1.19 Kui sõiduk on paigal, rakendage käsipidur. 1.20 Sõiduki raskuspunkt peaks olema alati kahe tõstekoha keskpunktis. 1.21 Olge raskeid osi eemaldades või lisades eriti ettevaatlik. Võtke arvesse, et raskuspunkt võib nii muutuda. Vajaduse korral kasutage tugiraame. 1.22 Pealüliti töötab ka avariilülitina. Hädaolukorras keerake lüliti asendisse ,,0". 1.23 Kaitske kõiki elektriosi niiskuse eest. 1.24 Välistage seadme volitamata kasutamine selleks lukustage pealüliti. 1.25 Hooldus- ja parandustöid tohivad teha ainult volitatud hooldustöökoja töötajad. 1.26 Enne hoolduse alustamist lülitage seade pealülitist välja ja lukustage pealüliti. 1.27 Impulsigeneraatori või induktiivanduriga seotud hooldustöid tohivad teha ainult volitatud hooldustöökoja töötajad. 1
kontaktid. Kui vajutame võlliga ühendatud nupule, saame üheaegselt juhtida kontaktidega ühendatud kahte ahelat, mida on vajalik näiteks mitmesugustel blokeeringutel. Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist aparaati, mis on ette nähtud elektriseadmete automaatseks ja teatavalt kauguselt lülitamiseks. Vahelduv- ja alalisvoolu kontaktoreid, mis töötavad elektromagneti- tega, kasutatakse elektrimootorite distantsjuhtimiseks ja mujal. Kontaktor lülitatakse võrku lüliti või käivitusnupu abil. Elektromagnetankur tõmbub vastu südamikku, kui elektromagneti mähist läbib vool. Võll pöördub koos liikuvate kontaktidega ning peakontaktide kaudu saab toite tarbija, abi- või blokeerkontaktide kaudu aga ühendatakse näiteks elektromagneti mähisel vooluring või mõni teine juhtimisahel. Kontaktori väljalülitamiseks tuleb katkestada elektromagneti mähise vooluring. Ankur langeb nüüd koos ankruplaadiga oma massi tõttu algasendisse vastu piirajat
Põhiparameetrid 1. kontaktidele lubatav max alalispinge ja alalisvool. 2. kontaktidele lubatav vahelduvpinge ja vahelduvvool. 3. Suurim lubatav alalisvool pingel 250V on 0,1A, alalispingel 12V on lubatud 1A. Vahelduvpingel 250V on lubatud 0,2A, vahelduvpingel 12V on lubatud 1,5A. Spetsiaalsel võrgu toite lülitidel mis võib olla ka eraldi lülitina 2 konstruktsiooni kohaselt on vahelduvpinge 250V kohal lubatud vool 2A ja 250V alalispinge puhul 1A. Tumbler lüliti põhiparameetrid 1. max lubatav alalis pinge ja vahelduvpinge 2. max lültatav alalisvool ja vahelduvvool. Galett lülitite tähistused 11 positsioon ja 1 suund 111 112 113 52 54 58 33 36 312 24 28 216 Sulavkaitsmed In (A) Is (A) Cu traadi läbimõõt (mm)
mille tähiseks on t90 ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel. t90/°C = T90/K - 273,15 Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1 (punastel metallidel 273 K ).
armatuuris aku pildiga signaallamp. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Enne juhtseadme sisselülitamist on vooluring avatud ning laengute liikumist ei toimu. Juhtseadmesse sisseehitatud lüliti sulgeb vooluringi ning laengud hakkavad energiat transportima tarbijasse ning juhtseade läheb tööle. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne.
ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL Eesmärk: Kasutatud seadmed: Tutvuda sageduse Voltmeetrid: No7019; No7523; EM950-2; kolmekordistamise No7728. EM8557(mag. elektriline) võimalusega küllastunud Ampermeetrid:EM5348; EM9752 ühefaasiliste trafode abil ja Trafod: EM47(A), EM45(B), EM46(C). kõrgemate harmoonilistega Resistor: R-10, T12171 kolmefaasilistes Diood, lüliti vahelduvvoolu ahelates. SKEEM: ~ V V A V V V Katsetulemused tabeli kujul: 3 konde Uliini Ufaasi Iprim Ufsek Uf Usek Ikonde
Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta 4 pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik
Selleks on patjades augud. ELEKTRILINE ANTENN Elektriline raadioantenn liigub üles-alla mootori abiga. Mootorile rakendatakse raadiost tuleva juhtsignaali peale aktiveeruva relee kaudu vool ning mootor hakkab ringi ajama tiguülekannet, mis aitab pöördeid vähendada ja momenti suurendada. Tiguülekanne on omakorda ühendatud painduva hammasvööga (enamasti kapronist), mis kinnitub antenni külge. Hammasvöö liigub koos antenniga üles. Õigele kohale jõudnud, katkestab lüliti vooluahela. Raadiost tuleva juhtsignaali kadumisel lülitatakse poolused mootoril ringi ja antenn liigub alla. ELEKTRILINE AKNASOOJENDUS Aknasoojenduse eesmärk on härmas akende puhastamine ilma klaasi kriimustamata. Selleks kasutatakse esiklaasil enamasti mootori soojendatud õhku, tagaklaasil aga elektrit. Selleks on klaasile kantud elektrit juhtivad jooned, mille otstele rakendatakse 12 voldine (sõiduautodel) või 24 voldine (bussidedes ja veoautodes) toitepinge
1332 2. silindri pihusti 1333 3. silindri pihusti 1334 4. silindri pihusti 1341 Tahmafiltri rõhuandurid 1343 Heitgaaside temperatuuri andur enne tahmafiltrit 1344 Heitgaaside temperatuuri andur enne katalüsaatorit 1508 Jahutussüsteemi ventilaatori väikese pöörlemissageduse relee 1509 Jahutussüsteemi ventilaatori suure pöörlemissageduse relee 1620 Auto kiiruse andur 1630 Automaatkäigukasti juhtarvuti 2100 Piduripedaali lüliti 4315 Kütuse tasapinna andur 4320 Kütusepaagi korgi andur 7020 ABS juhtarvuti 7215 Pardakompuuter 7300 Püsikiiruse hoidja ümberlüliti 7305 Püsikiiruse hoidja lüliti 7 7306 Siduripedaali lüliti 7308 Piduripedaali dubleeriv lüliti 7800 Stabiilsuskontrolli juhtarvuti 8007 Konditsioneeri töövedeliku rõhu andur
Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. Kõvaketta puhul on keskmine tõrketa tööaeg umbes 200000 ja 500000 tunni vahel. Klaviatuur sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutatud Mälu hierarhia arvutis. registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht.Random access memory RAM kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB
Normaaltalitlusel läbib seda tühine osa kogu kaitset läbivast voolust. Sulavkaitsme rakendumisel heidetakse vedru jõul välja märgis ning on näha, et kaitse on rakendunud. Paigaldus Sulavkaitsme paigaldamiseks alusele kasutatakse erilist kaitsmepaigaldit. See on valmistatud plastist ning selle ülesandeks on elektriku kaitsmine juhul kui paigaldamine toimub lühisele. Kasutatakse samal otstarbel sulavkaitse-lülitit (jada- ja paralleelvinnak), kus lüliti käepidemes on pesad iga faasi kaitsmele Sulavkaitse-lülitid on ühe- kuni neljapooluselised. Nad on tavaliselt paigaldatavad paigaldusliistule. Torukaitse Padrunkaitse Padrunkaitse (korkkaitse, keerekaitse) on väga vana. Tuntakse ka Diazed nime all ning tüübitähiseks on sellest tulenevalt enamasti D. Niisuguse kaitsme sulavosa nimetatakse eesti keeles (kaitsme)korgiks, ka padruniks. Selle ohutuks paigaldamiseks keermetatud kaitsmepesasse (sellest ka kasutatav kaitsme nimi) on pide.
· väiksemad paigaldus ja hoolduskulud. Pildigalerii Tühikäiguklapiga Suruõhuseade EAC kompressor (allikas: (foto: Knorr) Knorr) Seade koosneb pedaali asendi anduritest ja sõidupiduri kraanist. Tal on 2 sõltumatut elektrilist ja 2 pneumaatilist haru. Andurid edastavad EBSi juhtplokile infot pedaali asendi kohta. Pidurduse algus edastatakse juhtplokile lüliti abil. Elektropneumaatilise süsteemi rikke korral töötab tavalise pidurikraanina. Sele 8. Pedaali asendi andur (allikas: WABCO) Sele 9. Pedaali asendi anduri lõige (allikas: WABCO) Sisendid: · 11 ja 12 sõidupiduri paakidest; · 4 juhtsignaal liiasusklapilt; · Andurite toide. Väljundid:
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1
22. Millega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendatakse? Ampermeetriga, jadamisi tarbijaga. 23. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 24. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 25. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 26. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbija või lüliti. 27. Mis on skeem? Skeem on tingmärkidega joonistatud vooluring. 28. Jadaühendus. Vooluringi takistuse saamiseks liidetakse kõikide takistite takistused. R= R1 + R2 + ... Ühesuguste takistite korral võib kasutada valemit E = nR1. Voolutugevus on igal pool ühesugune I = I1 + I2 + ... Pinged liidetakse Uk = U1 + U2 + ... 29. Rööpühendus. Pinged on igal pool võrdsed. U = U1 = U2 = ... Ik = I1 + I2 + ... Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga
10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg 17-sateliit 18-pooltelje hammasratas 19-pooltelje salnik 20-spidomeetri hammasratas 21-diferentsiaali karp 22-peaülekande veetav hammasratas 23-käiguvahetusvarras 24-käiguvahetusvarda hoova kang 25-kolmekülgne käigu vahetuse kang 26-tagasikäigu kahvli fiksaator 27-tagasikäigu kahvel 28-tagasikäigu tulede lüliti 29-tagasikäigu vahehammasratas 30-tagasikäigu hammasratta telg 31-reguleeritav rõngas 32-veetav 1. käigu hammasratas 33-liikuv muhv 1. ja 2. käigu lülituseks 34-veetav 2. käigu hammasratas 35-veetav 3. käigu hammasratas 36-plokeeruv sünkronisaatori rõngas 3. ja 4. käigule 37-sisend muhv 3. ja 4. käigule 38-libisev 3. ja 4. käigu sünkronisaatori muhv 39-veetav 4. käigu hammasratas 40-veetav 5. käigu sünkronisaatori muhv MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldata...
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale k...
F- jõud, q-laeng, v-kiirus, B-magnetiline induktsioon. U=Bvlsin magnetväljas olev juhe liigub, temas tekib pinge ja pingest tekib vool. U pinge, B-magnetiline induktsioon, v-kiirus, l-juhtme(traadi) pikkus. C=q/u mahtuvuse valem. C-mahtuvus, q-laeng, U-pinge. Elektrivool vastused 1. Vooluallikas (aku), juht (metall), laengukandjad (metallides); kinnises vooluringis: vooluallikas (patarei), laengukandjad, tarbija (nt lamp), juhtmed nende vahel, lüliti. 2. Takistus - Takistuseks R nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. R=U/I U-pinge, I-voolutugevus Eritakistus näitab, kui suur on mingist ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Tähis roo. R= l / S -eritakistus, l-traadi pikkus, S-ristlõikepindala Takistus ja temperatuur temperatuuri määrab aineosakeste liikumine. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini liiguvad elektronid ja takistus suureneb. 3
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks,
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks,
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks,
käsitsetavus - kõik on nii, kuis peab. Teiseks vaatab juhile vastu elegantsem armatuurlaud. (Lõpuks ometi) valge näidikuvalgustus, lülitite kroomilustused ja alumiiniumikarva ukselingid - kabiini kvaliteedimulje trügib selgelt A3 mängumaale. Nupud-hoovad on paremaks läinud nii optiliselt kui ka haptiliselt. Katsudes jätavad nad varasemast kvaliteetsema mulje. Midagi taolist kohtab tavaliselt alles korralikumates keskklassiautodes. Võtame kas või tulede lüliti. Viiendas Golfis pidime leppima tagasihoidliku plastnupuga, mis pöörates paindus ja üleüldse odava mulje jättis. Golf VI uus lüliti on midagi muud, liigub järgmisse positsiooni soliidse klõpsuga ja on mõnus katsuda. Ja üldse tekitab kogu kabiin tublisti kallimas autos istumise tunde. Kõik mõjub siin soliidsena, on hästi kokku monteeritud ja - loodetavasti - kauakestev. Vaid roolisamba kate tundub haprakesena, aga seda pole ka peaaegu näha. Vähem kiitust väärib Golfi pakiruum
nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f , Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus-kõveraga ( sinusoidiga ) 2. Vooluahel , vooluring , elektriskeem Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed . Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja päikesepatareid . Neist igaüks tekitab elektrivoolu omal moel : - Patareides ja akudes e. Keemilistes vooluallikates
Seega asub vooluallika sees jõud, mis tekitab pidevalt potentsiaalide vahe. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks. Mootoris mehaanilises, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Elektriskeemiks nim seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada.
muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Selle magnetvälja jõujooned ümbritsevad elektrivälja jõujooni (joon B) niisama nagu elektrivälja jõujooned ümbritsevad muutuva magnetvälja induktsioonijooni. Nüüd aga moodustab magnetinduktsiooni vektor B elektrivälja tugevuse kasvamisel vektoriga E päripäeva süsteemi ja elektrivälja tugevuse kahanemisel vastupäeva süsteemi. Maxwelli hüpoteesi kohaselt tekitab magnetvälja mitte ainult lüliti sulgemisel juhtmes tekkiv kondensaatori laadimisvool, vaid ka kondensaatori katete vahelises ruumis muutuv elektriväli(joon B). Elektrimagnetlained eksisteerivad ainult seetõttu, et muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja , mis omakorda tekitab magnetvälja jne. Elektri- ja magnetvälja vastastikkuse seose tõttu, need väljad ei saa eksisteerida lahus. Neid välju koos nimetatakse elektromagnetväljaks. §32. Elektromagnetlained
Elektripliit Elektriga töötavad pliidid võib jagada: · Keeduplaatidega pliidid; · Ühtse tasapinnaga pliidid; · Infrapunapliidid ehk keraamilised pliidid; · Induktsioonpliidid ja wokid. Keeduplaatidega pliidid Enim levinud on keeduplaatidega elektripliidid. Suurköökide pliidid on tavaliselt 4- või 6-plaadilised. Plaadid on ristküliku või nelinurga kujulised ning väiksematel pliitidel ka ümarad. Iga plaadi jaoks on eraldi võimsuse reguleerimise lüliti ja signaallamp. Plaadi all olevad kütteelemendid kuumutavad plaati. Kasutaja otsustada on tooraine hulga küpsetamiseks sobiv temperatuur. Pliitide töötasandi all võib olla ahi, soojenduskapp või riiul. Ahju paigutamist pliidi alusesse ei soovitata, kuna töökõrgus on ebamugav. Keeduplaadid on valumetallist. Enamiku pliitide plaadid on kergesti eemaldatavad, mis hõlbustab puhastamist. Katki läinud plaate on võimalik vahetada uute vastu.
TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 2.4. Tööle mootorsaega lubataks...
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
takistuse test: 200 ohm kuni 2Mohm dioodi, transistori ja pidevuse test data-hold funktsioon ja buzzer CATI 600V CATII 300V stabiliseeritud toiteallikas: valitavad väljundpinged: 3 - 4.5 - 6 - 7.5 - 9 - 12Vdc väljund: 1.5A (2A peak) LED ülekoormuse indikaator väljundi on/off lüliti 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 väga väike pulsatsioon LED indikatsioon o jootejaam: madalpinge jootekolb: 24V keraamiline 48W küttekeha termoanduriga
ScrollBar kerimisriba BoundColumn veerg, kust võetakse väärtus (value); SpinButton spinner ColumnCount andmeveergude arv; CommandButton käsunupp ColumnWidths üksikute veergude laiused boksis; ToggleButton lüliti ListWidth andmetabeli üldlaius boksis. Sündmusprotseduure (enamkasutatavaid, töölehelt) Workbook: Open, Activate, Deactivate, BeforeClose, BeforeSave, BeforePrint, SheetChange, SheetCalculate Worksheet: Change, SelectionChange, Activate, Deactivate; CommandButton, ToggleButton, OptionButton, CheckBox, ComboBox, ListBox: Click; TextBox, ComboBox, ListBox, ScrollBar, SpinButton: Change
5.2. Võimendusastmed bipolaartransistori baasil.......................................................................... 62 5.3. Võimendusastmed väljatransistoride baasil............................................................................ 73 5.4. Tagasiside võimendites........................................................................................................... 77 5.5. Bipolaartransistori töö lüliti reziimis...................................................................................... 83 5.6. Stabiilse voolu generaatorid.................................................................................................... 85 5.7. Võimsusvõimendid................................................................................................................. 86 5.8
16A)Relee tööpõhimõte lülitab voolu ringi Magnetkäiviti juhtimine kontaktorkäiviti käsitsi juhtimine toimub surunuppude abil, mis ennistavad vedru mõjul sõrme eemaldumisel nupust ennistuvad- algasendi taastab käsitsi lülitatavatest elementidest on laialdaselt kasutusel veel mitmesuguseid iseennistuvad kang, hoob, teekonna jms lülitid. Iseennistav surunupplüliti normaalselt avatud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektromagnetilise lüliti (kontaktori) sisselülitamisek Tingmärk vms Normaalselt suletud kontaktidega on elektriahela element mis on ettenähtud elektromagnetilise lüliti (kontaktorirelee ) väljalülitamiseks Iseennistuva surunupplõliti kontaktide algseis taastub nupu vabastamisel survest Tarbija saab pinget niikaua kuni on iseennistuva normaalselt avatud kontaktidega surunupp survestatud. Tarbija pingestamine selleks et tarbija jääks pingestatuks iseennistuva surunupplüliti vabastamisel survest,
metallelektroodide vahel. Kuna elektrikaare plasma on tugevalt ioniseeritud, siis tema takistus on väike. Väga suur voolutugevus saavutatakse küllalt väikesel pingel. Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide vahel elektrilahendus. Kontaktivahemikus õhk ioniseerub ja muutub mõneks ajaks voolujuhtivaks, seal tekib elektrikaar. Selleks, et vooluahel katkeks, tuleb õhk kontaktivahemikus taas muuta dielektriliseks deioniseerida. Elektrilahendus igapäevaelus Mida kaugemal materjalid triboelektrilises reas üksteisest paiknevad, seda suuremad on nende omavahelistel kontaktidel tekkivad staatilise elektrilaengu väärtused. Kui staatilise
programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet, ning realiseerima seda programmeeritava loogikakontrolleri TSX 1720 abil. 2. Tööks vajalikud vahendid. 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720. 2. Terminal TSX T317. 3. Nupujaam. 3. Tööülesande kirjeldus. Valgusinstallatsiooni lambid peavad süttima joonisel 4.3 toodud tsüklogrammide järgi. Valgusinstallatsiooni juhtimiseks tuleb ette näha kaks võimalust: - sisse- ja väljalülitamine fikseeritud asendiga lüliti, näiteks tumbleri abil; - sisse- ja väljalülitamine isetagastuvate käsklusaparaatide, näiteks juhtimisnuppude abil. Mõlema juhul peab programm kindlustama valgusinstallatsiooni peatamise ning naasmise lähteasendisse ükskõik millisel ajahetkel. 4. Töö käik. 4.1 Esimese tööülesande käik (Joonis 4.3 a). 1. Koostada joonisel 4.3 a kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2
TAPEETIMINE TAPEETIDE LIIGID : 1.PABERTAPEET 2.VINÜÜLTAPEET PABERALUSEL 3.KANGASTAPEET 4.MEREROHUTAPEET e. BAMBUSTAPEET 5.KLAASKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 6.TSELLULOOSKANGAS (ÜLEVÄRVITAV) 7.STRUKTUURTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 8.PLASTKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 9.VINÜÜLTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 10.PVC-SEINAKATE TAPEET TAPEEDIRULLI MÕÕDUD : LAIUS 53 CM PIKKUS 10.05 M TINGMÄRGID TAPEEDIL : PAANIDEL MUSTER KOHAKUTI PAANID PAIGALDATAKSE NIHKEGA 0 PAANID EI VAJA MUSTRI KOKKUSOBITAMIST ÜKS, KAKS VÕI KOLM LAINET : PESTAVUS R PLEEKIMISKINDEL EEMALDATAVA PEALISKIHIGA TAPEET SAAB LIIMIDA OTSE SEINALE TAPEETIMISTÖÖRIISTAD TAPEETIMISLAUD PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTAD...
+ 1240 baiti = 1kilobait Lühend ROM tähistab lugemismälu, st. mälu, kust saab andmeid ainult lugeda. Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides. Kui ma ostan endale legaalse 'Office 2007', siis võin teha sellest koopiad ja jagada need oma sõpradele. Rakendustarkvara alla kuuluvad need programmid, mis 'juhivad' arvuti tööd. + Klaviatuurilt saan suurtähti, kui lülitan sisse Caps Lock lüliti. + Plotteriks nimetatakse trükiseadet teksti ja piltide väljastamiseks paberile või kilele + Tarkvara koosneb operatsioonisüsteemist ja rakendusprogrammidest + Protsessori töö on tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine + Operatiivmälus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine 01.02.2010
Joon. 32 Keevitustraat f Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 33) c koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, g b e keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteveomehanismi lüliti juhtmest. d a Joon. 31 MIG/MAG keevituse põhimõtteskeem a-vooluallikas; b-etteveomehanism, c-traadipool; d-juhtimisblokk; e-gaasibaloon; f-reduktor; g-keevituspüstol
ajasignaalide abil täpsena hoiab). tuhm punane lamp kaks pliiatsit (vähemalt) kaasaskantav diktofon või rull paberit. Paar soovitust vältimaks diktofoni/kassettmaki tõrkeid vaatluste ajal. See peab olema pimedas lihtsalt käsitsetav ja tal peaks olema allhoitav lindistuslüliti. Ärge kasutage pausilülitit, kuna see on tavaliselt väike ja tema kasutamine ebakindel. Pealegi tühjenevad patareid ka peatatud lindistuse korral. Ka häälele reageeriv lüliti pole soovitatav, kuna kõigepealt lähevad kaotsi esimesed öeldud silbid ning te ei saa kontrollida seadme tööd ilma temale vaatamata. Kui mikrofoni tundlikkus on reguleeritav, seadke see maksimaalsele tundlikkusele. Väga hea on diktofon, mis märgib kõneluse aja, kuid neid kasutades peate arvestama, et aja täielik salvestamine võtab vähemalt 30 sekundit aega. 4. Vaatlusteks valmistumine 4.1. Kodus laua taga
Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas 1.6 MASINAD Masinad kiirendavad tööprotsessi, kuid nende vale ja oskamatu kasutamine võib endaga kaasa tuua õnnetusi. Tööandija peab tagama, et iga masina vahetusläheduses paikneks kasutusjuhend. Enne masinaga tööle asumist peab tööandja olema, et töötaja on saanud vastava väljaõppe. Masinal peab olema normikohane lüliti sissevälja lülitamiseks ja võimalus vooluvõrgust välja võtta. Seadmeid tuleks vähemalt kord kuus lasta spetsialistidel kontrollida. Katkiseid seadmeid ei tohi kasutada ega ise parandada. Igakord peale masina kasutamist tuleks veenduda, et masin on tööks kõlblik (õigesti kokku pandud, terve). Lõpetades mingi töö tegemist peab masinat vastavalt õpetusele puhastama, eelnevalt veendudes et masin on vooluvõrgust välja võetud. 1
Et kuidas ma sain niiviisi teha? Aga mina mäletan seda ka ülehomme ja ülejärgmisel aastal. Kui mitte lauset, siis seda pilku. Kindlasti. 4 Suurema osa maiste jamade lahendamiseks on seadused kirjutamata. 5 Parim mida sa teha oskad, on põgenemine. Aga seda vaid füüsiliseks lõdvestumiseks. Nii istud sa näiliselt rahulikult roolis, mööduvate elektriliinide ja üllatustevaba maastiku taustal, planeerid hooletut möödasõitu... Mis? Muidugi mitte. Sul ei jagu südikust! Mõte lüliti ootamatust nullseisust tundub vabastav, aga tulemuse võimaluste hulk hirmutab. Kindlasti pole see 1+1=2. Ja siis leiad sa lahenduse. Kui mitte enese jaoks, siis laiemas plaanis kindlasti. Tarvis pole muud kui tibakest empaatiavõimet, võimet transformeeruda, saada osakeseks ülejäänud massist, läbi nende silmade, ruumist, läbi selle tahkude. Sa pole enam sina ise, sa oled autojuht maanteel täis pisikesi sõidukeid, osana teede
vooluallika elektromotoorjõu ka ületada. Joonisel A kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud järjestiku takisti R ja teisega raudsüdamikuga pool L. Vooluringi sulgemisel süttib esimene lamp hetkeliselt, teine aga märgatav hilinemisega. Süttimist takistab teise lambi ahelas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Joonisel B on kujutatud vooluring, mille abil saab vaadelda eneseinduktsiooni elektromotoorjõu tekkimist voolu katkestamisel. Lüliti K avamisel tekib poolis L esialgselt voolu säilitada püüdev eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Seetõttu läbib katkestamise hetkel ampermeetrit vool(punktiirjoonega nool), mille suund on vastupidine katkestatud voolu suunale. (Pidev joon) Induktsiooni voolu tugevus võib olla suurem esialgsest voolutugevusest. Sel juhul ületab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud EIE patarei elektromotoorjõu E. §22. Induktivsus
silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus, ülesanne, kasutamine. Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv.
kehalt teiseleMittejuhiks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarvitid, ja lülitid. - Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja - Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks - Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks - Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus kuji ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevus on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mille tähis on I. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper. Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakesta kogulaengu jagatist. Pinge on füüsikaline suurus, mida tähistatakse tähega U.
galvaanielemendi emj ε. Skaalaühiku väärtuse kaudu avaldub see järgnevalt: AC AC l l ε ε ′ = ′ . (6) Järelikult on uuritava galvaanielemendi emj ε määramiseks vaja teada normaalelemendi emj ε′ ja nii esimesele kui teisele emj-le vastavat potentsiomeetri skaalalõigu AC pikkust, vastavalt AC l ning AC l′ . 2. Töö käik 1. Koostan skeemi töökohal oleva joonise järgi ja võrrelge seda juhendis toodud joonisega 4.2. 2. Lülitan sisse pingeallikas (alaldi). Lüliti K2 abil ühendan ahelasse uuritav element. Sulgedes survelülitit K1 ainult hetkeks, leian liugkontakti C selline asend, mille juures vool galvanomeetri ahelas puudub. Potentsiomeetri skaala näit lAC kannan tabelisse 4.1. Kordan sama tegevust normaalelemendi ühendamisel ahelasse. 4. Lülitades ahelasse vaheldumisi uuritava ja normaalelemendi, mõõdan suurusi l AC ja l′AC , kumbagi 7 − 10 korda. 5. Leian potentsiomeetri õlapikkusnäitude aritmeetilised keskmised l AC ja l′AC ning nende
(joonis A) Joonisel A on kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud järjestiku takisti R ja teisega raudsüdamikuga pool L. Vooluringi sulgemisel sütib esimene lamp peaaegu hetkeliselt, teine aga märgatava hilinemisega.süttimist takistab teise lambi ahelas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Joonisel B on kujutatud vooluringi, mille abil saab vaadelda eneseinduktsiooni elektromotoorjõu tekkimist voolu katkestamisel. Lüliti K avamisel tekib poolis L esialgset voolu säilitada püüdev, eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Seetõttu läbib katkestamise hetkel apmer meetrit vool(punktiir joonega nool), mille suund on vastupidine katkestatud voolu suunale(pidev nool). Induktsioonivoolu tugevus võib-olla suurem esialgsest voolutugevusest. Sel juhul ületab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud ie, patarei elektromotoorjõud . §22. Induktiivsus
pöörde võrra. Mõnel mudelil on eraldi traadi etteandemehhanism, mille esipaneelil on traadi etteandmiseks eraldi nupp, mis võimaldab traadi ette söötmist nii, et see ei lähe voolu alla ja gaas ei avane. Sel juhul tuleb kasutada seda nuppu, aga mitte käpa lülitit. ·Kontrolli etteanderulliku survet, takista õrnalt käpast väljuvat traati pöidla ja nimetissõrme vahel. Selle mõjul ei tohi traat veel seiskuda. ·Vabasta käpa lüliti ja lõika väljajooksnud traat ära nii, et käpast jääks välja umbes 50 mm traati. ·Vali kasutatava traadi järgi sobiv düüs, lükka see käpast väljaulatuva traadi otsa ning keera tangide abil kindlalt oma kohale. ·Lõika väljaulatuv traat maha nii, et selle pikkuseks jääb 3 mm ja keerake või lükake paika sobiv otsik. Kaitsegaasi valik Pehmed ja legeeritud terased. MIG- keevitamisel on soovituslik kasutada gaasi koostisega: argoon, CO2, 2% hapnikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
