Teatud monaadide kogumid paistavad teiste monaadide vaatenurgast materiaalsete kehadena. Tegelikult aga materiaalseid kehi pole. On ainult oma olemuselt vaimsed põhi substantsid, mis inimese vaatenurgast ilmnevad.L. loogikale ei saa midagi ette heita. Ta on eriti rõhutanud, kui"ähmased " on piiratud monaadide kujutlused. Ainult Jumalal on ettekujutus, mis paljastab tegelikkuse ehtsa olemuse ja korra. See on uskumatu, hämmastav, et kõigeselle taga on Jumal. Lõpmatu, absoluutselt täiuslik Jumal onasetanud monaadid luues nendevahelise kooskõla. See onL."ettemääratud harmoonia" põhimõte, mis annab viimase lihvi tema süsteemi ratsionaalsele tervikpildile. [4.] Küllaldase aluse printsiip Jumal on loonud monaadid ja tema tahtel on need saavutanud reaalsuse. Ta on loonud nende ajaloo ja Jumal on valinud maailma. Kuid miks on Jumal valinud just selle ja mitte mõne teise maailma? Võimalikke maailmu on lõputult. Miks on just see kõige parem
Muutujavahetusega x=t-a saame alati minna üle kujule
Astmerea koonduvusraadiuse mõiste
Astmerea
koonduvusraadiuseks R nim. suurust (so. Mittenegatiivset arvu või +
(lõpmatus)), et rida koondub absoluutselt iga |x| korral kui |x-a|
Taas tuleb välja see, et mõttekas on tunda mõnu lihtsatest asjadest, kes kõiges on oma head ja vead. Meloodia on taas enyalikult rahulik, kuid laulust ei puudu rütm ja pillide rohkus. Instrumendid justkui üritavad välja tuua looduse tugevust ja sõltumatust. Taas rahustava sisuga lugu. Selle kuulamine nukra tujuga, võib tekitada kurbust, kuid kui sõnu kuulata, siis pole see võimalik, kuna sõnad rõhutavad rõõmu tundmist. The River Sings Teema ongi jõgi, selle salapära ja lõpmatu teekond. Lugu koosneb küsimustest, sest inimene oskab neid vaid küsida, aga vastust ta neile ei tea. See ülesehitus on väga tabav, kuna see justkui näitab inimese võimetust looduse ees. Keegi ei tea, millal jõgi lõpetab voolamise, milline on tema tee. Meloodia on äärmiselt rütmiderohke, erinevate trummidega üritatakse matkida jõe jõulisust ja tugevust. Taas rõhutatakse loodusjõude. Lugu on pigem positiivse
Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavatlooduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust,müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooniideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised
Referaat Parapsühholoogia Karin Torim 10T Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab paranormaalseid nähtusi. Need on nähtused, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja teadusliku maailmapildiga. Saab oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia uurib eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paran...
Mõlemad olid sellised vaiksed ning pidevalt oma unistustes. Mõlemal omad plussid ja omad miinused. 3.2 Kuidas avastas Leena enda jaoks armastuse naisena ja emana. Kogu oma emaliku armastuse ja helluse pühendas ta oma kolmele toomepuu all puhkavale nukule. Enda meelest oli ta nad kõnelema ning kõndima õpetanud, kuid ometi ei astunud nad ühtegi sammu ilma Leenata. Minu meelest oli see Leena haiglane mõtteviis.. 3.3 Too välja unenäolisust. ,,Ülal sinas lõpmatu avarus. Ja selle all võrsuvate võrsuvate väljade keskel astus väike tüdruk, pea täis kibedaid mõtteid." ,,Suureks pidid nad kasvama, kolmeks kuldjuukseliseks kuningatütreks. Nõiutud metsas nad elavad, nõiutud lossis nad magavad sajaaastast und." ,,Kellukesed helisevad kõhus. Ah, kuningapojad sõidavad! Nad kihutavad lossimäele üles, mantlid õlgadel nagu kotkatiivad. Pillimehed käivad nende taga, pead paljad, ruugeil juustel rukkilillepärjad."
poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel. Sel perioodil anti välja ajakirja Athentum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks
nihkumiste takistava sisehõõrdejõu kaudu. Seda saab muidugi teha ainult siis, kui keha liikumiskiirus on väiksem vedeliku laminaarse voolamise kiirusest. Vastasel korral tekivad keerised ja Newtoni poolt antud sisehõõrdejõu valem (1) ei ole enam kasutatav. Üldjuhul on sisehõõrdest tingitud ja keha liikumist pidurdava takistusjõu F t arvutusvalemi leidmine keeruline. Korrapärastye kehade puhul see ülessanne lihsustub. Kerakujulise keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi Ft = 6 r v (2) - sisehõõrdetegur r kera raadius v kera kiirus Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu Ft arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kuulikesele mõjuvad järdmised jõud. 1) Raskusjõud
kohtuorganid karistused Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine. ALTRUISM seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises. PATRIOTISM kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. Eetika kategooriad Sõprus Armastus Õnn Kohus SÕPRUS on individuaalselt valiva iseloomuga,vabatahtlik vastastikusel sümpaatial põhinev suhe. Inimesed sõbrunevad
Constraint R.H. Side veerus on olemasolev värvikogus, mis tuleks m pruuni värvi. Shadow price`i veerg näitab, et kui rohelise ja pruuni värvi kogust suurendada 1 liitri võrra suurendada, et teenida lisakasumit. Rohelist ja halli värvi võib suurendada 35 l võrra, siis oleks iga täi halli ja rohelise värvi puhul, väheneb kasum 71 euro võrra. Kokku võib rohelise ja halli kogus vähened pole maksimaalselt ära kasutatud. 1E+30 tähendab valge ja pruuni värvi puhul, et kogust võib lõpmatu võrra, et ka see ei muuda kasumit. Reduced cost näitab, et kasumit peaks muutma esimesel ja kolma Objective coefficient näitab ettevõtte poolt küsitud hinda ruumide värvimisel. Allowable increase veeru (miinus) lõpmatuseni. Kuna sellise värvikuluga ruume ei värvita, siis võib hinda tõsta ja langetada nii p lõpmatuseni, kuid langeda tohib hind teise ruumi puhul 64 eurot ja neljanda ruumi puhul 67 eurot, siis
kohtuorganid karistused Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine. ALTRUISM seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises. PATRIOTISM kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. Eetika kategooriad Sõprus Armastus Õnn Kohus SÕPRUS on individuaalselt valiva iseloomuga,vabatahtlik vastastikusel sümpaatial põhinev suhe. Inimesed sõbrunevad
Kordamine arvestustööks 1. Mis on üldkogum? Üldkogumehk populatsioon huvialuste objektide hulk (lõpmatu). on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi 2. Mis on valim? Esinduslik valim. Valimmõõdetud objektide hulk (lõplik). on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja vaatlemise alusel tehakse järeldusi üldkogumi kohta. Igal üldkogumi elemendil peab olema võrdne võimalus valimisse sattumiseks Esinduslik valim -valimisse saGunud isikud peavad esindama populatsioonis esinevaid uuritavaid tunnuseid 3. Mis on andmestik? Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidevvõib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetnearvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv. 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnusmittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Kraf...
Teoreem (Aritmeerika põhiteoreem) p1 Iga naturaalarvu n > 1 saab esitada algarvude korrutisena (st leiduvad r ja ,..., pr p1 pr nii, et n = ,..., ) ning see esitus on ühene tegurite järjekorra täpsuseni. Teoreem Algarvude hulk on lõpmatu. TÕESTUS p1 p2 p3 p4 · Olgu algarvud tähistatud = 2, = 3, = 5, = 7, . . . pn · Oletame vastuväiteliselt, et leidub suurim algarv p1 p2 pn · Vaatleme naturaalarvu a = ... +1
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng
arendamise. Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Selle idee mitmepalgelisus on mõistev ainult idealistliku filosoofia taustal. Tema teeneks jääb, et ta seda arengu mõistet on rakendanud pedagoogilisele küsimustikule ja sellest tõmmanud tarvilikud konsekventsid. Kuna elu on kõikjal pks ja õhine, siis ta on allutatud ka kõikjal samadele seadustele. Neid seadusi tuleb arvestada ka inimese kui lõpmatu looduse osa kasvatusel. Inimene ja inimsus pole midagi viimisteldut ja lõplikult valmis kujunetut, vaid ta on kestvas ja pidevas saamises, mis ühelt arenguastmelt sammub edasi järgmisele, jõudes nii ainult relatiivselt lähemale lõpmatuses ja igavikus peituvale eesmärgile. Fröbel toetub oma arenguidee üksikasjalikul selgitusel kaasaegsele filosoofiale. Ühtsuse ja arengu idee moodustavad Fröbeli pedagoogika kõige üldisemat laadi eeldused. Inimene on oma loomult hea
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud. Miski, mille põhjustab miski muu, saab omakorda põhjuseks millelegi muule. Miski ei saa olla iseenese põhjus, sest siis eelneks ta iseendale, mis oleks aga absurdne. Selline põhjuslik ahel ei saa olla ka lõpmatu, sest kui ei oleks esimest põhjust, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Seega peab olema esimene põhjus, millel ei ole enam põhjust, ning see ongi Jumal. Otstarbekohasuse argument Kõik maailmas toimuv näib olevat korrapärane ja otstarbekas. Inimese loodud asjad on otstarbekohased inimese sihipärase tegevuse tõttu. Kuid otstarbekohased on ka looduslikud kehad, mille otstarbekus olema tingitud kellegi teise poolt. See keegi ongi Jumal.
Luige teos algab kõleda ja tühja, elutu tundega, kuid kasvab läbi ridade valuks ja lõpuks ka lootuseks. Kareva on oma teose ilmselgelt kirjutanud nii, et lugeja tunneks sellest õhkavat kirge ja janunemist, tundeid, mida naine ilmselt ise luuletades tunneb. Runneli ,,Täna ma luuletan" on ehtne näide sellest, kui meisterlikult kirjanik suudab ühte luuletusse kokku pakkida nii rõõmu, kui ka nukruse, näilise ükskõiksuse, kui ka lõpmatu kire ja elujanu. Näiliselt on kõik luuletused meeleolult erinevad, kuid siiski jääb kõrvu kumama mingi ühine noot. Kõik luuletused, olgu nad kuitahes erinevad, kannavad ühtset sõnumit- loometöö on enamat, kui vaid tühjade sõnade paberile kandmine, see on miski, mis vajab pühendumist ja armastust, ning mis kõige tähtsam- vaimset tugevust. Sageli ohverdavad luuletajad endast liiga palju ning saavad
orgaanilist ainet, milleks kulutatakse umbes 2x10 12 tonni süsihappegaasi ja eraldatakse 13x1010 tonni hapnikku. Ka enamik põlevaid maavarasid on minevikus kulgenud fotosünteesi produktid. Kütuse põlemisel kuluvad hapniku ja eralduvad süsihappegaasi kogused on juba muutunud hingamisprotsessi kõrval arvestatavaks komponendiks Maa süsiniku- ja hapnikuringes. (Miidla 1984). Meie planeedi hapnikutagavara on väga suur, kuid siiski mitte lõpmatu. Kui kujutada maakera ette kahemeetrise läbimõõduga gloobusena, siis õhukiht ehk troposfäär oleks selle pinnal keskmiselt ainult kahe millimeetri paksune. Hapniku osarõhu poolest inimestele elamiskõlbliku troposfääri osa oleks säärasel gloobusel vaid kuni 0,7 millimeetrit. Seega pole alust rääkida piiramatust hapnikuvarust. Probleem ei seisne mitte niivõrd hapnikutagavara ammendumises kui hapnikubilansi tasakaalu
lihtsalt mingi sügavam viha, et ta neid nii järjekindlalt kritiseerib. Lõpuks ütleb ta muidugi, et tema arvamused ei tähenda alati absoluutset õigust ja, et ta ei ürita kedagi ümber veenda. Mulle tundus küll teisiti. Järgmine särav osa minu jaoks oli falsifikatsionismi käsitlus. Autor kirjeldab kui oluline on erinevate teooriatae falsifitseeritavusaste. Sellele ühtset vastust ei leia, kuna teooria võimalike falsifitseerijate arv on alati lõpmatu. Falsifikatsionisti ideaal on näidata, et kogu teaduse ajaloolist evolutsiooni moodustavate teooriate jada koosneb falsifitseeritavaist teooriaist, kusjuures iga järgmise falsifitseeritavusaste on kõrgem kui eelmisel. Nõue, et teaduse arenedes peavad tema teooriad muutuma aina falsifitseeritavamaks, seega aina sisukamaks ning järjest teaberikkamaks, hoiab ära modifikatsioonid, mida tehtaks teoorias vaid selleks, et kaitsta teda ähvardava falsifitseerimise eest
Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muu...
takistava sisehõõrdejõu kaudu. Seda saab muidugi teha ainult siis, kui keha liikumiskiirus on väiksem vedeliku laminaarse voolamise kiirusest. Vastasel korral tekivad keerised ja Newtoni poolt antud sisehõõrdejõu valem (1) ei ole enam kasutatav. Üldjuhul on sisehõõrdest tingitud ja keha liikumist pidurdava takistusjõu Ft arvutusvalemi leidmine keeruline. Korrapäraste kehade puhul see ülesanne lihtsustub. Kerakujulise keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi Ft = 6rv (2) kus on sisehõõrdetegur, r - kera raadius, v - kera kiirus. Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu Ft arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kuulikesele mõjuvad järgmised jõud: 1) raskusjõud F1 = mg = Vg (3)
Until - korratakse siis, kui tingimus ei ole täidetud. lause(d) Lauseid korratakse iga gruppi (hulka) kuuluva Next element elemendi jaoks. Do Lõpmatu kordus (katkestusega) Üleminekud (korraldust Exit kasutatakse korduslausetest ja ka programmist lause(d) If tingimus Then Exit Do väljumiseks) lause(d) Exit Do Exit Sub
puhul: korrutada pooli murdude ühise nimetajaga, sulgudest vabanemisel kasutada korrutamise jaotuvuse seadust a(b+c)=ab+ac; viia tundmatuid sisaldavad liikmed võrrandi vasakule ning vabaliikmed paremale poolele; koondada ja kirjutada saadud liikmed nõutud järjekorras NB vaja kasutada kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamisel: enne ei hakka lahendama, kui süsteem on normaalkujul 3.Kahe tundmatuga võrrandi lahend - Ül.909 järjestatud arvupaar; lõpmatu hulk Võrrand 4u+0,5v=2 lahendeid; võrrandi ax+by=c lahend Antud u {1;-0,5;-3,5} kirjutatakse kujul: Leida võrrandi lahendid x=p y=q või need kaks võrdust üksteise alla ja ette loogeline sulg või (p;q) 1)kui u=1, siis 4 1+0,5v=2; 0,5v=2-4; 0,5v=-2; v=-4; lahend on (1;-4) NB lahendite leidmisel vajadusel kasutada 2)kui u=-0,5, siis 4 (-0,5)+0,5v=2;
Rahvastik Kuubas elab umbes 11 miljonit inimest, neist pealinnas Havannas üle 2 miljoni. Elanikeks on peamiselt hispaanlastest sisserändajate ja aafriklastest orjade järeltulijad. Põlisrahvad, taiinod ja siboneid, hävitati või rahvastati ümber juba koloniaalajastul. Elanikkonnast on 60 % hispaania päritolu, 22 % mulatid, 11 % aafriklased ja 1 % hiinlased.. Kuuba rahvas on suutnud alati kõigist raskustest ja ajaloovintsutustest üle saada oma lõpmatu elurõõmu ja naudingulustiga. Parimaks kinnituseks sellele on nende rikkaliku rahvamuusika rütmid ja viisid. Usunditest on esindatud: 56 % ateistid, 39 % katoliiklased, 3 % protestandid ja 2 % santeria. Riigikeeleks on hispaania keel. Turismipiirkondades räägitakse lisaks ka inglise ja saksa keelt. 5 Kaubandus Kuuba tähtsaim kultuurtaim on suhkruroog, mis moodustab 80 % riigi ekspordist.
10. Mis istandusest saadava tuluga majandas Nicolaus Cusanus Püha Nicolause seeki ja mis toimib nii ka praegu samas kohas asuva vanadekodu majandamisel? V: viinamarjaistanduse tuluga 11. Kas paljusus ja ühtsus välistavad teineteist Nicolaus Cusanuse meelest? V: ei, vaid hoopis kuuluvad kokku 12. Kes on maailmakõiksus ja absoluutne maksimum, kelles kõik vastandid ühtivad Nicolaus Cusanuse meelest? V: Jumal 13. Kas Nicolaus Cusanuse meelest on maailm lõpmatu või piiridega? V: lõpmatu 14. Kes on alati kohal, aga tema kohaloleku tunnetamine on jäetud inimese vabaduse hooleks Nicolaus Cusanuse arvates? V: Jumal on alati kohal, aga tema kohaloleku tunnetamine on jäetud inimese vabaduse hooleks 15. Kes ütles, et sirgjoon ja kõverjoon, mis ümbritsevad ringi, langevad lõpmatuses kokku? V: Nicolaus Cusanus 16. Kes ütles, et lõpmata väikese kera keskpunkt ja seda ümbritsev kerapind langevad lõpmatuses kokku? V: Nicolaus Cusanus
püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaabilise struktuuri kirjeldamisel Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Lõpmatus Kujundatud eituse baasil ,, See, millel ei ole lõppu". Universum on lõpmatu. Kosmoloogiline printsiip - Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat ehk kosmoloogiline printsiip. Täielik kosmoloogiline printsiip:
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, kiired liigutused
inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas ajastul, mis oli oma olemustest muutumas üha teaduslähemaks ning hoiatas ka õpilasi selle võrgutava lumma eest. Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime ja nii edasi. Selleks, et inimestel elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Kodudes seisid esivanemate kujud aukohal.
Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism. Tipitaka ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon. Sansaara ja nirvaana
väljapääsmatus labürindis elavale Minotaurusele (koletisele, kes oli pooleldi mees, pooleldi härg) söögiks antakse. Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist tänu sellele, et oli saanud Ariadnelt LÕNGAKERA (ta oli lõngaotsa kinnitanud sissepääsu külge ja labürindis liikudes lõnga lahti kerinud – hiljem jäi üle vaid lõnga mööda tagasi liikuda). Armastus, vaprus, eneseohverdus Danaiidide töö Danaiidide töö on asjatu ja lõpmatu töö teine nimetus. Danaiidid olid kreeka mütoloogias Egiptuses elanud Argose asutaja Danaose 50 tütart, kes elasid Niiluse kaldal. Neiud polnud nõus Danose venna Aigyptose poegadega abielluma ning põgenesid oma isa laeval Argosesse. Argoslased hääletasid üksmeelselt pagulaste õiguste kaitsmise poolt ning kuulutasid, et nemad ei luba sundida ühtki naist vastu tahtmist mehele minema. Liidus Argose kuninga Pelasgosega võideldi jälitavate Aigyptose
Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väg...
Andy Warhol 1928-1987 Andy Warhol oli ameerika popkunstnik, näitleja, kirjastaja, lavastaja ja filmitegija. PÄRITOLU JA PEREKOND Andy Warhol sünninimega Andrew Warhola sündis 6. augustil 1928 Pittsburghis Pennsylvania osariigis Tshehhoslovakkia immigrantide perre. Tema vanemad olid pärit endise Tshehhoslovakkia kirdeosas asuvast külast nimega Milkona tshehhi russiinid. Andy ema Julia Warhola kolis 1950. aastatel koos oma 8 siiami kassiga Andy juurde New Yorki ja elas temaga koos kuni oma surmani. Samal ajal muutis Andy oma perekonnanime kirjapildi Warholiks. Koos andsid nad välja käsitsi joonistatud raamatuid "25 kassi nimega Sam ja üks sinine kass" ning joonistasid pilte inglitest ja kassidest. Oma varasemad tööd lasigi Warhol emal allkirjastada. Andy isa oli söekaevur ja tal Andy oli tema kaheksas poeg. Andy kannatas tantstõve, akne, kõnehäirete, varase kiilaspäisuse ja nendest hädadest tuleneva alavä...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel (ehk kontseptuaalsetel abstraktsete, keeruliste asjade mõistmine on metafoorideta võimatu) metafooridel nad põhinevad? Põhilised kommunikatsioonimudelid on järgmised: 1. Rahvamudel põhined torumetafooril ehk tähendus on sõna/teksti sees ja kontekst pole oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põh...
olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Al g põh jus e a rgume nt Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud. Miski, mille põhjustab miski muu, saab omakorda põhjuseks millelegi muule. Miski ei saa olla iseenese põhjus, sest siis eelneks ta iseendale, mis oleks aga absurdne. Selline põhjuslik ahel ei saa olla ka lõpmatu, sest kui ei oleks esimest põhjust, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Seega peab olema esimene põhjus, millel ei ole enam põhjust, ning see ongi Jumal. O ts ta rbe k ohas us e a rgume nt Kõik maailmas toimuv näib olevat korrapärane ja otstarbekas. Inimese loodud asjad on otstarbekohased inimese sihipärase tegevuse tõttu. Kuid otstarbekohased on ka looduslikud kehad, mille otstarbekus olema tingitud kellegi teise poolt. See keegi ongi Jumal. Universaalide probleem
nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur ...
poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel. Sel perioodil anti välja ajakiri Athenæum. Romantiline koolkond astus välja Valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, täideloomingut, ning religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks.
Mehaanikast on teada, et kehad mõjutavad teineteist vahetult kontaktil, näiteks põrkumisel, hõõrdumisel jne. Elektrilisel mõjutamisel üks laeng mõjutab teist ka täielikus tühjuses! Seetõttu räägitakse, et iga laengu ümber eksisteerib elektriväli. Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Elektrostaatiline elektriväli on liikumatute laengute elektriväli. Elektrivälja omadused: ta on pidev ja katkematu ta on lõpmatu ta levib ühtlase kiirusega 300 000 km/s ta mõjub elektrilaengutele mingi jõuga Elektrostaatilise välja olemasolu saab kindlaks teha sellesse välja asetatud laengutele mõjuvate jõudude järgi. Seetõttu võib välja tugevust iseloomustada sellesse paigutatud laengutele mõjutava jõu abil. Mida suurem on laeng, seda suurema jõuga mõjutab teda elektriväli: kui laeng suureneb 2 korda, siis suureneb ka laengule mõjuv jõud 2 korda!
Page 8 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS Süntax - süntaks on reeglite hulk, mille abil määratakse grammatiliselt õiged keele vormid. Süntaktiliselt õigel lausel on kaks tähendust: · mida pidas silmas lause autor (semantika) · kuidas sai aru lause vastuvõtja (pragmaatika). Semantika - lõplik hulk reegeleid, mis peab ära kirjeldama lõpmatu hulga erinevate programmide tähenduse. Kompileerimine - Kõrgkeelse programmi transleerimine vahe- või masinakeelde. Interpreteerimine - lähtekoodi tõlkimine ja täitmine korraga. Page 9
erinev tuletis, siis pöördfunktsioonil leidub tuletis kohal f(x), kusjuures Ehk Tõestus. Leian funktsiooni N. Leian mingi funktsiooni pöördfunktsioonist nt. Lause 3. Kui funktsioon y=f(x) on esitatud parameetrilisel kujul Kusjuures on diferentseeruvad vahemikus ja on lõigul rangelt monotoonne ning Tõestus. Leian tuletise N. näiteks lahenda see sama asi kus x=asin(t) ja y=bcos(t) (o>t>2pii) vastuseks on ellips 0,pii korral on lõpmatu tuletis,st seal on puutuja paralleelne y-teljega. NB! Kui ilmutamata kujul funktsioon on diferentseeruv punktis x ja esitatud nt kujul F(x,(y))=0 , siis saab võtta tuletist argumendi järgi nii: N. Lause 4. Kui siis Tõestus. Lause eeldusel saame Seda lauset on hea kasutada siis kui funktsioonilogaritmi lnf(x) on lihstam diferentseerida, kui funktsiooni f(x) ennast. N. Seejärel diferentseerin(võtan tuletise) mõlemaid pooli Võib tuua veel näiteid, nagu nt (2x
Sissejuhatus Minu referaat räägib Eesti luuletajast Marie Under. Selle luuletaja valisin mina omale seetõttu, kuna tema loomingulisus tekitab minus suurt huvi. Mind köidab väga tema lõpmatu ambitsioonikus kõiges läbi lüüa. Isiklik arvamus Minu isiklik arvamus on väga positiivne Marie Underist. Marie Under oli juba noorest east saati väga ambitsioonikas, püüdlik ja töökas. Marie Under on suureks aluseks Eesti kirjanduse elus ja paljus muus eestipärases. Ta on kindlasti suur eeskuju tervele Eestile nii praegu kui ka edaspidi tulevikus. Kasutatud kirjandus Kasutasin selle referaadi tegemisel materjalideks sarja Meie elu
kodanike hüvanguks vaid poliitikutele. Makse tasudes, tahavad kõik veenduda, et see raha läheb tõesti avaliku heaolu jaoks. Tuleks lähtuda Benjamin Barberi mõttest, et maksudest saadud raha ei kuulu valitusele, vaid meile, inimestele. Ameeriklane püüab eelkõige ise kindlustada enda toimetulek, mitte kaasata sellesse valitsust, kuna igaüks vastutab ise oma õnne eest. Ei saa väita, et kõrged maksumäärad tagavad meile stabiilse ja lõpmatu kindlustunde. Maksusüsteemi ei saa liigitada heaks või halvaks süsteemiks. Tegelikult, kui rääkida ameeriklastega maksudest on peamiseks kaebuseks hoopis see, et makse kogutakse ebaõiglaselt. Nad leiavad, et madalama sissetulekuga inimesed maksvad liiga suure osa oma sissetulekust ära, samal ajal kui kõrge palga saajad tasuvad liiga väikese osa riigile. Ameerika kodanikud peavad muutma oma suhtumist maksudesse. On vaja teadvustada
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses o...
63) - üldliikme valem : an =a1 q a1 (qn−1) a n q−a 1 64) - summa valem : s n= , kus q ≠ 1→ s n= q≠1 q−1 q−1 , kus 65) - liikmete omadus alates teisest liikmest : a2= √ a1∗a 3 66) Kirjuta hääbuva geomeetriline jada lõpmatu summa valem ja lisa tingimus, a1 millal kasutatakse : S= ,|q|<1 1−q 67) Permutatsioonid . Faktoriaali arvutamine. Permutatsioonideks n erinevast elemendist nimetatakse nende elementide kõikvõimalikke erinevaid järjestusi. Pn=n∗( n−1 )∗( n−2 )∗…∗3∗2∗1=n ! NT. 4 !=4∗3∗2∗1, 1!=1 68) Variatsioonid ja arvutamine. Variatsioonideks n elemendist k-kaupa ( k ≤ n ¿
Page 8 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS Süntax - süntaks on reeglite hulk, mille abil määratakse grammatiliselt õiged keele vormid. Süntaktiliselt õigel lausel on kaks tähendust: · mida pidas silmas lause autor (semantika) · kuidas sai aru lause vastuvõtja (pragmaatika). Semantika - lõplik hulk reegeleid, mis peab ära kirjeldama lõpmatu hulga erinevate programmide tähenduse. Kompileerimine - Kõrgkeelse programmi transleerimine vahe- või masinakeelde. Interpreteerimine - lähtekoodi tõlkimine ja täitmine korraga. Page 9
Aknafunktsioonid, nende sagedusesitus; ennustusvea ette ja taha, kuid siin on kasutusel ja on seega teist järku tsentreeritud moment. 2 |X(k)| väärtuste jada on signaali x(n) võimsuse nullid, siis saame lõpmatu siirdega (IIR) voi pmtm() aknad aknafunktsioon. See meetod samuti nagu Burg'i MatLab'is var(). Jaotusseadus(vt. 1). Kõige spekter.
Ülesanne 1 Aksioom (kreeka keeles axima 'see, mis on vääriline') tähendab üldkeeles väidet, mille tõesuses pole kahtlust. Algarvuks nimetatakse ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Algarvude hulk on lõpmatu. Sajast väiksemad algarvud ((100) = 25) on 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89 ja 97. Kaksikuteks nimetatakse selliseid algarve, mille vahe on 2, näiteks 101 ja 103 või 1 000 000 007 ja 1 000 000 009. Ei ole teada, kas kaksikuid on lõpmata palju. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Näide 1. On antud arvud 3, 4, 5 ja 6. Leiame nende arvude aritmeetilise keskmise.
5)lim (1 + 1/x)x = e; lim (1+1/x)x = e; lim (1+x)1/x = e x→+∞ x→ - ∞ x→ 0 4.Jada tõkestatus. Monotoonsed jadad. Osajadad. Bolzano – Weierstrass teoreem. Jada tõkestatus - Jada{xn} nimetatakse tõkestatuks, kui leidub selline arv M > 0, et iga n ∈ N korral xn ∈ UM (0), st ∀n ∈ N(| xn | ≤ M). Osajadad - Iga jada, mis saadakse jadast mingi lõpliku või lõpmatu hulga jada elementide väljajätmisel nim. selle jada osajadaks. Bolzano – Weierstrass teoreem - Igast tõkestatud jadast saab eraldada koonduva osajada. Monotoonne jada - jada, mis on kogu ulatuses mittekasvav võimittekahanev. 5.Cauchy jadad ehk fundamentaaljadad. Kuhjumispunkti mõiste. Kuhjumispunktide seos jada koonduvusega. Cauchy jadad - Jadal xn on lõplik piirväärtus parajasti siis, kui vastavalt igale pos.arvule ε leidub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
