vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. tähis A | valem A = F x s | ühik 1J. Pinge on f.s. tähis U | valem U = A / q | ühik 1V.
Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Aaviku loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, ilu, omapärasus ● Sõnad: relv, meenuma, nõme, range, reetma, veenma, roim 18. Johannes Voldemar Veski. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Veski loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, selgus, reeglipärasus ● Sõnad: rase, uluk, lahkama, nakkus, pinnas, kehtima, lüliti 19. Mis on eesti kirjakeele normingu aluseks? ● Õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk (ÕS2013)
Vaatamata sellele on täielik paadi veeskamise protseduur toodud ära järgnevatel lehtedel. Ettevalmistus veeskamiseks 1. Pinguta paadi lööprid käsivändaga. 2. Eemalda kõik kaitsekatted. 3. Kontrolli ja eemalda kõik takistused. 4. Ühenda lahti elektrikaabel. 5. Ava külje peal olev sissepääs ja kinnita present. 6. Veendu, et kork oleks suletud. 7. Aseta paati kõik vajalik varustus: VHF-raadiosaatjad, raketid, EPIRB, liiniheiteseade jne. 8. Lülita aku lüliti asendisse 1 või 2 Veeskamisprotseduur Anna järgi, kui on võimalik pinge kinnitustrosside talrepitelt. Ava kinnitustrosside konksud ja veendu, et kinnitustrossid ei sega paadi allalaskmist. Tõsta trummelpiduri kangi kuni paat liigub paaditeki tasemele. Seda on võimalik teha kahest kohast: 1. Paadis olles tõmba tugevasti distantsjuhtimistrossist. Selle tulemusena liigub paat asendisse, kus on võimalik paati minek. Paat peatub siis, kui lasta lahti
Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U = 1 2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga: = 1 + 2 + 3 + n... 2.0 Alalisvool (põhikooli füüsikakursusest) 2.1 Vooluring Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Kestva voolu saamiseks vooluahelas asetatakse vooluahelasse vooluallikas, mille ülesandeks on hoida oma klemmidel pidevalt potentsiaalide vahe e. pinge. Viimase saame tekitada galvaani elementides keemiliste reaktsioonide abil, generaatorites mehaanilise energia muutmisel elektrienergiaks
graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik: Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil, süttib kontroll lamp. Ahju toite sisselülitamisel antakse elektriline toide ka automaatregulaatorile, mis peale kontrolltesti on valmis tööks. Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri reguleerimise süsteemi kaudu. Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Regulaatoriga ühendatud temperatuuriandur on paigaldatud mõõtmaks ahju keraamilise toru temperatuuri. Selle keraamilise toru ümber paikneb
Induktsioonivool reguleerib (kahandab või kasvatab) magnetvälja muutust. 13. Millist nähtust nimetatakse eneseinduktsiooniks? Milles ta avaldub? Eneseinduktsioon on elektromagnetiline nähtus, mida põhjustab voolutugevuse muutumine vooluringis endas. Vt valem nr 5. Voolutugevuse (delta I) muutumisel muutub ka selle voolu poolt tekitatud magnetvoog: juhis tekib eneseinduktsiooni elektromotoorjõud (voltides). 14. Mis on ekstravool ja kuidas ta tekib? Ekstravool tekitatakse näiteks lüliti avamisel elektromotoorjõu poolt. 15. Millest ja kuidas sõltub eneseinduktsiooni elektromotoorjõu suurus? Mida suurem on voolutugevus, mida rohkem laenguid läbib ajaühikus juhet, seda suurem on elektromotoorjõud. Mida suurem on induktiivsus, seda suurem on elektromotoorjõud. 16. Mida iseloomustab füüsikaline suurus induktiivsus? Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis tekib voolutugevuse muutumisel 1 ampri võrra (ühikuks H Henry). Vt valemit nr 5. 17
vooluallikal mille sisetakistus on väiksem. 9 Töö käik 1. Protokollige mõõteriistad. 2.Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast vooluallikat. 3.Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooliallika elektromootorjõuga. =3,29V 4.Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele. Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 5.Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA ni, registreerides volt- ja ampermeetrinäidud. Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse. Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures:
1. Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 3. Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10. Elektrivool juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11. Alalisvool on vool, mille suund ja tugevus ajas ...
keerdude arvu vähenemisel; primaarpinge kasvamisel. Kuidas põhjustab trafo sekundaarvoolu suurenemine primaarvoolu suurenemise? Sekundaarvoolu magnetväli vähendab primaarpinget tasakaalustavat muutuvat magnetvälja. Milline mähis on trafo primaarmähis? Mähis millele antakse energiat välisahelast. Trafo pinge reguleerimisel koormuse all võivad esineda järgmised protsessid piiratud suurusega lühisvool mähise otsas; reaktori voolu katkestamine lüliti kontaktide abil. Mis vahe on autotrafol ja tavalisel trafol? Autotrafo kaal ja gabariidid väiksemad; ühte osa mähisest läbib nii sekundaar kui primaar vool; tühijooksuvool väiksem. Millise mõõtetrafo normaaltalitlus on lühistalitlus? Voolutrafo. Trafo kasutegur sõltub nimipinge ja tööpinge erinevusest; on määratud sekundaar ja primaar poole aktiivvõimsuse suhtega; muutub koormamisel; on kõige väiksem lühisel; on kõige väiksem tühijooksul.
Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused: Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb...
nim. Endainduktsiooniks. Ei= -L * I/t, 1H I- voolutugevuse muut L-induktiivsus. I/t- voolutugevuse muutumise kiirus. Induktiivsus on võrdne induktsiooni emj. Poolis, kui pooli läbiv muutumise kiirus on 1t/s. Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust. Voolu kasvamine juhis takistab endaind. Kasvu, seetõttu ei saavuta vool vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe. Endaind. Voolu alal hoida, seetõttu ei katke vool vooluringi väljalülitamisel silmapilkselt, see ilmub sädemena lüliti klemmidel. Elektromagnetväli. Muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli on teineteisest lahutamatud, sest * muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja, * muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja. , sellepärast neid vaadeldakse ühtse tervikuna elektromagnetväljana,mis on elektromagnetilise vastastikmõju vahendaja. N1. Magneti viimisel pooli magnetväli kasvab. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja.
Käed detailil lõikepiirkonnast väljas. Lükake detaili saetera poole Lõikejoone suunas. Lükake detaili ühtlaselt ettepoole; teostage lõige ühes järgus. Toestage pikad ja laiad detailid abitugedega. Õige tööasend: Seadme ees, lõikejoonelt eemal. Höövelpink. A....Sisse- ja väljalülitamise lüliti B....Ülekoormuskatkesti C....Transportrullikud D....Mootori harjad E....Paksuse hoob F ....Kandepidemed G....Paksuse skaala H....Paigaldusavad I .....Rullikuga etteandelaud Joonis 1 Ohutusnõuded: Hoolitsege, et toitejuhe ei takista tööd ning et inimesed ei saa selle otsa komistada. Töötavat masinat ei tohi jätta järelevalveta. Enne töökohalt lahkumist lülitage masin välja. Enne masinaga töötlemist eemaldage
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakest...
7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) 24. Lihtne "voolupeegel" 25. Negatiivne tagasiside võimendites 26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28. Trafosidestus (eelised ja puudused) 29. Võimendi põhiparameetrid 30. Kui suur võib olla ühetaktilise võimsusvõimendi kasutegur? 31
Isoleerivad keraamilisest kiust pistikud, isolatsioonitoed ja ukselingid on peidetud ukse taha, mida tasakaalustab epokattega raskused. Kontrollerid on paigaldatud ventileeritud paneelile, mis on kaitse ning ka lihtsustatud nägemise mõttes sisse süvistatud. Kontrollerid koosnevad sisse-väljalülitusnupust, koormusenäidikust ja hoiatustulukesest. Ülekuumenemise kaitse on kõigil seadmetel eelseadistatud, kuid reguleeritav paneel paigaldatakse, kui lisavarustusena. Turvaukse lüliti on paigaldatud kõikidele mudelitele, mis töötab koos teise kontaktoriga, mis omakorda pakub kuumaisolatsiooni, kui ahju uks on avatud. Ülekuumenemise kaitse töötab ka lisamähistega, olles standarditega kooskõlas. Erinevate lisavarustuste hulka kuuluvad ka alternatiivsed temperatuurikontrollerid, seadistusi, lindistajaid, aegreleesid, korstnaid ja aluseid. Suuremaid või mittestandartseid ahjusi saab valmistada eritellimusel. Karastus- ja jahutusahi
FÜÜSIKA KORDAMINE. Vahelduvvool pinge ja voolutugevuse perioodiline muutumine ajas. Alalisvool laengukandjate liikumise suund aja jooksul ei muutu (voolutugevus ja pinge aja jooksul ei muutu). Elektromotoorjõud maksimaalne pinge Induktsiooni elektromotoorjõud esilekutsutud maksimaalne pinge Magnetiline induktsioon (B) magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Endainduktsioon vooluringis enda poolt esilekutsutud vool, tugeva voolutugevuse tõttu. Endainduktsiooni elektromotoorjõud pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana. Induktiivsus iseloomustab pooli või mähist (magnetvoo muutumine kutsub esile indukts. emj). Vahelduvvoolu sagedus näitab võngete arvu ühes ajaühikus Periood aeg, mille jooksul tehakse täisvõnge. Hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Amplituut väärtus voolutugevuse või pinge maksima...
sest sümistori ei valmistata üle 20A. Peale eelnimetatud eeliste on kontaktivabade lülituste eeliseks akustilise müra puudumine, keskkonna kindlus, ning ka mehaaniline tugevus, suurem lülitamiskiirus. Peale hajuvõimsust tuleb kontatkivabade lülitite korral arvestada sellega, et ohutustehniliselt nad ei ole võrdväärsed elektromehaaniliste lülititega. Elektromehaanilised lülitused on välja lülitatud olukorras objekt pingevaba. Kontaktivaba lüliti kasutamisel käitub aga lülituselement väljalülitatud olukorras suure takistusena, niiet teda läbiv vool on sedavõrd väike (mikro amprites), kuid lülitatav objekt on põhimõtteliselt pinge all. Ohutusebjektilises seisukohas nõutakse seepärast kontaktivaba lülititel veel ohutustehnilise elektomehaanilise lüliti lisamist, mida küll ei kasutata lülituselemendina, vaid õhu vahe tekitamiseks nii nagu lahklüliti jaotusseadetes. Tänu sellele et lülituselemente
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, m...
10 Infosüsteemid 1. Elektrivõrgu infosüsteemid Infosüsteemi all mõistetakse andmete hõivamise, säilitamise ja töötlemise kompleksi, mis annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja ...
Tabelid 3 ja 4 ning joonis 2. 6 4 4 3 6 1 5 Joonis 3. Minikaitselüliti põhimõtteskeem. 1 – elektromagnetvabasti mähis; 2 – lüliti, 3 – bimetall kontakt, mis reageerib temperatuurile; 4 – kontaktid; 5 – kaarekustutuskamber(jooniselt puudu); 6 – ühendusklemmid. Selektiivsus – selektiivsuse all mõistetakse seda, kui kaitselüliti lülitab välja selle tarbija toitegrupi, mis on rikkis. Teisisõnu, lülitub välja see kaitselüliti, mis on rikkis tarbijale kõige lähemal. Selektiivsus tagatakse sellega, kui nt peakaitselülitil on väike viide peal s.t
22.Kirjelda aatomimudelit. Aatom koosneb tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. 23.Millest koosneb aatomi tuum? Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronidest. 24.Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand? Keemilise reaktsiooni võrrand näitab, mis ained osalevad ja mis hulkades nad reageerivad. 25.Mis ühikutes mõõdetakse ainehulka? Ainehulka mõõdetakse moolides 26.Nimeta vooluringi koostisosad. Vooluringi koostisosad on: juhtmega ühendatud patarei, lüliti ja elektripirn. 27.Mis osakeste liikumine põhjustab elektrivoolu metallidest? Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on elektrivool. Selle põhjustab elektrijõud. 28.Missugused kehad omavad kineetilist energiat? Kineetilist energiat omavad liikuvad kehad, millel on võime teha tööd. 29.Millest sõltub kineetilise energia väärtus? Energia on võrdne suurima tööga, mida keha võib teha. 30. Mis on erisoojus? Erisoojus on aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus.
Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk
Väliste jõudude töö tulemusena muutub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. 16. Milline energia muundub elektrienergiaks – keemilises vooluallikas: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, -termoelemendis: soojusallika siseenergia, -generaatoris: mehaaniline energia, -päikesepatareis: valgusenergia. 17. Millistest osadest peab koosnema vooluring? Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed. 18. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Suletud vooluringis. 19. Mis toimub elektritarvitis? Elektritarviti muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. 20. Milleks kasutatakse vooluringis juhtmeid? Vooluringi osade ühendamiseks. 21. Mis ül on vooluringis lülitil? Selle abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. 22. Kirjelda elektritarvitite jadaühendust. Elektritarvitid on ühendatud omavahel jadamisi
teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi. Ak = q 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. I = R +r 11. Sisetakistus on vooluallika elektritakistus. 12. Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. Il = r 13. Tühijooks on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata. Vooluring on lüliti abil avatud või puudub üldse. 14. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikus ioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (hapet, alust või soola), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid (näiteks Na+, Cu2+, Cl) või keemilised rühmad (SO42,NO3, OH). Pinge rakendamine elektrolüüdi lahusesse paigutatud elektroodidele kutsub lahuses esile elektrivoolu
O0,02 O0,03 O0,03 O0,04 1. Töö eesmärk Õppida kasutama taimereid programmeerimiskeeles PL7-1 Ladder Diagram koostatud juhtimisprogrammides. 2. Tööülesande kirjeldus Valgustusinstallatsiooni valgustid peavad süttima ühe joonisel 1 toodud tsüklogrammi järgi. Valgustusinstallatsiooni juhtimiseks tuleb ette näha kaks võimalust: - sisse- ja väljalülitamine fikseeritud asenditega lüliti, näiteks tumbleri abil; - sisse- ja väljalülitamine isetagastuvate käsklusaparaatide, näiteks juhtimisnuppude abil. Mõlemal juhul peab programm kindlustama valgustusinstallatsiooni peatamise ning naasmise lähteasendisse ükskõik millisel ajahetkel. 3. Töö käik 1. Koostada antud tsüklogrammi realiseeriv kontaktjuhtimisskeemid. 2. Koostada kontaktskeemide alusel juhtimisprogrammid käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram. 3
1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust ahelas 5 mA kaupa kuni voolutugevuseni 5 mA, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne
R=1/G tähis R ühik: (oom) I=U/R I-voolavavee kiirus/hulk: U-pumba poolt rakendatud tõuge ; kraanivee voolamine R-kraani kruvi poolt põhjustatud piirang valgusallikas ampermeeter( voolutugevuse mõõtja) voltmeeter( pingemõõtja) kondensaator takisti (suure takistusega seade) reostaat (muudetav takistusega tarbija) lüliti vooluallikas Jadaühendus: Ikogu= I1= I2= I3=... Rööpühendus:Ikogu= I1+ I2+ I3... Ukogu= U1+ U2+ U3+... Ukogu=U1=U2=U3=... Rkogu=R1+R2+R3+... Rkogu=(1/R1+1/R2+1/R3...)-¹ Ampermeeter mõõdab voolutugevust. On väikese takistusega. Alati paigaldatakse vooluringi jadamisi seadmega, mille voolutugevust soovitakse määrata. Voltmeeter mõõdab pinget. Voltmeeter on ülisuure takistusega. Alati
Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 40 313 28.9 190.1 5.248 0.0032 5 42 315 29.2 174.9 5.164 0.0032 6 44 317 29
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); vi...
pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega Kui muutuv magnetvoog läbib n keeruga mähist,siis on ka tekkiv emj n korda suurem Induktsiooni emj tekib ka sirgjuhis,mis liigub MV-s Vabad elektomagnetvõnkumised (EMV) EMV nim elektrivälja ja magnetvälja perioodilisi muutusi. Vabad EMV tekivad võnkeringis Võnkering koosneb poolist ja kondensaatorist Kondensaatorit iseloomustab mahtuvus c(F) Pooli iseloomustab tema induktiivsus L(H) Kui kondensaator laadida ja lüliti sulgeda,siis hakkavad elektronid liikuma läbi pooli ühelt kondensaatori plaadilt teisele Tänu pooli induktiivsusele kulub aega voolu kasvatamiseks. Voolutugevus poolis saavutab max väärtuse alles siis, kui kondensaator on juba tühjenenud. Endainduktsiooni tõttu kestab vool poolis mõnda aega edasi ja selle tulemusega laetakse kondensaator vastasmärgiliselt. Ja siis algab kõik uuesti otsast peale... Võnkeringis muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli
elektriohutusele (elektrijuhtmed ja ühendused peavad olema veekindlad ja vigastusteta). 5. Segumasinat võib täita või tühjendada ainult töötava trumliga, jälgides eelnevalt, millises suunas trummel pöörleb. 6. Betooni või mördi valmistamiseks tuleb segamistrummel lukustada vastavas asendis. 7. Ei tohi asetada käsi töötavasse segumasinasse. 8. Masinat tohib sisse ja välja lülitada ainult lüliti abil (mitte pistikust). 9. Kui masin seiskub tingituna ülekuumenemisest, tuleb enne uuesti käivitamist lasta mootoril jahtuda. 10. Enne töö lõpetamist tuleb segumasin korralikult puhastada (selleks kallata trumlisse veidi vett ja mõned labidatäied kruusa ja lasta trumlil pöörelda). 11. Töö lõpetamisel tuleb lülitada masin välja ja alles seejärel eemaldada pistik pistikupesast Pilt 1. OPTIMIX M 190 E
Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus-kontaktor KM4, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1. Esimene käivitusaste on lõppenud, mootori ankruahela takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2. Mootori reversseerimiseks tuleb sisse lülitada lüliti SB2 või peab laud jõudma lõpulülitini SQ2.Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks
mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, sulab traat ja katkestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks. Neid ei tohi mitte mingil juhul ise parandada. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega ehk automaatlüliti. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Neid on kahte liiki kas lüliti või korgikujulised.(c,d,e pildil) kaitse automaatkaitse Kodus peab olema rikkevoolukaitselüliti nt vanni ja dusiruumis. automaatkaitsmed lülituvad välja liigkoormuse toimel, siis peab vähendama elektritarvitite üldvõimsust
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Jadaloendur Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Rainer Sild 118421 AAAB Tallinn 2012 Loendamine. Koostada jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning kontrollida selle tööd MultiSimi tarkvaraga. Digitaaltehnikas kasutame signaali, millel on kaks olekut ,,0" (väljas) ja ,,1" (sees), nende kahe olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid. Antud ülesandel kasutame kahendkoodi, mille valem on: X ...a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 Sümbol ,,X" tähistab süsteemi summat, sümbolid ai tähistavad signaali olekut 0 ja 1. Meie jadaloendur loendab kuni 16 (0...15) arvu, seega kasutame v...
1 Termopaaride katseseadme skeem 1 metallplokk; 2 elektriahi; 3 võrdlustermopaar; 4 vedeliktermomeeter; 5 voltmeeter; 6 termostateeritud klemmlaud; 7 termopikendusjuhtmed; 8 kalibreeritav termopaar; 9 küttemähis; 10 ühendusjuhtmed 2 4. Töö käik Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil. Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri reguleerimise süsteemi kaudu. Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Peale etteande temperatuuri sisestamist tuleb see fikseerida ENTER nupuga. Iga poole minuti möödudes kirjutatakse üles lugem E' ning vaadatakse, kas E < 0, 005 mV , kui jah siis see tähendab, et temperatuur on ' stabiliseerunud. Alustatakse katsega
Selleks kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus toimub käsitsi, samamoodi nagu vabas õhus keevitamise puhul. Suur liikumisvabadus muudab märgkeevitamise äärmiselt efektiivseks, ökonoomseks ja tõhusaks keevitusviisiks. Keevitus toide asub veepinnal ja on sukelduja/keevitaja külge ühendatud voolikute ja kaablitega. Vooluallikas kasutatakse alalisvoolu 300 kuni 400 amprit. Keevitusvoolu ringluses peab olema positiivne lüliti, tavaliselt harklüliti, mida juhitakse veepinnalt (laevalt või aluselt kuhu on keevitusaparaat kinnitatud). Harklülitit kasutatakse põhiliselt sellepärast et suurendada ohutust. Harklülitiga saab katkestada kogu keevitusvoolu kui seda on vaja. Keevitusvool peaks olema ühendatud elektroodi hoidjaga ainult keevitamise ajal. Elektroodid peavad vastama AWS E6013 klassifikatsioonile, ning olema veekindlad. Kõik ühendused peavad
nimivooluga? · On soovitatav, et juhtmele või kaablile lubatav vool oleks kaitseaparaadi nimivoolust kuni 25% suurem. 15. Millised on nõuded valgustite paigaldamisel ohtlikesse ruumidesse, milline peab olema juhtmestik ,kuidas paigaldatakse lülitid? · Ohtlikes ruumides tuleb valgustite ja teiste aparaatide metallkered üldise korra kohaselt maandada. Nendes ruumides peab juhtmestik olema võimalikult lühike ja lüliti tuleb ruumist välja viia. 16. Mis on elektrimootori kaitseseadisteks ja kuhu nad ühendatakse? · Elektrimootori kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. 17. Kus kasutatakse lõpp- ja teekonnalüliteid , kuhu neid paigaldatakse? · Lõpp- ja teekonnalüliteid kasutatakse liikuvate tehnoloogiliste seadmetega
Ainult selle erinevusega, et tarbijat läbiv vool ei ole rangelt võetuna null. Kuid enamikul juhtudes võime sellist olukorda lugeda tarbija väljalülitatud olukorraks. Lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks, sest selles reziimis on väljundvool ja pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja pingest (vahemik punktist A punktini B). Ja seda kasutatakse võimendites. Küllastusrezhiimis on aga transistori reziim lähedane lüliti sisselülitatud olukorrale, sest tarbijat läbiv vool on määratud koormustakistuse väärtusega kuna transistori sisetakistus on väga väike. Päris nulliks seda takistust lugeda ei saa, sest küllastus reziimis jääb kollektori ja emitteri vahele väike pingelang, mille väärtus sõltub transistori tüübist (mitte teda läbivast voolust) ja mis on 0,1...1V. Toodust näeme, et transistori on võimalik kasutada lülitina, kuigi ta mõnevõrra erineb ideaalsest lülitist. Seejuures on tal
Sisu kopeerimine sõltuvalt andmetest: Sub m_paste_Click() If TypeOf Screen.ActiveControl is TextBox Then Screen.ActiveControl.SelText=Clipboard.GetText() ElseIf TypeOf Screen.ActiveControl is PictureBox Then Screen.ActiveControl.Picture=Clipboard.GetData() Else ... End Sub 6. Menüüd Tools-Menu Editor võtmesõna (Caption) - joon, &täht nimi (Name) indeks (Index) kiirklahv (Shortcut) abiinfo (HelpContextID) lüliti (Checked - True|False) valitav (Enabled - T|F) nähtav (Visible - T|F) tase (nooled) Pop-up (hüpik)-menüü kirjaldamisel Visible=False PopupMenu nimi [paigutus] Menüü aktiveerimine parema hiireklahviga: Sub Form_Mouseup(Button as Integer) If Button=2 Then PopupMenu nimi End If End Sub DÜNAAMILISED MENÜÜD Menüü elementide massiiv (Omadus Index) Uue menüüelemendi lisamine Load vorm.menüüelement(indeks)
l µa - absoluutne magnetiline läbitavus µ0 - vaakumis mag. läbitavus µ - suhteline magnetiline läbitaus w- keerdude arv valemis S südamiku ristlõike pindala µa = µ · µ0 L pooli telgjoone pikkus 26. Vastastikune induktsioon Vastastikuseks induktsiooniks nim. nähtust kus voolu muutumine ühes vooluringis põhjustab emj induktseerimise teises vooluringis. Lüliti sulgemisel tekib esimese juhtme ümber kiiresti kasvav magnetväli, mis lõikab teist juhet ning indutseerib selles emj ja voolu I1, mille suund määratakse parema käe reegli järgi. Lüliti avamisel magnetväli kiiresti kahaneb ja indutseeriv vool I2 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel Jadaühendusel: L=L1+L2+L3 1 1 1 1 Rööpühendusel: L = L + L + ... + L 1 2 n 28
sagenevad traumad Tolm (plii, värv, mineraalid, metallid) Hingamisteede haigused, allergia NB! Tervisekahjustus võib ilmneda alles mitme aasta möödumisel töökeskkonna ohuteguriga kokkupuutumisest. 3. ENNE TÖÖD a. Enne tööriistaga tööle asumist tuleb kontrollida: F-01 v01 · Tööriista komplektsust ning detailide kinnitust · Kaabli ja pistiku korrasolekut · Lüliti töötamist · Tööriista töötamist tühikäigul b. Seada korda tööriistad, tööriietus ja isikukaitsevahendid. Tööriietel ei tohi olla ripnevaid osi, mis võiksid tekitada nende takerdumist või haakumist. c. Juhul, kui töökohal või selle vahetus läheduses on isoleerimata pingestatud elektriseadmeid, pöörlevaid mehhanisme või piirdeta põrandaavasid, tuleb need
Graafik 3 Väljundvõimsuse sõltuvus voolutugevusest Graafik 4 Väljundvõimsuse sõltuvus koguvõimsusest 2. Ülekandeliinide/juhtmete takistuse mõju uurimine Töö eesmärk 1. Tutvuda erinevat tüüpi juhtmete ja kaablitega 2. Saada ülevaade juhtlem oleva pingelangu suurusest ning kadudest ülekandeahelates Katseskeem: Tabel Katseandmete ja arvutustabel R juh lüliti asend I [A] U [V] d [mm2] [oom] U juh [V] L [m] 1 1 5,9 1,5 0,70 0,70 72,4 Punane 2 1 5,2 1,5 1 1 6,0 1,0 0,60 0,60 27,6 Pruun 2 1 5,4 1,0 1 1 6,0 0,5 0,90 0,90 10,3
13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14. KUIDAS MÕÕTA VOOLUALLIKA SISETAKISTUST? ideaalse vooluallika sisetakistus on lõpmatus. Pingeallikal aga 0. Sisuliselt on tegemist energiaallikaga. 15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei kasutata (näiteks pole patarei ühendatud). Vooluring on lüliti abil avatud või puudub. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase
6. Arvutades: P0V1 = P1V2 P0V1/V2 = P1 P1 = 103400*0.00002/0.000015 = 137,8 kPa 7. Hõõrdejõud kolbi ja süstla vahel Fh=(P1-P0)S Fh=(137,8-103,4)*0.000314=10,6N 8. Fh otsese mõõtmise põhjal Fh=13N Järeldus: Tulemused võivad erineda, sest õhk imbub tihendist läbi. Hõõglambi valgusviljakuse määramine 1. Töövahendid: juhtmed, lamp, voltmeeter, ampermeeter, valgussensor, luksmeeter, reostaat, alaldi, lüliti. 2. Katse joonis: 3. Töö käik: a) Lambi andmed: Un = 6,3V In = 0,3 A b) Anname lambile nimipinge ja mõõdame voolutugevuse I = 0,25V c) Arvutame võimsuse P=UnI P=1,575W d) Mõõdame valgustiheduse E kaugusel r = 5cm = 0.05m Mõõtmise suund Põleva lambi E(lx) Kustunud lambi E(lx) Lambi E(lx) Hõõgniidi suunas
mähitud primaarmähistest ja sekundaarmähisest. Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende tekitatud magnetvood on võrdsed ja vastassuunalised. Magnetvoog südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises ei teki voolu. Kui algab rikketalitlus, tasakaal häirub, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Mõõterelee vabasti lahutab voolukontaktid. Kontrollnupp on lüliti korrasoleku perioodiliseks kontrolliks. Võrreldes harilike liinikaitselülititega on rikkevoolukaitselüliti erinevus veel selles, et vabasti rakendumisel lülitatakse koos faasijuhiga välja ka kaitstava ahela neutraaljuht, kusjuures neutraaljuhi kontakt sisselülitamisel sulgub esimesena, avaneb aga viimasena. Kaitseseadmete valik. Valiku põhitingimusteks on: sulari või vabasti piisav tundlikus, st rakendumiskindlus lühisel või liigkoormusel. Ligikaudseks
automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või
võimaldab ühendust katkestamata hooldada ja asendada ühenduse võimsuslülitit. Jaotlaid saab iseloomustada kahe olulise näitajaga. Esiteks on selleks töökindlus. Teiseks on jaotlate ökonoomsuse näitaja võimsuslülitite arv ühe ühenduse (fiidri) kohta Nf. Suur võimsuslülitite arv näitab jaotlale tehtavate investeeringute mahtu ja ka hoolduskulusid. See võimsuslülitite erikulu Nf ei tohiks olla liig suur. Joonisel 5.1 kujutatud skeemile Nf = 1 VL/fiider. Sektsioonidevahelise lüliti kasutamisega saame erikuluks (jn 5.2) Fiidrite arv 1 Nf . Fiidrite arv Sama Nf väärtus saadakse möödaviiklüliti kasutamisel (jn 5.3). ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 17 Rein Oidram
N ε Valemite (1) ja (2) analüüs näitab,et nii kasutegur kui ka kasulik vōimsus on suuremad sellel vooluallikal,mille sisetakistus on väiksem. 4.Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. ε = 9,45 (V) 3. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele (100mA). Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 4
käsipiduri kandur; 19-äärik koos õlitõrje seibiga; 20 ja 38 mansetid; 24- veetav võll; 25- esimese käigu veetav hammasratas; 27, 30 ja 32 stopper seibid; 28- tagasikäigu hammasratas vahevõllil; 33-vahevõll; 40-vahepuks; 41-tagasikäigu hammasrattaplokk; 42-kinnitus puks; 43- õli sissevalamise ja kontrollimise ava; 44-jõukasti luugi kaas; 45- käigukasti ajami hammasratas; 55-spidomeetri; 46-õli väljalakeava magnetkork; 48- esimese ja tagasikäigu lüliti kaitse; 49-vahehoova telg; 50-fiksaator; 51-käigukang; 52-vahehoob; 53-esimese ja tagasikäigu lülitusvarras; 54- neljanda ja viienda käigu lülitusvarras; 55- teise ja kolmanda käigu lülitusvarras. 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE. Mehhanism käikude ümberlülituseks asub käigukasti kaanel. Käiguvahetust teostatakse juhi poolt käigukangi 51 abil, mis asub sfäärilise kaane pesas. ZIL 431410 käigukast koosneb vedavast võllist 1, mis on laagril 2 ja
Masinas on pesu- ja loputusetapid. Pesuaega nagu vee survetki on mõnigates seadmetes võimalik reguleerida. Eriti mustadele nõudele valitakse pikem pesuaeg ja suurem veesurve. Enne pesu eemaldatakse nõudelt toidujäätmed. Pesu- ja loputusaine doseerimine on automaatne. Luugil olev lüliti seiskab masina, kui pesuprotsessi ajal avatakse. Seadet puhastatakse samamoodi kui tavalisi nõudepesumasinadki (Rekkor et al. 2010: 66- 67). Kandikupesumasinad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
