Füüsika Elektrostaatika.Kordamisküsimused ja vastused. 1. Mis on elektrilaeng? Kirjuta elektrilaengu tähis ja selle mõõtühik. Kuidas registreeritakse elektrilaengu olemasolu? 2. Mis on elektroskoop? Milles seisneb elektroskoobi töö põhimõtte? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaengu tähis? Kui suur laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7. Mida nimetatakse elektriväljaks ja elektrostaatiliseks väljaks? Nimeta eletrivälja omadused. 8. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud . 9.Kuidas joonisel määratakse elektrijõu suunda antud punktis, kus asub laeng? 10.Mida nimetatakse homogeenseks elektriväljaks? 11.Mida nimet...
Olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Teooriaküsimused nr. 4 1. Milliseid funktsiooni punkte nimetatakse funktsiooni kriitilisteks ja statsionaarseteks punktideks? Statsionaarsed punktid: Punkte x E X, kus f'(x)=0, nimetatakse funktsiooni y=f(x) statsionaarseteks punktideks. Kriitilised punktid: Funktsiooni statsionaarseid punkte ja neid punkte, kus funktsiooni tuletis on lõpmatu või ei eksisteeri, nimetatakse funktsiooni y=f(x) kriitilisteks punktideks. 2. Kirjeldada marginaaltoodangu kahanemise seadust. Kuidas see on seotud funktsiooni teist järku tuletisega? Tootmise kasvades lisatoodang, mida saadakse muutuvressursi täiendava ühiku pealt, teatud ressursihulgast alates kahaneb. Olgu Q=f(x) toodangufunktsioon. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi kogusele x täiendava ühiku lisamisel, ligikaudu marginaaltoodang f'(x). Seega
Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks. Arvatakse, et universum koosneb 5% tavalisest ainest, 25% tumedast ainest ja 70% tumedast energiast. Tume aine erinevalt tavalisest ei kiirga piisavalt valgust, et olla nähtav. Kosmoloogia alused: Kosmoloogiline printsiip. Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma
öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised vastastikmõjud ning keha tõmbub lõpmatult kokku. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, mille tihedus on lõpmatu ning seda nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja
Hüpotees oletatav vastus püstitatud probleemile Korrelatsioon matemaatiline sõltuvus mitme muutuja vahel Teaduse kitsad kohad: 1. protsesside suur kiirus 2. protsesside kulgemise aeglus 3. inimvõimete piirid ARISTOTELES (384322 e.m.a)geotsentriline (maa keskp.) maailmavaade ERATOSTHENES (u. 276194 e.m.a) tegi olulisi astronoomilisi avastusi PTOLEMAIOS (u.90160) koostas maailmakaardi KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne
inimene ainult selle tõttu, et tal on keel." Igale inimesele on omane sümboliseerimisvõime ja keele abil anname asjadele tähenduse. Ta on hiiglaslik märgisüsteem, kus on tuhandeid sõnu- märke. Keel on kuuluvuse väljendaja ja seob ning liidab inimesed rahvusteks. Keel on inimeste tähtsaim suhtlemisvahend ja emotsioonide väljendaja. Sellele abil saame informatsiooni ja mõtleme. Keel on ka märgisüsteem ning tal on pikk ajalugu. Eesti keel kui emakeel on nagu pidev lõpmatu kuldne lõng, mis meie rahvust ühendab, igaveseks seob ja teeb meist need, kes me oleme eestlased!
o Bioetanooliks · Biogaasi kasutatakse: o Vedelateks jääkideks o Soojusenergijana o Sõidukite kütusena Biokütus tootmine Eestis · Eestis toodetakse biokütust: o Küttepuudest o Puitjäätmetest o Puusüsist o Põhust o Biodiislikütusest o Prügilagaasist o Põllumajanduslikust biogaasist Tuuleenergia üldine info · Taastuv energia · Lõpmatu tooraine · Keskonnasäästlik · Arenev majandusharu Tuuleenergia - tootmine · Tuuleenergia tootmise etapid: o Tuul puhub labadele o Hakkab pöörlema rootor o Käigukast võimendab o Generaator muundab energia o Elekter jaotatakse laiali Tuuleenergia - Eesti · Kokku 85 tuulikut · Kõige suuremad tuulepargid: o Aulepa tuulepark o Pakri tuulepark o Aseriaru tuulepark o Tooma tuulepark o Viru-Nigula tuulepark Hüdroenergia Üldine
Ruum võimaldab keha asukohta kirjeldada ruumis kolme kordinaadi abil. Ruumi omadused on: 1) homogeensus-ühtsus, kõik ruumi osad on samaväärsed, keha füüsikalised omadused ei sõltu sellest, kuhu keha ruumis paigutada. 2) Isotroopsus-suund. kõik suunad ruumis on samaväärsed. Aeg on kokku lepitud füüsikaline suurus, mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aja omadused on: 1) Isotroopsus puudub. 2) Homogeensus on olemas 3) Aeg on pidev ja lõpmatu 4) aeg on pöördumatu, me saame ajas vaid eidasi minna. 5) aega ei saa väljendada teiste füüsikaliste suuruste abil. Liikumine ja selle liigid Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis kindla aja jooksul. Liikumise liigid: 1) kulgemine ehk kulgliikumine - liikumine, kus kõikide punktide trajektoorid on samasihilised ja ühesuguse kujuga. 2)Tiirlemine/pöörlemine ehk pöördliikumine - ringiliikumine, kus üks kehaga seotud punkt on paigal
Elu on kohustus Elu tekkimine on üks paratamatumaid sündmusi. Kui elu on miski, mille teke on vätimatu, siis on justkui inimese kohustus elada. Veelgi paratamatum sündmus on surm, selle sündmusega on inimese kohustus lõppenud. Kuivõrd on elu kandmine tegelikkuses kohustus, on subjektiivne. Inimese sünd on elu algus, mille käigus organism omastab elu tunnused. Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning k...
Sellise teema valisin, kuna see tundus huvitav ja peaaegu igas füüsika tunnis käis läbi sõna "amper", seega tahaks teada, kes oli see füüsik, kes sellise ühiku füüsikasse leiutas. 1 AMPER Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis. Amperi tähiseks on A. 9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon
41. Korrapärane püramiid püramiid, mille külgservad on võrdsed ja põhjaks on korrapärane hulknurk. 42. Kraad ringjoone kaare või vastava kesknurga mõõtühik. 43. Kuup 1. risttahukas, mille kõik servad on võrdsed. 44. Kõõl joone kaht punkti ühendav lõik. 45. Lineaarfunktsioon kahe suuruse x ja y vaheline seos kujul y = ax + b ; ax on lineaarliige, b vabaliige; graafik on sirge. 46. Lineaarvõrrand võrrand, milles tundmatud on ainult esimeses astmes. 47. Lõpmatu kümnendmurd kümnendmurd, mille ükski numbrikoht pole viimane. 48. Lähisküljed ühest ja samast tipust lähtuvad hulknurga küljed. 49. Mediaan kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga ühendav lõik. 50. Minut ringjoone kaare või vastava kesknurga mõõtühik. 51. Mittetäielik ruutvõrrand ruutvõrrand, mis esitub kas kujul ax2+c=0 või kujul ax2+bx=0 või hoopis kujul ax2=0. 52. Murdvõrrand võrrand, mis sisaldab tundmatut murru nimetajas. 53
Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. · Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) · Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine"
Naises on kõik saladus... Piibli järgi lõi Jumal naise mehe küljeluust, järelikult peaksid naised olema nagu mehe üks osa või siis ainult natukene teisiti arenenud.Kuid tegelikult arvab enamik või vähemalt naisterahvad ise enda kohta, et nad on meessoost targemad, paremad ja osavamad. Seda meie, mehed, ei mõista, kuna naised on nagu lõpmatu universum, kus on avastada veel väga palju. Naised on saladuslikud, kavalad ja erinevad üksteisest. Naised oskavad manipuleerida.Nad teevad seda nii, et teised sellest aru ei saagi. Kui naine palub mehel lambipirni ära vahetada, öeldes, et ta ise ei oska ja kui mees hakkab seda tegema, siis naine on just see isik, kes seisab mehe kõrval ja õpetab, kuhu poole ja kuidas peab keerama. Mehed on rohkem sallivamad. Neile isegi meeldib, kui saavad kasulikud olla
raamatut), Neviim (Prohvetid) ja Ketuvim (Kirjad). Kokku on 39 raamatut, kus on aineks iisraellaste e juutide ning Jumala vahelise suhte ajalugu kirjutatud Toora sisaldab 613 mitsvot e kohustust, millest 248 on käsud ning 365 keelud Jumal juutide jumal on Jahve Jahve on Jumala nimi Vanas Testamendis ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik , kõikvõimas, kõiketeadev jne Pühakoda koguduse elu keskus on sünagoog `sünagoog' on kreeka sõna, mis tähendab kogunemiskohta esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele pigem kool kui palvela Oluliseim pühapaik judaismi keskne punkt on Jeruusalemm teine nimetus on Tzion e Siion kuni 70 a seisis seal Tempel nüüd on ainult Lääne müür
Newtoni seadustele. Erirelatiivsusteooria revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat. Albert Einstein rajas nende teooriate alusel aga ühtse ja seesmiste vastuoludeta teooria. 1905. aastal kinnitas Albert Einstein oma erirelatiivsusteoorias, et mitte miski, isegi mitte mingisugune informatsioon, ei saa liikuda valgusest kiiremini. Selline teooria hakkas tekitama probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Einstein lahendas selle probleemi kümme aastat hiljem üldrelatiivsusteooriaga. Kuid Albert Einstein pakkus oma teoorias välja, et aine deformeerib ruumi enda ümber. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. See ongi põhjus, miks planeet saab kõverdada mööduva objekti teed või hoida seda hoopis orbiidil. Objekt saab lihtsalt jälgida lühimat teed läbi ruumi, mis on deformeeritud planeedi poolt. 1919
deformeerunud gravitatsiooni tõttu. • Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. U N I Vsuure • Lõpmata E Rulatusega S U Mruum. • Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika ja ka teised galaktikad. • Universum kasvab pidevalt. • Selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. • Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks. • Kogu universumi suurus pole teada – see võib olla lõpmatu. • Tänapäeval on suur osa kosmoloogidest ühel meelel, et kõige paremini kirjeldab meie SUUR PAUK EHK BIG BANG • Mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. • Hüpoteetiline sündmus. • ~ 13.8 miljardit aastat tagasi. • Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. • Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. • Nimetus „Big Bang“ – inglise kosmoloog Fred Hoyle SUURE PAUGU TEOORIA
Temas on põimunud nii kreekaeelsed kui kreeklaste müütilised kujutlused. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse olevat koos Gaiaga sündinud ka Tartaros ja Eros. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi)
Tallinna Kunstihoone Külastasin 12. aprillil Tallinna Kunstihoonet, milles esinevad kahe kunstipõlvkonna staarid Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu ühisnäitusel ,,Kaunitar ja koletis". Näitus koosneb kahe erineva põlvkonna tippkunstnike värvilisest ja mängulisest dialoogist. Töödes tuleb esile värvide intensiivsus ja kooslus. Näituse võime jagada kaheks Pääsukese ja Lemsalu tööd. Näitusele jõudes saime valida kahe pildi vahel abstraktne või kujutav kunst. Nii jagunesid ka kunstnike tööd. Alustasime Tiit Pääsukese töödest, kes kujutas oma maalides palju müüte, nt härja kujutamine. Samuti kasutas palju erksaid värve, mis tegi sünge ja hirmuäratava maali rõõmsaks. Üheks tema kõige silmapaistvamaks tööks oli langevarjuga mees, kelle kuju oli tehtud üleni savist. Nii suurt objekti on tavaliselt keeruline teha, kuna nii suure savi põletamine tahab palju ruumi ning on suur oht purunemisele. Tööl puudub nägu (...
1.3 FAASMODULATSIOON Faasmodulatsiooni korral muutub kõrgsagedusvõnkumiste (kandevsageduse pinge ja vool) faas modulatsioonisageduse rütmis. Selle juures tekkivat maksimaalset faasinihkenurka nimetatakse faasideviatsiooniks. Faasi muutmine kutsub esile kandevlaine sageduse muutumise täpselt samamoodi nagu sagedusmodulatsiooni juures põhjustas amp. Muutumine kandevlaine sageduse muutumise. Matemaatiline analüüs näitab, et faasmoduleerimisel tekib lõpmatu arv külgsagedusi, mis asetsevad kandva suhtes sümmeetrilieselt ning mille amp. Väärtused on sõltuvuses faasideviatsioonist. 1.4 KVADRATUUR-AMPLITUUD MODULATSIOON e. QAM QAM-i puhul kasutatakse kahe moduleeriva signaali edastamiseks kahte kandvat laine, mis on 90 kraadises nihkes üks teisest. Kandevlaineid moduleeritakse amplituudmodulatsiooniga. Hiljem summeeritakse kaks moduleeritud signaali ja kokku saadakse signaal, mis on nii amplituud kui ka faasmoduleeritud. 1
Olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. TEOORIAKÜSIMUSED nr 4 1. Milliseid funktsiooni punkte nimetatakse funktsiooni kriitilisteks ja statsionaarseteks punktideks? Statsionaarsed punktid: Punkte x e X, kus f´(x)=0, nimetatakse funktsiooni y=f(x) statsionaarseteks punktideks. Kriitilised punktid: Funktsiooni statsionaarseid punkte ja neid punkte, kus funktsiooni tuletis on lõpmatu või ei eksisteeri, nimetatakse funktsiooni y=f(x) kriitilisteks punktideks. 2. Kirjelda marginaaltoodangu kahanemise seadust. Kuidas see on seotud funktsiooni teist järku tuletisega? Tootmise kasvades lisatoodang, mida saadakse muutuvressursi täiendava ühiku pealt, teatud ressursihulgast alates kahaneb. Olgu Q=f(x) toodangufunktsioon. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi kogusele x täiendava ühiku lisamisel, ligikaudu maginaaltoodang f´(x)
Asümptooti võrrandiga x = a nimetatakse püst- ehk vertikaalasümptoodiks. Asümptooti võrrandiga y = mx + b nimetatakse kaldasümptoodiks. Kui punkt (x; y) läheneb kaldasümptoodile protsessis x+lõpmatus (x - lõpmatus) siis kaldasümptooti nimetatakseparempoolseks (vasakpoolseks) kaldasümptoodiks. Kaldasümptoodid on olemas siis, kui mõlemad piirväärtused m ja b eksisteerivad ja on lõplikud. Kui üks neist puudub või on lõpmatu, ei ole joonel kaldasümptooti olemas. 31. Mis on antud funktsiooni y=f(x) algfunktsioon? Funktsiooni F(x) nimetatakse funktsiooni f(x) algfunktsiooniks piirkonnas A, kui F'(x) = f(x) iga x A korral. Kui F(x) on f(x) algfunktsioon, siis on seda ka F(x) + c iga c R korral. 32. Mis on antud funktsiooni y=f(x) määramata integraal? Avaldist F(x) +c, kus F(x) on funktsiooni f(x) mingi algfunktsioon ja c R on suvaline konstant, nimetatakse funktsiooni
ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad lagunevad seedimisel rasvhapeteks ja glütserooliks. Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool - seep. Kolmas rühm on valgud ehk proteiinid. Need tekivad aminohapetest ja neid on praktiliselt lõpmatu arv. Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid
· Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen- damises ja taimekaitsevahendite koostisena. SÜSINIK 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 2s22p2. · Süsinik on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. · Moodustab lõpmatu suurel hulgal orgaanilisi ühendeid => eraldi teadusharu orgaaniline keemia (süsinikühendite keemia). · Oma keerukuse ja orgaaniliste ühendite moodustamise tõttu on ta elu aluseks Maal. Ta on piisavalt keeruline element, et tänu temale saaks eksisteerida elu. · Kõige rohkem allotroope: teemant, grafiit, karbüün, fullereenid jt. 2. Ühendid · Süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas.
..+En 12. Elektrivälja jõujooned: 1)algavad pos. laengutelt, lõppevad neg. 2)jõujooned on pidevad 3)jõujooned ei lõiku 4)mida lähemal laetud kehale, seda suurem jõujoonte tihedus JOONIS! 13. JOONISED: pos., neg., samanimeliste ja erinimeliste laengute joonised 14. Homogeenne EV: selline EV, mille elektrivälja tugevus on välja igs punktis suuruselt js suunalt ühesugune. 15. Ühtlaselt laetud kera elektriväli: JOONIS! E=kq/r2 r-väljapunkti ja kera keskpunkti vaheline kaugus. 16. Lõpmatu tasandi EV: JOONIS! Laneguga tasand, mille mõõtmed on küllalt suured võrreldes vaadeldava punkti kaugusega tasandist E=k - pindtihedus 17. Laengu pindtihedus: laengu suursu pindalaühiku kohta 19. Polaarne dielektrik: polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille pos. ja neg. laengu kese ei ühti. 20. Mittepolaarne dielektrik: mittepolaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille pos. ja neg. laengu kese ühtib. 22
ringjoone pikkus C = ehk = ringjoone diameeter d Ringjoone pikkuse arvutamine Ringjoone pikkus on tema diameetrist korda suurem. C = d Kuna d = 2 r, siis ringjoone pikkust on võimalik arvutada ka järgneva valemi abil: C = 2 r Arv VanaKreeka teadlane Archimedes (287.212.a eKr) tegi kindlaks, et väärtus on arvude 3 10/71 ja 3 1/7 vahel. Arv on lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd, mille mõned esimesed kohad on = 3,14159265358979... Ülesannete lahendamisel kasutatakse ligikaudset väärtust 3,14. Näide 1 Arvuta ringjoone pikkus, kui diameeter d = 10 cm. d=10cm Kasutame valemit C = d C 3,14 10 cm = 31,4 cm Vastus: Ringjoone pikkus on ligikaudu 31,4 cm. Näide 2 Arvuta ringjoone pikkus, kui r=8cm tema raadius on r = 8 cm. Kasutame valemit C = 2 r
Kasulikke nõuandeid Paigaldage suitsuandurid oma kodu kõikidesse ruumidesse - esikusse, koridori, magamistubadesse, elutubadesse. Tulekahju puhkemise korral on peredel keskmiselt vähem kui kolm minutit aega evakueerumiseks esimesest suitsuanduri alarmist alates. Mida varem te kuulete alarmi, seda suuremad on võimalused evakueerumiseks. Suitsuandurid töötavad järjepidevalt iga minut ja iga päev ning nende eluiga pole lõpmatu. Vahetage suitsuandurid välja iga 10 aasta tagant. Kui te ei tea kui vana on teie suitsuandur, siis vahetage see välja uue vastu. Testige suitsuandureid vastavalt tootjapoolsetele juhistele ja vahetage patareisid vastavalt vajadusele. Hooldage igakuiselt suitsuandureid vältimaks tolmu kogunemist anduritele. Ärge deaktiveerige suitsuandurieid ja ärge asetage suitsuanduritesse kasutatud patareisid.
Kõik inimesed on tema lapsed, tema sünnitab nad ja kui nad surevad, avab Gaia neile süle. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse, et koos Gaiaga olevat koos sündinud ka Tartaros ja Eros. Taeva, mägede ja mere sünd Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased hirmuäratavad Mäed
Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Mida kujutab endast juhuslik põhjuslikkus? Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Mida kujutab endast kaootiline põhjuslikkus? Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Mida kujutab endast tahteline põhjuslikkus? Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). Mida kujutab endast näiv põhjuslikkus? Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult
jõud on nii suur, et isegi valgus ei pääse sellest läbi. Sellist nähtust nim Mustaks Auguks. · Must Auk on nagu meie universumist lahkumine- kõik, mis temasse langeb, on jäädavalt kadunud. · Musta Auku ennast me ei näe, kuid võime näha taevakeha, mida ta võib tekitada-kvasarit-mis on heledaim teadaolev taevakeha. Kosmoloogiline printsiip · Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. · Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. · See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugstel ühesugune. · Me võime eeldada, et maailm on kõikjal ühesugune. Kvasar Aitäh!
PROBLEEM: Teada on koormatud varda ristlõigete pingelaotused Vaja on arvutada detaili materjalis mõjuvate pingete suurimad väärtused! Detaili mingis punktis mõjuvate pingete kombinatsioon, nende tüübid (normaalpinged ja/või nihkepinged), suunad ja väärtused sõltuvad sellest, missugust (antud punkti läbivat) sisepinda analüüsitakse (Joon. 7.5). Erinevate võimalike sisepindade hulk on lõpmatu, selle lõpmatu hulga pinged on aga omavahelises sõltuvuses. Koormatud detail Elementaar-risttahukas Elementaar-risttahukas y yx
Positiivsed ja negatiivsed täisarvud ning murdarvud koos arvuga 0 moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarve saab väljendada kahe täisarvu suhtena ja lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1 −5 1 1 Nt 4 ; 1 ; 3 =0,(3); 7 . Lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud moodustavad irratsionaalarvude hulga. Nt. π; e; √2 ; √3 . Ratsionaalarvude ja irratsionaal arvude hulgad moodustavad kokku reaalarvude hulga. Arvtelg ___ lõpmatu sirge, millel on määratud suund, 0-punkt ja pikkusühik. Igale reaalarvule vastab arvteljel üks punkt ja vastupidi. Reaalarvude hulgal on selline omadus, et iga kahe reaalarvu vahel on veel ratsionaalarve ja irratsionaalarve. Reaalarvu absoluutväärtus. Olgu arv x. Selle arvu absoluutväärtus moodul I x I on defineeritud järgmiselt: I x I = x, kui x ≥ 0 I x I = -x, kui x < 0 Nt. I 3 I = 3 ; I -5 I = 5 ; I 0 I = 0 Arvu absoluutväärtus muudab arvteljel selle arvu kaugust 0-punktist.
X klassi matemaatika lühikonspekt (I periood) Arvuhulgad Naturaalarvudeks nimetatakse arve N={1; 2; 3; … ; n-1; n; n+1; …} Selles hulgas leidub esimene arv ja iga arvu korral sellele vahetult järgnev arv, kuid ei ole viimast arvu — niisugust naturaalarvu, mis oleks kõigist suurem. Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes, kuid mitte lahutamise ja jagamise suhtes. Liitmis- ja korrutamistehetel on hulgas N järgmised omadused: 1. Iga a, b N korral a b b a . Liitmis kommutatiivsus. 2. Iga a, b N korral a b b a . Korrutamise kommutatiivsus. 3. Iga a, b, c N korral a b c a b c . Liitmise assotsiatiivsus. 4. Iga a, b, c N korral a b c a b c . Korrutamise assotsiatiivsus. 5. Iga a, b, c N korral a b c a b a c . Korrutamise distributiivsus lii...
me pühas vihas paneme. tulevad ja lähevad. Me teeme tagaselja-otsust, On inimesi, nii hoopis hingeteadmata- kes tulevad nad vaesed käivad päiksevalgel, ja kunagi ei lähe. ei mõista paha aimata. Nad on sooja hommiku sarnased. Nad tulevad Ei mõista meie neid küll surma, ja tulevad ka vabaduse jätame, ja tulek on lõpmatu liginemine. kuid ainult nende ausa nime On inimesi, me võimalikult võtame. kes lähevad Ja meie otsus maksab palju, külmas ja rõskes õhtus. ei leita ilmas naist, ei meest, Nad lähevad kes oleks igal ajal julge ja lähevad ja kaitstud selle kohtu eest. ja nende ümber võbised varjud ja minek on lõpmatu eemaldumine.
X klassi matemaatika lühikonspekt (I periood) Arvuhulgad Naturaalarvudeks nimetatakse arve N={1; 2; 3; … ; n-1; n; n+1; …} Selles hulgas leidub esimene arv ja iga arvu korral sellele vahetult järgnev arv, kuid ei ole viimast arvu — niisugust naturaalarvu, mis oleks kõigist suurem. Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes, kuid mitte lahutamise ja jagamise suhtes. Liitmis- ja korrutamistehetel on hulgas N järgmised omadused: 1. Iga a, b N korral a b b a . Liitmis kommutatiivsus. 2. Iga a, b N korral a b b a . Korrutamise kommutatiivsus. 3. Iga a, b, c N korral a b c a b c . Liitmise assotsiatiivsus. 4. Iga a, b, c N korral a b c a b c . Korrutamise assotsiatiivsus. 5. Iga a, b, c N korral a b c a b a c . Korrutamise distributiivsus l...
Sündis Leipzigis. Ta lapsepõlv oli täis kirjandust ja teatrit ja ta armastas seda. Ta kuulis 15aastaselt Beethovenit mängimas. Õppis kohalikus muusikakoolis ja töötas mitmetes saksa linnades. Lisaks shveitsis, prantsusmaal. Ta sai oma eluajal väga kuulsaks. Tema juurde loodi Wagneri selts. Koguti seltsiraha, et ehitada tema ooperite ooperimaja. See valmis 1876.a. Uuendused ooperimuusikas: enam ei kasutatud pikki teemasi vaid ainult juhtmotiive. ta arendas sellest motiivist pikka lõpmatu meloodia. loobus numbriooperitest(aariad ja soolod). laulja hääl pidi olema tasakaalus orkestris. Looming:lendav hollandlane, Volcuir, Tannhauser, Lohegrin, Tristan ja Isolde, Niebelungide sõrmus, Partsifaal, Nürnbergi meisterlaulja(koomiline ooper). Tema ainestik oli võetud eepostest, müütidest, ajaloost. Ta kasutas ka Skandinaavia eeposeid. Peategelasteks oli traagilise saatusega õilsad inimesed.(kurjad, rumalad, ahned inimesed surevad heade kõrval)
Relatiivsusteooria · Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Oma erirelatiivsusteoorias 1905. aastal kinnitas Albert Einstein, et mitte miski isegi mitte informatsioon ei saa liikuda valgusest kiiremini. See tekitas probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Kümme aastat hiljem lahendas Einstein selle probleemi üldrelatiivsusteooriaga. Oma teoorias pakkus Einstein välja, et aine deformeerib ruumi enda ümber. Deformatsioon sarnaneb lohuga, mille põhjustab näiteks marmortüki asetamine välja venitatud kummilehele. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. Sellepärast saab planeet kõverdada mööduva objekti teed või isegi
universumiga, jälgides galaktikate laienemise kiirust, on võimalik ,,aega tagasi kerides" kindlaks teha millal kõik alguse sai. Suur pauk toimus umbkaudu 13.7 miljardit aastat tagasi. Üheks peamiseks vastukajaks suure paugu teooriale on see, et kuidas saab miski tekkida mitte millestki. Kuid tuleb välja, et siiski on see võimalik ja füüsikaseadused lubavad sel juhtuda. Kuid siiski on sellest kõige raskem aru saada suure paugu teooria juures. Kuidas sai mitte millestki tekkida peaaegu lõpmatu tihedusega, temperatuuriga singulaarsus, millest algas aeg ja ruum ja suur plahvatus lõi kõik. Punkt, millest universum sai alguse oli mõeldamatult väike, väiksemgi kui üks aatom. Kuid siiski sisaldas see tohutut energiat ja mateeriat. See üks väike punkt sisaldas kogu universumi massi. Selle punkti plahvatades vabanes kogu mateeria, millest hiljem moodustuvad tähed ja planeedid, kujunesid välja ka füüsikaseadused. Kõik jõud, mis kujundavad universumi hakkasid välja kujunema
jaguvatel arvudel: Nt. 73953 jagub 9ga, sest tema ristsumma on 7+3+9+5+3=27 ja 27 jagub 9ga. Arv jagub 9ga siis, kui tema ristsumma jagub 9ga; Kordarvu lahutamine algteguriteks Iga kordarvu saab esitada algarvude korrutisena, milles kumbki tegur ei ole arv 1 Nt. 24=46 24=46=(22)(23)=2223 Ajaloolisi andmeid Algarvudest on teadlased huvitunud juba väga pikka aega Vanakreeka matemaatik Eukleides näitas, et algarvude hulk on lõpmatu Eratosthenes leiutas meetodi, kuidas algarvud eraldada naturaalarvude hulgast Tänapäeval püütakse veel leida valemit, mille abil võimaldaks leida, kui palju on selliseid algarve, mis on väiksemad kui mingi ette antud arv, nt 1000; Arvude ühistegurid Ühistegur arv, millega jagub iga antud arv Nt. On võetud kolm arvu: 420, 462 ja 882. Need arvud jaguvad 21ga. Sel juhul öeldakse, et 21 on arvude 420, 462 ja 882 ühistegur.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon.......................................................................... 4 Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A...
Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. /J. W. Goethe/ Aeg on tänapäeva elu üks olulisemaid aspekte ja temast oleneb palju kui ei oleks aega, ei oleks täisväärtuslikku elu. Sellest olenemata, paljud inimesed ei oska aega väärtustada ja kahjustavad sellega ka kogu ühiskonda. Kuidas kasutada aega õigesti ja millised oleksid alternatiivsed võimalused õppimaks aega kasutama? Goethe kirjutas kunagi: ,,Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame". Aeg üks väärtuslikumaid privileege, on üks valesti kasutatavaid nähtusi. Maha magatud võimalused, aega kulutatakse tegevuseta olles, hilinemine kohtumisele on täiuslik näide valest ümber käimisest ajaga. Heraclitus ütles kord, et me ei saa ületada üht ja sama jõge kaks korda. Sama kehtib aja kohta, sest aeg liigub lakkamatult edasi, olenemata, mis me sellega teeme või peale hakkame. Siiski, kui oleme kaotanud selle, ei saa seda kunagi tagasi. Aeg tund...
Miks mulle meeldib elada Eestis? Eesti on alati olnud väike riik, kus rahva hing ja süda vägagi suur. Olen elanud siin 21 aastat, selle ajaga juurdunud mu mõtetesse oma arvamus sellest tillukesest maalapikesest suurte hiiglaste vahel. Paljud rändavad aga välja, ning vaatavad põlgusega tagasi oma sünnimaale. Nende käitumises hoovab minu teadvusesse palju küsimusi. Esimeseks küsiksin minejatelt vaid miks? Vastust ootamata, jookseksin ruttu eemale, ilmselt kuuleksin sealt nurinaid raha pärast ja oigamist paha riigikorra tõttu. Eestis on minu arvates elada imeline. Esiteks, need maagilised neli aastaaega, mis jäävad hellitama ilmselt elu lõpuni. Tunda kevade taasärkamist, värskust. Haista suve sooje vooge ning imelisi kontraste. Tunnetada sügise raju äkilisust ,uinutavat vihmavalingut. Näha talve imelist valgust ka pimeduses, pehmet looduse puhkelolekut, mille peal silm vaikselt puhkab. Kõige selle koosmõjul oleme nii mitmekes...
on ka vasturääkiv, et tõde ehk täiüslikkus tuleneb mitteolemisest 9. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi.. Argumendid 1. Kõik teevad oma lihtsamates oletusteski vigu. 2. Kui ma aga ainult oleksin loobunud mõtlemisest siis poleks alust oletamiseks, et ka mina olen. 3. Sest hinge tõttu on ta see kes ta on. 4. Kui minul ei oleks puuduseid siis võiks ma olla lõpmatu, igavene, muutumatu, kõikteadja, kõikvõimas. 5. Mõistuses pole midagi mida kõigepealt ei ole meeltes 6. Jumal eksesteerib ning ta on täiuslik olevus, kõik ülejäänud tuleb jumalast. 7. Ideed vöi mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast siis on nad tõelised 8. Kui mei ei teaks et see tuelb jumalast siis me ei teaks et meie ideed ja motet oleks täiuslikud ja tõesed. 9
Kes oli esimene reness meister arhitektuuris, nimeta tema tähtsamad ehitised? FILIPPO kujutamine? BRUNELLESCHI, Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 22. Milliseid värve kasutati Madalmaades, milliseid võimalusi need andsid kunstnikele? 6. Mis ehitised olid palazzod, kirjelda tüüpilist palazzot(põhiplaan, fassaad). 3-korruseline, õlivärve. Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõpmatu arvu neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Iseloomulik madal katus, raskepärasus, värvivarjundeid. Nende mahlakus ja erksus võimaldas hästi edasi anda ülipeeneid detaile. kindlusetaolised, tellisehitised, kaetud suurte kiviplokkidega, akna- ja ukseavad nelinurksed 23. Mis on peenmaalitehnika? väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud.
kaitse alla. Rikast, kes teisi oma kaitse alla võttis, nimetati patrooniks. Vaeseid, kes kaitset palusid, aga klientideks. Nii patroonil, kui kliendil olid omad õigused ja kohustused. Patroon pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma. Vastutasuks saatsid kliendid patroone avalikes kohtades, olid vajaduse korral tema ihukaitsjad ja hääletasid rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis. Usk Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime (puude- ja kivide vaime jmt), kelle meeleheaks tuli kõigi tähtsamate toimingute eel annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged, kelle kujud seisid roomlaste kodudes aukohal. Vaimude ja esivanemate hingede kõrval asutasid muistsed roomlased ka inimesesarnaseid jumalaid, kellest tähtsaimad olid Mars, Vesta, Jupiter, Juno ja hea alguse jumal Janus, kellele ehitati Januse tempel. Tema järgi hakati aasta esimest kuud kutsuma jaanuariks.
selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos Demokritos (460 eKr 370 eKr) · Demokritos oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. · Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks
lühidalt? Põhjuslikult seotuks nim. Kahte sündmust kui vaatleja suudab nende sündmuste vahel luua seose. Ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nim. sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. · Nimeta ja iseloomusta lühidalt põhjuslikkuse liigid võimalike tagajärgede arvu järgi! Fatalistlik ainult üks tagajärg Juhuslik tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv Kaootilne tagajärgi lõpmatu arv Tahteline kellegi tahte rakendumise tulemusena realiseerub üks kindel tagajärg. · Mis on printsiip? Millegi tegemist suunav juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. · Sõnasta energia miinimumi printsiip! Väidab ,et iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. · Sõnasta atomistlik printsiip Atomistlik printsiip väidab ,et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. · Tõrjutusprintsiip
" End Sub piir J Kordusi katkestavaid lauseid võib olla suvaline Muuhulgas võib kordamise katkestamine olla si ka protseduuri või programmi töö estamine. mesel juhul on Exit Do asemel Exit Sub või Exit ction. teisel juhul - End. estaja (If-lause) võib olla ka üldisem ngimus Then aused ' täidetakse enne katkestamist xit Do d If Then Exit Do Kordused_1 Kordused 2 Lõpmatu kordus katkestusega. Do ... Exit Do ... Loop - lause Harjutus "Auto_1" Harjutus "Auto_2" samm aeg 13 0.00 Auto_1 muuda auto.X 10 auto.X>600 ei paus 0.1 kuva teade ... Loop - lause rjutus "Auto_2" Liigu Liigu_jooneni Tagasi 1
üldtsükkel 15.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? vibratsioon 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? Koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni suurima väärtuseni) 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad! Pingekontsentraatori olemasolu, pingetsükliline töö 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? materjali vastupanuvõime väsimusprotsessile 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? Suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? Pingetsüklite arvu järgi. Teoorias lõpmatu arv, praktikas küllalt suur arv. 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir? katseliselt 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust iseloomustavad (konkreetsed) parameetrid! detaili materjali omadused pingekontsentraatorid detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme?
x n - a < , alati kui n > N , ja kirjutatakse lim x n = a n ehk lim x n = a või x n a . Definitsioon: Öeldakse, et jada ( x n ) koondub arvuks a , kui tal on olemas lõplik piirväärtus lim x n = a . Kui aga jadal ( x n ) lõplikku piirväärtust ei ole, siis öeldakse, et jada ( x n ) hajub. 2. Jada lõpmatu piirväärtus Definitsioon: Öeldakse, et jada ( x n ) piirväärtus on + (- ) , kui iga arvu M > 0 korral leidub arv N , et kehtib võrratus x n > M ( x n < - M ) , alati kui n > N , ja kirjutatakse ( lim x n = lim x n = - x x ) ehk
noore poisi siseheitlusi väga detailselt ja kaasahaaravalt. Noormehel on tasuv töö, kõrgharidus omandamisel ning parim ja armsaim tüdruk maailmas. Korraga tekib talle pakkumine: elada tavalist igapäevaelu, või teha väike ebaseaduslik tööots ning hiljem nautida raha ja rikkuse vilju. Peale pikka siseheitlust ahvatletakse noormees halvale teele ning järgmisel hetkel kõik tema saavutused kaovad. Piisas ühest väiksest sammust, mis vallandas lõpmatu kurjuse ahela ning murest kurnatud mees sammus mööda allakäigutreppi otse rentslisse. Ennem valikute tegemist tuleks väga hoolikalt mõelda ka tagajärgedele. Enda arust nutikalt valitud lahenduskäik võib viia hoopiski vihma käest räästa alla. Andrus mõtleb natuke, veeretab enda peos läikivaid münte ning sirgeid rahtähti, millele Eesti elu arendajad trükivärviga peale on pressitud. Ta mõtleb kartulikrõpsudest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
