Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele külje...
Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile. Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. *Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) *Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" *Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari
peategelaste ja nende talude vahel. Andrese talu on väga halvas seisundis ja vajab pikaajalist tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles samuti visa hingega, on valmis naabrimehele vingerpusside eest tasumise siiski ühel hetkel autunde tõttu tahaplaanile jätma. Kontrast tekib peremeeste ning nende talude vahel. Vastastikune kiusamine ja lõpmatu tahe üksteisest üle olla siiski väga suurel määral Andresegi autunnet meieni ei edasta. Andrese puhul tõestab tema tihedat autunde puudumist ka see, et tema rase naine Krõõt pidi põllu peal tööd tegema. See on kohe kindlasti üks kindel märk türanniast selles talus. Andres ütleb, Krõõt teeb. Mees käsib, naine jookseb. Justkui Krõõdal olevat samad füüsilised võimed kui peremehel endal. Missugune mees ei märka oma naise pisaraid ja valu kuni on juba liiga hilja
Kui takistust ei ole, läheb pinge ka suureks ja seega ka voolutugevus (aga mis praktiliselt juhtub, seda ei tea) 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja maandustakistus ideaaljuhul? Kuni 1000 V elektriseadmete isolatsioonitakistus kasutatava pinge 1 V kohta peab olema vähemalt 1 k, kuid mitte vähem kui 0,5 M. Neutraali maandustakistuse kogusuurus kuni 1000 V elektriseadmetes peab olema mitte üle 4. (aga ideaaljuhul? Kas lõpmatu?) 4. Maandustakistuse määramisel kasutatav parandustegur on suurem/väiksem märja maaga, suurem/väiksem kuiva maaga. Valiku põhjendus. Maandustakistus on väiksem niiske pinnasega ja suurem kuiva pinnasega, kuna kuiv pinnas on halvem juht kui niiske pinnas. Aga parandustegur on suurem märja maaga ja väiksem kuiva maaga (põhjendus? Võta kodus tarkpead appi)
Anaximandros Anaximandros (u 610-546 eKr) Ta kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“, milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesena koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene. “Eesi nõukogude entsüklopeedia.” Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratlevad omadused. Et täies ulatuses hinnata Mileetose koolkonna poo...
16. sajandil hakkas niisugune kujutamisviis taanduma, kuid maastik jäi siiski ikka veel figuraalmaali, täpsemalt pühapildi taustaks. Alles 17. sajandi kuulsate hollandi maastikumaalijate loomingu kaudu sai maastikumaalist iseseisev maaliliik- väga kindla ülesehitusega, kuid aja nõuetele vastavalt ikkagi veel küllalt detailne. Maastiku puhul ei ole oluline detail, vaid üldmulje. Kuna kunstniku poolt maalimiseks valitud maastikuosa on vaid üks lõik lõpmatu suurest loodusetervikust, siis peab kunstnik ise selle lõigu iseseisvaks tegema, andes talle kindla kompositsiooni ja vajalikud värviefektid. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul rajatud maalistiil. Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Tänu maastikumaalile hakati pastoraalmaastikku, metsikut loodust ja loodusvaateid rohkem hindama. See mõjutas ka tundmatusse maastikku suhtumist kolooniates ja soodustas parkide ja aedade rajamist.
V A W Aktiiv- 95.2 15 1.5 23 95 94.1 12.3 27. 0.039 115.4 0.9 7.4 takisti 0 8 5 6 9 Pool 162 15 1.5 40 96.2 16.44 94.8 31. 0.302 101. 0.1 80.2 0 6 2 9 7 Konde lõpmatu 15 0.9 0 153.1 0 153.1 16. 0.488 196. 0 90 n 0 8 2 6 saator Joonis 2. Katseskeem jadalülituse ja pingeresonantsi uurimiseks Tabel 2. Takistite jadalülitus Kats Mõõdetud Arvutatud e U I P Ur UL U z rvr x Ux Ur C L L nr
514,9724 95 ihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus 5/(1+0,07)^10+1000/(1+0,07)^10=1175,54 1175,542 Ettevõttel oleks võimalik müüa eelisaktsiaid hinnaga 60 krooni, kusjuures emiteerimiskulud on 3 krooni aktsia kohta. Aktsiad genereerivad dividendidena lõpmatu 7- krooniste aastamaksete seeria, Milline on eelisaktsiakapitali hind selles ettevõttes? eelisaktsiahind = dividend aktsia kohta aastas / aktsia turuhind - emiteerimiskulud aktsia turuhind 60 emiteerimiskulud 3 dividend aktsia kohta 7 kp= 7,0/(60-3)=0,1228 ehk 1 0,122807 12,28% 7,0/(60-3)=0,1228 ehk 12,28%
Ajalooline ülevaade 1.Primitiivne kosmoloogia-inimene kujutas maailma silmapiiriga lõppevat maapinda, mida ülalt kattis kuplikujuline taevas. Päike, kuus ja tähed olid jumala seatud märgid või jumalad ise. 2.Klassikaline maailmapilt-pärit Vana-Kreekast ja kujutas Universumit kerakujulist Maad ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. 3.Lõpmatu maailm-Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed. Ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid- Galaktikad. 4. Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Sell kinnituseks on "paisuva Universumi" teooria, mis on tänapäeva kosmoloogia aluseks. Astronoomia liigendus Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. *taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kaja...
olemas. Järelikult polegi maailm tekkinud ajas ja ruumis. Kuid kui maailma ei saanud algust Suurest Paugust, siis millest see alguse sai? Mina arvan, et mitte keegi ei saa maailma algust kunagi tõestada. Jäävadki ainult oletused. WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Ma pole siiani leidnud vastust sellele, kas Universumil on olnud algus ja samuti ei tea ma ka seda, kas Universumil on lõpp. Mina usun, et Universum ei saa olla lõpmatu, sest kuskil peab see ju ikka otsa saama. Kuid samas, kui Universumil on lõpp, siis mis jääb selle taha? Lihtsalt tühjus? Või algab sealt mingi uus maailm? Jälle tekivad oletused ja küsimused. Olen tihti mõtisklenud ka selle üle, kas me oleme siin Universumis ainsad elusad olendid ning olen jõudnud arvamusele, et peale meie on kindlasti veel kuskil elu. Võibolla eksisteerib kuskil samasugune planeet nagu Maa ning ka seal elavad inimesed. Ka neil eksisteerib aeg ja ruum
MIS ON JADA? Jada on matemaatikas kujutus, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N või selle mõni alamhulk. Määramispiirkonna fikseeritud elemendi kujutist nimetatakse selle jada elemendiks ehk liikmeks. Kui kujutuse määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk või selle mõni lõpmatu alamhulk, siis räägitakse lõpmatust jadast. Lõpliku määramispiirkonna korral räägitakse lõplikust jadast ehk järjendist. Lõplike jadade puhul on võimalik kõnelda jada pikkusest ehk selle jada liikmete arvust. Jada pikkusega n määramispiirkonnaks valitakse sageli hulk {1,2,3,...,n} Tähistused: Lõplikke jadasid pikkusega n tähistatakse loetlemise teel või lühemalt pealiikme kaudu või . Lõpmatuid jadasid võib tähistada samuti loetlemise teel.. , ..või pealiikme kaudu või või lühemalt . FIBONACCI JADA ...
ütlemata ära. Dido teeb enesetapu. See on Kartaago-Rooma vaenu põhjus. Aeneas purjetab Itaaliasse ja peab sinna rajama Laviniumi linna. Arma virumque cano, Troiae qui primus ab oris Ma laulan relvadest ja merest, kes esimesena Trooja kallastelt Italiam fato profugus Laviniaque venit Itaaliasse tuli Laviniumi randa saatuse põgenikuna Litora; multum ille et terris iactatus et alto ta sattus paljudele maadele jumalate suure jõuga, Vi superum, saevae memorem Iunonis ob iram, raevuka Iuno lõpmatu viha pärast. Multa quoque et bello passus, dum conderet urbem Ta kannatas palju sõjas kuni rajas linna, Inferretque deos Latio, genus unde Latinum tõi Latiumisse jumalad ja sealt tekkisid latiinide rahvas, Albanique patres atque altae moenia Romae. Alba isad ning kõrged Rooma müürid. Autor Vergilius. “Aeneis” (I saj eKr) on Rooma eepos, mis sai Kreeka eeposte “Ilias” ja “Odysseia” järjeks. Auväärt Rooma perest. Hariti algul kodus, 17-18-aastaselt läks ülikooli. Tolle aja
põhitunnus ja iseloomulikud omadused. Elektrivälja põhitunnus: Elektrivälja mistahes punktis asuvale elektrilaenguga kehale mõjub alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Seega, kui laenguga kehale mõjub elektrijõud, siis asub see keha kindlasti mingi teise elektrilaenguga keha elektriväljas. Elektrivälja iseloomulikud omadused; *pole vahetult inimmeeltega tajutav; *levib tühjuses kiirusega, mis on võrdne valguskiirusega (300 00km/s); *on ulatuselt lõpmatu, kuid nõrgeneb kiiresti kauguse suurendades; *on pidev ja katkematu; *ei sega teisi elektrivälju; *omab energiat 4. Elektrivälja visualiseerimine Elektrivälja visualiseerimiseks e. piltlikuks kujutamiseks kasutatakse jooni, mille abil saab määrata elektrivälja mistahes punktis mõjuva elektrijõu suuna. Need jooned võivad olla sirg- või kõverjooned, neil on kindel suund, neid nimetatakse elektrivälja jõujoonteks. Definitsioon:
Inimesed on selleks ajaks aga leiutanud kosmoselaevad, mis lendavad valguskiirusel ning nii on meil võimalik siseneda teistesse galaktikatesse, kus usutakse, et on elu inimestele võimalik. Mõne jaoks võib kõlada see kui fantaasiajutt aga selle idee kohta otsitakse rakendusi. Kuulates erinevaid teooriaid maailma tunnetamisest, kujundasid ja mõjutasid need ka minu isiklikku ehk subjektiivset maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest. Seega ma saan väita, et objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetused mõjutavad teineteist. Tänaseks on mitmed teadusuuringud näidanud et emotsioonid nagu hirm viha kurbus armastus mõjutavad keha, läbi selle mõjutamise me tunnetame maailma. Iga emotsioon mõjutab keha omamoodi. Inimesele salvestub emotsiooni mõju alateadvusesse. Inimene teeb järeldused, kas tahab tunda emotsiooni veel või salvestab selle mällu ebameeldiva tundena..
keemiatööstuses. Õmblused terasest. on kõrgkvaliteetsed. Kasutusala leiab tootmises, Sobib nii remonditöödeks kui sealjuures väga suures osas. ka väiksesse tootmisesse, sest protsessi iseloomustab madal tootlikkus. Elektrood on volframist Pidev lõpmatu pikkusega elektrood traadi kujul- puudub varras. Õhemate detailide ajakadu elektroodi vahetamiseks ja protsess toimub puhul lisametall vajalik ei katkestusteta- tõstab tootlikkust. Seetõttu ka lihstam ole, paksemate puhul automatiseerimine ja mehhaniseerimine. kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi
sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitakse, inimeseks arenetakse." Ilmalikkuse idee(2), eesmärk maapealset elu täiustada. Esindajad: Dante Alighieri, Galileo Galilei, Newton, Platon. Uus looduskäsitlus loodust peeti positiivseks, jumal on looduses kõikjal lõpmatu panteism. Uus maailmapilt keskajal geotsentriline maailmapilt(Ptolemaius). Taevakehad ümber Maa. Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Humanistideks hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Täies avaruses avanes antiik inimkonnale alates renessasist. Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele.
millele funktsioon y=f(x) graafik läheneb kui tahes Seega x1 on miinimum.
lähedale (kuid ei puutu) tingimusel, et funktsiooni graafiku Analoogselt saame, et f(n)( x1)<0 siis x1 on max. Kui n on
Siit saame argument eemaldub koordinaatide alguspunktist lõpmatu paaritu, siis xn/n!>0, kui x>0, x>x1 ; xn/n!<0, kui x<0,
kaugele. x
järgima, aga see peaks olema võimalik. Moraal on üldkehtiv- see võib sulle piiranguid seada ja ebameeldiv olla. nt. Kui sul on kõht tühi, siis lähed poodi ja võtad saia. Kõigil on see võimalus, aga me arvatavasti ei taha, et kõik seda teeks. Filosoofid (millised on antud filosoofi põhiseisukohad) B.Pascal- visandab pildi inimesest, kes seisab kahe lõputuse vahel (suur ja väike). Mõistus suudab haarata seda, mis on lõplik, ja AINULT süda seda, mis on lõpmatu. Tal on 2 mõtteviisi: 1) mõistusest lähtuv geomeetriavaim- kuidas inimene tajub matemaatikat, definitsioone jne. 2) lõplik ja peenetundelisuse vaim juhitud südamest ja võib tajuda asju lõpmatuses. Olulisema otsuse saab langetada süda (mitte organ), näiteks jumala olemasolu. Süda peab langetama otsuse jumala vastu või mitte pigem uskuda, sest kui polegi olemas, siis sa ei kaota midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine? Defineerib, kuidas oma elu siin
Sisujuht 16. Esimest liiki katkevuspunkt - niisugust katkevuspunkti, kus funktsioonil f on olemas ühepoolsed piirväärtused f ( a+) = lim f(x); x a+ ja f( a- ) = lim f(x); x a - nimetatakse 1. liiki katkevuspunktiks. ( hüppekoht, kõrvaldatav katkevuskoht, ................................................... 3 17. Teist liiki katkevuspunkt - arvu a nimetatakse funktsiooni y = f(x) teist liiki katkevuspunktiks, kui lim f(x); x a - on lõpmatu või ei eksisteeri ............................................ 4 20. Diferentseeruv funktsioon - kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x = x0, siis ütleme, et funktsioon on diferentseeruv punktis x0. Kui funktsioon on aga diferentseeruv mingi piirkonna igas punktis, öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas. ..................................... 4 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused. ...............6 2
rajades a-st +-ni f ( x ) dx = lim a b + f ( x ) dx a ja see päratu integraal koondub. 8 Kui piirväärtust ei eksisteeri või seeon lõpmatu, siis päratut integraali ei eksisteeri ehk päratu integraal hajub. b b Lõpmatu alumise rajaga integraal f ( x ) dx = lim f ( x ) dx - a -
Selgitage mõistet " universumi kärgstrukuur". Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühje alasid. UNIVERSUM 1. Mis on Universum? Lõpmatus- millel ei ole lõppu. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmatu tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter. 3. Sõnasta kosmoloogiline printsiip.Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune.
Kui see piirväärtus on olemas ning lõplik, öeldakse, et on olemas päratu integraal funktsioonist f(x) + b rajades a-st +-ni f ( x ) dx = blim + f ( x ) dx ja see päratu integraal koondub. a a Kui piirväärtust ei eksisteeri või see on lõpmatu, siis päratut integraali ei eksisteeri ehk päratu integraal hajub. b b Lõpmatu alumise rajaga integraal f ( x ) dx = lim - a - f ( x ) dx a
1.Tõkestatud hulgad (näide). Tõkestamata hulgad (näide). Tõkestatud hulgad. Definitsioon Reaalarvudest koosnevat hulka nimetatakse tõkestatuks, kui leidub selline positiivne arv nii, et iga korral kehtib võrratus . Hulk on tõkestatud, kui kõik selle hulga elemendid kuuluvad nulli ümbrusesse Näide: Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik vahemik (a;b) nii et AC(a;b) Tõkestamata hulgad. Näide: Näiteks lõpmatu vahemik (-, a) vahemik ja [a; ) lõpmatu poollõik. 2. Reaalarvu ümbrus. Arvtelg. Reaalarvu a absoluutväärtus (näiteks lihtsustage ). Absoluutväärtuse omadused. Tingimuse esitamine arvteljel. Reaalarvu a vasakpoolne ja parempoolne ümbrused. Reaalarvu a ümbrus nimetatakse suvalist vahemiku (a , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a , a + ) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st .
Iga olemise tarbeks on vaja , oleks midagi talle vastanduvat ja tema on omakorda vajalik millegi muu vastandumiseks. Mingite selliste vahendite kaudu teeb vernunft Verstandi begrenzlosiks. See Mannigfaltigkeit des Seins ongi see, et ühe Seini ümber on nii nii palju teisi Seine, tänu millele see Sein saab olemas olla. Kõik tema negatsioonid ja vastandid ja asjad. Verstand toodab Seine Iga Sein on Bestimmte Kui Verstand vastandab lõpliku ja lõpmatu, siis ta segab iseennast. Lõpliku ja lõpmatu vastandamisel on selline tähendus, et nii kaua, kuni üks iseennast seab, saab teine esiletõstetud. Kui Vernunft seda märkab, on ta Verstandi esile tõstnud. Verstandi Setzen näib Vernunftile kui Nicht-Setzen , tema Produktid näivad kui Negatsionid. Objektive Unendlichkeit kõige oleva lõputus, objektimaailma lõputus Subjektive Unendlichkeit mõtleva olendi lõputus (mis asi see on?)
mõttetuteks. Seda kahtlustas ka K. K. kirjutas talle kirja, millele ta vastust ei saanud. Leni näitas tema suhtes tõsist huvi üles. Kuna Leni oli advokaat Huldi hooldaja, hakkas K. tihti advokaadi juures käima, sest nii oli tal võimalus Leniga kokku saada. Kuidas mõistate teose pealkirja? Sündmuste kulg, käik, areng, ehk Protsess on midagi enamhõlmavamat, pikaajalisemat kui raamatu episoodides kirjeldatu. Midagi sellist mis on ajatu. Midagi mis on kunagi ammu alanud ja tundub lõpmatu. Arvan, et just sellele viitab kaudselt ka autor oma raamatus. Mida pidada teose sõnumiks? See, mida Kafka meile näitas, on Õigus, mis ei olene sisust ja eksisteerib isegi siis, kui miskit sisu polegi olemas. On olemas keskpunkt, kuid pole algust ega lõppu. Kafka idee oli näidata protsessi, mis ei lõpe iial, kuid ta ei suutnud leida sellele mõtte kirjanduslikku väljendust. Kas Josef K. oleks saanud midagi teistmoodi teha? "Keegi pidi Josef K
SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kas...
mõistusest, on võimalik mingist lähtealusest jõuda tõeni. 6.Descartes jõudis järelduseni, et ta ei ole täiuslik, kunas kahtles iseenda olemasolus. Et inimene saaks kahelda, peab eksisteerima ka täiuslikum olevus. Kuna ideed on antud Jumala poolt ja Jumal on täiuslik, siis on ka meie ideed täiuslikud ja maailmatunnetus reaalne ehk mitte petlik. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks. Minu arust ei peaks kaasama Jumalat, kes ise on juba kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise
Uue ajajärguga on ta küps sellest üle astumiseks. Uus suurus seltskond astub tema silmapiirile. Nüüd tegutseb ta ühiskonna kui tervikuga. Neljas aste- ilmuvad tugevad ja õilsad jõud, mis seni uinusid. Need on suguline tung ja tundmusilm. Tsitaate ,,Aus inimene mõtleb peaaegu alati õiglaselt." ,,Lastekasvatamine on amet, mille juurde kuulub teadmine sellest, kuidas kulutada aega selle säästmise eesmärgil." ,,Valielikkusel on lõpmatu hulk vorme, tõel ainult üks" ,,Inimesed, kes teavad vähe, räägivad tavaliselt palju ja vastupidi." Kasutatud materjal Gregory Bergman ,,Filosoofia igapäevatõdesid suurtelt mõtlejatelt" ERSEN, lk. 119-125 http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/J ean_Jacques_Rousseau "Jean-Jacques Rousseau Emile" Täname kuulamast!
Juba praegu toodavad inimesed ohtralt prügi ja otsa hakkavad lõppema kohad, kuhu tekitatud jäätmehulki panna. Me ei mõtle ka selle peale, et kunagi on meie lastel vaja elama asuda samasse räpa- sesse maailma, mida me praegu nii innukalt risustame, kuna inimene peab ikka tähtsamaks enda heaolu ning proovib pidevalt tarbides oma elu nii mugavaks teha kui võimalik. Ka ameerika kirjanik Mark Twain on öelnud: ,,Tsivilisatsioon on mittevajalike asjade lõpmatu kogunemine." Väga ohtlikuks võivad muutuda riikidevahelised vastuolud või terroristlikud organisat- sioonid, kui jõutakse juba vägivaldsete relvakokkupõrgeteni. Suurriigid võivad väga valima- tult kasutada massihävitusrelvi, et opositsioon summutada, oma huvid realiseerida või kätte maksta oma vaenlastele. Seda oli näha juba peaaegu 70 aastat tagasi maailma laastanud Teise maailmasõja viimastel kuudel, kui USA valitus otsustas sellisel moel imperialistliku Jaapani
Teatud monaadide kogumid paistavad teiste monaadide vaatenurgast materiaalsete kehadena. Tegelikult aga materiaalseid kehi pole. On ainult oma olemuselt vaimsed põhi substantsid, mis inimese vaatenurgast ilmnevad.L. loogikale ei saa midagi ette heita. Ta on eriti rõhutanud, kui"ähmased " on piiratud monaadide kujutlused. Ainult Jumalal on ettekujutus, mis paljastab tegelikkuse ehtsa olemuse ja korra. See on uskumatu, hämmastav, et kõigeselle taga on Jumal. Lõpmatu, absoluutselt täiuslik Jumal onasetanud monaadid luues nendevahelise kooskõla. See onL."ettemääratud harmoonia" põhimõte, mis annab viimase lihvi tema süsteemi ratsionaalsele tervikpildile.
uurimisel Füüsikalised suurused kui üldmudelid Looduse üldised mudelid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi. 1. Nimelised omadused- Ei saa kirjeldada füüsikalise suuruse abil 2. Järjestatavad omadused- numbrid on kokkuleppelised 3. Kvantitatiivsed diskreetsed omadused- võimalikud on vaid selle kindlad väärtused 4. Kvantitatiivsed pidevad omadused- võimalike väärtuste arv lõpmatu Skalaarsed ja vektoriaalsed omadused Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus
Def.7' Arvu nim funi w=F(P) piirväärtuseks kohal A kui iga E>0 korral leidub arv >0 nii, et |f(P)-|
kahtlemise, uskumise, arutlemise, teadmise, tahtmise. Sõna „tegevused“ kasutatakse järgmises tähenduses: vaimu toimingud ideedega, mis tekitavad kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuidas see on seotud ideede lõpmatu variatiivsuse ja avardamisega? Kogu meie ideede tagavara koosneb, kas meelte objektidest või vaimu tegevustest, mida vaadeldakse tema refleksiooni objektidena. Ja seda kõike analüüsides, saab igaüks väita, et meie teadmised põhinevad nendel kahel allika põhjal ja mitte millegi muu abil pole me omandanud teadmisi. SISU: Inimeste teadmiste allikaks on ainult aistimine ja refleksioon ning muidu allikaid pole.
vastupidised omadused, need on näiteks aktsionid, kerged neutriinod jne. Need seostuvad samuti Suure Paugu teooriaga. Astronoomid ja astrofüüsikud on seega õigel teel, leides, et Suure Paugu mudel on parim viis universumi tekke kirjeldamiseks ning ka järeldamiseks, et Jumal on kõige selle taga seisvaks jõuks ja intellektiks. Suure Paugu teooria ennustab, et kõik galaktikad on tekkinud umbes samal ajal. Immanuel Kant väitis, et Lõpmatu Olend ei saa peegeldada milleski vähemas kui lõpmatus universumis. See, kuidas universum tekkis, pole oluline ja seega pole võimalik seda teada. Oluline on see, kuidas universum töötab. Autor seletab ka Einsteini teooriaid. Lihtsa põhjuse ja tagajärje seaduse kohaselt peab plahvatusel (siinkohal Suurel Paugul) olema Alustaja. Einsteini ,,ülim mõistuslik jõud" pole siiski Piibli Jumal. Ta oli küll veendunud, et mõistuslik ja loov Jumal on
Kahjuks ka tema taganes Jumalast ja see oli väga halb. Jumal oli ta peale väga vihane. Prohvet Eelja: Prohvet Eeljal oli selle aja kohta suur usk Jumalasse. Ta oli vihane ,et teised inimesed uskusid ebajumalaid. Ta tegi neile ettepaneku ,et teada saada kellel on õige Jumal. Ülesanne oli see ,et Jumala palumisega läheks lõke põlema. Ainult päris Jumalal ehk sellel Jumalal keda uskus Eelja õnnestus see. Eliisa: Läbi Eliisa toimus palju imetegusid ,nagu lõpmatu õli, puhas vesi ja samuti ravis ta terveks pidalitõbise Süüria väepealiku, kes muutis ka enda rahva usku. Süüria , aga ei olnud sellega rahul ja räksid Eliisat tapma, kuna ta andis kuidagi nende kohta infot. Nad muutusid linna pimedaks ja Eliisa juhtis nad oma linna tagasi. Taaniel: Taaniel ja ta kolm sõpra võeti tööle kuningakotta ja nad olid tublid töömehed. Oli ainult üks asi, mida nad ei teinud ja see oli ebajumalate austamine ning selle peale kuningas lasi nad ära põletada
Alates 2010 avati lähtekood ja telefoni tootjad saavad sellest ajast alates muuta oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ. Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni. Operatsioonisüsteemi kasutus langes Android OS-i kiire leviku ja pealetungiga. Android on populaarne kogu maailma ja seda arendatakse aina edasi, Androidile tuleb välja iga päev mõni uus rakendus ja rakendusi on lõpmatu palju. Android on avatud lähtekoodiga ja põhineb Linuxil. Operatsioonisüsteemil on olemas koheselt Gmail, YouTube, Google Maps, Google Talk, Google Calendar ja teised rakendused, mis teevad kasutajate igapäevaseid toiminguid kergemaks. Androidil on ,,multitasking" ehk saab samal ajal kasutada mitut erinevat rakendust, ilma et eelneva sulged. Rakendusi ei pea eraldi kuskilt allalaadima, enamus rakendused on kättesaadavad Android Marketist. Uusim versioon on 5
Tõkestatud hulgad. Definitsioon Reaalarvudest koosnevat hulka nimetatakse tõkestatuks, kui leidub selline positiivne arv nii, et iga korral kehtib võrratus . Hulk on tõkestatud, kui kõik selle hulga elemendid kuuluvad nulli ümbrusesse Näide: Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik vahemik (a;b) nii et AC(a;b) Tõkestamata hulgad. Näide: Näiteks lõpmatu vahemik (-, a) vahemik ja [a; ) lõpmatu poollõik. 2. Reaalarvu ümbrus. Arvtelg. Reaalarvu a absoluutväärtus (näiteks lihtsustage ). Absoluutväärtuse omadused. Tingimuse esitamine arvteljel. Reaalarvu a vasakpoolne ja parempoolne ümbrused. Reaalarvu a ümbrus nimetatakse suvalist vahemiku (a , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a , a + ) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st .
" End Sub piir J Kordusi katkestavaid lauseid võib olla suvaline Muuhulgas võib kordamise katkestamine olla asi ka protseduuri või programmi töö estamine. mesel juhul on Exit Do asemel Exit Sub või Exit ction. teisel juhul - End. estaja (If-lause) võib olla ka üldisem ngimus Then aused ' täidetakse enne katkestamist xit Do d If Then Exit Do Kordused_1 Kordused 2 Lõpmatu kordus katkestusega. Do ... Exit Do ... Loop - lause Harjutus "Auto_1" Harjutus "Auto_2" samm aeg 13 0.13 1 Auto_1 muuda auto.X 10 auto.X>600 ei paus 0.1 kuva teade ... Loop - lause rjutus "Auto_2" Auto_2 loe h algaeg = Timer
liikuvas taustsüsteemis. Kvantteooria on küll andnud olulise panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegeleda elementaarosakestega. Arvatavasti saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgsteks. Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks
Esimeste saavutuste seas on ka mitmed arvu (lähis)väärtused. Üks esimesi oli John Wallise (1616 1703) avaldis arvutamiseks: = ... , mis omab siiski vaid teoreetilist tähtsust, sest praktilisteks arvutusteks ei ole see küllalt hõlpus. Enim tuntud on sellest perioodist Wilhelm Leibnizile (1646 1716) omistatav (selle avastajana nimetatakse mõnikord küll inglise-soti matemaatikut J. Gregoryt) lõpmatu rida: = 1- + - + - + ... . 1706. aastal kasutas inglise matemaatik William Jones esimesena ringjoone pikkuse ja selle diameetri suhte tähistajana sümbolit . Sümboliks võttis ta esimese tähe kreeka sõnast µ, mis tähistab ümbermõõtu. Laiemalt kasutusele võeti see sümbol pärast seda, kui Euler oli seda oma teostes (esimest korda 1736 teoses Mechanica sive motus scientia analytice exposita), kasutanud
vaadeldavasse hulka ja elemendid, mis ei kuulu vaadeldavasse hulka. Universaalhulk võeti kasutusele hulka mittekuuluvate elementide esitamiseks. Hulka A mittekuuluvad elemendid mood. hulga A täiendi 𝐴̅. Tühi hulk on elementideta hulk. Tühi hulk ∅ on iga hulga osahulgaks ∀𝐴(∅⊂𝐴). Mingi hulga A astmehulgaks 2𝐴 ehk 𝑃(𝐴) nim selle hulga kõikide osahulkade hulka. n-elemendise hulga astmeh-s on 2𝑛 elementi. Hulk on lõplik, kui ta sisaldab kindla arvu elemente. Lõpmatu hulk sisaldab lõpmatult palju elemente. Hulk on loenduv, kui tema elementidele saab hakata vastavaks seadma naturaalarve { 0 1 2 3…}. Iga lõplik hulk on alati loenduv. Täisarvud Z lõpmatu/loenduv, reaalarvud R lõpmatu/mitteloenduv. Hulgaaritmeetilised tehted: täiend – (unaarne), ühend ∪, ühisosa ∩, vahe , sümmeetriline vahe Δ. Kui 𝐴∩𝐵=∅, siis hulgad A ja B on mittelõikuvad. Lõpliku hulga A võimsuseks |A| nim tema elementide arvu
Muutujavahetusega x=t-a saame alati minna üle kujule
Astmerea koonduvusraadiuse mõiste
Astmerea
koonduvusraadiuseks R nim. suurust (so. Mittenegatiivset arvu või
+(lõpmatus)), et rida koondub absoluutselt iga |x| korral kui |x-a|
Realistidel on suuri teeneid ses mõttes, et nad Voolu nimetus on tuletatud prantsusekeelsest muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu sõnast impression, mis tähendab muljet. kujutamise põhimõtte. Kuid realistid jäid siiski Impressionism on nii siis muljete maalimine. osalt veel vanade traditsioonide pinnale. Nad Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi maalisid endist viisi nelja seina vahel, säilitasid looduses maalida on raske, koguni võimatu, sest tumeda koloriidi ja tardunud loodusekäsitluse; valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tärkama igatsus heledama ja õhulisema t...
uurimisel Füüsikalised suurused kui üldmudelid Looduse üldised mudelid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi. 1. Nimelised omadused- Ei saa kirjeldada füüsikalise suuruse abil 2. Järjestatavad omadused- numbrid on kokkuleppelised 3. Kvantitatiivsed diskreetsed omadused- võimalikud on vaid selle kindlad väärtused 4. Kvantitatiivsed pidevad omadused- võimalike väärtuste arv lõpmatu Skalaarsed ja vektoriaalsed omadused Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja –ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus
Traditsioonid v progress kas lõpmatu konflikt või ühe mündi kaks külge. Tänapäeval paljudel inimestel on tugevad traditsioonid, mis nad peavad lapsepõlvest kuskohas on samapalju neid, kes ei tunne huvi oma juurte traditsioonide vastu. Oma essees püüan võrrelda kaht sellist rühma ja kuidas see mõjub progressile. Igas riigis ja ühiskonnas esimesel kohal seisab pürgimus progressi poole ja kohe tekib küsimus, mis teha vanade tavadega, mis oli kujunenud sajandite aastate jooksul. Progress loomulikult edendab ühiskonna õitsengut, mille tulemuseks on iga inimese õnn ja heaolu. Kuid kiindumus uute vooludesse toob kaasa traditsioonide kaotamist. Just sellepärast paljud ajaloolised hooned, ehitised ja tavad olid hävitatud reformimiste aegadel. Oma aja äraelanud ideede hävitamine on ühest küljest kasulik, aga teisest küljest vanad tavad ei tähenda alati seisakut ühel kohal, vaid traditsioonid on üks tähtsamatest osadest inimeste v...
taustsüsteemid samaväärsed (Nahkur, 2012). 2.2 Kvantmehaanika Hoolimata kvantmehaanika uudsusest on see juba pälvinud uhke staatuse üks füüsika põhisammastest. Kvantmehaanikas tegeldakse peamiselt mikro-osakeste käitumise uurimisega. See annab võimaluse erinevaid osakesi täpsemini kirjeldada. Lihtsamalt öeldes vaieldakse selle teooriaga üldrelatiivsusele vastu, sest antud teoorias ei saa olla selliseid punkte, mille tihedus on lõpmatu (Järv, 1992). 6 Kvantmehaanika arendati välja vajadusest seletada osakesi täpsemalt. Selle ajalugu on olnud üsnagi keerukas. Esimesed kvantteooriad olid mõneti algelised ning tehtud eksperimente ei suudetud omavahel kokku viia ja sobivusse saada. Kvantnähtustele andis esimest korda ühte seletuse Louis de Brogli, kelle teooria järgi on osakestel laineiseloom ning lainel osakesteiseloom. See jäi ka viimaseks teooraks, mis liigitati
kohta, jõudes järeldusele, et "on üks punkt, milles ei saa kahelda, sest isegi jumal ei saaks selles petta. Kui ma mõtlen, et ma olen, siis ei saa selles mind petta" (II;1646) Kolmandas meditatsioonis esitab Descartes tõestuse Jumala olemasolu kohta. Selleks peab ta välistama Jumala pettuse. Ta esitab jumalatõestuse, milles ta järeldab Jumala ideest, mida ta iseendas kannab, Jumala olemasolu. Et inimene kui ebatäiuslik olend ei saa lõpmatu, sõltumatu, kõiketeadva ja kõikvõimsa olendi ideed olla ise tekitanud, siis peab Jumal eksisteerima. Jumal ei saa petta, sest pettus kuulub ebatäiuslikkuse juurde ning on Jumala kui täiusliku olendi ideega vastuolus.(II;1649) Neljandas meditatsioonis selgitab Derscartes, miks inimesed võivad hoolimata sellest, et petva jumala olemasolu on tõestatavalt võimatu, aritmeetikas, geomeetrias ja muudes sarnastes teadustes eksida. Jumal ei ole inimestele andnud eksimisvõimet
1. Sissejuhatus Universum tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi. Aeg, ruum ja kõik olemasolev sai alguse tillukesest punktist, singulaarsusest, kus toimus kõigi aegade suurim plahvatus Suur Pauk. (Mini 2002). (Singulaarsus on koht, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus on lõpmatu suur). Suure paugu esimese sekundi jooksul tekkinud aine paisus ja lendas laiali. Aga alles 300 000 aastat pärast paisumise algust hakkas universum mõranema, gaas jagunema pilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei paistnud läbi. Universumis oli pime. Alles miljoni aasta pärast jahtus Universum ja muutus läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ja neis hakkasid tekkima galaktikad
Tähis: A B, öeldakse ka, et hulgad A ja B on ekvivalentsed. Kehtivad omadused: · refleksiivsus: A A · sümmeetrilisus: kui A B, siis B A · transitiivsus: kui A B ja B C, siis A C Hulka, mis on sama võimsusega nagu naturaalarvude hulk, nimetatakse loenduvaks hulgaks. · Järelikult on loenduvad parajasti need hulgad, mis on esitatavad jadana {a0, a1, a2, . . .}. · Iga lõpmatu hulk sisaldab loenduvat osahulka. · Loenduva hulga iga lõpmatu osahulk on samuti loenduv. Cantor-Bernsteini teoreem Definitsioon Ütleme, et hulga A võimsus ei ületa hulga B võimsust, kui leidub injektsioon f : A B. Teoreem (Cantor-Bernsteini teoreem.) Kui hulga A võimsus ei ületa hulga B võimsust ja hulga B võimsus ei ületa, hulga A võimsust, siis hulgad A ja B on sama võimsusega. Teoreemi teine sõnastusvariant. Kui A B C ja A C, siis A B C. Teoreem
Muutujavahetusega x=t-a saame alati minna üle kujule
Astmerea koonduvusraadiuse mõiste
Astmerea
koonduvusraadiuseks R nim. suurust (so. Mittenegatiivset arvu või +
(lõpmatus)), et rida koondub absoluutselt iga |x| korral kui |x-a|
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
