V K Laen: 90 Hoius: 100 KR: 10 Kassa: 90 Hoius´: 90 Uue hoiuse pealt tuleb samuti 10% panna kohustuslikku reservi. V K Laen: 90 Hoius: 100 KR: 19 Kassa: 81 Hoius´: 90 Seega: Keskpank emiteeris alguses 100 (see esimene hoius, mis tuli). Aga meil on pangas nüüd ringluses 190. Seega emiteeribki kommertspank nii raha juurde. Selline protsess ei ole lõpmatu, see on lõplik. Selles näites oleks lõplik bilanss (kui ringlusesse on antud 100): V K KR: 100 Hoius: 1000 L: 900 Bilanss 1000 1000 8 Kuna reservi pole enam midagi panna, siis ei saa välja laenata. Kommertspank on 900 raha juurde tekitanud. Keskpank emiteeris 100 ja läbi hoiustamise ja laenamise tegi kommertspank
nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetataksegi Newtoni esimest seadust inertsiseaduseks. Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni esimene seadus (ehk inertsiseadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Sellisteks taustsüsteemideks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Inertsiaalseid taustsüsteeme on lõpmatu hulk. Taustsüsteem, mis on seotud mööda sirgjoonelist teelõiku muutumatu kiirusega liikuva rongiga, on samuti inertsiaalsüsteem nagu ka Maaga seotud süsteem. Mass on keha omadus, mis iseloomustab selle inertsust. Teiste kehade poolt samaväärse mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass.
|z1| = |z2| = |z3| = 3. Lahendid paiknevad võrdkülgse kolmnurga tippudena. Selles veendumaks esita need arvud trigonomeetrilisel kujul. 848. Leia võrrandi lahendid. a) x3 + 2x2 + x + 2 = 0 b) x3 + x2 + x + 1 = 0 c) (x4 + 3x2 +2)(x2 - 4x + 8) = 0 d) x3 + 2x2 + 2x + 4 = 0 Saab näidata, et Kochi helbe pindala on lõplik, aga ümbermõõt on lõpmatu. e) x6 - 1 = 0 f) x3 - 1 = 0 Toome siinkohal ära ka 11. klassi õpiku tagakaanel oleva ülesande vastused: 849. Lahenda võrrand x4 = 1 ja näita, et lahendid kujutavad endast ühiringi sisse n -1
I – voolutugevus l – juhtme pikkus - voolu suuna ja induktsioonijoonte suuna vaheline nurk. Amper’i jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Amperei seadus määrab jõu, mis mõjub mangetväljas asuvale sirgele voolulõigule. See koosneb jõududest, millega magnetväli mõjutab juhis liikuvaid laetud osakesi. Väli nihutab neid liikumisteelt kõrvale, kuid juht ei lase osakestel endast väljuda, seega kandub osakestele mõjuv jõud üle juhile. Jõudu kahe lõpmatu paralleelse sirgjuhtme vahel saab leida valemiga: F=i2l(μ0i1/2πa). Lorentzi valem. dF=idl x B=ids(dl x B)=qnv*ds(dl x B) dF/dN=FL=q(v x B) mv/r=eB Fm q(v B) – magnetiline jõud Fe qE Fl qE q(v B) - Lorenzi jõud; Lorenzi jõud tööd ei tee, Fm qvB v 2 vaid muudab osakese liikumise suunda
kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur kelvin 1K /273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugevus amper 1A selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta Valgustugevus kandela 1 cd kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud
(taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. Tõendmaterjal on alati poolik, muuhulgas seepärast, et kood on lõplik, maailm lõpmatu. (Umberto Eco väide tekstist kui ,,laisast mehhanismist). Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi (Russell jt loogilised positivistid) on luhtunud. Lõpmatut tegelikkust pole koodi abil kunagi võimalik täielikult peegeldada (vastandina mesilaste võrdlemisi lõplikule tegelikkusele, kus on ainult kaks referenti: suund õite poole ja õite kaugus). Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Semantiline kolmnurk
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
Killud tekivad juhusliku iseloomuga lagunemise protsessis, aga selle protsessi saadused peavad olema teatavas mõttes homoloogilised. Seeläbi kaotavad killud oma iseolemise ja defineeritavuse. Iseolemist on aga piisavalt siis, kui nad osalevad kasulikult uut tüüpi mustritest koosneva nähtuse moodustamisel. See nähtus koosneb mustritest, kus peeglite mäng teeb peegeldused samaväärseks tegelike objektidega (märgid võtavad tähistatavate koha). Nende mustrite arv ei ole lõpmatu (kuigi on väga suur), kuna see arv on lõpliku arvu kehade konstellatsioonide funktsioon. Oluline sarnasus on ka see, et juhuslikkkuse (kaleidoskoobi pööramine) ja seaduse (kaleidoskoobi ehituse seadus, mis seab piiranguid) koostöös sündivad mustrid tekitavad mõistuspäraseid mudeleid. Need mustrid on ajutised, kuna iga muster on tema osade kindel suhe ja kuna nende suhete ainus sisu on see muster ise (millele vaatleja silmis ei vasta ükski objekt)
Kehtib ideaalses populatsioonis. Tingimused: -esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristamine(paarumine) -kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega(võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik(valikuga pole võimalik retsessiivseid mutante populatsioonist eemaldada.) -puuduvad mutatsioonid -ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega(migratsioon), st. popul. on isoleeritud -isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu Pm. on seadus kokkuvõtlikult selline et:Tasakaalulises panmiktilises populatsioonis põsib genotüüpide(homo- ja heterosügootide) suhe ja vastavate alleelide sagedus konstantne. (p+q)²= p²+2pq+q²=1 p+q=1 66. geenide ja genotüüpide sageduste arvutamine populatsioonides - p²+2pq+q²=1 p+q=1 A, a alleelide sagedused AA, 2Aa, aa- genotüüpide sagedused Protsentides ei saa arvutada. Peab jagama 100ga ja viima sagedustele. Vt ülesnadeid vihikust! 1
· Nüüd veendume, et see piirväärtus on tõesti INTEGRAAL: 1) mis on integraal? See on avaldis F(x) + C, kus F(x) on funktsiooni f(x) algfunktsioon ja C on suvaline konstant . 2) Aga avaldis F(x) + C tähistab ju tohutut funktsioonide parve, mille kõikide tuletised võtavad ühesuguse kuju f(x). 3) Geomeetriliselt tähendab F(x) + C kimp lõpmata arvu funktsioonidest, et on parv lõpmatu hulk jooni, mis asuvad üksteise alla y-telje suhtes, mis omakorda annavadki ju kahemõõtmelise kujundi pinna!!!! Määratud integraalis on vaid ära piiratud lõik, millele kujund nii-öelda toetub! y Kimp F(x) + C annab kokku sellise kujundi pinna aa bb x
ülekantava signaali rütmis. Moduleerimisprotsessis rakendatakse signaali võimsust kas kandelaine amplituudi, sageduse või faasi muutmiseks. Resonants vastuvõtjas Võimaldab teatud sageduste esiletoomiset/võimendamist süsteemis, mille võnkumine koosneb paljudest erinevatest sagedustest. Demoduleerimine Signaali algkuju taastamine selle moduleeritud kujult. Analoog- ja digitaalsignaal Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta, varieerudes ajas oma maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahel . Digitaalsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis. Digitaalsignaal on analoogsignaali esitus, millel on lõplik arv olekuid ning iga olek on võimalik esitada piiratud arvuga. Digitaalsignaalil on analoogsignaaliga võrreldes peaaegu alati erinevus
Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul ehk kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul mööda oma trajektoori. 40. Ühtlaselt muutuv pöörlemise pöördenurga ja lõppkiiruse valem = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 Molekulaarkineetiline teooria. 41. Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 1)gaasi molekulid on lõpmatu väikesed 2)põrked molekulide vahel abs. elastsed 3)nii hõre, et puuduvad molekulide vastastikmõjud. Võib Ep mitte arvestada. PV/T=const MKTPV Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina. MKTPV väidab, et gaasi rõhk p sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ek ja molekuli massist m järgmiselt: p=nmv2 / 2 = nEk sellest järeldub, et...(§43) 42
Foneetika allüksused on artikulatoorne, akustiline ja pertseptiivne foneetika. Artikulatoorne foneetika tegeleb kõneorganite tegevuse uurimisega kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja akustilisi omadusi (pikkus, kõrgus jt). Pertseptiivne ehk tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ehk tajumist. Milline on foneetika põhiüksus ja mis teda iseloomustab? Foneetika põhiüksuseks on häälik. Häälikute hulk on lõpmatu. Hääliku kvaliteeti mõjutavad tema naaberhäälikud, positsioon ja kõneleja emotsionaalne seisund ning kõneorganite anatoomia. Mis on fonoloogia põhiüksus ja mis teda iseloomustab? Fonoloogia põhiüksus on foneem ehk häälikuvariandi abstraktsioon, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Foneemil endal puudub tähendus. Millega tegeleb fonoloogia? Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid
või subjektide suhtes Puuduseks on see, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Näiteks töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil Eeliseks on see, et võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isikupära. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmatu arv konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus (puuduvad ühesed lahendid) 20. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: ta on inimeste käitumise reegel ta on üldise iseloomuga reegel
kirjeldab ära tõenäosuse, et elektron on mingis konkreetses punktis aatomituuma ümbruses olemas. 1.4.2 Elektronkihid Elektronkate jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda jagunevad alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronkihi, milles elektron paikneb, määrab ära elektroni elektronkatte peakvantarv (n). Kuna elektriliselt neutraalsel aatomil on alati vähemalt üks elektronkiht, siis peakvantarvu väärtused võivad olla 1, 2, 3 jne. Teoorias võib aatomil olla lõpmatu arv elektronkihte, kuid reaalselt on kõige suuremal avastatud keemilise elemendi aatomil ergastamata seisundis seitse elektronkihti. 1.4.3 Valentselektronkiht Valentselektronkiht koosneb tuumast kõige kaugemal olevatest elektronidest ja määrab ära konkreetse keemilise elemendi keemilised omadused. Väiksematel aatomitel on valentselektronkiht sama, mis kõige välimine elektronkiht.
teoreemide tõestamises. Teoreemideks loetakse väiteid, mida saab tõestada ,,ainult aksioome kasutades". Väidete mugavamaks sõnastamiseks võidakse olemasolevate mõistete baasil defineerida uusi Peano aritmeetika aksioomid: o ¬ = 0 o = = o [ + 0 = ] o [ + = ( + )] o [ 0 = 0] o [ = + ] o Kõik valemid kujul 0 &[ ] Aksioomidest P1-P2 saame, et on olemas lõpmatu naturaalarvude jada 0, 0 , 0 , 0 , ... . Tavaliselt tähistame neid arve 0, 1, 2, 3, 4, ... , 2017, ... Aksioomid P3-P4 defineerivad naturaalarvude liitmise Aksioomid P5-P6 defineerivad naturaalarvude korrutamise Induktsiooniskeem P7 annab meile lisaks varasemale veel ühe taktika väidete tõestamiseks naturaalarvude jaoks:
Φ =⃗ E ∙ ⃗S =⃗ E ∙ ⃗S ∙ cosα dΦ=E ∙ dS ∙ cosα ❑ ❑ Φ=∫ dΦ=∫ E ∙ dS= E∙ S S S Gaussi teoreem: elektrivälja voog läbi kinnise pinna on võrdeline pinna sees olevate laengutega. 42. Mida näitavad laengute joon-, pind- ja ruumtihedus. Lähtudes Gaussi teoreemist tuletada lõpmatu laetud tasandi elektriväli. q Joontihedus: λ= l q Pindtihedus: σ = S q Ruumtihedus: ρ= V Näitavad laengute tihedust ühtlase paiknemise korral. q dq σ = dΦ=2 E ∙ l∙ S= S ε ε0 dq σ E= =
on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg) • Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi: • Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. • Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). • Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt “õnnevalamine”). • Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. • Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). • Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest
tarbimisväärtusele, see on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub sellest, kui tungivat vajadust hüvis rahuldab). 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused. Tarbimisruum on täis erisuguse kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osa komplekte küll erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. Tarbija võib valida suvalise punkti samal kasulikkuskõveral, ilma et ta kasulikkus muutuks. Seega on võimalik hüviseid üksteisega asendada mingis vahekorras kasulikkust mõõtmata. Samakasulikkuskõverad 1) on negatiivse tõusuga ehk langevad 2) täidavad kogu tarbimisruumi 3) ei ristu kunagi omavahel 4) on kumerad
kujutatud Campbelli firma purgisuppe. Sama banaalsed on ka tema teised motiivid -dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, sammude skeemid tantsuõpikust, fotod liiklusõnnetustest, Mona Lisa, Elvis Presley, Marylin Monroe või ainult tema naeratav suu. Sellistele motiividele ( mida ta enamasti fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata.. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitustel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast 1965.a tegeles ta rohkem filmikunstiga. 6. Kontseptualism Kontseptualism- 1960.-aastad kuni tänapäev Kontseptuaalne kunst tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-aastatel. Kui viimane väljendas kunstniku emotsioone, siis kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas
Kehtib ideaalses populatsioonis. Tingimused: -esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristamine(paarumine) -kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega(võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik(valikuga pole võimalik retsessiivseid mutante populatsioonist eemaldada.) -puuduvad mutatsioonid -ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega(migratsioon), st. popul. on isoleeritud -isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu Pm. on seadus kokkuvõtlikult selline et:Tasakaalulises panmiktilises populatsioonis põsib genotüüpide(homo- ja heterosügootide) suhe ja vastavate alleelide sagedus konstantne. (p+q)²= p²+2pq+q²=1 p+q=1 66. geenide ja genotüüpide sageduste arvutamine populatsioonides - p²+2pq+q²=1 p+q=1 A, a alleelide sagedused AA, 2Aa, aa- genotüüpide sagedused Protsentides ei saa arvutada. Peab jagama 100ga ja viima sagedustele. Vt ülesnadeid vihikust! 1
Samuti on koonduv ka nn. statsionaarne jada, s.o. jada (x1 , . . . , xn0 , a, a, . . .), mis on konstantne mingist indeksist n0 + 1 alates. Näide 2.2. Archimedese printsiibi kohaselt lim n1 = 0 (tõestada!z, kasutada järeldust n→∞ 1.24.) Näide 2.3. Jada ((−1)n ) hajub, sest suvalise a ∈ R korral jääb lõpmata palju selle jada liikmeid välja ümbrusest U1/2 (a) (selgitada!)z. Definitsioon. Ütleme, et jadal (xn ) on lõpmatu piirväärtus ∞ (kirjutame lim xn = ∞ n→∞ või xn → ∞), kui iga M > 0 jaoks leidub selline N ∈ N, et xn > M kõikide n > N korral. Seega lim xn = ∞ :⇔ ∀M > 0 ∃N ∈ N : n > N ⇒ xn > M. n→∞ Piirväärtus lim xn = −∞ defineeritakse analoogiliselt (defineerida!)z. n→∞
· Eesmärgiseisundi ettekujutamine. · Alternatiivse sihi teadvustamine. · Tegutsema ajendavate stiimulite toime. · Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). · Otsustamise paine ja risk. · Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. · Kahtluste uus esiletulek või ületamine. · Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13. Tahteomadused. 1
maalida palju erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. · Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine
on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg) · Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi: · Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. · Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). · Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). · Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. · Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). · Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest
pigistamiseks kasutati hirmsaid piinariistu. Bambergi kurikuulsas nõiamajas olid kasutusel pöidlakruvid, hispaania saapad, raudoradega jalapakud, kustutamata lubja vannid, teravate nagadega patukahetsejapingid, piinapingid, venitamisvõllas ja palju muud. Olles peaaegu surmani piinatud, tunnistasid tihti peale ka oma ,,süü"(mida tegelikult ju polnud) üles, lootes sedamoodi eluga pääseda. Nii tekkis lakkamatu ring, mis näis lõpmatu kuna ülestunnistuste arv suurenes, suurenes ka ,,süüdimõistetute arv", mis omakorda suurendas kohtuprotsesside sagenemise nõidade üle, sest suurenev ülestunnistuste arv andis selgelt mõista, et süüdistused polnud alusetud. Üheks tuntumaks viisiks kindlaks teha, kas inimene on nõid, oli nõndanimetatud ,,nõia veeproov". See seisnes selles, et nõid visati sügavasse vette. Kui Jumala loodu vesi tõukas ta ära ning ta jäi vee peale ulpima, siis oli ta nõid
on vastuolulised à lahend puudub. Ülesande võib alati lahendada üldkujul, andmata M-le väärtust. Kui kõik juhtveeru elemendid on 0, siis zmin=-lõpmatus. 12. Simpleksmeetodi teooria (kidunud baas, teoreem baasist, geomeetriline tõlgendus) Kidunud baas: Kui mõni baasi muutuja võrdub 0ga, siis võib sihifuntsiooni väärtus mitte kasvada (mitmel sammul) ja võime jõuda tagasi olnud baasi juurde. Tekib lõpmatu tsükkel, seega lahend puudub. Teoreem baasist: Kui LP ülesandel on tõkestatud optimaalne lahend, siis eksisteerib optimaalne baasilahend. Seda pole vaja tõestada, sest meil on kirjeldatud alati töötav konstruktsioon optimaalse baasilahendi leidmiseks. Sammude arv: 0,5msimplekssammude arv3m, kus m-kitsenduste arv LP ülesandes. Geomeetriline tõlgendus: Võib tõestada, et igale baasilahendile vastab lubatavate lahendite hulga mingi tipp.
Kui võtta rakud täiskasvanud ~ 60 a vanuselt inimeselt, siis rakud jagunevad ehk paarkümmend korda ja siis surevad. Seega telomeer määrab rakujagunemiste arvu ja rakuliini eluea. Kadunud telomeeriga DNA tuntakse ära kui kahjustatud DNA ja raku jagunemine pärsitakse või rakk siseneb apoptoosi. Arvatakse, et see on ka kontrollmehhanismiks rakkude ülemäärase jagunemise vältimisel. Samas on teada, et osa rakke on praktiliselt surematud võivad poolduda lõpmatu arv kordi. Sellised on näiteks · gameete produtseerivad haploidsed rakud · tüvirakud (näit vereloome tüvirakud luuüdis) · üherakulised eukarüoodid · osa vähirakkudest On leitud, et sellistel rakkudel telomeer säilub ensüüm telomeraasi abil. Telomeraas on kompleks valgust ja RNAst. Lisab nukleotiide DNA ahela 3' otsale, komplementaarselt telomeraasi RNA nukleotiidse koostisega (AAUCCC). Telomeeri DNA sünteesil on
komplekti ja süsteemi. , . () , (, , , , ). . 24.Voltmeetrid, eeltakistid, pingetrafod Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks. Voltmeeter ühendatakse mõõdetava objektiga rööbiti. Tagamaks, et voltmeeter ei mõjutaks mõõdetava seadme tööd peab voltmeetri sisetakistus olema võimalikult suur, ideaalis lõpmatu. Kaasaegsete multimeetrite sisetakistus voltmeetri reziimis on tüüpiliselt 10M . Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid. Eeltakisti võib olla monteeritud ka voltmeetri sisse ning sel juhul on seadmel mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada seadmega jadamisi
Pealegi hõlmab liik olevikus olemasolevate nähtuste kõrval ka minevikus ja tulevikus eksisteerinud või eksisteerivaid nähtusi. Minevikus olnute võrdlemine omavahel ja olevikus olevate nähtustega võib olla üsna komplitseeritud ettevõtmine. Kuid alles tulevate nähtuste võrdlemine on hoopis teostamatu. Teiseks eeldab võrdlemine võrdluse alust – teadmist sellisest tunnusest, mille alusel nähtusi omavahel võrdlema hakata. Kuid nähtustel on potentsiaalselt lõpmatu hulk tunnuseid. Protagoras osutas sellele, et erinevates kogemussituatsioonides kerkivad asjade juures esile erinevad omadused. Neid erinevaid kogemussituatsioone, milles me mõnda nähtust võime kogeda, on aga ettenähtamatult palju. Lisaks pole teadmine platonlikus tähenduses ükskõik millise ühise tunnuse avastamine, vaid teadmine ideest, st. nähtuse olemusest. Seega tuleb selleks, et kujundada nähtuste kohta teadmisi nende võrdlemise abil, suuta eristada olemuslikud tunnused
Spetsifikatsiooni põhisest testimisest vaatame ekvivalentsiklassidel, piirjuhtudel, otsustustabelitel ja kasutusjuhtudel (kasutusmallidel) põhinevaid meetodeid. Kõik need meetodid tuginevad vähemalt kahel lihtsustusel. · Kogu sisendite ala jaotatakse klassideks (ühte klassi võib kuuluda vaid üks väärtus, nt piirjuhtude puhul), mille kohta eeldatakse, et süsteem käitub kõigi samasse klassi kuuluvate andmete testimisel ühtemoodi. See lihtsustus võimaldab lõpmatu arvu sisendite asemel vaadelda lõplikku hulka klasse. · Testimisel püütakse katta kõik klassid. Kuna kõigi klasside kombineerimine viib ikkagi liiga suure arvu testideni, siis rakendatakse teist lihtsustust: püütakse klasse testidesse panna nii, et testide arv oleks minimaalne. Ekvivalentsiklasside analüüsi idee on selles, et sisendandmed jaotuvad töötluse suhtes enamasti rühmadesse, nii et ühes rühmas asuvaid andmeid töödeldakse ühtemoodi.
Eesmärgiseisundi ettekujutamine. Alternatiivse sihi teadvustamine. Tegutsema ajendavate stiimulite toime. Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). Otsustamise paine ja risk. Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. Kahtluste uus esiletulek või ületamine. Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13. Tahteomadused. 1
31. Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika kui teineteise pöördteadused. Demonstreerida seda ühe näite abil matemaatiline statistika Jaotused Andmed tõenäosusteooria …. II osa Matemaatiline statistika 1. Klassikalise statistika eeldused. Nende eelduste rikutus Klassikalise statistika eeldused: a. Üldkogum on lõpmatu ja valim on selle lõplik alamhulk; |u| = n – valimi maht b. Valimisse kaasamine on sõltumatu, st valik on tagasipanekuga. Igal valimi elemendil on valimisse kaasamise tõenäosus 1/n. c. Parameetrilisuse eeldus. Valimi elemendil Xi = F(Θ); Θ = (Θ1, Θ2, …, Θk). Jaotus on teada. Meie ülesanne on hinnata parameetreid Θj; j=1,2,…,k. 2. Statistiku definitsioon. Hinnangu nihketus ja mõjusus
Tänavu juba müüakse ligi 80 miljonit uut autot aastas. Kuhu autotööstus liigub lähiaastatel? Kuidas tüüpiline auto näeb välja aastal 2025 või 2050? Millised firmad domineerivad sel turul ja millised on sunnitud lahkuma? 5 Tuleviku autotööstust peaksid mõjutama neli põhilist teemat – Keskkonnasõbralikus, Turvalisus, Mugavus ja Hind [2]. Need põhiteemad on otseses sõltuvuses seitsmest megatrendist: 1) Lõpmatu jõuallikate parendamine; 2) Autod on karmil dieedil; 3) Autonoomsed autod; 4) Suurte tarnijate ajastu; 5) Uued tegijad autotööstuses; 6) Omavahel kommunikerivad autod ja jagatud mobiilsus; 7) Arenevad riigid kõige olulisem turg (vt. joonis 3) Joonis 3. Autotööstuse megatrendid ja põhilised arengusuunad (allikas: Goldman Sachs Global Investments Research, 2015) Keskkonnasõbralikus: Transpordisektor annab 22% globaalsest CO2 emissioonimahust
Foneetika-kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Artikulaarne foneetika- uurib häälelainet ja sellega edastatud infot. Akustilised omadused Pertseptiivne e. tajufoneetika.- uurib kuidas häälelainetega edastatu eristub. Uurida ja nende tulemuste põhjal selgitada kuidas taju ja liigutused omavahel on seotud. -häälik on väikeim kuuldeliselt eristatav artikultoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Kvaliteeti mõj positsioon, naaberh. kõneorganite anatoomina ja emotsionaalne seisund(toon). Häälikuklassi abstraktsioon on foneem.-fonoloogia põhiüksus. Fonoloogia uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Iga foneem realiseerub kõnes häälikuna. Allofoon e. foneemivariant.
Koera patsutab aga ahvile viibutab näppu. Terve lugu räägib ahvist ja koerast. Dialoog puudub. Kirjeldab Popi mõtteid. Huhuu pääseb puurist välja, hakkab laamendama ja jooma. Popile tundub ühel hetkel, et Huhuu on isand. Varastas korvi, kus verine lihakänts, ehmus ära. Popi arvas, et see talle toodud. Üha rohkem tundus talle, et ahv on tema isand. Lõpus toimus nende vahel vennastumine. Huhuu viskab ümmarguse asja maha, mille tõttu maja läheb keskelt pooleks. Lõpmatu türannia. "Inimese vari"- EKSPRESSIONISM-tekkis sõja vastasena, rõhub inimeste tunnetele. Jutustatud Eesti traditsioonis, läbi naise silmade. Ema Maret, kes ootab koju poega. Veab paadiga inimesi koju. Ühel öösel kuuleb karjet üle jõe. Tuleb räsitud põlenud näoga mees. Maret võtab selle mega vastu oma pojana. Põetab teda, mees aga tahab edasi minna. Maret arvab, et mees segaduses, sest ei tunne oma ema ära. Arst ütleb, et mehel uued ravimata haavad
Kirjandusteooria pole sisuliselt määratletav ja koosneb konkureerivatest teooriatest. Teooriaid saab liigitada terminite kasutuse järgi, mis viitavad maailmavaatele. Nende valik võib olla alateadlik. Tavaliselt erineb uuritava teksti keel kriitika keelest. Kirjandusteaduses on nii objekti- kui ka metakeeleks loomulik keel. Kirjandusteooria on hinnanguline ja subjektiivne. Teose kriitika on teos, kuid kui kunstiteose keel on pidev ja mitmetähenduslik ning teos lõpmatu, siis teooria keel on pidetu, ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna. Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel. Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku, teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks
vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. 99. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Täpsemalt Iga asi, nähtus ja sündmus universumis on millegi poolt põhjustatud. Me võime täheldada terveid põhjuste ja tagajärgede ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad
nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Reaalselt võib esineda ka väga äärmuslikke juhtumeid, kus mingi hüvise nõudluse hinnaelastsus on kas täielikult elastne või mitteelastne. Need on ka ainsad olukorrad, kus elastsust saab määrata ainult kõverate tõusu järgi. Konstantse elastsuskoefitsiendiga nõudluskõverad: 1. Täielikult elastne nõudluskõver: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Kui hüvise hind natukene kasvab, muutub selle hüvise nõudlus olematuks. 2. Täielikult mitteelastne nõudluskõver: nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Esineb asendamatute hüviste puhul. Nõudluse elastsuse mõjurid: 1. asendushüviste olemasolust ja hulgast; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. aeg: hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4
meteoriidid. 1804 Biot näitab, et Maa magnetväli nõrgeneb kõrguse kasvades, satub aga ise õhupallireisi ajal paanikasse. 1806 Jean-Robert Argand ühendab vektorid kompleksarvudega ja uurib tehteid kompleksarvudega geomeetrilisel kujul. 1807 Fulton laseb vette esimese majanduslikul eesmärgil kasutatava aurulaeva. 1807 Joseph Fourier ütleb, et mistahes perioodilisi võnkumisi saab avaldada lihtsamate võnkumiste lõpliku või lõpmatu summana. 1807 Humphry Davy kasutab elektrivoolu kaaliumi saamiseks. 1808 Dalton avaldab "Keemilise filosoofia uue süsteemi". 1809 Jean-Baptiste Lamarck avalikustab oma teooria elu jooksul omandatud tunnuste pärandumisest. 1811 Amedeo Avogadro väidab, et võrdsel temperatuuril ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid sama arvu osakesi. 1814 Joseph von Fraunhofer avastab sadu tumedaid jooni päikese spektris.
Edaspidist jagunemist osalt takistab, pärast kaksiktähe tekkimist, vastastikune tõusu-mõõna mõju, mis aeglustab kehade pöörlemist ja mis teatavatel juhtudel võib seda teha nii väikeseks, et enam jagunemist ei sünni. Teiselt poolt, mitmiksüsteemide arvu vähendab see asjaolu, et mitte kõik nemad pole elujõulised. Kaks keha raskustungi mõjul liiguvad üksteise suhtes muutmatul kinnisel orbiidil (kinnine - kus otsad kokku lähevad) ning võivad püsida niiviisi lõpmatu kaua, kui tõusu-mõõna tekitatud väikesi muutusi mitte arvestada. Kui aga süsteemis on kolm või rohkem keha, siis üldiselt pole liikumine enam püsiva iseloomuga; kehad liiguvad mitte-püsivail, mitte-kinnistel teedel, võivad üksteisega kokku põrgata või jälle mõni keha võib süsteemist igaveseks ajaks lahkuda. Mitme keha puhul on süsteem enam-vähem püsiv ainult teatavatel tingimustel: 1)
Interminism ei tunnista ranget determinismi, kuna ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Kõige äärmuslikumal seisukohal tahtevabaduse küsimuses on subjektiivsed idealistid ja solipsistid (kui pole mindagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne). Kristlased: tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Võib öelda, et kristlik tahtevabaduse käsitus põhineb paradoksil: inimese tahtevabadus ja jumalik ettemääratus. Descartes: ,,meie mõistus on lõplik, Jumala vägevus aga on lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat". Eksistentsialistid - inimese eksistents eelneb tema olemusele. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on hingeliselt totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda, absurdis, siis avanevad tohutud võimalused eneseteostuseks. Nõrk determinism determinism ei pruugi välistada vabadust. Tuleb eristada determineeritust ja sundust. Tahtmiste determineeritust ei ole võimalik seletada
murest. Dostojevski teosed on murede ja kannatuste maailm. Dostojevski kannatuslugu avaldub kõige ilmsemalt tema loomingus. Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis ja võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingesuurust. Materiaalne maailm on nagu kõrvalnähtus. Kõik Dostojevski kurjategijad kahetsevad ja kannatavad, kahtlevad, piinlevad, loo lõppedes tegelaste tee alles algab. Dostojevski looming on hingestatud lõpmatu kaastundega inimese vastu, tal on valus ja kahju inimeslikest kannatusist. Ta on ise tutvunud nendega vanglates ja sunnitööl olles. Ainetöö eesmärgiks oli välja selgitada millise sihiga eksperimenteerib Dostojevski inimhingega. Vastuseks leian, et Dostojevski otsib elusaladust ja see peitub tema arvates inimestes. Kirjanikuna on Dostojevski suur mõtleja ja filosoof, tormav ja jõuline. Ta kannab teenitult vaimusangari nime maailma teiste suurmeeste hulgas
Ehk toimub populatsiooni geneetilise mitmekesisuse vähenemine ja kasuliku mutatsiooni naabruses paiknevate neutraalsete alleelide sageduse tõus populatsioonis. 71. Kirjeldage neutraalset e Wright-Fisheri mudelit. Kuidas seda mudelit valiku tuvastamisel kasutatakse? Mudel eeldab, et populatsiooni suurus on konstantne ajas, toimub juhuslik ristumine, lisandub sama palju mutatsioone kui triiviga kaob. Valik puudub, migratsioone pole. Rekombinatsioon puudub, lõpmatu arv nukleotiidipositsioone. WF mudeli kohaselt on geenitriiv ainus evolutsioonijõud. Oluliseks eelduseks on, et põlvkonnad ei kattu. 72. Mida mõõdab parameeter teeta (Θ) ja kuidas seda empiiriliselt hinnatakse? Teeta on DNA järjestuste eeldatav varieeruvus neutraalse mudeli korral. Θ = 4Neμ, kus Ne on efektiivne populatsiooni suurus ja µ on mutatsioonikiirus. Teeta väärtust saab hinnata keskmise paaride vahelise erinevuse π abil
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon...
protsentuaalne muutus. Koefitsient on väiksem kui üks. KAARELASTSUSE VALEM: kasutatakse elastsuskoefitsiendi leidmiseks punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel (Q1 - Q2) : (Q1 + Q2) Ed = (P1 - P2) : (P1 + P2) TÄIELIKULT ELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu TÄIELIKULT MITTEELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on vertikaalne; koefitsient on null KOGUTULU (TR): rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist TR = P * Q ELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus vähendab kogutulu; hinna langus suurendab kogutulu ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks 5 Mare Randveer, TTÜ
Ajaloolise mälu koormuseks nimetab autor siinkohal selliseid teadmisi, mida iga järgnev põlvkond peab meeles pidama ehk mäletama rohkemal hulgal kui eelmised põlvkonnad (näiteks erinevad ajaloo- ja suursündmused, katastroofid jms. (Näiteks 9-11) Mälu saab nagu enne nimetatud suurtes piirides jaotada lühi- ja pikaajaliseks. Keskmiselt suudab inimene meelde jätta pikast nimede või arvude loetelust 7- 9 . Pikaajalisse mällu talletub üldjuhul kogu informatsioon ja selle maht on lõpmatu. Iseasi on see kui hästi on inimene suuteline seda oma ajust kätte saama. Käesoleva kirjutise raames läbi viidud testi tulemustest tegi autor järeldusi ühes eelnevas peatükis, keskendudes põhiliselt koolinoori puudutavatele aspektidele. Allpool asuvaga soovib autor kokku võtta oma arutlused, tähelepanekud ning järeldused peale esimest pisut tõsisemat kokkupuudet selle pealtnäha lihtsa, ometigi nii keerulise mõistega, nagu seda on mälu: 1
Joonis 8.16 · rihmaharude tõmbejõud summeeruvad võlli painutavateks koormusteks: vedava rihmaratta põikkoormus: FA = F1 + F2 = 1070 + 162 = 1232 N ; veetava rihmaratta põikkoormus: FB = F3 + F4 = 640 + 97 = 737 N ; · ümar-ristlõikel on lõpmatu arv kesk-peateljestikke mugav on kasutada yz- peateljestikku, mille y-telg ühtib koormuse FA sihiga; · koormus FB jaguneb siis FBy = FB sin = 737 sin 35o = 422.7 423N komponentideks: ; F Bz = FB cos = 737 cos 35 o
Tavaliselt peetakse Arostotelest loogika isaks, aga mõnikord peetakse Parmenidest ka. ZENON EELEAST (u.490-430): Parmenidese õpilane. Püüab õpetust seletada läbi oma apooriate. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, milledest esimene konstateerib fakti ning teine ütleb, et fakt ei ole mõeldav. Zenonile omistatakse 45 apooriat, neist 9 on kasutusel. N : võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnast mööda. Vahe on lõpmatu arv ja lõpmatust ei saa läbida. Siin tekib 1 paradoks praktilise mõistusega. N : lendav nool tegelikult ei lenda, lendab vaid näiliselt. Nool asub igal ajahetkel kindlas punktis, punkte on lõpmatu arv. Näiline liikumine on 2 ajahetkede summa (nagu film). Nool on, aga lendu ei ole. Tegelikult Zenon ise ka ei uskunud, et Achilleus kilpkonnast mööda ei saa, tahtis ainult vastuolu näidata. Zenoni surm - tambiti uhmris surnuks. HERAKLEITOS (u.544-483) Pärit Efesosest
See on põhjuseks, miks IT postiserveri administraatoril on tihti lisaroll kasutajaid hariva isikuna. Näiteks tuleb IT-l oma panus anda sisekorraeeskirjade kehtestamisel. IT organisatsioonis töötavate inimeste optimaalne profiil oleks „vastutustundlikud loomeinimesed“. Reaalses elus kipuvad need olema äärmuslikud vastandid, seega praktilises IT organisatsioonis kohtab ilmselt nii mõlemat äärmust kui neid ühendava natuuriga isiksusi. Ühteviisi halb on nii lõpmatu täiuslikkuse taotlemine (perfektsionism) kui vastutustundetu suhtumine. Äärmiselt ohtlik on arenduse ja ülalhoiu „kastidesse“ liigitamine (arendus on parem/targem/ilusam suhtumine vms). Moodsas IT-maailmas väjendab seda äratundmist DevOps ideoloogia, kus arenduse ja ülalhoiu eesmärke üritatakse ühildada. Ehk siis: IT on tänapäeval iga ettevõtte osa. It inimesed peavad kaasa lööma teiste koolitamises. It eesmärgid ühilduvad ülalhoiuga. 2) Mahuhaldus /ITIL/
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
